1980-01-17-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• N r . 5 Nr. S E E S T l i M ^ n e l j a l ^ . i l 1980— T h i i i ^ y , Jan-uaiy 17,1980
l ^ c saatekulu
lälestnsraamal
lemisest aastail
Itka m sfiimS-lY
iNSTS
I ' :
Imünud
taiityses
;a x m
'5.25
keeles 6.30
_____ 2.70
._..^„. ŽJÖ
lekats©
uni-
•V.
__^__ 2^0
2J0
_- l iõ
innale 2.10
ses ___ 2.10
. - — 640
|toliiköntrolli mine-
Siis' me läksime
igajätu jalutuškäi-lotilainen
jutusfta-le
mimia väiie kõrvugi
sellisesse Vos-
Jštorani või mis
|ici oli.'See oli ühe
lü taksosõit kes-eai
haki^a^id meie
^aar kohalikku tule,
neist katsus tü-üks
Baltiski FIo-õtser.
, - •
-i päris vägisi meie
[kogu aeg putitada
otsustasime Lind-mehe
vastu peg-
|ade relvadega ehk
lõul. Sellest tuli,
võitlus. Efctekand-ideleid
lauale, et
jpeks ja me mehed
^tades teiste järel.
!>m kunde jä küll;
mi pai ju vedelik-i)
aar korda tuli käia
vesilasti tühjen-las
neil süifseil on
^äigu kombed. Suu-o.
n tehtud ainult,
bdale ja heiteniulk
fialik rahvas on ku-
(iiKlä. Enamuses lä-li^
just mööda, ki3S
Jaie ja haisema; Ai-
I liad ei näi jõudvat
sest...
ÄDVOKAÄT-MOTAK
1002,
Toronto DominioEi
Postiaadress: P,0.326, Toroait©
& King):M5E-lK7.
24-tuiidi telefoni valveteenistus
TiD R©LÄND l Ä Ä l
133 Richmohd St. W., Sie
. - Toronto. M5H
Tel. 3644072
H E T H E R I N G T O N , : F A L L IS
• P A R K : •
365 Bay st., Süite 401. 363-M51
A u t i 447-2017 või 929-3425
Cbartereä Accounfiami
- • , • ' • -
55 Umiversity Ave,. Ste.
• r:Tei.:862-7ii5 ^ .
Toronto, Ont. M5J 2H7
•2
I
ST
-J,
ÜJ
Cd
RICHMOW&ST.W
VABA iisimm
V-Oi
=3
I-
< ^
cQ
„Vaba Eestlase" toimetuse ja
talituse asukoha plaan
; TOIMETUS JA TALSTU8; •
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-111.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
Väljaspool tööaega*
Karl Arrö 482-0242
Haiines Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella l l - n i ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-m.
. - / K U I J L U T Ä M I N E'
• • ' V A B A E E S T L A S ES
on tasuv ajalehe iaialdase
leviku tõttu.
üks tolli ühel veerul $3.50
esiküljel . : : . . . _ - - _ - _ - . $ 4^
tagakülje! - , - , " i l - - l $3.75
. KUULUTUSI VÖTAVID^ /
;:• 'VASTU:
.1. Vaba Eestlase taHtus.; ::
135 Tecumseth Street j :
Telefon 364-7675 i
Postiaadress: Box70^Stn.G,
Toronto, Ont. M6J :3M7;
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi LüvaMi, 251^95
.2.:Mrs/ Leida Märley
. 149 Bishop Äi^e;
r Willowdale, Ont. M2M 1Z7
Telefon: 223-0080
- see oigi sns
tuseks. Relvakorjamine käib päri--
sfelt niiviisi: • V
Kõige pealt, mõni endine meis-terlaskur,
või ehk ka niisama vana
sõjasulane, kes fcüühiväravalegi
külge ei saanud, näeb kuskiii vana-kraamipoes
oma endist vintpvkat,
täpselt samasugust mida ta niit-meid
aastaid turjal kandnud Ja samal
ajal kurjasti: needhud, et kui
ramuse raske kolakas, vaata venelastel
olid palju kergemad ja paremad'.
Nojah, kodanik MeJ) sisse,
silm veel, vanade aegade meeldetuletuseks,
otsib oma F A C i välja
ja ostab selle roostejuraka paarikümne
— ehk ka paarisaja,'Oleneb
hinnast ja /asukohamaast — taalri
eest ära, viib ta koju, kiiürib puhtaks,
laseb ära nikeldada või siniseks
oksüdeerida ja riputab selle
omale kamina'kohaie.
Tuleb talle järgmisel laupäevaõhtul
sõber külla, heidab äsjaostetud
tulenuiale pilgu ja ütleb, et
kassa näe, sul on sõjaagne suures-tükk,
kahju et sa ta ära rikkusid.
Sina vastad muidugi, et kuidä
pii, ma tegin ta ainult puhtaks
Ja lasksin läikima lüüa, tema
aga naerab paljuteadvalt ja üt-
, leb, • et sellega om see kallis kolv
lektsiooni-riist väheriialt poole
: oma väärtusest kaotanud.:
Siis hakkad asja vastu huvi ttind-ba,
küsid siit jä sealt järgi ja
leiad, et sellil oli õigus . N o järgmise
riista; mis sa ostad, viid kohe
spetsialisti kätte, see näitab sulle,
kuidas asjaga õieti ümber käia.
