Vaba eestlane , January 24, 1978

              ¥ Ä M E E S T L M E -t®lsiplS0^al, 24. jaaguaril — Tussday, Jaauary 24, WB Nr. ®
ml aasta on m ö ö t o w i / M kokkuvotteM
parimate selgitamiseks. Alljärgnevalt anname esimesi parimaid
Jooksude alal. Sellejuures on tälnelepahdav, et käsitsiyõetuä taga-
Järjed on paremad elektrooDuIiselt mõõdetud aegadest. Nii on 100 m
jjw ainult üks jooksja alla lõ sekundilise tagajärjega, käsitsi
aega võttes on neid aga saadud 10. Kui selle Juurde veel võtta ajad
möõdatuulegs, siis tekib koguni mitu erilisft mõõtesiisteesiBi. Ä l -
Järgnevalt on võetud ainult eleltrooniliselt^v^^ ajad.
löO meetri Jooks . lö 000 meetri Jooks
9,98 ŠUvio Leonard, Kuuba 27.30,5 SamsonKmiombwa,K<^^^^^
.10,12 Don Quamie, Jamaika 27.36,6 Brendan Fost^, Inglismaa
10.12 Eugen Ray, Ida-Saksa 27.37,1 Henry Rono, Keenia
10.13 Houston McTear, USA 2737,6 Gerard Tebroke, Hollandi
10,13 SteveWaHiams,^^^!^ 27.41,3 Jos Hermens, Hollandi
200 meetri Jooks 3000 sneetri
20,08 Silvio Leonard, Kuuba 8.14,1 Michael Karst, Lääne-Saksa
^ ; l l Pietro Mennea, Itaalia 8.16,3 Dan Glans, Rootsi
20,11 Don Quarrie, Jamaika 8.16,9 Bron.Malinowski, Poola
20,13 Glancy Edwards, USA 8.21,0 Eshetu Tura, Etioopia
39,13 Stöve Williams, USA 8.21^6 James MunyaJa, Keenia
Juba kolmkümmend aastat on Iisrael püsinud Maailma huvide, ent ka konfliktide keskpiiÄ
on omistatud kahekümnenda sajandi ime oreool. Tegelikult on see ka põhjendatud. Esmakordselt maail­ma
ajaloos toimus siin laialipiilatud rahvastiku koo ndümme oma ajaloolisele kodumaale, millest see oli
vübinud eemal Juba kakstuhat aastat. Surnud keel äratati eUu Ja muudeti igapäevaseks kommunikat-
Loodi oma riiklik struktuur Ja
meetri Jooks ;
44,65 Alberto Juantorena, Kuuba
45,13 Alfons Brijdenbäch, Belgia
45,22 Robert Taylor, ÜSA
45,31 Wülie Smith, USA
45,36 Ryrszard Podlas, Poola
meetri jooks
1.43,4 Alberto Juantorena, Kuuba
1.44,1. MikeÄlt, Keenia^^^^^^^
1.44.8 Mark Enyeart, ÜSA
1.45.0 Sebastin.Gae, Inglismaa
1.45.2 Torn McClean, USA '
iOOO meetri Jooks
2.15.3 MikeBoit, Keenia
2.16.3 WiUi Wulbeck, Lääne-Saksa
2.16.4 Jozef Plachyv T-slovakkia
2.17,7 John Walker, Uus-Meremaa •
1500 mieetri. jooks :
3.32,7 John Walker^ Uus-Meremaa:
1^4,5 Steve Ovett, Inglismaa •
:> .38,0 Tromas Wessinghage; Lääne-
/ :'|Saksa
•:].36,1 Harald Hudack, Lääne-Saksa
3.36.1 Steve Scott; USA
. 3000 meetrijooks : V; .:; '^^^
: 7.fl,2 Karr Fleschen, Lääne-Säksa
7 . i l , 3 Steve Ovett, Inglismaa
7.41.9 John Walker, Uus-Meremaa
7.41,9 Henry Rono, Keenia
7.42,^ Peter Weigt, Lääne-Saksa
Surnud luud hakkasid krabisema,
uueaja tuuled puhusid läbi surma-oru.
