1982-05-06-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA E E S T L A N E neljapäeval, 6. maü 1982 - Thursday, May 6, 35 CSB BSDSSKQBCE VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VASAgeSTLANe VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St Don Mills, Ont M3B 2M3 T O I M E T A J A : Hannes Oja T O I M E T U S E K O L L E E G I U M : Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass T E L E F O N I D : toimetus 444-4823, taütus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 T E L L I M I S H I N N A D Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.— ja veerandaastas $13.—. T E L L I M I S H I N N A D väljaspool Kanadat: aastas $55.—, poolaastas $29.— ja veerandaasiÄs $ U Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 c„ FREE I S T O N iÄ Published by Free Estonian Publisher Ltd., 1955 Lesüe S t Don Mills, Ont. M 3 B 2M3 kommentaarid Diplomaatia asemel relvai Vawa kohaselt jpvalsetf üteJda, et ^millest | suu rpgöjj geüest fi»üda m meuUile ^Idamest i ^ ^^ fcecllatr^ k i i ^ tflktatrmrirezhiim k a f c ^ knitikajL $ antakse ai-niölt rezhiifliile ja^ esindavate-; j e partciüilimi^ keÜ^? ülesandeks on rpkidai ja propageerida kõike/ mida ^eab oma südameasjaks |a mida ta tabab rahvamassidele edasi anda. Üheks selliseks partei mõtete edasiandmises moodös^ ön puhaste pidopä^vade roG^äikude ajal (siktod loosöngi^^ tahetakse anda ilmselt roh^ käaiu seüe v ö t t e^ et r ^ ^ neid löosiingiteplakateid oma sei- Jas kandma. See trikk peab jätma niulje^ et tegemist ei ole p ^ e i eeskirjade ja hüüdlaasete ptops. geerimisega, vaid et kõik need , . rongkäiku toodud läägelt toju^a^^^^^^ Kajaleidjate" gaidlipkonna lauluvõistlusel tuli kolmandale kohale vanemgaidide grupp. Pildjl nähtaval ja ^ ^ j j ^ j ^^^,3 looming, sireas vasakult Karina Tamm, Siiri Oder, Tina Sermat, Lydia van der Veen, MaretLiik, Ingrid_Kütt, Kai kajastuvad rahva oma mõt-ted, Soovid ja püiicttused. esireas Xüll j a Susan Valvur. Foto: Vaba Eestlane Nö-siis — diplomaatilised läli)i<- irääkimised In^ismaa ja Ai^entii° nia tüli lahendami§ek§ Falklandi saarte pärast on nurjiniid ning diplomaatide asemd on hakanud kõnelema relvad. Preisi kindralO |a sõjateoreetiknl Karl von Clanse-witz'il on õigus kui ta oma 19. sajandi algul ilmmiud teoses „Vom Kriege" väitis, et sõda on ralin-aegse poliitika jätkamine vägivalla-vahenditega. Kui London nägi, et Ühendriikide välisministn Alexan» der Haigi rahusobitused ja diplomaatilised sammud kriisi lahendamiseks tulemusi ei anna j a Argen-tima kangekaelselt keeldub komp-romissettepanekute aktsepteerimisest, otsüistasid inglased möõdu- Eud laupäeval alustada sõjaliise te° gevusega. Inglased piu-dnsid sõjategevuse esimeses faasis õhurünnakutega Falklandi lennuväljadele, üritades Jlmselt nende rivist välja löömist, et takistada isellega Falk^andO asuvate argentüna üksuste varustamist õhutranspordi abu. Argentiina vastas sellele aktsioonile omapoolsete õhujõudude atakkidega Briti sõjalaevade vsistu. Mõlemad pooled iraägivad vastaspoole lennukite al- Hatulistamiseist, kuid autentseid andmeid sõjategevuse ja tekitatud kahjude kohta on raske saada, kuna sõjateated lähevad läbi ametliku tsensuuri ja kumbki pool suvatseb esile tõsta oma võitusid ja läakida vähe kaotustest l u i s t e atakk ei tulnud ootamatult, kuna paljud tegurid kiiruis-tasid pika teekonna selja taha jätnud sõjalaevastiku ja õhujõudude feäiku rakendamist ühest külj^ tiivustas Londoni valitsust kiirele tegutsemisele Ühendriikide ametlik poole valik j a toetuse andmine inglastele kima teisest küljest peavad Briti ekspeditsioonlarmee ju- Md arvesse võtma ka üha halve-nevaid ilmastikuolusid Falklandi saarte piirkonnas, mis ei luba enam pikemaks ajaks* ooteolukor-da jääda. Pealegi on kõik diplom maatilised kanalid tüli rahulikuks lahendamiseks juba tühjaks ammutatud ning rahvuslik uhkus ja prestiizh «sunnivad (wnakorda inglasi tegutsema. Argentüna sõjameeste valitsus Hegi paljude diplomaatiliste asjatundjate ja välispolütiliste küsimuste ekspertide arvates suure vea kui ta lootis, et Ühendriigid ei suma oma toetuist Inglismaale ja et Ameerika kontinendi riigid asuvad Ameerika Riikide Organisatsioon] iraamides kindlalt Argentüna selja üaha. Need lootused siiski ei täitunud, kuna Washington loobus oma neutraalsest hoiakust, keelustades relvade väljaveo Argentüiass®, loobuda