Rooste niiviisi maha, klaasvilla ja
kemikaalidega, et raudosale -kriimustusi
ei tule, numbrid ja väeosa-märgid
õige õrnalt puhastada, et
nad ikka loetavad oleksid, puu osa.
hoopis rauast eemaldada ja veeauruga
puhtaks keeta, siis suuremad
klõmmid välja aurutäda ja
kogu siee asi peenikese liivapaberi-ga
õrnaltj/iHe poleerida; r - n i i ^
ja siis linaseemne d i i , mitte toorest
vaid keedetud (boiled iinseed
oil), sellega- käsitsi puuosad üle
hõõruda, nii et nad — noh, mitte
läigivad, vaid — kumavad, see on
väga hea sõna, kumava^ kui piive-tagune
päikesepaiste. Ja siis aUes
seinale, selle esimese riista kõrvale.
Silt ilusti juuMe ka,, et see on
,1944. aasta Mauser 98 K karabii-ner,
tehtud Walther' relvavabriku
poolt Zella-Mehlis'e linnas, Thü-ringeni
maakonnas, Suursaksa-maal,
Göringi Luftwaffe jaoks,
märgid kõik vastavalt peal.
. Ja siis kui 'sõber tuleb Ja asja
tunnustavalt vaatab^ on sul uhke
• tunne, et. näe, seekord tegin asja
õieti
Aga kui sul juba see {ilalnimeta-tud
riist on j võibolla näed jälle
kuskil mõnda nuia, mis sellega
ilusti paari läheks — ütleme Lee-
Enfield no. 4 püssi, RAF (Royal
Air Force) märkidega, kä tehtud
1944, ütleme, Toronto Longbranch
ArsenaPis? No suurepärane oleks
neid riistu ilusti paari panna, võibolla
jälle sildid juurde ja kamina
kohale? Niiviisi saab see kamina-koht
aga pikapeale täis, naine hak-hab
nurisema ja naabrid kõõrdi
vaatama — süs kui neid juba kümmekond
tekib. Süs kolid oma varandusega
ära keldrikorrale, teed
endale kuskil tolmuses nurgas ruumi
ja riputad nad sinna. Aga see
ka ei kõlba, niivnsi ei näe sa neid
ise ega näe ka keegi teine. Süs
aastal toimub Rootsis
^ib tarbetare.
kuulad ringi, astud mõne Collec-tors'
Association^i lükmeks, hakkad
käima näitustel, teiste riistu
vaatamas ja omi näitamas, mõnel
on alati midagi sellist mida sai ise
himustad, jälle tuleb sulle mõni
toru juurde — süs istud ühel ilusal
päeval maha, teed neist asjadest
inventuuri, ja leiad et pled
ütleme paarifciimne musketi omanik,
mille koguväärtus on mitutu-hat
dollarit. Ja kõige huvitavam
on see, et sa pole ise seda raha
nende eest maksnud, vaid oled
neid siit-sealt saanud, peaaegu poole
hinnaga. Eureka! Füssikorjami-ne
on parem „mvestment" kui aktsiate
ostmine. Võibolla et mitte mi
põnev kui margikorjamine, aga
peaaegu. Head korjamist.
LISA ; V ^ V '
; JSümekiri mõningates T E P & PK
näitusel väljapandud riistadest,
mida inimesed laudadel imetlesid
ja mõned koju kaasa tahtsid viia.
1) Vene jalavae vintpüss, tehtud
Tuulas 1891. aastal, seerianumber
1044, Nikolai II tempel kabal, aastanumbriga
1905, kaliiber I 7,62
mm. See on see nn. „kolmeliinüi-ne
vintovka" mida paljud meie
isad-vpaisad „Suure Sõja ajal"
Augustövi metsa all kandsid.
2) Vene jalaväe vintpüss, sama^
sugune kui-eelmine aga tehtud 1917
Remingtoni vabarikus USA-s tsaa-ri-
riigi tellimise peale, mida aga
hiljem Lenini meestele millegi parast
ei saadetud — kas rahapuudusel
või poüitiüstel põhjustel.
3) Saksa Karabiner 98E, mis
paljudelell maaümasõja ajal sak-sakroonut
teenivatele meestele^ npõneti polügaamiline elusaatus,
tuttav, kaliiber 7.92 mm, tehtud j kelle esimene abikaasa teda kui
Mauser-Werke poolt Oberndorfis Eestimaa. Sölvejg oli kolmküm-
(am Neckar) 1943, Hitleri-aegsed mend aastat oma' slidames kand-haakristkuUid
kõik peal, älumii- nud ja ta ise Saksamaal üsna kn-niumist
kabaraud, püssiga koos resti uue kooselu rajanud, kui mi-väljä
antud püssirihm ja püssitäak nevik näis seljataga jäävat,
(nn. Seitengewehr).
4) :^anada sõjaväele I maailmasõja
alguisel välja antud Ross
Rifle mcd. 1910, tehtud Quebecis,
kaliiber 7,7 mm (303) viielasuline
magasin, seerianumber 920, koos
skanatlike moorte maailmalaager. Pildil vaade laagriplatsile kus ker-
Foto: Jorma Wiren
Salme Ekbaum, Kohtumine
lemmjaamas. Romaan.' EKK,..
V • 1979, 192 lk.
Olles ise südamega seotud kodumaa
ja seal asuvate omaste külge,
on Salme Ekbaum alati katsunud
mõista neisse kahte maailma elama
jäänute suhteid. Neid on erias-pektUisi
nagu veresugulased, endised
abielu pooled ja ka kogu rahvas
üldse. Ta on alati katsunud
neid pooli mõista enne hukkamõistvat,
otsust tegemata.
Oma vümases romaanis ongi ta
teoses vahekordade lõikepunktid
ühe kunagise abielu ja sellele
järgneva abielu analüüsimisel.
Teose peategelase Gunnar Teeveri
•. • See -01 elu oma .'Seadus ja,To-maanis
on kunagised sündmused
arusaadavad ning mõistetavad.