Kontidele kasvasid sooned, l i ­ha
ja muäklid, nad muutusid ela­vaks.
Prohveti Heseekieli nägemus,
oli muutunud tõelisuseks.
Kolmeikünine aasta jooksul pidi
vastloodud riik neljas sõjas oma
iseseismt kaitsmia ja sallib ikka
veel-" • _
Selline on väline ja kõikidele näh­tav
kujund Iisraelist. Ent kas see
vastab tõele? Esmakordselt püüab
sellele • fcüsimusele nüiid vastata
Ephraiiai Sevela oma teoses „ J Ü -
maiaga, J i s r a d " .
Sevela on rahvuselt
Juut ja. kuulub nende kaheküm-nenelja
Venemaa juudi hulka,
kes erniatu näljastreigiga soveti
presiidiumi hoone ooteruumis
nõudsid audientsi president Poi
nu talle küüniliselt:
„ Araablased on kõik selle teinud
ja ameeriklased on selle eest maks-
.nud." ..•
. Iisraeli saavutused on kõikjal
araablaste töö tulemus, leiab au
võtnud. Ta kirjeldab seal nähtud
korralagedust, distsipliinitust,
Teose toon on nii masendav jä
negatiivne, et peab tahtmatult kü-
Esimestel käesoleva talve suusa-võistlustel
N. Liidus tuli Gorkis
peetud hüppevõistlusel seitsmen-meetrit
saavutades 209,1 punkti.
Too 1971. a. veebpuarikuus toimu­nud
sündmus sai nii laialdaselt
, - , , , ^ „ . , , , .tuntuks, et Venemaa oli sunnitud
dale 1«>hal^ Tallipa^^ k
Ants Lmd, kes hüppas 87-)a ^3,5 {rännuks
juudi on nüiid Venemaalt lahkunud
ja Iisraeli asunud. Ephraim Sevela
kh-jeldab toda igatsust ja; ihähist
oma muistse kodumaa järel, mis
iseloomustab judaiismi. Venemaal
muutus too müstikasse kalduv ro­mantiline
igatsus aga reaalseks ja
praktiliseiks. Juutidele o l i see elu
ja surma kiisimus. Sevela pääses
koos teistega vabadusse, lahkus
oma sünnimaalt ja asus elama Je­ruusalemma.'
Venemaal ta oli te­gutsenud
filmidureictorinä ning saa­vutanud
sel alal tunnustuse. Iis­raelis
tabas teda valus pettumus
Selle tulemuseks ongi ta teos, mis
nüüd tõlgituna on l e v i p d palju­des
keeltes, i -
tor. Nelikümmend miljardi doUarit kas siin pole tegepist kau-on
väljaspoolt Iisraeli valgunud, N^^^^* suunatud laimukampaania-rohikem
kui Ameerika annetas N ^ - ™ raamatus leiduvad Vene-
Märshall plaaniga sõjastlaastatud\^^^^ armutult arvustavad peatü-
Euroopa taastamiseks. Autor kk- '^^ kummutavad selle oletuse. Au-jeldab
'kunagi Ma-Euroopas elune- on küll saanud kommunistliku
nud juutide keskel eksisteerinud H^^^^^^s® kuulunud parteisse
kerjusklassi, kes jätkas oma ole- ta on ka seUest pettunud
lust põlvest põlve, elades teiste ar- ®^ ^^"^^ vabaneda
must. Ent nüüd on kogu Iisrael oma minevikust. Korduvalt peab tä
selline kerjusühiskond ja andamite ^^^^ jäUe kinnitama, et ta ÖE ateis^
mangumine oh muudetud vooru- ^^^^ ka mulje, et ta eelis
seks. Iisrael loodab elada väHs- P^^^ ^<>i»^""istlikku süsteemi lis
maiste juuUde armust. raeüs kehtdvale demokraatiale. T
Nördinult peab Sevela tunnista- ^'õnitab Iisraeli demokraatiat, n i -
ma, et k a teda on seUeks kasuta-1 seda riigisotsiaüsmiks.
tud. Reklaamitud sangarina < on te^
da hulgutatud ühest maast teise ja
sunnitud kerjama raha oma uue
kodumaa kasuks.
