Vaba eestlane , November 8, 1977

              Nr. 82 Nr. 82 E E S T L A N E teisipäeval, 8. novembril I977 — Tuesday, November 8, 1977
fseltsi, l o e i i ^ t e sarjas
Htest, niis eesti kodu
i d eesti kodu teemalt
psti Majas tahetakse
või kohvitassi juures
(argikög-ud ja. mälestus-kodumaalt,
peamiselt
ttLid fotod.
rttes mainis V. Hubel,
fodus valitseb lihtne j a ,
mis 011 - tulvil aktiiv-'
I samal a j a l . k a vaikset.
IgasihoicUikkii sõbralik-
?le. liitub: aus ja kindel
[miiie. Refexent julitis :
llepanu võõraste mõju-'
ngimisele meie kodu-i;
ie tulemusena kaob
^dest'' ka- eesti keel, sa- '
I rahvakombed ja tavad.
meenutavad esemed pei-sageli
Iveldrisse ning
|semele ilmuvad is^asür
iõras stiilis mööblid Ja
• olla väga peen, kuid
l.ra enda' juured, mida
jd just otsivad.
limistel . konstateeriti,'
[du hääbumisele ; aitab;
5.abielude rohkus ning
|e kadumine." Samuti
(eestlus püsib palju
kodlirnaal seetõttu. ^ et,
:ve. kuna.siin see. sun-e
J s^ega jääb k a vastu-
\ poolt tulemata.: ; •• ;
Leiti siiski, et eestlane
eestipärase kodu säiii-leni
rõõmustavalt tuge-
\\\ pannud assimileeris
id teisp^d raJiiTJsgrupi
^alj\i . kiiremalt cüiia
kui eestlased.. ;
limised. kandusid '
psti, Maj a • kritiäeerimi-'
|i. et Eesti Maja-peailv?^
|i suvekuudel eestlaste- _
Töhkem avatud - ja
la • võ imalus ;E ešti Ma -
ja kohvitassi .. juure.-^
[vestelda. Nuriseti^ ka, '
El ja uues osas ehitatud
im^ seisab- kasütam-ata-rajamist.
energilise-lt
tastuväitena • kinnitati,
I organisatsioonidel ei
^11^. .ruumi üleval pida---;
oli ka alkohoolsete
|i oömine Eesti Majja,
'le õlid mõned kõnele-'
nin^^ Eesti M a j a juha^
Hei vi Kõva kinnitas,
la kui^Eesti Majas te-sesti
täienduskoolid ja
M ole lubatud Eesti
[iilia alaliselt joov^ista-
[e. • : - .-::. • • \.
juiiiituso 'Inge. Lirida
Itiait; pbolf mainis, 'et
[.juhatus, kavatseb/t^i-
[i Maja kohvikut pi^e-ilhti
holKa vabataMIike
hd. ning :samuti on.ju-jatsus
korraidama ha - •
hvÜG-teesid, • millised:
aga. veel lõplikult., sel-estfass
talitusess.
^sti rahvalaule r
iksoii •
Sl — Rene Uferi viisid
\'v\, .Andres Raudsepp
Kodused kajad ee,sti
Kanadas .
[DAME MÄNDIDE
Eesti gaidide ' Ja
jule suurlaagritest
t LM •- Helmi Betlem
fVA- .J:V JÕULULAULE
[ v e . •
[iiE-—.:.Jüri Lipp
•JÕULUPÜHI-—
hdi koos saatekuluga
„Vai3a Eestlases" varem maini­tud
kuningamia Elizabethl juube-ii
Iiõbemedali saajatele lisaks on
.selgunud veel k o lm eestlast, keda
mi vääristatud nende medalitega.
Nendeks isikuteks on Toronto
Eesti Maja esimees Nikolai V a l ­ige,
sihtasutus j S^edrioru endine
esimees Arnold Vpltre ning K a -
iiada Maleliidu f^hdine esimees
.•Kalev-Piigi.;'; /j-'v'
Nikolai yalge on kaua aega oi
liud Toronto Eesti Maja esimees
iling tema juhtiiiiisel on Toron-los
pesti Majale ehitatud kak«:
yaurt juurdeehitust, mis on
rnuu tillid ' E e s t i ' - M a j a tõeliseks
Toronto eestlaste Iioduks hing
andnud endisele Wiiale koolima­jale
moodsa hoone välimuse..
fvitclieneris, Ontariosl elava Är-iipld
Voltre su^ireks teeneks 011
Seediioru| Laste Suvekodu j:i
.Seedriorul asuva suvituškoha rä-iamine.