Perekonna kaotanud mees ja pe-x^
konna kaotanud naine võÕršü
täägiga, väeosamärgid näitavad, vi^animerdusidtemeteisesše, et tu-et
relv anti välja Kuninglikule 22-
le Rügemendüe, Ill-dale pataljonile.
Selle püssi pärast sai tolleaegne
Kanada sõjaminister Sir Sam
Hughes ametist lahti, sest püss ei
töötanud korralikult Flandria mudas
ja tuli Briti Lee-Enfied Mark
n poolt asendada.
5) Lee-Enfield Mk. ^, Buuri sõja
aegne pikk püss, midaHark Il-da
jä Mark Ill-da konfipratisioonis
,,perfektseks kraavipüssiks" nimetati,
kuna ta ka siis töötas, kui lu-kuvahe
muda täis. Mr. Lee
(Pames Paris) oli Kanadas sündinud
shoti päriteluga kellassepp, kes
Ühendriikide Kodusõja • aegu
(1861—1865) relvi hakkas meister^
dama. Tema magasini ja lukusiis-'
teem koos Briti Enfield rauaga
andsid kokku. kuulsa Lee-Enfield
püssi, mida Briti impeerium 1892-
st kuni 1956-ni kasutas, ja mida
praegu endised Impeeriumi maad
veelgi kasutavad.
Ja nii edasi, kes neid kõiki viitsib/
lugeda, kui ma nad ka üles
kirjutaksin. Nnpalju võib aga mainida,
et mul on neid umbes 80,
pluss teist niipalju käsirelvi (hand-guns),
mis tähendab teiste sõnadega
püstoleid. Ja igal ühel on oma
huvitav ajalugu. Kui keegi huvi
tunneb, võin tulevikus seletada. Seniks
head nägemist.
. ARVI TINITS
gevamad olla eesoleva ebakindluse
kartusel. Kuid sellegi vahekorra
näis uus naine teatud ulatuses väl-j
. kutsuvat. •
Seda kolmkümmend aastat püsinud
vahekordade suhteid hakkas
S. Ekbaum lahendama kuv kodumaalt
oma poolõele tuli külla kodumaal
elav esimene abikaasa.
Kirjanikuna on ta analüüs sageli
liiga must-valges toonis, eriti tunneb
seda uus naine. See on mõneti
ka autori poolne hinnag, jättes
riagu kaalu andmata aastalõimne-te
jooksul elust ja armastusest läbi
jooksmisele, kus romantüised
alatoonid juba puuduvad. Selletõttu
teose kulminatsioonina mõeldud
kohtumine lennujaamas on kahe
kunagise sõbra kohtumine, kus
tunded on ammugi resigneerunud,
kuigi neid võis esimese illusioonides
veel kodumaal oHes eksisteerida.
Selletõttu jääb paarsada
külge eellugu, uue naise ülitundlikku
kiivust j a teatud hingelist
paanikat päris ülepaisutatuks
kulminatsiooni madaluse ees,
Kirjaniku loodud Eda kuju on
autori enese kogemustele baseeruv,
samase noorusaegse tööväljaga apteegis,
mille taustal arenes kodumaal
kahe inimese sõjaaegne vahekord.
Eda kujus on midagi puhast, j
maa-emalikku ja sigitavat, kuna \
Eba sellevastu on oma egoismiga
kui osa siinsest maailmast. Selle
kahe pooluse vahel kindluseta kõikuv
mees jätab mõneti ebausutava
mulje. Oma laste emale võidakse
ikkagi paar sümapüku pühendeda,
üma et ,see tekitaks perekonnadraama
kai süs kui kiivas naine seda
kokkupuudet egoistlikult kasutaks.
Autor laseb esile tõusta mehe süütunnet,
mida uus naine pakkide
saatmisega nagu tahtnuks vabaks
osta, et selle eest sai omale nende
isa ja mehe.:
S. Ekbaum on neid psühholoogilisi
aspekte mitmest küljest ja
noorusvahekordadest alates analüüsinud,
kuid tundub, et selliste
abielude vahekordade suhe on süs-ki
palju sügavam ja seda peaks
ehk eriaspektist vaatlema. Küll on
ta toonud esile Vähemolulisi asjaolusid,
veidi iseloomustavalt kirjeldanud
eestlaste elu K^anadas,
.kuid need ei too vastust kõigile
sellele, mida on tulnud kolmekümne
aasta jooksul läbi elada seal
lapsi kasvatava emana ja siin.
Lüga palju on arvatud, et kolmekümne
. aasta vahekaugusel
võiks edasi elada ühe ülusioon
õnnest, teise alaline süütunne ja
kolmanda kiivas kartlikkus sellises
otse värskes tunnetusast-mes.
S. Ekbaum on katsunud seda huvitavat
ainet elavaks muuta. Romaan
on kergesti loetav, veidi häirivad
kirjastuse poolt tehtud sUu-mata
lühendamised ja 7. peatüki
numbrigi väljajäämine.- Kaanejoo-nis
on Olev Mikiverilt.