argentimalastele krediitide andmisest ja lubades Londonile tulevüais sõjategevuse suurenemisel š,materiaalset abi'^ Buenos A i ' ' reises erakorraliseks istungiks kokku tulnud Ameerika Riikide Organisatsiooni riikide esindajad; toetasid küH Argentüna nõudmist Falklandi saartele, kuid pooldasid ss^ mai ajal rahu säilitamist ja argentüna sõjajõudude väljatõmbamist Falklandilt kuni olukorra diplo° maatüiss lahendamiseni. • • • • • * Rinded ja olukorrad on seega juba enam-vähem välja kujunenud ja diplomaatüine tuleväli ja mõõkade täristamine on asendunud esimeste relvaistatud kokkupõrgetega. Jääb amult küsida — mis saab edasi ja kas kogu see opereti lavastusena alanud mäng ei arene lõpuks suuremaks sõjaks, mis kaa-sa tõmbab ka teüsed rügidf Mis puutub inglaste aktsioon!» desse, süs näib, et nende operatsioonid on põhjalikult läbi kaalutud ning ülemjuhatus püüab maksimaalseid tulemusi saavutada väheste ohvritega. Briti sõjaline strateegia taotleb õhu- ja mereblokaadi tihendamüst Falklandi saarte ümber, takistades seega varustuse juurdevoolu saartel asuvatele argentüna sõduritele. Suureskaalali-sest invasioonist kavatsetakse ilmselt h o i d u d a— vähemalt esialgu — kuna Isee nõuaks palju inimohvreid, mis kujuneks saatuslikuks Margaret Thatcheri konservatüvi-de valitsusele. Kuid samal ajal kostab Inglismaal hääli, mis nõuavad konflikti kiiret lahendamist, kuna sõjategevuse pikale venimine läheb inglastele tohutult ka majanduslikult maksma. Tagasihoidlike arvestuste järele on Londoni valitsus juba nüüd sõjakäigu finantseerimiseks .mängu .pannud 480 miljonit dolIarg| Washingtonis muretsetakse eriti sündmuste võimaliku arengu pärast tulevikus. K u i ^ inglaistel õnnestuks saari vallutada, ei < oleles sellega probleem kaugeltki lahendatud, kuna saarte kaitsmine Argentüna võunalike kallaletungide vastu muutub inglastele pikkade distantside tõttu kumavaks. President Reagan ei saa jätta kahe sfl-ma vahele ka võimaloüst, et inglased võivad sattuda Falklandi lähistel kitsikusse Ja paluvad ameeriklastelt sõjalist abi, mis nõuaks Reaganilt suurte ja ]kaugeleulatu-vate otsuste tegemist Nende otsuste tegemine on Iseda raskem, et see võib kaasa tuua Ladina-Ameerika riikide täieliku eemaldumise Ühendriikidest, millist olukorda Moskva on valmis kürelt oma hm-vides ära kasutama, > K. A. Moskva tõsises välisvaluuta puuduse: Kaniada katsub USA kitsendusist profiiti lõigata Ka seekord kanti Tallinnas ja teistes Eestimaa linnades toimu-i i u d maiparaadidel plakateid, mii-ledel kajastuad partei käsud, eeskirjad ja korraldused. Need hiiüd-lauised ei ole sepitsetud Tallinnas, vaid on produtseeritud Moskvas ja WASfflNGTON (Vaba Eestlase kirjasaatjalt). - Käesoleval aastal läheb Nõukogude Ludul tarvis kujutavad endist «ülelüdulise" par-seitsme ja poole miljardi dollari väärtuses välisvaluutat amuiiksi teravilja ostmiseks Läänest, kirjutab tei loommgut Nagu Eestis Umu- Dhendrükide tuntud majandusküsimuste ajaleht „The Wall Street Journal*'. Kuid lisaks sellele on vaja v^el vatest parteiajalehtedest nähtub, müjardeid dollareid moodsa tehnoloogia ostmiseks, mida Moskva hädasti vajab oma tööstuse modemisee- oli kogusummas valmis kombineerimiseks ja loodusvarade ekspluateerimiseks. ritud84 loosungit, mis vUjelesidül- . ^ . U M diseid propagandafraase, kuid Selle Nõukogude Lüdu võlg Lääne-Eu- Nõukogude Ludust 3a Ida-Euroo- dik, kui alguses Afgamstam ja hil- ^^^^^ spetsiifiliselt sise- ja valis-roopale, Ameerika- Ühendrükidele past. SeUes nähakse Austria peami- jem Poola sündmustele reageeri- ju^g- lööklauseid. Sisepoliitüi-ga- ning Jaapamle ületas möödunud nistri Bruno Kreisky järjekordset des USA valitsus hakkas Moskva eeskirjad taotiesid eriti pro-a a s t a l lS mUjardi doUari piiri. Va- sammu neutraUteedipolütika aren- osas kitsendusi rakendama. duktsiooni tõstmist ja rahvalt Snu-luutat on tarvis ka seUe võla järk- damisel Lääne ja Ida vahel. Kanada suurendas teravüjaeks-, ^^^^ tööpanuse väljapmgutamist, järguUseks tagasimaksmiseks vas- Austria vastutulek Moskvale ise- porti Nõukogude Liitu, vaatamata välispolütilises sektoris pandi tavate laenulepingute kohaselt, või loomustab ühtlasi neid raskusi, president Carteri poolt rakendatud ^^^^ rahukampaaniale, N . vähemalt laenuprotsendi regulaar- mis eksisteerivad Lääneriikides embargole. Ning nüüd, kui presi^ j » ^ ^ rahuarmastuse