Ker jusmentaliteet halvab inimes­te
töötahet.
5000 meetri
\l312,9pickQuax, Uus-Meremaa
'13.13,8 Meius Yifter, Etioopia
i 13.13,9 Karl Fleschen, Lääne-Saksa
" }3.14,5 Peter Weight Lääne-Saksa
13.15,1 Martin Liquori, USA
toifflunud suusavõistlu­sel
oli meessuusatajaist 15 km-s
kiii-öim Tallinna suusataja J . Vood-
•la 45.10-ga, teiseks tuli teise. Tal­linna
spordiühingu liige A. Sirel
45.21-ga. ja kolmandaiks spordiühin-gukaaslane
K. Polt 46.03-gaA
Üleliidulistel noorte laskesuusa-võistlusel
Otepääl oli iO 'km-s pa­rim
H. Käärik 35.43-ga- 3x5 km tea­tesuusatamises
kuulus esikoht ees­ti
meekonnade 1.07.34.
® Norrköpingist pärinev Imbi
Soöman töötab Viinis rootsi keede
letotorina. Ta on õppinud Viini
ülikoolis ikeeleteadüst. Nüüd esi­nes
ta Rootsi raadios ülevaatega
Austria filmiasjanduse seisundist
ja reformeerimisest.
f ^Inge Maldo Austraalias avaldas
isekirjastaijana stensiieeritud lüu-iöfcuskogu
ja ikunstnlkGr Neeme
Melboumes tRikitult oma kirjas­tusena
-kaks luuleraamatut, teine
Inglliskeelsena. Mõlemad tema i l ­lustratsioonidega.
Peagu iga hoone, metsatukk
asutus Iisraelis kandvat tahvlike-si,
mis kuulutavad kelle rahade­ga
see on
Ja milliselt näeb Sevela Iisraeli
tubvikku?
Seda vaatleb ta veelgi pessimist-iikumalt
kui olevikku. Ta arvab, et
Iisraelile iseseisvuse andniine ole­vat
olnud ajalooline eksitus.
Ä. KiVikase
STOKHOLM (EPL) — 18. jaa.
nuaril ftähistati Lundis kirjaniku
a ajaikirjaniku Albextt Kivikase:
{0-aasita sünnipäeva.
Albert Kivikas sündis Viljandi­maal,
Suure-Jaani vallas. Lõpetas
Tartu kommertskooli ja võttis
õppur-sõdurina osa Eesti Vaba-dussõjastt.'
õppinud Tartu ülikoo­li
filosoofiateadüsikonnas. Toime-tas
Berliinis 1922—23 ajaikirju
„Aeg" j a „Odamees'V ja teotses
hiljem ikodiumaal ajaldrjanSkü ja
vabaJkuitselise'kirjanikuna.
Oli 1937 Estonia teatri dKwna-turgiks...
-Ajakirjanikuna olnud
„Vaba Maa" :(kirjandiuQkriitik,
yJȊevalelie*Vtoi!metuses ja 㠟 u s
Eesti" toimetuses kultuuriosaikon-na
juhataja. Saksa okupatsiooni
öJal o l i „Eesti Sõna" peaitoimeta-jaks
Tallimias. Paguiasjpõlv-^
Rootsis toimetas ta mõnda aas­tat
Lundis ajalehte „Eesti Posti".
Albert Kivikase kirjanduslikus
loomingus iloetakse parimaks te-:
ma klassikalist teost „Nimed
marmortahvlil", mis käsitab noo­r
i õppur-sõdureid Eesti Vabadus­sõjas.
Kui 1937 iseseisvas Eestil
austati küiltuuriloojate töid, to-ges
fcoigeim auhind kirjaaiduše
alal Aibext Kivikasele teose eest
„Nimed maimortahvlir*.
Venemaa kolmemiljoniline Juuti­de
vähemus elanud rahulikult ja
tülitamata seni kui Iisrael sai
omarükluse, eiit sellest peale
alanud nende vaenamine.
Sevela on temud uurünusi Iisrae­li
tööviljakuse määritlemiseks ja
kinnitab, et see on maaUma mada­lamaid.