. HANNES OJA
EESTI KIRIK nr. 6 - 1979: Kak-siknumbri
sisuks on: R. Kooli^eis-ter
,,Keiser Augustuse rahualtar",
A. Taska ,,Tallinna Toomkirik",
R. Koolmeister „Kohtade jaotus
Tallinna Toomkirikus 1691. aastal",
E. Tõldsepp. „Neü polnud
aset'...", R. Jõgis ,,Mis,on inimeses
Jumala nägu?", E." Pähn
„Arm", E. Lootsmaa „Süüdatud
küünlad'*, R. Kiviranna „Apostlik
usutunnistus ristiusus põhitõdede
lühikese kokkuvõttena", :R. Koolmeister
„Karitatiivšest tegevusest
Eestis XIX sajandü",S.E; Lind
,,Tähelepanekuid kaasaja , teoloogias",
K. Raudsepp „õpetajate abiliste
ettevalmistamise Instituudi
II kursus", H. Oja „Toronto Peetri
kogudus 30-aastane", R. Kürsa
„õpetaja Walter Kopperman õnnistati
E E L K Chicago Esimese
Koguduse õpetajaks", 0. Tamm
„Abipraost Karl Lipping 65-aastane
ja E E L K San Francisco koguduse
28-aastane tegevus", 0. Kuusik
„EELK Canberra kogudus 25-aas-tane",
A. Mark „Jumal- on olpud
mulle lõpmatult heä", R. Koolmeister
„Jeesuse välimus", „Stokhol-mi
kirikupäevade kava, 6.—13. juu-lü
1980", R.^ Koolmeister „Uku Masing
70-aastane", H. Jaanus „Rah-vus
vahelisest pressiinform atsioo-nist",
Kuusler „Tee kõrves",
H. Laaneots. „Vana-aasta õhtuks",
ja nende vahel J . Maiori ja Adeie
ünti vaimulikku luulet.
RAHVUSLIK KONTAKT nri ^
(84) — 1979. Sisus H. Kauri ,JKar-jamõtlemise
sissemurd", F. Kool
„Vene baasid Eestis", E. Ridala
„Meenutades Talvesõda", Protokoll
Kirjanike Lüdu juhatuse
koosolekult 23. nov. 1977, „Iseloo-mustused",
Kjell öberg, K. Mei-kop
Idatuulest...", V. Kures
„Veel V. Saarseni mälestuste puhul",
K. Meikoip „Eesti keele kursus"
(8), A. Okas „Vainokäo laul",
A. Moor ,,Tm*ismist huumori ja
DOCTOR OF CHIROPKACTIC
212 Dinnick Cr.
v " - . - ^ ' T e l . 489-056 .-.. '
I - - - - - B
DOCTOR OF CHIRÖPRAGTIC
North Searboro Professtonal Cent-rels,
3420 Finch Ave. E.(W^den'!
juures) Searboro, Ont. MiW 2R6
TELEFON 497-4802
XVUIIIB fTVagni.-T.l 1.711 >JL ISWtfTX
Austraalias lõpetas ülikooü Bris-banes
elunev Sven Tõnisson BS
kraadiga „Surveyingi" alal. Ta on
kohapeal agaraks tegelaseks noor-tejuhina.
.
Hongkongi ülikoolis saavutas
diplomi hiina keele alal Urmas
;Mcldre Sydneyst. Lõpetaja on
Austraalia lennuväe kapten, kes
hiina keelt õppis aasta Austraalias
ja^ 2 aastat Hongkongis, lõpetades
mõlemad kursused parimana.
Ta asub tööle p|)etajana Austraalia
kuninglikus lennuväe keeltekoolis
Pt. Cookis, Victorias. Ta
valdab, ka vietnami keelt. Südame-lähedasem
olevat tal eesti keel,
•mida ta- valdab.
Haamat on kauni välimusega, arvukad fotod Mrjeldayad seda,
mis raamatus sõnadega ütlemata on jäänud. Teos on h^a tutvumiseks
oma rahva ajalooga. Ka süs kui see ennegi on teada^
on selles M. Raual mõndagi, mis seni teadmata Ja uus. mille
president K.Pätsr Isik ja elutöö v e ^ sura^^
esile: tõuseb..
174 lk. $18.00, postiga $1.00 šaatekuk
SAADAVAL VABA EESTLASE TÄLITÜjSBlS
© Stokholmis tähistas oma 95.
sünnipäeva Julius Woldemar
Kerman. Ta tegutses majanduse
alal juba Eestis, asutas Tallinna
o/ü ;,Tarmo", töötas kaasa maapõuevarade
üurünise ettevõttes
a/s „Magna's", d i juhatüslük-meks
Tallinna Kaupmeeste Seltsis
jä Eesti AutoMubiš. .ta- oli Portu-
] gali aukonsuliks Tallinnas. Põge-i
nes 1940. a. Soome,' kus oli sõja
•ajal „Erna" grupi vanimaks liikmeks,
kes tegi dessandi Eesti põhjarannale.
Soomest sürdus 1944
Rcotsi, kus asutas uue „Tanno"
; nünelise ettevõtte, miUe likvidee-
; ris 1961, jäädes edasi töötama
'oma maja keldrikorrusel.
BALTIMORE EESTI ORGANISATSIOONIDE
BÜLLETÄÄN nr.
145 — 1979: Sisus: R.T3X)0St „Jõu-lüdeks
1979", H; Visnapuu. „Jõuhl.
öö", „Jõuludest seda-teist", „Juu-beli-
kunstinäitus", W.M. „Balti-more
laulumeeste ja New Yorgi
meeskoori ühine kontsert", T.E.
„Soomepoisid ja kolmas võimalus",
„Lehekülg noortele", J.P.
„Kolmfcümmend aastat eesti kirikut
Washingtonis", • nende vahel
lühiteateid.
LÄÄNEKAARE POSTIPOISS nr.
4 _ 1979. Vancouveri Eesti Seltsi
informatsioonihülletääni jõulunumbris
on sisuks: T. Vaga „Mei-le
on sündinud Õnnistegija", . . B.
Tesnov „t^hislennust Vancouverist
ESTO-80-le Stokholmis", VES Rahvatantsu
rühma teade", sündmuste
kalender, isiklikke tännavaldusi,
E. Lepnurm „Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas tuluõhtu Vancouve-ris",
K. ,,Kinnisvarade hinnad
Vancouveris", H. Kirves „Dr. Artur
Proos 65. aastane", H. Loo
„Toivo Laanemäe 60-aastane",
L.S. „Albert Krug 70-aastane", L.