üleskiitmisele seks tasumiseks. Kõike eelnevat ühise ja koordineeritud finantspolii- dent Reagan katsub purata mood- , j^^^^^ j^^i^^ jg j^^^ sumas pidades arvavad New Yorgi tika arendamisel Nõukogude Lüdu sa tehnoloogia väljavedu Nõukogu- i ^ g g ^ k a s asuvate marksistiike panganduseksperdid, et Moskva on suhtes. de Lütu, ^ . ^ ^ rezhümide üüstamisele. sattunud tõsisesse väHsvä^^^^^^ Washingtonis on vtimasel ö!r^ti v^^^^^^^ Sisepolntiliselt oü sUmatorkavat nappusesse, mis voib lähematel ..j^^ust ühtse ^ ' ^ ^ a ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ tähelepanu omistatud nõukogude majandus, ja finants-strateegia o n " i S m i s e ^ õli ja 'tõSe'""k,;;;; rakendamiseks, mfla^aa^i toormiseks tarvilike m a - P^^oduktsioom tostnübele, ^ 1^^^ .. , ..... , maagaasi toonniseks tarvilike m a - ^^^^^^^^ produktsiooni tõst- Nõukogude Ludule on olnud Lääne- seUeks et ara kasutada Laane hu- smate ja mstrumenüde muugiks^ ^ ^ j ^ pühendatud lööklaused la-riikidesse eksporteeritud õli ja õli- vides Nõukogude Lüdu praegusi Nõukogude Ludule • kusjuures ka-^ ^ oletada et Venelastel on tooted ning kuld. majanduslikke raskusi ja välisva- nädalased on valmis Moskvale ^^^'^^ maapõuevarade Kuld õHhind rahvusvahelisel tu- l^uta nappust. müüma just sedasama .tehnoloo- .väljaarendamise programmidega, rul on oma vahepealsest kõrgsei- Sellise koostöö võimaluste osas giat, müle andmise Nõukogude ^ j . ^^^^^^ ^^^^ ^ü^^ ^gg^^. sust järsult langenud. Järelikult oUakse Washingtonis aga küllaltki Ludule president Reagan USA fu:- . kürendaksid Uurali, on langenud ka Moskva sissetule- pessimistlikud, üksikute lääneriild: madele ära keelas. ' g.^^^^ . t^^^ike jõudu-kud õli müügist. de endi majanduslikud huvid ras- Kanada suhtumine kaubandusse ^^^^ . suurendaksid Bai- Veelgi rohkem on aga langenud lendavad ühise strateegia räta^^^ Nõukogude Luduga on täielikult magistraali ehitamise kuUa hind maailmaturul ja jällegi " ^ f • Washington ei saa seUe va- mittepolntüme ki^^^ ,3usmess ^ ^..^^^^ väga ebasoodsalt Nõulcogude Lüdu .^!!!'!!^ dam^e, et mid töötaksid „löök. väliskaubandusbilansile. Nõukogude Lüt on praegu üm-selt suurtes finantsilistes raskustes, . ^ .™ , , . , ^ , . , , üties ajalehele The WaU Street majanduspolutikat Nõukogude rappajooksnud majanduse vee peal T r. .'• ' „ ^« Liidu suhtes Washingtoniga, katsub hoidmiseks. Muidugi, Moskfval lä^ . . . Joumal" Prantsusmaa nigipanga , . f, ^,' , . , , , , . ^ n -j r r J ^ J jatele ekspert Yyps Laulan Seda saab ^^"^^^ rakendatud heb tarvis dollareid Kanadast ostu-järeldada ka seUest,'et nõukogude sanktsioonidest endale profnti lõi- de tegemiseks, aga küllap Kanada hoiused Lääne pankkdes on vnma- kurdetakse Washmgtoms. pankurid ja vahtsus juba selle eest aastatel kujuneda Nõukogude Liidu majandust halvavaks krüsiks. Peamiseks-välisvääringu allikaks Kanadat, rääkimata eri Lääne-Eu- kaubandusükud sidemed Kanadaga j^^jy^J*; ^i^y^^ rfooopa rnkidest. teretuhiud võimaluseks arendada ^ ^ ^ ^ ^ - i^teraatsioilaatae Selleasemel, et koordineerida muretut ja soodsat äri nõukogude-es kohus." Kolhoosnikele ja sovhoositööta-suunatud EÕuti kategoorilisel se efektüvsuse tõstmžst, loomakasvatuse söödabaasi tugevdamist, U-hüüdlausetes põllumajandu- • ., ... . 7 -V Ajakiri ,,BusmessWeek-* kirjutab, hooütsev^^ ... j .•u Si, sel ajal järjest kahanemas. See j - 1 T^T- i J ha, uuma, munade, vdla ja muu-fakt näitab nõukogude väliskauban- et Kana, dau kia ubJa. n^d us JMoskvUa ^g a on pTo—rdJ i 1 su-u.r-enn d. aim iseks Nõukogude '^^^^ tootmise suurenda-dusbüans: Läänega üha negatiivse- P^^^^ kahekordistunud sellest saa- Ludule jällegi laenu antakse. maks muutumist —• eksporditud • • - - • ••• • • • - • • • • - • • — • • • ••• kaupade eest tuleb välisväärmgut sisse vähem kui kulutatakse kaupade importimiseks "Läänest. Väljapääs välisvääringu kitsikusest lahendati varasematel aastatel Raamat venestamisest Baltikumi! mist ning riigUe müümist. Eriti vägevalt kõlaad need põUimiiaJMV duse loosungid^ mis kuulutasid lõo- , makasvatiise lööktöÖrindeks ning esitasid kolhoosnikele pateetilise nõudmise: „Rõõmuslagem kodu- Princetoni ülikooli Mrjastuse väljaandel on Ümunud uus uurimus maad suure saagiga!" lisaks kõrgendatud ekspordile ka venestamise kohta Baltikumis-pealkirja all ,,Russification in the Baltic Välispolütiliste loosungite järele laenude hankimise