Arnold Voltrc on ölnml
iiiitmel korral Šiiitasutus Seedri-
<irii esimees ning tema energilise
töö ja Eiiure orgaiJiseerimisvõime
tiüemusena on ^eedrioru loodus­likult
ilusatele alkdele kerkinud
•suvekodu peamaja, ujula ja kõr­valhooned.
KaleV|Pügi on elukut­selt
keemia insener ja töötab
Kingstonis Ontarios. Kanada M a ­leliidu
endise esimehena on tal
suured teened Kanada maleelu
(jrganiseerimisel ja elustamisel
ning tema algatusel toimus ka
meie mal^kuulsuse Paul Kerese
Viimane reis Kariadasse, mis lõp­pes
teatavasti Kerese surmaga
kojusõidul. •• • •
„yaba Eestlasele" saabunud
aiidjnete 1 kohaselt anti eestlaste
keskorgänisatsiopnidele — Eest-aste
'Kesknõukogu Kanadas ja
Eesti Liit Kanadas r— võimalus
esitada kumbagi! neli kandi­daati
medalite saamiseks. Eest­laste
Kesknõukog^u Kanadas esi­tas
Ilmar Heinsoo, K a r l Raudse­pa,
Hans Lüpp'i ja Uno tiook'i,
kuna Eesti t i i ^ u ! karididaatideks
olid Robert Kreem, Helvi Kõva,
Arnold Voltrg jä.?^ikolai Valge,
Kanada vastavatel organisatsioo­nide
ettepanekul annetati meda­lid
Evelyh Koopile, Osvald T i m -
inas'ele Ja Kalev Fiigi'le.
Möödunud nädalalõptd toimus
Eesti Majas k a i Kääridi seitsmes
iseseisev kunstinäitus. Väikses
saalis, mis näib kujunevat sobi­vaks
kohaks meie kunstinäitustele,
oli väljapandud 40 mitmesuguses
eritehnikas loodud tööd.
Kai Käärid O l i lõpetanud ?viimiea-poiises
School of Ädvertising & Re-lated
Art'i. Ta võitis parima abst­raktse
töö auhinna Minneapolise
näitusel 1969 ja on saanud mitmeid
austavaid hinnanguid samas koo­lis.
Hiljem on ta 10 aastat Õppinud
kunsti Ontario Art CoIlege'i õhtu-kursuseil.
Tal on olnud arvukaid
esinemisi koos teiste kunstnike or­ganis
atsioonide näitustega ja ühe
meiienäitusi, juilles käesolev oli
seitsmes. Ta on viie kanada ja
eesti kunstiorgäniSatsiooni ie.
,.Ega mina ei r i k u abielu, abielu rikub mind" — Lembit Koorits'a vallatu„KmsatEs" on E e s t i R a h -
viisteatri siigishooajä avaetenduseks. Pildil vasakult' Leida Järvi, Jaan Lents, Elnä Libe, E r i ka
Veskimets,^'Ernsi Vähi j a R i t a gui; '
November on saanud tänavu meie teatrikuuks. Enamus etendusist pn seotud mitmekultuE-riliseteatripidustusega,
neist eraldi tiileb rahva ette Eesti Rahvusteater. Emia nende tegevus on
seni lähemalt tutvustamata pöördus „Vaba Eestlane" Eesti Rahvusteater- sekretär-asjaajaja E r i ka
Veskimetsapoole kes. andis seletuse ömä, tööst. •
Ta meenutas tänavuse aasta-/väline. tJldiselit on lavastatav töö juhtub'nii, et selles osas õieti on
esimese -poole aktiivset tööd, kus : sobiv. L. .Kooritsal on lavalist,
lavastati P. Abrahaani operett! arusaamist, kuna on ise esinenud-
,,Havai; l i l l " , viidi seda kaasahaa­ravat'
teatri! oomingut külakosti­na
New Y o r k i j a Lakewoodi eest­lastele;
j a saadi- sellega valmis
just ajaks mil :tuli knresti alusta­da.
ettevalmistustega Seedrioru
suviharja lavastusega. Seal esi­tati-
A. Kitzbergi teos Neetud t a ­l
u " . See o l i väga pingutav hoo-aeg...