Kibuvits „Hilda Raudsepp 70-aas-tane",
Laine Nääb „Mees merelt'
A.P. j„Mardi maskeraad", kuulutusi,
teateid ning lõpuks pühade ja
uueaasta õnnitlejate väga pikk ni-
-mekiri. • / '
TTTT
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 17, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-01-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800117 |
Description
| Title | 1980-01-17-07 |
| OCR text | • N r . 5 Nr. S E E S T l i M ^ n e l j a l ^ . i l 1980— T h i i i ^ y , Jan-uaiy 17,1980 l ^ c saatekulu lälestnsraamal lemisest aastail Itka m sfiimS-lY iNSTS I ' : Imünud taiityses ;a x m '5.25 keeles 6.30 _____ 2.70 ._..^„. ŽJÖ lekats© uni- •V. __^__ 2^0 2J0 _- l iõ innale 2.10 ses ___ 2.10 . - — 640 |toliiköntrolli mine- Siis' me läksime igajätu jalutuškäi-lotilainen jutusfta-le mimia väiie kõrvugi sellisesse Vos- Jštorani või mis |ici oli.'See oli ühe lü taksosõit kes-eai haki^a^id meie ^aar kohalikku tule, neist katsus tü-üks Baltiski FIo-õtser. , - • -i päris vägisi meie [kogu aeg putitada otsustasime Lind-mehe vastu peg- |ade relvadega ehk lõul. Sellest tuli, võitlus. Efctekand-ideleid lauale, et jpeks ja me mehed ^tades teiste järel. !>m kunde jä küll; mi pai ju vedelik-i) aar korda tuli käia vesilasti tühjen-las neil süifseil on ^äigu kombed. Suu-o. n tehtud ainult, bdale ja heiteniulk fialik rahvas on ku- (iiKlä. Enamuses lä-li^ just mööda, ki3S Jaie ja haisema; Ai- I liad ei näi jõudvat sest... ÄDVOKAÄT-MOTAK 1002, Toronto DominioEi Postiaadress: P,0.326, Toroait© & King):M5E-lK7. 24-tuiidi telefoni valveteenistus TiD R©LÄND l Ä Ä l 133 Richmohd St. W., Sie . - Toronto. M5H Tel. 3644072 H E T H E R I N G T O N , : F A L L IS • P A R K : • 365 Bay st., Süite 401. 363-M51 A u t i 447-2017 või 929-3425 Cbartereä Accounfiami - • , • ' • - 55 Umiversity Ave,. Ste. • r:Tei.:862-7ii5 ^ . Toronto, Ont. M5J 2H7 •2 I ST -J, ÜJ Cd RICHMOW&ST.W VABA iisimm V-Oi =3 I- < ^ cQ „Vaba Eestlase" toimetuse ja talituse asukoha plaan ; TOIMETUS JA TALSTU8; • avatud esmaspäevast reedeni kella 9—4-111. Telefonid: toimetus 364-7521 talitus 364-7675 Toimetajad kodus Väljaspool tööaega* Karl Arrö 482-0242 Haiines Oja 481-5316 Kuulutusi võetakse vastu: nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella l l - n i ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella 11-m. . - / K U I J L U T Ä M I N E' • • ' V A B A E E S T L A S ES on tasuv ajalehe iaialdase leviku tõttu. üks tolli ühel veerul $3.50 esiküljel . : : . . . _ - - _ - _ - . $ 4^ tagakülje! - , - , " i l - - l $3.75 . KUULUTUSI VÖTAVID^ / ;:• 'VASTU: .1. Vaba Eestlase taHtus.; :: 135 Tecumseth Street j : Telefon 364-7675 i Postiaadress: Box70^Stn.G, Toronto, Ont. M6J :3M7; Talitus väljaspool tööaega: Helmi LüvaMi, 251^95 .2.:Mrs/ Leida Märley . 149 Bishop Äi^e; r Willowdale, Ont. M2M 1Z7 Telefon: 223-0080 - see oigi sns tuseks. Relvakorjamine käib päri-- sfelt niiviisi: • V Kõige pealt, mõni endine meis-terlaskur, või ehk ka niisama vana sõjasulane, kes fcüühiväravalegi külge ei saanud, näeb kuskiii vana-kraamipoes oma endist vintpvkat, täpselt samasugust mida ta niit-meid aastaid turjal kandnud Ja samal ajal kurjasti: needhud, et kui ramuse raske kolakas, vaata venelastel olid palju kergemad ja paremad'. Nojah, kodanik MeJ) sisse, silm veel, vanade aegade meeldetuletuseks, otsib oma F A C i välja ja ostab selle roostejuraka paarikümne — ehk ka paarisaja,'Oleneb hinnast ja /asukohamaast — taalri eest ära, viib ta koju, kiiürib puhtaks, laseb ära nikeldada või siniseks oksüdeerida ja riputab selle omale kamina'kohaie. Tuleb talle järgmisel laupäevaõhtul sõber külla, heidab äsjaostetud tulenuiale pilgu ja ütleb, et kassa näe, sul on sõjaagne suures-tükk, kahju et sa ta ära rikkusid. Sina vastad muidugi, et kuidä pii, ma tegin ta ainult puhtaks Ja lasksin läikima lüüa, tema aga naerab paljuteadvalt ja üt- , leb, • et sellega om see kallis kolv lektsiooni-riist väheriialt poole : oma väärtusest kaotanud.: Siis hakkad asja vastu huvi ttind-ba, küsid siit jä sealt järgi ja leiad, et sellil oli õigus . N o järgmise riista; mis sa ostad, viid kohe spetsialisti kätte, see näitab sulle, kuidas asjaga õieti ümber käia. Rooste niiviisi