teel Lääne pan- Provinces and Finland, 1855—-1914'*. Raamatu on toünetanud prof. otsu^des ei ole ameeriklastel kui-kadest. Edward C. Thaden (University of Illmois) ning raamatu nelja kaas- gi suuri väljavaateid saavutada lä- Vümasel ajal on aga Läänes autori hulka kuulub ka prof. Toivo Ü. Raun (California State Uni- hemat koostööd ja vastastikust muututud Moskvale laenude and- versity); arusaamist Ühendriikide tagahoo-mise osas palju ettevaalikumaks ^ u - . \ * T » I I • .vis asuvate kommunistiike riikide Ja tõrksamaks. ^^^"^^^ koosneb viiest osas prof. Plakans ja prof. Raun on j u - ^uuba ja Nikaraaguaga. Nü km-mille esimese osa ,>Vene valitsus ba varem avaldanud uurimusi oma nitac Knnhnli^ nüht^ndafnd k)o- Seda on eelkõige põhjustanud Poo» kirjutanud prof. Thaden. I Teise kodumaade ajaloo kohta. , et K^ute rah^^^^^^^ la'maksujouetus oma välislaenude „Baltisakslased" on kirjuta- On huvitav märkida, et seUe, ^p^riSi s^^^^^^ asumisel, samuti on krutihsse olu- dr. Michael H . Haltzen (As- raamatu idee tekkis kui need a j a - ' ' ^ J , f ^ ^ ^^ S l e ' " ^^^^^^^ kim r.m^ """"r'^ Bam teadusHku ^ t Ti^tad^T^^^^^ S d i dX^fLat n^^^^ dies), kuna kõhnas , a neljas osa on ühingu A A B S V kolmandal ja nel- ^ ^y,^,^ ^^hiselt mhva-müjaröi öouari. Laane pangandus- kihutatud balti päritoluga teadlas- jandal Balti uurimuste konverent- dt^mokraat kii «'voliif^inoni «aavu-rmgkondades on tõstatatud küsi- poolt. Prof. Andrejs Plakans sü Torontos ja Chicagos 1972 ja J ^ ^ C v t L i S e l ^ ^ ^ ^ ^^ mus, kas laenude andmine kõmmu- (lowa State University) on kirjuta- 1974. Ideest kuni raamatuni võt- Vf^ H ^ ^ J f ^« nistlikele riikidele on enam üldse ^ud peatüki „Lätlased" ja prof. tis veel mitu aastat uurimistööd ja ^ ^g«rmse vastu, kooskõlas ärinduse põhimõtetega, j^iy^ Raun peatüki „'Eestlased". raamat sai teoks Ford Foundatio- ^^^^ ^ ' voi on see muutunud juba Higa ris- ^^Q^Q k^hta käiva peatüki on kir- ni majandusliku abiga. , kantseks. E r i t i ameerika pangad j^tanud prof. C. Leonard Landin Autorid on vaadelnud' venesta-on uute laenude andmisest peagu (indiana University). mise probleemi seoses seUega, nus gude Ludus. Küll aga puudusid Kõik viis teadlast on juba va- toimus Vene impeeriumi sisemaal, autoritel võimalused, tutvuda arhii-videga Nõukogude Baltikunjiis, sa- Samal ajal aga oKd autond e n t i ; ^ u t i : v^^^^ huvitatudseUest,millistmojU/ve.neü uurid nestamise polütika avaldas Bai- Nõuko^de Liidus, InilHsed just ti provintside ja Soome elanike oleksid ohiud tähtsad! venestamise: küsimuse üurimišöl; uVABA EESTLANE" on valvel eestloskonna UIdhuvitie eesff loobunud. Läänest laenude otsimisel oma avaldanud ajaloolisi uurimusi väliskaubandusbüansi saneerimi- ida-Euroopa ja Baltikumi kohta, seks, ei jäta Moskva ühtegi kivi p^of. Thaden on kirjutanud Lüvi-umber pooramta. Nii näiteks käes- Kuramaa ajaloo üle, samuti mit-oleva aasta märtsikuus sõlmiti kok- j^eid raamatuid Vene ajaloo koh-kulepe^ Austria pankadega, kes ta nagu ,,Konse^^^ nõustusid andma Nõukogude Liidu- ijgjji saj. Venemaar^-ning „Ve- Sellest tingituna on autorid püüd- Raamatu väärtust tõstab k a ' u l a - le 600 miljonit dollarit laenu aasta- ne ja Halkani L i i t 1912" mirl VirintšYln nii #»fniliRft sntsiflat- tnciiv WKi; i ^ f T t . o o f ; r. tel 1982 j a 1983 ning seejuures inflatsiooni arvestades väga madala laenuprotsendiga, ainult 7,8% üit-ressiga. Sellme soodne laen Moskvale Austria poolt pani paljud Lääne finantseksperdid hämmastunud kirjutada n i i etnilise, sotsiaal- tüslik bibliograafia, se ja intellektuaalse ajaloo kui ka kasutatud arhii^lkogudele tahele- Nü proL Heltzeli kui ka prof. Venemaa rahvuste poliitikal ajaloo panu juhtimine^^ Lundini uurimisalaks on olnud Krimmi sõja j a Esimese maailma-^^^^^^^^ü^ isiku^ ja Baltikum, kusjuures prof. Lun- ^ÕJSL vahel. kohanimede kohta, dün on pikemalt töötanud Soo- .Raamatu koostamisel on auto- 497-fehekiiljefe snes, . rid kasutanud parimaid kättesaa- on $40. Raamat on-piiratud mää-^ ma, kuna see suurendab selle väi- avaldades muuseas uurimuse ,,Suo- davaid allikmaterjale tJhondriiki- r?.l saadaval ka broshtiüritult hin-keriigi majanduslikku sõltuvust mi toisessa maailmansodassa". K a des, Soomes, Saksamaal ja Nõuko= naga $17.50.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 6, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-05-06 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820506 |
