Vaba eestlane , January 17, 1980

              VABA ESJSTLANE neljapäevai, 17. jaanuarü I M - Thursday, Jannary 17,:
Ni:, 5
ESTO-80 sporditoimkonna otsu­se
kohaselt toimub pidustuste
spordivõistlustest osavõtjate re­gistreerimine
kuni 30. märtsini
käesoleval aastal. ESTO-80 spor<ii-toimkorid
Kanadas palub võistlus-tek
osavõtjaid registreerida Kana­das
järgmistele i s i k i M e : - . ;
Laskmine: Voldemar Kana, 50
North Edgely Av^s^^'^^ ™-
.%l.\26i-3274.' • ;
Made: Lembit Joselin, 1 Massey
Sq. #1112, Tor. M4C 5L4. Tel. 698-
.4426.' i „••,
Tennis: Jaan Lent3, 100 Havei
Hül Sq. .AgincöuH, MIV 1M5. Tel.
298-4246.
Võrkpall: Valdeko Novek, 37
Amberley Dr., Tor. MlR, 4K5.: Tel.
444-9224.
Korvpall, jalgpall ja
tik^Jaalk Järve, 870 ]
Rd., Tor' M6N 3W4. Tel. 766-6910.
Bridzii:: Nikolai Küttis, 11 East-viewCr,
Tor. Tel. 488-9929, -
Gdf: Alfred taniigj 8111 Yong©
St. #409, Thorihül U T 4V9. Tel.
Ujumine: Mai Kreem, 618^^ P^^
vehport mvVTor.-.M5R: m Tel.
924-6028.
Registreerimised võib ka saata:
ESTO-80 Sporditoinikond, Box 657,
S-101 56 Stockholm, Sweden.
r 8 '
....
B • iO M
¥>•' • f3 •
'* 17
M % To
M B H M •
1 25 • H 27 B
30 32 33
• • M 36
M 37 38 M
39
M 4/ M
42
197ÖI aastal tähJstas Eesti kergejõustik oma TO. aastapäeva. M
Ipihiii on tehtud kokkuvõtteid j a üheks Osaks neist on selle aja
. Jooksui medaleid saanud sportlased. Anname need selle: ^stapäe^s
, . tähenduses^edäsL; 'y^':-'/'-^^^^
OLÜMPIARIÄNGUDE^^ m . | N. LIIDU MEI^TRIVÕIStLÜSTE
VÕITJAD 190§—1979 ' MEDALID
Jüri Losfsraaim, 1920 maratonijöok-sus
hõbe
Aleksander
l 1924 to^nmeivõistliises
Bruno Jiin!k, 1952 ja 1956 käimises
^pronks- ; ; . v : . : - - •.
Rein Aun, 1964 feiimnevõisüuses
• hõbe--..
JtiriÄrmak, 1972 Iteõrgushüppes .
/::kuid;
EUROOPA .MEISTRIVÕISTLUSTE
MEDALID:-
Põifcread: 1. Päguiiises surnud
eesti riigimees, 6. Kantselei, 10.
Omaaegne metaiiltööstus Tallin-
[na$, 11. Elamk, pidevalt kuskil
asuja, 12. Kohanimi Saaremaal, 13.
Iga päev itarvitatav ese, 14. So-
I ijidne naine j 16. Pmi osa, käände­vormis,
18. Veesõiduk, 19. Ilutseb
Arnold Viiding, 1934 kuulitõukes
; - k u i d \ / ; : ^ '
Gustav Suie, 1934 odaviskes proiks
Aleksander -Kireek^ 1938 tailitõu-
;;-^|kes^lcM; •••••;/...:.;:;, .^^^
Virve radsam-R&olaid, 1954 bda-visfeeS|
hõbe
Heino Heinaste, 1954 kuulitõukes
:-:;^pronks/;v: •
Linda. Ojastufepp^ 1958 4x100 m
Uno Palu, 1958 kümnevõistluses
•'•••hõbe.:^;.:
Tõnu Lapik, 1969 kaugushüppes
EUROOPA SISE-MEISTRI- •
VÕISTLUS ; : :i
Tõiiu Lepik, 1970 kaugushüppes "
MA
Jaak Üudmäe,. 1977 kolmikhüppes
hõbe j a 1979 pronks
Raivo Armi, 1S43, 1946
Aadu Tarmak, 1943, 1944 kettar-.
heites • .