maha, klaasvilla ja kemikaalidega, et raudosale -kriimustusi ei tule, numbrid ja väeosa-märgid õige õrnalt puhastada, et nad ikka loetavad oleksid, puu osa. hoopis rauast eemaldada ja veeauruga puhtaks keeta, siis suuremad klõmmid välja aurutäda ja kogu siee asi peenikese liivapaberi-ga õrnaltj/iHe poleerida; r - n i i ^ ja siis linaseemne d i i , mitte toorest vaid keedetud (boiled iinseed oil), sellega- käsitsi puuosad üle hõõruda, nii et nad — noh, mitte läigivad, vaid — kumavad, see on väga hea sõna, kumava^ kui piive-tagune päikesepaiste. Ja siis aUes seinale, selle esimese riista kõrvale. Silt ilusti juuMe ka,, et see on ,1944. aasta Mauser 98 K karabii-ner, tehtud Walther' relvavabriku poolt Zella-Mehlis'e linnas, Thü-ringeni maakonnas, Suursaksa-maal, Göringi Luftwaffe jaoks, märgid kõik vastavalt peal. . Ja siis kui 'sõber tuleb Ja asja tunnustavalt vaatab^ on sul uhke • tunne, et. näe, seekord tegin asja õieti Aga kui sul juba see {ilalnimeta-tud riist on j võibolla näed jälle kuskil mõnda nuia, mis sellega ilusti paari läheks — ütleme Lee- Enfield no. 4 püssi, RAF (Royal Air Force) märkidega, kä tehtud 1944, ütleme, Toronto Longbranch ArsenaPis? No suurepärane oleks neid riistu ilusti paari panna, võibolla jälle sildid juurde ja kamina kohale? Niiviisi saab see kamina-koht aga pikapeale täis, naine hak-hab nurisema ja naabrid kõõrdi vaatama — süs kui neid juba kümmekond tekib. Süs kolid oma varandusega ära keldrikorrale, teed endale kuskil tolmuses nurgas ruumi ja riputad nad sinna. Aga see ka ei kõlba, niivnsi ei näe sa neid ise ega näe ka keegi teine. Süs aastal toimub Rootsis ^ib tarbetare. kuulad ringi, astud mõne Collec-tors' Association^i lükmeks, hakkad käima näitustel, teiste riistu vaatamas ja omi näitamas, mõnel on alati midagi sellist mida sai ise himustad, jälle tuleb sulle mõni toru juurde — süs istud ühel ilusal päeval maha, teed neist asjadest inventuuri, ja leiad et pled ütleme paarifciimne musketi omanik, mille koguväärtus on mitutu-hat dollarit. Ja kõige huvitavam on see, et sa pole ise seda raha nende eest maksnud, vaid oled neid siit-sealt saanud, peaaegu poole hinnaga. Eureka! Füssikorjami-ne on parem „mvestment" kui aktsiate ostmine. Võibolla et mitte mi põnev kui margikorjamine, aga peaaegu. Head korjamist. LISA ; V ^ V ' ; JSümekiri mõningates T E P & PK näitusel väljapandud riistadest, mida inimesed laudadel imetlesid ja mõned koju kaasa tahtsid viia. 1) Vene jalavae vintpüss, tehtud Tuulas 1891. aastal, seerianumber 1044, Nikolai II tempel kabal, aastanumbriga 1905, kaliiber I 7,62 mm. See on see nn. „kolmeliinüi-ne vintovka" mida paljud meie isad-vpaisad „Suure Sõja ajal" Augustövi metsa all kandsid. 2) Vene jalaväe vintpüss, sama^ sugune kui-eelmine aga tehtud 1917 Remingtoni vabarikus USA-s tsaa-ri- riigi tellimise peale, mida aga hiljem Lenini meestele millegi parast ei saadetud — kas rahapuudusel või poüitiüstel põhjustel. 3) Saksa Karabiner 98E, mis paljudelell maaümasõja ajal sak-sakroonut teenivatele meestele^ npõneti polügaamiline elusaatus, tuttav, kaliiber 7.92 mm, tehtud j kelle esimene abikaasa teda kui Mauser-Werke poolt Oberndorfis Eestimaa. Sölvejg oli kolmküm- (am Neckar) 1943, Hitleri-aegsed mend aastat oma' slidames kand-haakristkuUid kõik peal, älumii- nud ja ta ise Saksamaal üsna kn-niumist kabaraud, püssiga koos resti uue kooselu rajanud, kui mi-väljä antud püssirihm ja püssitäak nevik näis seljataga jäävat, (nn. Seitengewehr). 4) :^anada sõjaväele I maailmasõja alguisel välja antud Ross Rifle mcd. 1910, tehtud Quebecis, kaliiber 7,7 mm (303) viielasuline magasin, seerianumber 920, koos skanatlike moorte maailmalaager. Pildil vaade laagriplatsile kus ker- Foto: Jorma Wiren Salme Ekbaum, Kohtumine lemmjaamas. Romaan.' EKK,.. V • 1979, 192 lk. Olles ise südamega seotud kodumaa ja seal asuvate omaste külge, on Salme Ekbaum alati katsunud mõista neisse kahte maailma elama jäänute suhteid. Neid on erias-pektUisi nagu veresugulased, endised abielu pooled ja ka kogu rahvas üldse. Ta on alati katsunud neid pooli mõista enne hukkamõistvat, otsust tegemata. Oma vümases romaanis ongi ta teoses vahekordade lõikepunktid ühe kunagise abielu ja sellele järgneva abielu analüüsimisel. Teose peategelase Gunnar Teeveri •. • See -01 elu oma .'Seadus ja,To-maanis on kunagised sündmused arusaadavad ning mõistetavad. Perekonna kaotanud mees ja pe-x^ konna kaotanud naine võÕršü täägiga, väeosamärgid näitavad, vi^animerdusidtemeteisesše, et tu-et relv anti välja Kuninglikule 22- le Rügemendüe, Ill-dale pataljonile. Selle püssi pärast sai tolleaegne Kanada sõjaminister Sir Sam Hughes ametist lahti, sest püss ei töötanud korralikult Flandria mudas ja tuli Briti Lee-Enfied Mark n poolt asendada. 