Töölised raiskavat käitis-1 Nüüd ootavat juute kas kiire assi-tes
tundide kaupa aega ja tihti lei- milatsioon, või midagi veelgi hal-duvat
nende hulgas vaid üksikuid, vemat. Iisraeli pääsenud ei rahul-kes
oma : ülesannet tõsiselt võta- duvat sealse olundiga nagunü. Ju-vad.
I ba nüüd pagevad nad sealt esime­sel
võimahisel.
„ , . , , Ent mitte üksi uustulnukad ei tee
^f^^^ ^^^y^^^^^if ^ ^ . . f ^^^^ Ka lisradis sündinud ja üleš-poo
Iisraek kehtiyaid
raeks pole^apaabat oli t a ^ t o ^ võimalusi. Autori and-kuid^
tegel^ ohjkor^ naitab^^ jg
muud. T a teos kubiseb ts^atidest Kanadas, koos mõne teise eelista­ja
artiklite katkendeas, milles kir- tud väljarännu-maaga juba praegu
rendam)isöks vaid uusi p^tumusi
Samuti ka raskusi.
Sevela kirjeldab tänapäeva Iis­raeli
killustatud šavipotinia, mille
iga kiid esitab erilise pärandiga
Unehnad ja tõelisus ei ühtu ka­nagi
täiesti, kuid Sevela teoses
leiame, et Ifisraelis on nende erine­vus
masendav.
Imedemaa. Iisrael, mis on pan­nud
kõrbed õitsema ja muutnud
kasutamata kivikangnid vilja­kaks
maaks, on tõesti olemas,
kuid see pole juutide töö tule.
•••^mus.,.. • •
Kui äsjasaabunud autor neid imet­leb
vastab üks varem sinnajõud-jeldatakse
jäika hoolimatust ja
minnalaskmist. Ta oli arvanud, et
Iisraelis ei leidu ebausust ega pet­tust,
kuid juba tollipunktis hakata­vat
immigrante riisuma. Nende
kaasatoodud varanatuke varasta­takse.
Ärides petetakse ostjaid hä­benemata.
Rügivargused ja onupo­japoliitika
on nii üldine, et sellele
vaadatakse õigukehita4es.
Isegi kõrgeks kiidetud Iisraeli
armee ei pääse arvustusest.
Sevela m ise Iisraeli sõjaväes
teeninud ja viimasest sõjast osa
umbes pool müjonit mobilisatsiõo-niealist
juuti. Mõnede arvestuste
kohaselt ületavat Iisraelist lahku­nud
aiTuldselt sinna saabunud. Se­vela
arvates varisevat Iisrael juba
iihe inirnpõlve kestel kokku, ja
araablased hõivavat taas ajutiselt
minetatud alad. • .
Kui Ephraim Sevela pole erand,
vaid esitab tavalise Venemaa juudi
seisukohti, tähendab sürveavaldus
Venele juutide immigratsiooni suu-ükski
liim ei suutvat seda terviku­na
kpkku liita. Diskriminatsioon,
mis nüüdki juba kehtib Euroopast
ja vähemarenenud maadest tulnud
juutide vahel, suurenevat tulevikus
veelgi. Venemaalt saabunud loovad
nüüd sellele lisaks uue erirühmitu-s
e . •
Ephraim Sevela elab Jeruusa­lemmas,
üks välismaine arvustaja
on teda samastanud prohvet ,yeesa-jaga.
Nagu ta kange eelkäija püüd­vat
ta kuulutada oma rahvale k i ­bedat
tõtt. Ja nagu muistsed proh­vetid
visatakse ka teda kividega
surnuks. I
Kuid tõelisest prohvetist on Se­vela
siiski kaugel. Vanatestament­likud
prohvetid arvustasid küll k i -
beda;lt olevikku, kuid neil oli siiski
lootus, et ennastleidnud rahvast
ootab ees parem ja helgem tulevik.
Sevela on a^a tõeline pessimist,
tema teoses ei leidu ühtegi lunas­tavat
valguslailjLu. Tema ennustab
ainult kadu ning keelitab rahvast
end selleks ette valmistama.