Friedrich' Issak, 1943, 1944, 1947
odaviskes V •
Johannes Kotkas, i943 vasaraheites
Ericli Veetõusme, 1945, 1949, 1950,
1951 1500 m jooksudes
Heino Lipp, 1946, 1947, 1948, 1949,
1950, 1951 kuulitõukes, 1946, 1947,
1950, 1951 kettaheites, 1949, 1950.
kümnevõistluses
Eugo Rausberg, 1948 kolmikhüppes
George Gilde, 1948 4x100 m
Harry yallman, 1949, 1950 odavis-
' •.keS;.;
Bruno Junk, 1951y 1952, 1953, 1955
käimises
Mihaü VeLsvebel, 19521500 m jook-
'V.sus^:';-V^':'. ••
Vure Põldsam, 1954 odaviskes
Mart Paama, 1960, 1987 odaviskes
Laine K a l l a s ^ i k , 1964, 1967, 1968
800 m jooksus '
Mart Vilt, 1966 1500 m jooksus
Rein Aun, 1967, 1968 ikümnevõistlü-
• •vSesV'^^^. •^ ^
Rein Tölp, i96& 800 m
Kalju Juilkatamm, 1968 200 m tõk­kejooksus
/
Raissa Ruus, 1971 800 m jooksus
Toronto Eesti õngitsejate jä Ja­himeeste
Seltsi korraline aasta
peakoosolek toimub pühapäeval,
3. veebr. 1980. a. algusega kell 1
p.l. Toronto Eesti Maja väikses
saalis 958 Broadview Ave; Toronto.
Kõikidele seltsiliikmetele. saade­takse
välja koosoleku kutsed ühes
1979. a. majandusaruannetega. Ju­hul
kui kellegile liikmele mingil
põhjusel koosolekukutse ei ole saa­bunud,
palume käesolev teadaanne
võtta kutsena.
Märkus: arusaamatuste vältimi­seks
palutakse seltsi liikmetel
kaasa võtta 1979. a. liikmekaart.
Veljo Kuusemäe, 1974 kettaheite
[Enn Sellik, 1975, 1976 10:000 m
jooksus :
I Heino Puuste, 1979 odaviskes
mõne mehe vestil, 22. Laeva osa,
24. Taimede kaisvatamiskohtj mit­muses,
25. õnnetusod sõidukitega,
27. Maksuvaiiend, 29. Samane olek,
32. Eesti luuletaja, 35. Kruus ^
saksa, keeles, 36. Vibupüssi ,,kuul",
37. Rüetusese, 39. Lugupidamine,
40 Eesti keeleiteadüane j a karskus^
liikumise tegelane, 41. Katkine
koht, 42. Lihasuiretus, karm elu­viis,
43. Anti abi.
Püstread: 1. Riik Aafrikas, 2.
Võimalik, reaalne, 3. Vana mees,
4. Sisse astuma, 5. Hea külg, eelis,
7. Evin, 8. Tugev, priske, 9. Luge­misvara,
12. LoDm, 15, Eesti teat-rit^
elane ja dij^omaat. sajandi
alguses, 16. Savist valmistatud väi­ke
muusikanist, 17. Väljenduslaad
kunstis, 20. USA osarük, 21. Popu­laarsete
oiperettide looja, 23. Mere-vetikas,
26. Somerset-Maugham'i
teos (eestik. tiitel), 28. Asustami­ne,
29. Mõõduriista astmik, 30.
Nahkpaik Jkontsal või tallal, 31.
ühendus, side, 33. Teatud viisil
lükuma, 34. Paljas, 37. Tumedalt
kõlav, kõmisev; : 38. Efesti nais­kunstnik
Ameerikas.
RISTSÕNA ^NR. 1®15. LAHENDUS
Põikread: 4; Lapsi, 7. Jason, 9.
Edasi, 11. Bonn, 12. Nelk, 13. Seod,
14, Edelas, 16. VeUo, 17. Aren, 18.
Nõges, 20, Kilp, 23. Uraan, 26, Kü-ker,
29. Roht, 30. Imal, 31. Kuiv, 32.
Aseri, 33. Emmet, 34. Linna.