5) Lee-Enfield Mk. ^, Buuri sõja aegne pikk püss, midaHark Il-da jä Mark Ill-da konfipratisioonis ,,perfektseks kraavipüssiks" nimetati, kuna ta ka siis töötas, kui lu-kuvahe muda täis. Mr. Lee (Pames Paris) oli Kanadas sündinud shoti päriteluga kellassepp, kes Ühendriikide Kodusõja • aegu (1861—1865) relvi hakkas meister^ dama. Tema magasini ja lukusiis-' teem koos Briti Enfield rauaga andsid kokku. kuulsa Lee-Enfield püssi, mida Briti impeerium 1892- st kuni 1956-ni kasutas, ja mida praegu endised Impeeriumi maad veelgi kasutavad. Ja nii edasi, kes neid kõiki viitsib/ lugeda, kui ma nad ka üles kirjutaksin. Nnpalju võib aga mainida, et mul on neid umbes 80, pluss teist niipalju käsirelvi (hand-guns), mis tähendab teiste sõnadega püstoleid. Ja igal ühel on oma huvitav ajalugu. Kui keegi huvi tunneb, võin tulevikus seletada. Seniks head nägemist. . ARVI TINITS gevamad olla eesoleva ebakindluse kartusel. Kuid sellegi vahekorra näis uus naine teatud ulatuses väl-j . kutsuvat. • Seda kolmkümmend aastat püsinud vahekordade suhteid hakkas S. Ekbaum lahendama kuv kodumaalt oma poolõele tuli külla kodumaal elav esimene abikaasa. Kirjanikuna on ta analüüs sageli liiga must-valges toonis, eriti tunneb seda uus naine. See on mõneti ka autori poolne hinnag, jättes riagu kaalu andmata aastalõimne-te jooksul elust ja armastusest läbi jooksmisele, kus romantüised alatoonid juba puuduvad. Selletõttu teose kulminatsioonina mõeldud kohtumine lennujaamas on kahe kunagise sõbra kohtumine, kus tunded on ammugi resigneerunud, kuigi neid võis esimese illusioonides veel kodumaal oHes eksisteerida. Selletõttu jääb paarsada külge eellugu, uue naise ülitundlikku kiivust j a teatud hingelist paanikat päris ülepaisutatuks kulminatsiooni madaluse ees, Kirjaniku loodud Eda kuju on autori enese kogemustele baseeruv, samase noorusaegse tööväljaga apteegis, mille taustal arenes kodumaal kahe inimese sõjaaegne vahekord. Eda kujus on midagi puhast, j maa-emalikku ja sigitavat, kuna \ Eba sellevastu on oma egoismiga kui osa siinsest maailmast. Selle kahe pooluse vahel kindluseta kõikuv mees jätab mõneti ebausutava mulje. Oma laste emale võidakse ikkagi paar sümapüku pühendeda, üma et ,see tekitaks perekonnadraama kai süs kui kiivas naine seda kokkupuudet egoistlikult kasutaks. Autor laseb esile tõusta mehe süütunnet, mida uus naine pakkide saatmisega nagu tahtnuks vabaks osta, et selle eest sai omale nende isa ja mehe.: S. Ekbaum on neid psühholoogilisi aspekte mitmest küljest ja noorusvahekordadest alates analüüsinud, kuid tundub, et selliste abielude vahekordade suhe on süs-ki palju sügavam ja seda peaks ehk eriaspektist vaatlema. Küll on ta toonud esile Vähemolulisi asjaolusid, veidi iseloomustavalt kirjeldanud eestlaste elu K^anadas, .kuid need ei too vastust kõigile sellele, mida on tulnud kolmekümne aasta jooksul läbi elada seal lapsi kasvatava emana ja siin. Lüga palju on arvatud, et kolmekümne . aasta vahekaugusel võiks edasi elada ühe ülusioon õnnest, teise alaline süütunne ja kolmanda kiivas kartlikkus sellises otse värskes tunnetusast-mes. S. Ekbaum on katsunud seda huvitavat ainet elavaks muuta. Romaan on kergesti loetav, veidi häirivad kirjastuse poolt tehtud sUu-mata lühendamised ja 7. peatüki numbrigi väljajäämine.