'VES
üksused valmis: Soome üksuste | Beckilt Mannerheimi poolt soovita-meeleolu
oli neüe kasulik. Lisaks Ivad andmed, aga see oli ebaõmies-
Kuuldused sellest, et rootslased
olid alustanud münids traalimise­ga,
olid täiesti õiged. Nad; olid alus^
tanud traalimisega Ahvenamaale
viivas Märketi merdkitsuses, kuna
Askerhohni juures oli minekuvalmis
suur üksus transpordi- ja sõjalae­vu.
Veeli oli Vera saanud- kuulda,
et Ärböga juures oli kindral Gyl-ieiikiwki
juhtünise all suuri rootsi
mvasiöoniüksusi. Sõja ajal pidid
-kaubalaevad aeglaselt liikuma, jät­tes
nende meeskonnale võunaluse
täpsete tähelepanekute tegemiseks.
Kõne all olev kapten oli väga hästi
kogenud selles väinas sõitmisega
Ja märkas merel ; ning rannikult
tehtud muudatusi. Vera r a p r t oli
väga väärtuslik.
Mulle oli siis jäänud veel teoš^
tslda kõhnas ülesanne, saada sel­gust
1 soome üksuste positsioonist
Rootsi ittvasiooniürituse pullul.
Käisin kohtamas brigaadi komah-dödga,
soome keelt rääkiva kolo­neliga,
kes oli ilmselt Soome ar­mee
kõige vaiksema kasvuga kolo­nnel.
Kui, talle end esitlesin, ütles
•ta:'- •
„01en juba kaua oodanud teie
osakonna esindaja külaskäiku."
Selline väljendus pani mind
imestama. Meil oli nimelt igas
Soome armee kompaniis 3—4 mee-leoluvaatiejat,
keüe ülesanne oli
kuulata sõprade juttu ja teha neist
köMüivÕtteiä.; See siistee^^ , võis
tunduda ebameeldivana, aga oli
j osutatud mõjukaks ja töötab sa­muti
paljude riikide sõjavägedes.
Meie sidemees Ahvenamaa üksu­ses
oli teatanud, et saadud tähele-inekute
järgi otsustades, kui
rootslaste üksused ründaksid Ah­venamaad,
siis sõdurid, eesotsas
Vaasa piirkonna reservlased, lan­getaksid
oma relvad vastu hakka­mata.
Minu. ikülaskäigu puhul ko­lonel
ja ta staabiohvitserid kinnita­sid
seda arvamust omapoolsete sa-masuunailiste
- tähelepanekutega^
Rootsi invasiooni korral soomlaste
üksissed vastu ei hakkaks.
Minu ja mu abüise poolt kogutud
andmed olid samalaadsed: rootsla­sed
olid lähtepositsioonis, nad traa-lisid
mune, et Võiksid sõita k se
Ahvenamaale, neil olid laevad ja
oli Rootsi šürnie konsul teatanud
muUe, et Rootsi valitsuse kavatsu­seks'
oli otsekohe vahele sekkuda,
kui sakslased alustaksid Ahvena-niaa
okupeermüst.
Kohe Helsingisse jõudmisel koos­tasin
üksikasjaliku rapordi oma
tegevusest, m'ille järel kolonel
WaUdön isiklikult reisis Mikkelisse,
kus ta koos Mõnel Paasosega an­dis
rapordi Mannerheimile. Mars­sal
oli sellega: koos küsinud, kes on
koostanud nü üksikasjaliku rapordi
jä saanud teada minu nime. Wall-den
sai omale ülesandeks mulle
ülemjuhataja kiitused, edasi anda
hästi tehtud töö eest.
tunud.
Samas lubatagu mulle jutustada
selle loo lõpu-vaatus. 1967. aasta
alguses saabus minu Tres Goronas
nimelisse restorani Mallorcal neli
scomekeelt rääkivat külastajat.
Kombe kohaselt liikusin lauast lau­da
seltsides ikulastajatega. Neist
neljast tundus üks mulle tuttavana.
Mõtlesin ja mõtlesin, 'kuni ümbeš
poole tunni pärast asi selgus. Siin
istus kolonelleitnant Santavuotri.