Description
| Title | 1982-05-06-02 |
| OCR text | VABA E E S T L A N E neljapäeval, 6. maü 1982 - Thursday, May 6, 35 CSB BSDSSKQBCE VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VASAgeSTLANe VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St Don Mills, Ont M3B 2M3 T O I M E T A J A : Hannes Oja T O I M E T U S E K O L L E E G I U M : Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass T E L E F O N I D : toimetus 444-4823, taütus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 T E L L I M I S H I N N A D Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.— ja veerandaastas $13.—. T E L L I M I S H I N N A D väljaspool Kanadat: aastas $55.—, poolaastas $29.— ja veerandaasiÄs $ U Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 c„ FREE I S T O N iÄ Published by Free Estonian Publisher Ltd., 1955 Lesüe S t Don Mills, Ont. M 3 B 2M3 kommentaarid Diplomaatia asemel relvai Vawa kohaselt jpvalsetf üteJda, et ^millest | suu rpgöjj geüest fi»üda m meuUile ^Idamest i ^ ^^ fcecllatr^ k i i ^ tflktatrmrirezhiim k a f c ^ knitikajL $ antakse ai-niölt rezhiifliile ja^ esindavate-; j e partciüilimi^ keÜ^? ülesandeks on rpkidai ja propageerida kõike/ mida ^eab oma südameasjaks |a mida ta tabab rahvamassidele edasi anda. Üheks selliseks partei mõtete edasiandmises moodös^ ön puhaste pidopä^vade roG^äikude ajal (siktod loosöngi^^ tahetakse anda ilmselt roh^ käaiu seüe v ö t t e^ et r ^ ^ neid löosiingiteplakateid oma sei- Jas kandma. See trikk peab jätma niulje^ et tegemist ei ole p ^ e i eeskirjade ja hüüdlaasete ptops. geerimisega, vaid et kõik need , . rongkäiku toodud läägelt toju^a^^^^^^ Kajaleidjate" gaidlipkonna lauluvõistlusel tuli kolmandale kohale vanemgaidide grupp. Pildjl nähtaval ja ^ ^ j j ^ j ^^^,3 looming, sireas vasakult Karina Tamm, Siiri Oder, Tina Sermat, Lydia van der Veen, MaretLiik, Ingrid_Kütt, Kai kajastuvad rahva oma mõt-ted, Soovid ja püiicttused. esireas Xüll j a Susan Valvur. Foto: Vaba Eestlane Nö-siis — diplomaatilised läli)i<- irääkimised In^ismaa ja Ai^entii° nia tüli lahendami§ek§ Falklandi saarte pärast on nurjiniid ning diplomaatide asemd on hakanud kõnelema relvad. Preisi kindralO |a sõjateoreetiknl Karl von Clanse-witz'il on õigus kui ta oma 19. sajandi algul ilmmiud teoses „Vom Kriege" väitis, et sõda on ralin-aegse poliitika jätkamine vägivalla-vahenditega. Kui London nägi, et Ühendriikide välisministn Alexan» der Haigi rahusobitused ja diplomaatilised sammud kriisi lahendamiseks tulemusi ei anna j a Argen-tima kangekaelselt keeldub komp-romissettepanekute aktsepteerimisest, otsüistasid inglased möõdu- Eud laupäeval alustada sõjaliise te° gevusega. Inglased piu-dnsid sõjategevuse esimeses faasis õhurünnakutega Falklandi lennuväljadele, üritades Jlmselt nende rivist välja löömist, et takistada isellega Falk^andO asuvate argentüna üksuste varustamist õhutranspordi abu. Argentiina vastas sellele aktsioonile omapoolsete õhujõudude atakkidega Briti sõjalaevade vsistu. Mõlemad pooled iraägivad vastaspoole lennukite al- Hatulistamiseist, kuid autentseid andmeid sõjategevuse ja tekitatud kahjude kohta on raske saada, kuna sõjateated lähevad läbi ametliku tsensuuri ja kumbki pool suvatseb esile tõsta oma võitusid ja läakida vähe kaotustest l u i s t e atakk ei tulnud ootamatult, kuna paljud tegurid kiiruis-tasid pika teekonna selja taha jätnud sõjalaevastiku ja õhujõudude feäiku rakendamist ühest külj^ tiivustas Londoni valitsust kiirele tegutsemisele Ühendriikide ametlik poole valik j a toetuse andmine inglastele kima teisest küljest peavad Briti ekspeditsioonlarmee ju- Md arvesse võtma ka üha halve-nevaid ilmastikuolusid Falklandi saarte piirkonnas, mis ei luba enam pikemaks ajaks* ooteolukor-da jääda. Pealegi on kõik diplom maatilised kanalid tüli rahulikuks lahendamiseks juba tühjaks ammutatud ning rahvuslik uhkus ja prestiizh «sunnivad (wnakorda inglasi tegutsema. Argentüna sõjameeste valitsus Hegi paljude diplomaatiliste asjatundjate ja välispolütiliste küsimuste ekspertide arvates suure vea kui ta lootis, et Ühendriigid ei suma oma toetuist Inglismaale ja et Ameerika kontinendi riigid asuvad Ameerika Riikide Organisatsioon] iraamides kindlalt Argentüna selja üaha. Need lootused siiski ei täitunud, kuna Washington loobus oma neutraalsest