- Kaanejoo-nis on Olev Mikiverilt. . HANNES OJA EESTI KIRIK nr. 6 - 1979: Kak-siknumbri sisuks on: R. Kooli^eis-ter ,,Keiser Augustuse rahualtar", A. Taska ,,Tallinna Toomkirik", R. Koolmeister „Kohtade jaotus Tallinna Toomkirikus 1691. aastal", E. Tõldsepp. „Neü polnud aset'...", R. Jõgis ,,Mis,on inimeses Jumala nägu?", E." Pähn „Arm", E. Lootsmaa „Süüdatud küünlad'*, R. Kiviranna „Apostlik usutunnistus ristiusus põhitõdede lühikese kokkuvõttena", :R. Koolmeister „Karitatiivšest tegevusest Eestis XIX sajandü",S.E; Lind ,,Tähelepanekuid kaasaja , teoloogias", K. Raudsepp „õpetajate abiliste ettevalmistamise Instituudi II kursus", H. Oja „Toronto Peetri kogudus 30-aastane", R. Kürsa „õpetaja Walter Kopperman õnnistati E E L K Chicago Esimese Koguduse õpetajaks", 0. Tamm „Abipraost Karl Lipping 65-aastane ja E E L K San Francisco koguduse 28-aastane tegevus", 0. Kuusik „EELK Canberra kogudus 25-aas-tane", A. Mark „Jumal- on olpud mulle lõpmatult heä", R. Koolmeister „Jeesuse välimus", „Stokhol-mi kirikupäevade kava, 6.—13. juu-lü 1980", R.^ Koolmeister „Uku Masing 70-aastane", H. Jaanus „Rah-vus vahelisest pressiinform atsioo-nist", Kuusler „Tee kõrves", H. Laaneots. „Vana-aasta õhtuks", ja nende vahel J . Maiori ja Adeie ünti vaimulikku luulet. RAHVUSLIK KONTAKT nri ^ (84) — 1979. Sisus H. Kauri ,JKar-jamõtlemise sissemurd", F. Kool „Vene baasid Eestis", E. Ridala „Meenutades Talvesõda", Protokoll Kirjanike Lüdu juhatuse koosolekult 23. nov. 1977, „Iseloo-mustused", Kjell öberg, K. Mei-kop Idatuulest...", V. Kures „Veel V. Saarseni mälestuste puhul", K. Meikoip „Eesti keele kursus" (8), A. Okas „Vainokäo laul", A. Moor ,,Tm*ismist huumori ja DOCTOR OF CHIROPKACTIC 212 Dinnick Cr. v " - . - ^ ' T e l . 489-056 .-.. ' I - - - - - B DOCTOR OF CHIRÖPRAGTIC North Searboro Professtonal Cent-rels, 3420 Finch Ave. E.(W^den'! juures) Searboro, Ont. MiW 2R6 TELEFON 497-4802 XVUIIIB fTVagni.-T.l 1.711 >JL ISWtfTX Austraalias lõpetas ülikooü Bris-banes elunev Sven Tõnisson BS kraadiga „Surveyingi" alal. Ta on kohapeal agaraks tegelaseks noor-tejuhina. . Hongkongi ülikoolis saavutas diplomi hiina keele alal Urmas ;Mcldre Sydneyst. Lõpetaja on Austraalia lennuväe kapten, kes hiina keelt õppis aasta Austraalias ja^ 2 aastat Hongkongis, lõpetades mõlemad kursused parimana. Ta asub tööle p|)etajana Austraalia kuninglikus lennuväe keeltekoolis Pt. Cookis, Victorias. Ta valdab, ka vietnami keelt. Südame-lähedasem olevat tal eesti keel, •mida ta- valdab. Haamat on kauni välimusega, arvukad fotod Mrjeldayad seda, mis raamatus sõnadega ütlemata on jäänud. Teos on h^a tutvumiseks oma rahva ajalooga. Ka süs kui see ennegi on teada^ on selles M. Raual mõndagi, mis seni teadmata Ja uus. mille president K.Pätsr Isik ja elutöö v e ^ sura^^ esile: tõuseb.. 174 lk. $18.00, postiga $1.00 šaatekuk SAADAVAL VABA EESTLASE TÄLITÜjSBlS © Stokholmis tähistas oma 95. sünnipäeva Julius Woldemar Kerman. Ta tegutses majanduse alal juba Eestis, asutas Tallinna o/ü ;,Tarmo", töötas kaasa maapõuevarade üurünise ettevõttes a/s „Magna's", d i juhatüslük-meks Tallinna Kaupmeeste Seltsis jä Eesti AutoMubiš. .ta- oli Portu- ] gali aukonsuliks Tallinnas. Põge-i nes 1940. a. Soome,' kus oli sõja •ajal „Erna" grupi vanimaks liikmeks, kes tegi dessandi Eesti põhjarannale. Soomest sürdus 1944 Rcotsi, kus asutas uue „Tanno" ; nünelise ettevõtte, miUe likvidee- ; ris 1961, jäädes edasi töötama 'oma maja keldrikorrusel. BALTIMORE EESTI ORGANISATSIOONIDE BÜLLETÄÄN nr. 145 — 1979: Sisus: R.T3X)0St „Jõu-lüdeks 1979", H; Visnapuu. „Jõuhl. öö", „Jõuludest seda-teist", „Juu-beli- kunstinäitus", W.M. „Balti-more laulumeeste ja New Yorgi meeskoori ühine kontsert", T.E. „Soomepoisid ja kolmas võimalus", „Lehekülg noortele", J.P. „Kolmfcümmend aastat eesti kirikut Washingtonis", • nende vahel lühiteateid. LÄÄNEKAARE POSTIPOISS nr. 4 _ 1979. Vancouveri Eesti Seltsi informatsioonihülletääni jõulunumbris on sisuks: T. Vaga „Mei-le on sündinud Õnnistegija", . . B. Tesnov „t^hislennust Vancouverist ESTO-80-le Stokholmis", VES Rahvatantsu rühma teade", sündmuste kalender, isiklikke tännavaldusi, E. Lepnurm „Eestlaste Kesknõukogu Kanadas tuluõhtu Vancouve-ris", K. ,,Kinnisvarade hinnad Vancouveris", H. Kirves „Dr. Artur Proos 65. aastane", H. Loo „Toivo Laanemäe 60-aastane", L.S. „Albert Krug 70-aastane", L. Kibuvits „Hilda Raudsepp 70-aas-tane", Laine Nääb „Mees merelt' A.P. j„Mardi maskeraad", kuulutusi, teateid ning lõpuks pühade ja uueaasta õnnitlejate väga pikk ni- -mekiri. • / ' TTTT |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-01-17-07