Püstread: 1. Pann, 2. Asend, 3^
Kabel, 4. London, 5. Idee, 6. Oskar,
8. Sool, 10. Alla, 13. Sepik, 14. E d .
gar, 15. Senat, 19. Suruma, 21.
Liisk, 22. Pime, 24. Roim, 25. Ah­ven,
27, Kari, 28. Eliit, 31. Kena. ^
Ants tõmbas kotist välja selle • le? imestas Vuotilainen. — Või
jäänud postkaardi j a uuris vüme koju?
sellele, kirjutatud teksti.
— See on hea. Kui toll küsib,
mis pakis, siis sina annad talle
ainult paki ja selle kaardi ja üt­led,
et sa muud ei tea- Sa räägi, et
see on sõbranna kingitus ja et sä
võid selle ayada alles oma sünni-päeval.
Muud sa ei tea. Aga seda
pea meeles, et tüdruku nimi on
Katinkd. Suru nüüd meelde: Ka-
• , t i n k a ! ; ; : V -
Kuid ikoonaostugagi ei olnud
Itüllaldaselt - vähenenud sõpradel
järel olev «kasutusraiha;M vii-inasel
Õhtul kulutaks ükskõik mis­sugustele
lõbudele ta,hes, ikka jäi
seda liigselt üle.
- Vähemalt 400 r i r t j l a t ^^
' 1/itada. .Kas; jagame; selle vaeste-
— Sa räägid nagu äkkirikastu-nud
inimene. Sellisest tuleb tava­liselt
veelgi kiiremini uuesti vae­na.
Kui siotsialisinäis^ on joba
saanud ^küllaldaselt ja teenete ko­haselt,
siis ei saa kellegil enam
midagi vaja olla, vä,ijaarvatud vä­he
sellist, inida turistidelt ostavad.
Kehvuses elavail kapitalismimaa-de
elanikel ei ole põhjust haka/ta
midagi jagama, hea kui jaksavad
ise midagi hankida hinge sees pi­damiseks.
Me ei ole ka mingid
kurjategijad, kes veavad salaja
valuutat. Pea ka meeles, et siin
on ipõhunõtteliselt alles kehtiv
surmanuMlus valuutakurite^
Me paneme
— Panka! Mis sa mõtled? Selle­ga
me satume kohe kumi!
— Kunas oled kuulnud, et raha
pankades talletamine on kuriteolts
saanud? Kõik ausad inimesed vii-vad^
pankadesse oma ülemäärased
pennid. Ja missuguses rahaasutu­ses
sa arvad hoiused olevat pare­ma
kaitse all kui Narodüõi Bankis;
Seal on seni puutumatult seisnud
Hispaania valitsuse kuldki demo­kraatia
revolutsiooni ootamas.
Kui Vuotilainen ikka veel imes­tunud
õli, lepiti kokku, et Ants lä­heb
panka avama säästuarvet,
kindluse mõttes oma nimele ja
asetaks arvele 400 rubla. Metall-haagiga
köidetud pangaraamatust
võetakse välja ja antakse Lindste-nile
see leht, millele rahasumma
sissemaks on märgitud. Lahtist
lehte kindlasti tollil ei märgata
Pangaraamatu ülejäänud o osa
jääks Antsu valdusse ja järgmisel
korral leht pannakse oma kohale
ja Ants toolö raha pangast välja.
— See on hea pesamuna. Rui
järgmisel korral tuleme ühes­koos,
süs raiskame koos, kui üks
meist tuleb üksinda, siis ta võtab
selle lehe kaasa. Küll siis tehakse
lõpuarved kui raha lõppenud, oli
Lindsten öelnud Vuotilaisele lüka­tes
lahtise lehe hoolimatult oma
rinnataskusse.