hoiakust, keelustades relvade väljaveo Argentüiass®, loobuda argentimalastele krediitide andmisest ja lubades Londonile tulevüais sõjategevuse suurenemisel š,materiaalset abi'^ Buenos A i ' ' reises erakorraliseks istungiks kokku tulnud Ameerika Riikide Organisatsiooni riikide esindajad; toetasid küH Argentüna nõudmist Falklandi saartele, kuid pooldasid ss^ mai ajal rahu säilitamist ja argentüna sõjajõudude väljatõmbamist Falklandilt kuni olukorra diplo° maatüiss lahendamiseni. • • • • • * Rinded ja olukorrad on seega juba enam-vähem välja kujunenud ja diplomaatüine tuleväli ja mõõkade täristamine on asendunud esimeste relvaistatud kokkupõrgetega. Jääb amult küsida — mis saab edasi ja kas kogu see opereti lavastusena alanud mäng ei arene lõpuks suuremaks sõjaks, mis kaa-sa tõmbab ka teüsed rügidf Mis puutub inglaste aktsioon!» desse, süs näib, et nende operatsioonid on põhjalikult läbi kaalutud ning ülemjuhatus püüab maksimaalseid tulemusi saavutada väheste ohvritega. Briti sõjaline strateegia taotleb õhu- ja mereblokaadi tihendamüst Falklandi saarte ümber, takistades seega varustuse juurdevoolu saartel asuvatele argentüna sõduritele. Suureskaalali-sest invasioonist kavatsetakse ilmselt h o i d u d a— vähemalt esialgu — kuna Isee nõuaks palju inimohvreid, mis kujuneks saatuslikuks Margaret Thatcheri konservatüvi-de valitsusele. Kuid samal ajal kostab Inglismaal hääli, mis nõuavad konflikti kiiret lahendamist, kuna sõjategevuse pikale venimine läheb inglastele tohutult ka majanduslikult maksma. Tagasihoidlike arvestuste järele on Londoni valitsus juba nüüd sõjakäigu finantseerimiseks .mängu .pannud 480 miljonit dolIarg| Washingtonis muretsetakse eriti sündmuste võimaliku arengu pärast tulevikus. K u i ^ inglaistel õnnestuks saari vallutada, ei < oleles sellega probleem kaugeltki lahendatud, kuna saarte kaitsmine Argentüna võunalike kallaletungide vastu muutub inglastele pikkade distantside tõttu kumavaks. President Reagan ei saa jätta kahe sfl-ma vahele ka võimaloüst, et inglased võivad sattuda Falklandi lähistel kitsikusse Ja paluvad ameeriklastelt sõjalist abi, mis nõuaks Reaganilt suurte ja ]kaugeleulatu-vate otsuste tegemist Nende otsuste tegemine on Iseda raskem, et see võib kaasa tuua Ladina-Ameerika riikide täieliku eemaldumise Ühendriikidest, millist olukorda Moskva on valmis kürelt oma hm-vides ära kasutama, > K. A. Moskva tõsises välisvaluuta puuduse: Kaniada katsub USA kitsendusist profiiti lõigata Ka seekord kanti Tallinnas ja teistes Eestimaa linnades toimu-i i u d maiparaadidel plakateid, mii-ledel kajastuad partei käsud, eeskirjad ja korraldused. Need hiiüd-lauised ei ole sepitsetud Tallinnas, vaid on produtseeritud Moskvas ja WASfflNGTON (Vaba Eestlase kirjasaatjalt). - Käesoleval aastal läheb Nõukogude Ludul tarvis kujutavad endist «ülelüdulise" par-seitsme ja poole miljardi dollari väärtuses välisvaluutat amuiiksi teravilja ostmiseks Läänest, kirjutab tei loommgut Nagu Eestis Umu- Dhendrükide tuntud majandusküsimuste ajaleht „The Wall Street Journal*'. Kuid lisaks sellele on vaja v^el vatest parteiajalehtedest nähtub, müjardeid dollareid moodsa tehnoloogia ostmiseks, mida Moskva hädasti vajab oma tööstuse modemisee- oli kogusummas valmis kombineerimiseks ja loodusvarade ekspluateerimiseks. ritud84 loosungit, mis vUjelesidül- . ^ . U M diseid propagandafraase, kuid Selle Nõukogude Lüdu võlg Lääne-Eu- Nõukogude Ludust 3a Ida-Euroo- dik, kui alguses Afgamstam ja hil- ^^^^^ spetsiifiliselt sise- ja valis-roopale, Ameerika- Ühendrükidele past. SeUes nähakse Austria peami- jem Poola sündmustele reageeri- ju^g- lööklauseid. Sisepoliitüi-ga- ning Jaapamle ületas möödunud nistri Bruno Kreisky järjekordset des USA valitsus hakkas Moskva eeskirjad taotiesid eriti pro-a a s t a l lS mUjardi doUari piiri. Va- sammu neutraUteedipolütika aren- osas kitsendusi rakendama. duktsiooni tõstmist ja rahvalt Snu-luutat on tarvis ka seUe võla järk- damisel Lääne ja Ida vahel. Kanada suurendas teravüjaeks-, ^^^^ tööpanuse väljapmgutamist, järguUseks tagasimaksmiseks vas- Austria vastutulek Moskvale ise- porti Nõukogude Liitu, vaatamata välispolütilises sektoris pandi tavate laenulepingute kohaselt, või loomustab ühtlasi neid raskusi, president Carteri poolt rakendatud ^^^^ rahukampaaniale, N . vähemalt laenuprotsendi regulaar- mis eksisteerivad Lääneriikides