Läksin teda tervitama ja küsisin,
kas ta veel mäletab mind. Kui ta
vastas eitavalt, rääkisin talle Ah-venämaad
puutuvast operatsioo.
nist. See aitas, ta mäletas nii üles^
annet kuH^ä mind. Samas ta rää­kis,
mida ma e i olnud varem tead-
Sakslaste huvist Ahvenamaa Vias-tu
oli jälle selgeid tunnusmärke.
Saksa luurelennukeid nähti saares­tiku
kohal lendavat. Venelaste
suurrünnaku ajal sakslased katsu­sid
paigutada oma raskeristleja
„Prinz Eugeni" ühel või teisel vii­sil
ja põhjusel Ahvenamerele, Soo­me
sõjaline juhtkond lükkas tagasi
nende kavatsuse, kuid laskis ristle­jal
selle asemel olla saarestikus
põhjapool Utö saart. Soomlastel oli
selles ajajärgus Ahvenamaal 3000
meest ja; kümmel^ond suuvtükipa-tareid.
Kogu saaferübma kaitseks
seda ei olnud palju. Võis julgelt
oletada, et sakslastel oli Taani ala­del
kasutamisvalmis i —2 reservdi-
.viisi, mis võidi kiiresti tmia Ahve­namaa
vastu suunatud operats^oo-njiks.
Sellist rünnakplaani kavanda-
' operatsioon ja liitlaste invasioon joogile". Tänasime kutse eest, mak-
Normandias põhjustasid olukorra^ sune oma arve ja astusime autos-etHitler
loobus sellest ilmselt suu­ri
ohvreid nõudvast üritusest. Selle
peale! vaatamata Saksamaa liu vi
Ahvenamaa vastu püsis j a oma
luurelennukite abü nad kontroili-sid
pidevalt kõike seda, mis saarel
juhtus;
Meü oli vaja kuidagi ellevahn-s-tadavõimalümle
Saksa vastutege-vusele
juhul, kui; Sooms ja Nõuko­gude
Liit sõlmiksid separaatrahu.
Sakslaste poolt jõuga võimu haara­mise
vältimiseks Soomes peastaap
otsustas muuhulgas organiseerida
erilise • osakonna H elangi, kaitseks.
Selletõttu vastuluureosakondki pidi
se, .et sciita saksa luureülema juur­de
vestlema. Maja oli täis rahvast,
enamus märgatavalt joobunud.
Umbes 30-aastane pikakasvuline
saksa kolonel nimega Joachim tui-jgerdas
mu ettle, patsutas tuttavli­kult
õlale ja ütles:
„Ponnerwetter!, Soome on ikka
tõesti meeldiv sakslaste poolt oku­peeritud
riik."
Minu reageerimine oli välkkiire.
Olin harrastanud üksteist aastat
poksimist j a Joachim ko^eskaho
sekundi pärast tugevat lõuahaaki,
tuikus ja landes siis oma pikkuses
põrandale/Karjusin talle võitlushi--
mulise häälega:
,„Sa saksa siga! Pea nüüdsest
alates meeles, et Soome ei ole oku­peeritud
maa!"
Joachim hõõrus oma lõuga ja
kaasa aitama mitmes eriorganis ja hakkas püsti: tõusma. Samas oli
suunama oma .töö peapunkti saks- Cellarius minu kõrval:
laste vastu. ^Sakslaste peastaabi ja „Katsu aru säda, Otto. Ega sma-gi
pole alati purjus peaga samane,
kui oled selgena?" '
ste juurde organiseeriti kiires­ti
grupp šopme agente, kes tööta­sid
oma„relvavendade" vastu.
des tuli neil arvestada aga ka
Raotsii vastütegevusega, sest Root-- Kui oldn kord õhtusöögil restoran
si oli üks Ahvenamaa omavalitsuse Savoys koos abikaasa Maj-Liišaga;
garanteeri jäist.. Sakslaste rünnak kohtuniku Arvo Aaltoga ja ta abi-või
rünnaku katse oleks tähenda­nud
Rootsi juba niigi ebasõbraliku
positsiooni T"eelgi suuremat terav­nemist
Sellepärast ctsnstas -Hitler
3. septembril 1944 peetud nõupida­misel
unustada kogu Ahvenamaa
operatsiooni. Operatsioon oli, nagu
me hill6™ saime teada, plaanitse-a,
keda tuntakse paremini
rootsi teatri näitlejatari Marta
Laurentina, tormas sisse mu ülem
kolonel ,Wallden: Tema kannul olid
Cellarius ja 3 -4 kõrgemas aukraa­dis
olevat saksa ohvitseri^ kes olid
saabunud Berliinist samal päeval.