Arvele panekust hoolimata oli
Rein Moora —• Evald UastaSi
384 llk. (seHesi(54 lk. fotosid) — Hind <e
^ Johan Pitka
Eoheselä pärast Eesti yabadassõda Urjutatnd mä^^^
«värskete** elamnstega Eesti vabaduse eest võitlem
1914--1919. Raamat ilmus 1972/a;ain
•aastaks.•.:
237 IL HiEaii $8.80 ploss^^^S^^^
oma võõrrahvosest sõpmdele'Eesti TÕitltas® jtotTSistamlsel^
Evald UastaSi
lind $7,(K)^^I^^^
BfÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
us e
ECÖSTUTAMATA NÄLG KUNST
JÄRELE...'^
scaätekyly 85
Müiigil ,^^aba Eestlase" talituses
idmcrtud müügil Eestlase talituses
Jüri Uluotsa ^Eestlaste lepingud võõrastega x m
sajandil" 24®
Uku Maasing „Udu Toonela jõelt" .....^
» " ,J>iiridele Pyydes" 4.20
,,poetyestom'V-- eesti luule antoloogia itaalk^^^k^^^ 6.30
iKaljui^pik — Death has a Ghild*^^
Salasoo ja Salo --Välis-Eesti perioodika m
V. Salö Riik ja kirikud .„ 2J®
Anfiihni^ngzu derEtnischenSprach (Esimene k a ^
eesti keele grammatika ja sõnaraamatu koostami­seks
H. Stahli sulest aastal 1637) 2.70
Reedik Willem Wilmanni „Valmid"- _.____.__ 2J0
H. Salu — Eesti vanem kirjandus^ ^_-___ 2.70
Blaise Pascal Mõtted - . - - - ^ ^
Antonio Posseviiio — Kiri Mantova hertsoglnnj^ 2.10
Arno Vihalemma — Kunstnik eesti Idrjandnses .__- 2.10
Aarand Roos Juutide kuningas T a l t o __ _._ 640
raha jäänud vimaseks õhtuks liiga
palju: Nüüd lahkumise päeva hom­mikul
Ermitaazhi koridoris tundis
Vuotilainen oma mõtteis huvi va-setööliste
normide täitmise vastu
kui ta vaatas vasest käepidemete
(puhastajaid. Muuseumi aarded ei
suutnud teda eriti köita.
•— See oli õigesti päris saatana
nistama, et mul on juba väike hir-muvärin
siidämes, kui Lindsten
karjus öösel seal puiesteel Alte
Kameraden. Mä ei saa veelgi, aru,
miks kusagilt ei ilmunud miilit­sat
või mingit muud ametimeest
meid võtma riikliku valve alla, se­letas
ta eelmise õhtu seiklusi toi­metaja
Jääskeläisele, j a Kainuu
mehele.
— Noh,: mikspärašt meid kotja^
ma? See on ju vaba maa, kus iga­üks
võib öelda mida soovib. Eks
põhiseadus tagab kodanikele va­baks
-kasutamiseks trükikojad ja
trükipaberigi, ainult trükivärv ja
elektrivool ununevad kiiresti sel­lest
paragrahvist. See oleks ime­lik,
kui siin ei saaks vabalt laulda,
pealegi kuna kunstiline tegevus on
eriti hinnatud. • : V ' v
— Ma ei tea midagi trükimaši-naist
ega elektrist, aga paljundus-masinaist
selles põhiseaduses
kindlasti pole midagi räägitud,
kommenteeris toimetaja Jääske-läinen.
— Meil käis aasta tagasi'
finnas kiinmidkohd naabri inse­neri
vähe hagu oma kaupadest
rääkimas. Meil on toimetuses
kolm korrust ja igal korrusel on
toimetuses oma xerox-masin. Neid
tarvitatakse sageli. ' : ;
— Sinna jooksevad tüdrukud ko­gu
aeg koopiaid tegema; Pärast
tööaega minu sekretär läks man­tel
seljas sealt mööda ja võttis
mõned koopiad kaasa enne kui
läks. tj^ks neist inseneridest hak­kas
küsima, et "kas tüdruifcüite teh­tud
koopiaid kontrollitakse ja ku­hu
kopeerimismasinad ööks lukus­tatakse.
Ma ütlesin, et mitte keegi
neid koopiaid ei kontrolli ega ma­sinaid
ei viida ka (kuhugi luku ta­ha.