embargole. Ning nüüd, kui presi^ j » ^ ^ rahuarmastuse üleskiitmisele seks tasumiseks. Kõike eelnevat ühise ja koordineeritud finantspolii- dent Reagan katsub purata mood- , j^^^^^ j^^i^^ jg j^^^ sumas pidades arvavad New Yorgi tika arendamisel Nõukogude Lüdu sa tehnoloogia väljavedu Nõukogu- i ^ g g ^ k a s asuvate marksistiike panganduseksperdid, et Moskva on suhtes. de Lütu, ^ . ^ ^ rezhümide üüstamisele. sattunud tõsisesse väHsvä^^^^^^ Washingtonis on vtimasel ö!r^ti v^^^^^^^ Sisepolntiliselt oü sUmatorkavat nappusesse, mis voib lähematel ..j^^ust ühtse ^ ' ^ ^ a ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ tähelepanu omistatud nõukogude majandus, ja finants-strateegia o n " i S m i s e ^ õli ja 'tõSe'""k,;;;; rakendamiseks, mfla^aa^i toormiseks tarvilike m a - P^^oduktsioom tostnübele, ^ 1^^^ .. , ..... , maagaasi toonniseks tarvilike m a - ^^^^^^^^ produktsiooni tõst- Nõukogude Ludule on olnud Lääne- seUeks et ara kasutada Laane hu- smate ja mstrumenüde muugiks^ ^ ^ j ^ pühendatud lööklaused la-riikidesse eksporteeritud õli ja õli- vides Nõukogude Lüdu praegusi Nõukogude Ludule • kusjuures ka-^ ^ oletada et Venelastel on tooted ning kuld. majanduslikke raskusi ja välisva- nädalased on valmis Moskvale ^^^'^^ maapõuevarade Kuld õHhind rahvusvahelisel tu- l^uta nappust. müüma just sedasama .tehnoloo- .väljaarendamise programmidega, rul on oma vahepealsest kõrgsei- Sellise koostöö võimaluste osas giat, müle andmise Nõukogude ^ j . ^^^^^^ ^^^^ ^ü^^ ^gg^^. sust järsult langenud. Järelikult oUakse Washingtonis aga küllaltki Ludule president Reagan USA fu:- . kürendaksid Uurali, on langenud ka Moskva sissetule- pessimistlikud, üksikute lääneriild: madele ära keelas. ' g.^^^^ . t^^^ike jõudu-kud õli müügist. de endi majanduslikud huvid ras- Kanada suhtumine kaubandusse ^^^^ . suurendaksid Bai- Veelgi rohkem on aga langenud lendavad ühise strateegia räta^^^ Nõukogude Luduga on täielikult magistraali ehitamise kuUa hind maailmaturul ja jällegi " ^ f • Washington ei saa seUe va- mittepolntüme ki^^^ ,3usmess ^ ^..^^^^ väga ebasoodsalt Nõulcogude Lüdu .^!!!'!!^ dam^e, et mid töötaksid „löök. väliskaubandusbilansile. Nõukogude Lüt on praegu üm-selt suurtes finantsilistes raskustes, . ^ .™ , , . , ^ , . , , üties ajalehele The WaU Street majanduspolutikat Nõukogude rappajooksnud majanduse vee peal T r. .'• ' „ ^« Liidu suhtes Washingtoniga, katsub hoidmiseks. Muidugi, Moskfval lä^ . . . Joumal" Prantsusmaa nigipanga , . f, ^,' , . , , , , . ^ n -j r r J ^ J jatele ekspert Yyps Laulan Seda saab ^^"^^^ rakendatud heb tarvis dollareid Kanadast ostu-järeldada ka seUest,'et nõukogude sanktsioonidest endale profnti lõi- de tegemiseks, aga küllap Kanada hoiused Lääne pankkdes on vnma- kurdetakse Washmgtoms. pankurid ja vahtsus juba selle eest aastatel kujuneda Nõukogude Liidu majandust halvavaks krüsiks. Peamiseks-välisvääringu allikaks Kanadat, rääkimata eri Lääne-Eu- kaubandusükud sidemed Kanadaga j^^jy^J*; ^i^y^^ rfooopa rnkidest. teretuhiud võimaluseks arendada ^ ^ ^ ^ ^ - i^teraatsioilaatae Selleasemel, et koordineerida muretut ja soodsat äri nõukogude-es kohus." Kolhoosnikele ja sovhoositööta-suunatud EÕuti kategoorilisel se efektüvsuse tõstmžst, loomakasvatuse söödabaasi tugevdamist, U-hüüdlausetes põllumajandu- • ., ... . 7 -V Ajakiri ,,BusmessWeek-* kirjutab, hooütsev^^ ... j .•u Si, sel ajal järjest kahanemas. See j - 1 T^T- i J ha, uuma, munade, vdla ja muu-fakt näitab nõukogude väliskauban- et Kana, dau kia ubJa. n^d us JMoskvUa ^g a on pTo—rdJ i 1 su-u.r-enn d. aim iseks Nõukogude '^^^^ tootmise suurenda-dusbüans: Läänega üha negatiivse- P^^^^ kahekordistunud sellest saa- Ludule jällegi laenu antakse. maks muutumist —• eksporditud • • - - • ••• • • • - • • • • - • • — • • • ••• kaupade eest tuleb välisväärmgut sisse vähem kui kulutatakse kaupade importimiseks "Läänest. Väljapääs välisvääringu kitsikusest lahendati varasematel aastatel Raamat venestamisest Baltikumi! mist ning riigUe müümist. Eriti vägevalt kõlaad need põUimiiaJMV duse loosungid^ mis kuulutasid lõo- , makasvatiise lööktöÖrindeks ning esitasid kolhoosnikele pateetilise nõudmise: „Rõõmuslagem kodu- Princetoni ülikooli Mrjastuse väljaandel on Ümunud uus uurimus maad suure saagiga!" lisaks kõrgendatud ekspordile ka venestamise kohta Baltikumis-pealkirja all ,,Russification in the Baltic