Antud olukorras näis nende ülesan­tud
nii, et Ahven?maa vastu oleks ^ ne olevat silmadega flirtimine Maj-saadetud
Taanist jalaväediviis, Liisa ja Martaga. Peamise ava­nud,
et ta oli ise enne mind käinud '.Norrast suurtükirügement ja Sak- käigu tegi selle asemel Cellarius,
peastaabi käsu kohaselt Ahvena-'samaaltlaneevarjurite rügement: kes 'pärast tutvustamist kutsus
maal ja proovinud „lüpsa" konsul Rcw^tsieÖjevaWstisselobv vastu- meid oma koju „diplomaat0sel0
Nagu õnneliku juhuse peale i l ­mus
sel' hetkel kohale kolonel Wall-den,
alatine püp suunurgas. Ta
üsis, mis on õieti juhtunud. Cella­rius
andis'seletuse:
,,Need meie Berliini-mehed ei
näi pidavat vastu soomlaste jooma­kultuurile."
Selle järel asjast enam' ei räägi-
.tud. •.:
m, 6
i^eliksKooi
10. jaanuaril
Koop oma elut
sele. Feliks Koe
nas. Oma poisip|
heddumisi Tallir
alusitades õpin^
mani Inglise K<
tesmeid Gusta\|
siumis. Ta tlaialf
tavad silma jul
töö kõrvalt jataj
Maleödubis
võimdemise hai
raainiatuis tuhni
1944. aasta sj
gulastedtorid.vj
konna Rootsi,
Stoikiiotoii. Ig£
mise kõhral lõij
Stoldioilmi Telij
tuikursuse ele
SeMe koorn
harrastas ta
aJl raiivatantsii!
Viünasel ailal; tü
likriiihmä tipwkl
1951. a. siirdJ
juuibilatr jailkasj
' ronto ülikooli
1956. aasital
Vastandina siti
mis kuiusid n1
txiöle ja õhtm
Energiat ja.tkuj
hedase võimloj
su viljelemisel^
ja teisi juhatad
1952 .a. atail
Evelyn Orgigj
Mõned aastf
lõpetanust alul
kiõ^vai õpingiij
. di taotlemisel^
tas aastal 19(1'-
Viimased kün
ta töõbamd
ma juures el(
osaikonna juh?
Nii nagu pa.1
Uks Koop k£
on seotud igaij
erialal ja teis]
: ta isiMik ja
mis leiab välj(
rahvatantsus,
. ja eesti ühi
üldse.
Feliks Kooi
valitud liige,
esimees, selle
mise ja rali\
V juliataja ja l]
tantsujlauluj
jaJcs j a lavast
males vüinast
lavastus See^
imletad?" Ti
löönud Eestil
sel, odleš i n |
Päevade Pea'l
/ m i s e ja rahvj
hina. ülemaa]
• de valgiispi(jlu
jataleot pigej
nud. Koos ai
nad oma nimi
kanada võimf
V"' Teaitrihuvilj
kordadel bl
eesti teatrite!
sena „Onupo|
dusel.
Aastast 19i
Korp! .R-otali^
vait osa võtj
siooni
(Kõige ülal|
tubli perökc
kahte poegOj,]
gust.
Pöliks Ko(
on väga suui
heaiks näitel
Raske on m
roonika erit^
andeid, mis
snanitaiaralac
lisaks on Fcl
javaimukas|
i Sinu paljud'
I : õnnitlevad S|
I ;huirJatkugu|
I - tervist püsi(
I . ; guSaoledl
® L u g e j aM
vilcuga poIiit|
News & W(
Kangur Bril
^-ajakirja üicii|
tsMile N. Liic
hui, milies i1
19. sajandi
bastion, JülJ
seda väidot lj
ti,; lÜti ja
jal ning sea