V'-^^^^^
- - Ta küsis veel, ©t kes kontori j ta ei ununeks tollikontrolli mine-uksed
sulgeb j a kes valvab, et sim 'kül taskusse. Süs • me. läksime
keegi ei jää õhtul kohale või et väiksele jumalagajätu jalutuskäi-keegi
ei tule siia. Ma ütlesin, et gule, hakkas Vuotilainen jutusta-
KÕigil toimetusliikmeil on muidugi
oma võti ja teiste lahkudes võib
mõni jääda üleaja tööle või tulla
— Mees oli ähmi täis. „Siis iga-võib
võtta mis tahes koo­piaid?"
imestas ta. K u i ma ütlesin,
et muidugi Võib j a et see on meie
majas vähe sellme ebaametlik
heatahtlikkus, süs ta hakkas veel­gi
enam pärima. -
—- ,,Äga nad võivad võtta kuni
mitukümmend koopiat", imestas
ta. Ma ütlesin, et kasvõi sadu, aga
et kui meil keegi vajab neid nü
palju, siis on palju hõlpsam minna
trükikotta. Siis ta hakkas vastu
väitma j a seletama, et see ei või
süski võimalik olla. Meie mehed
katsusid talle ja neile teistele, kes
samuti kahtlesid tõendada, et
Soomes võib kes tahes lasta trük­kida
mida tahab. Kuid nad ei jul­genud
seda ikkagi lõppude lõpuks
uskuda, jutustas Jääskeläinen.
— Maaümas on nü palju sellist
mida keegi ei usu, pistis Vuotüai-nen
vahele. — Nagu sedagi, et sef
Lindsten on laulumees ja et naa­ber
kaotas Talvesõjas kokku
600.000 meest. • -
— Kindlasti ei usugi, sest mis on
sel tegemeist teistega, ütles Jääs­keläinen.
— Selge põhjuste ühendus/sest
esimene vüb^ teisele ja mõlemad
on põhjuseks sellele põrgulümie
kassiahastusele, vaJguitas VuotMai-nen.
— Meile jäi, yaarj^, vähe üle-lügset
mflatsionivaba raha, mille
pidime hävitama eile õhtul, et see
seadustaustavail meestel
ma.
- Otsustasime minna väfee kõr­valisemale,
kuhugi sellisesse Voš-tok-
hunelise restorani või mis
sputnik see nüüd oli. See oli ühe
puiestee ääres, kuhu taksosõit kes­tis
hulk aega. Seal hakkasid meie
riietest kinni paar' kohalikku tü­tarlast,
aga ühte neist, katsus tu­listada'vesipürile
üks Baltiski F l c -
tilli mereväeohvitser.;
— See äi vajus päris vägisi meie
lauda ja katsus kogu aeg putitada
seda plikat. Me otsustasime Lind-steniga,
et sõda mehe vastu peei-takse
selle omade relvadega ehk
merelahingu kudul. Sellest tuli,
kuulge, humus võitlus. Ettekand­jad
kandsid pudeleid lauale, et
laskemoon ei lõpeks ja me mehed
lasksime propsitades teiste järel
— See oli kõva kuncCe j a küll
seal tuli.minulgi nü palju vedelik­ku
kehasse, et paar korda tuli käia
pissuaari poolel vesilasti tühjen­damas.
Muuseas neü sünseü on
imelikud väljakäigu kombed. Suu­rema
häda jaoks on tehtud amult
jalajäljed põrandale ja heitemülk
vahele, ;äga kohalik rahvas on ku­radi
vüets sihtima. Enamuses lä­heb
sellest mulgust mööda, kus
see jä^b nähtavale ja haisema. A i ­nult
vesilastiga nad ei näi jõudvat
lävest Ifaugemale, s e s t . . . Läheb
siis sinna seegi.
5
I
tl
m
f
Mw
•1:
1
w
ENN
ADVOl
Room 1002» Roj
Toronto Doi
Postiaadress:
Ont. (Bay &
Telefoni
24-tundi telef OI
TEDROLi
e8dvok<
03 Richmonc
Toronto]
Tel,
ADÕPi
lETHERINC
Pj
Advokaj
365 Bay St., S|
. Õhtuti 447-2(
RAAMA'
JONNE.
Charterc
55 Universil
.Tel.1
Toronto,
UI
5
• £
*0
E
UJ
Rii
„Vaba Eesti
talituse
TOIMETI
avatud
reedeni I
Telefonid: tJ
ti
Toimetajad
väljaspool t^
Karl Arj
Hannes
Knulatnsil
nädala esu
esmasp. hot
nädala teise
map. hoi
KUI
VABA
on tasuv
le^
Kanlui
üks tolli ül
esiküljel
tagaküljel
KUULI"
1. Vaba Eej
' 135 Tecul
Telefon
Pöstiaac
Toronto,
Talitus
Hehni Lil
2. Mrs. Lei^
149 Bishc
• Wülowd£
Telefon:
«sa