Välispolütiliste loosungite järele laenude hankimise teel Lääne pan- Provinces and Finland, 1855—-1914'*. Raamatu on toünetanud prof. otsu^des ei ole ameeriklastel kui-kadest. Edward C. Thaden (University of Illmois) ning raamatu nelja kaas- gi suuri väljavaateid saavutada lä- Vümasel ajal on aga Läänes autori hulka kuulub ka prof. Toivo Ü. Raun (California State Uni- hemat koostööd ja vastastikust muututud Moskvale laenude and- versity); arusaamist Ühendriikide tagahoo-mise osas palju ettevaalikumaks ^ u - . \ * T » I I • .vis asuvate kommunistiike riikide Ja tõrksamaks. ^^^"^^^ koosneb viiest osas prof. Plakans ja prof. Raun on j u - ^uuba ja Nikaraaguaga. Nü km-mille esimese osa ,>Vene valitsus ba varem avaldanud uurimusi oma nitac Knnhnli^ nüht^ndafnd k)o- Seda on eelkõige põhjustanud Poo» kirjutanud prof. Thaden. I Teise kodumaade ajaloo kohta. , et K^ute rah^^^^^^^ la'maksujouetus oma välislaenude „Baltisakslased" on kirjuta- On huvitav märkida, et seUe, ^p^riSi s^^^^^^ asumisel, samuti on krutihsse olu- dr. Michael H . Haltzen (As- raamatu idee tekkis kui need a j a - ' ' ^ J , f ^ ^ ^^ S l e ' " ^^^^^^^ kim r.m^ """"r'^ Bam teadusHku ^ t Ti^tad^T^^^^^ S d i dX^fLat n^^^^ dies), kuna kõhnas , a neljas osa on ühingu A A B S V kolmandal ja nel- ^ ^y,^,^ ^^hiselt mhva-müjaröi öouari. Laane pangandus- kihutatud balti päritoluga teadlas- jandal Balti uurimuste konverent- dt^mokraat kii «'voliif^inoni «aavu-rmgkondades on tõstatatud küsi- poolt. Prof. Andrejs Plakans sü Torontos ja Chicagos 1972 ja J ^ ^ C v t L i S e l ^ ^ ^ ^ ^^ mus, kas laenude andmine kõmmu- (lowa State University) on kirjuta- 1974. Ideest kuni raamatuni võt- Vf^ H ^ ^ J f ^« nistlikele riikidele on enam üldse ^ud peatüki „Lätlased" ja prof. tis veel mitu aastat uurimistööd ja ^ ^g«rmse vastu, kooskõlas ärinduse põhimõtetega, j^iy^ Raun peatüki „'Eestlased". raamat sai teoks Ford Foundatio- ^^^^ ^ ' voi on see muutunud juba Higa ris- ^^Q^Q k^hta käiva peatüki on kir- ni majandusliku abiga. , kantseks. E r i t i ameerika pangad j^tanud prof. C. Leonard Landin Autorid on vaadelnud' venesta-on uute laenude andmisest peagu (indiana University). mise probleemi seoses seUega, nus gude Ludus. Küll aga puudusid Kõik viis teadlast on juba va- toimus Vene impeeriumi sisemaal, autoritel võimalused, tutvuda arhii-videga Nõukogude Baltikunjiis, sa- Samal ajal aga oKd autond e n t i ; ^ u t i : v^^^^ huvitatudseUest,millistmojU/ve.neü uurid nestamise polütika avaldas Bai- Nõuko^de Liidus, InilHsed just ti provintside ja Soome elanike oleksid ohiud tähtsad! venestamise: küsimuse üurimišöl; uVABA EESTLANE" on valvel eestloskonna UIdhuvitie eesff loobunud. Läänest laenude otsimisel oma avaldanud ajaloolisi uurimusi väliskaubandusbüansi saneerimi- ida-Euroopa ja Baltikumi kohta, seks, ei jäta Moskva ühtegi kivi p^of. Thaden on kirjutanud Lüvi-umber pooramta. Nii näiteks käes- Kuramaa ajaloo üle, samuti mit-oleva aasta märtsikuus sõlmiti kok- j^eid raamatuid Vene ajaloo koh-kulepe^ Austria pankadega, kes ta nagu ,,Konse^^^ nõustusid andma Nõukogude Liidu- ijgjji saj. Venemaar^-ning „Ve- Sellest tingituna on autorid püüd- Raamatu väärtust tõstab k a ' u l a - le 600 miljonit dollarit laenu aasta- ne ja Halkani L i i t 1912" mirl VirintšYln nii #»fniliRft sntsiflat- tnciiv WKi; i ^ f T t . o o f ; r. tel 1982 j a 1983 ning seejuures inflatsiooni arvestades väga madala laenuprotsendiga, ainult 7,8% üit-ressiga. Sellme soodne laen Moskvale Austria poolt pani paljud Lääne finantseksperdid hämmastunud kirjutada n i i etnilise, sotsiaal- tüslik bibliograafia, se ja intellektuaalse ajaloo kui ka kasutatud arhii^lkogudele tahele- Nü proL Heltzeli kui ka prof. Venemaa rahvuste poliitikal ajaloo panu juhtimine^^ Lundini uurimisalaks on olnud Krimmi sõja j a Esimese maailma-^^^^^^^^ü^ isiku^ ja Baltikum, kusjuures prof. Lun- ^ÕJSL vahel. kohanimede kohta, dün on pikemalt töötanud Soo- .Raamatu koostamisel on auto- 497-fehekiiljefe snes, . rid kasutanud parimaid kättesaa- on $40. Raamat on-piiratud mää-^ ma, kuna see suurendab selle väi- avaldades muuseas uurimuse ,,Suo- davaid allikmaterjale tJhondriiki- r?.l saadaval ka broshtiüritult hin-keriigi majanduslikku sõltuvust mi toisessa maailmansodassa". K a des, Soomes, Saksamaal ja Nõuko= naga $17.50. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-05-06-02