: ;E... Veskimets, ütleb, et juba
opereti harjutuste ajal hakati
plaane tegema järgmiseks la-
: vastuseks. ':
Tutvuneti .Lembit Köoritsa ; ko­möödiaga
..Kiusatus" j a oitsustatl
see lavale tuua. E. Veskimets l i ­sab,
et on i k k a tore, et meil lei-^
dub neid, kes kirjutavad. J a kui
neid inimesi leidub;. kes sellega
vaeva näevad, siis. .tuleb nende
tööd k a ette kanda kui töö on l a -
näitlejana ja teisigi. lavateoseid
loonud.
Eelolev.teatriõhtu ongi näiden­di
esilavastus.
: See' on päris, toredasti E - Ves­kimetsa'
arvates kirjutatud,, on
komöödia, mis tabab olulisi
asju inimese^'elus,/ .
3-vaaituselises originaalteoses on
.6 tegelast, ja. on selletõttu sobiv
pärast väga • töörohket esimest
poolaastat, 'kus o l i kaasabilistna
eriti arvukas tegelaskond.
: E.;Veskimets leiab- . veelgi, et
opereti. tegemine on ikka väga
närvesööv meie; olukorras, kus on
suured nõuded kostüümidele, de-koratsioonidöle
ja arvukaile
proovidele. Uus" lavateos aga k i r ­jeldab
tänapäeva^ aga see on ka
niisugune aeg, ikus alati on säina-laadilisi
olukordi ja / kiusatusi
aegumatu. Need on elulised prob­leemid^
millest-keegi pole puhas
ega suuda end lahtivkiskuda. .. ;
Kuid parem on tulla ise nende
käiku vaatama kui j et seda üm­ber
jutustaäa. 1
• Nagu viimasel aj ai on juba pea­aegu
järjesti olnud, on k a see­kord
Lydia Vohu lavastajaks. K.
Scödor on lavastuse kunstiliseks
juhiks, kelle nõuaildeid'teater on;
alati,väga tänulikult arvesse võt­nud.
Lavastuses on kaastegevad
Ernst: Vähi, Erika Veskimets,
3aa.n Lents, Elna Libe, Rita Süi
ja Leida Järvi. Dekoratsioonid ön
teinud kunstnik A. Mikkelsaar.
Kõigi!' neil näitustel on silma
paistnud K. Kääridi tugev värvi­meel,
mõnikord abstraktses mäh-gumeeleolus,
teinekord aga on ta
selle värvideküUuse rakendanud
realistlike objektide kujundamise­le
jättes oma kunstnikupalgest
dünaamilise loojavõimega isiku.
Tema nälitud maastikud on alati
värvirikkad, impressionistlikud
looduse ja maastike liikuvust tun­netavad,
kiis ta mitmes tehnilises
menetlus viisis oskab oma visuaal­seid
Xähelepanekuid |a kogemusi
talle omases kunstniku tempera­mendis
isikupäraselt väljendada
olles üsna originaalne siinses eest­laste
grupis. Võibolla on nende
värvide lopsakus tingitud kunagi­sest
reklaamikunsti õppimisest,
kus värvidel on esimene nõue vaa­taja
sumadesse haakumisel, kuid
veel nüüdki 011 ta töödes just tuge­vad
värvid esimese mulje and-sipnistlikku
tunnetusi, mis tõi
kõrvutamises silmade ette oma­aegsed
prantsuse impressionislid.
Teistes samas, aga ka õlilahu^e-ga
loodud tööde grupis oli pritsi-telinikas
antud koloriit koos kol-läazhielemendiga.
Kuid nüüd ka­sutas
kunstnik külmi vänitoone.
Ainsa tööna tindilalmlises tehiii-kas
oli figuraalkompositsiooii
„Harjutus" hästi õnnestunud. Näi­tuse
suuremad ja hiniiliHsemad
tööd olid õlikollaazhid, kaks kodu­maa,
Saaremaa maastikku, üks
„Saaremaa veskid" ja teine ,,Mu\
hu k i r i k " . Need tööd oina reljeefse
pinna tõttu andsid kolmanda di­mensiooni,
ja oma väga sooja, otse,
põleva koloriidiga sundisid vaata­jas
sümbolismi otsima nende koh­tade
kohal toimunud sõjätidist(!'si
päevadest. Samas tehnikas õli vi^el
kaks väiksemat tööd „Vaikelu sii-gises"
Ja ,,Metsarikkus", kus
kõrgpinria loomiseks oli oskuslikult
kasutatud puukoorte, puulehtede ja
teiste otse loodusest saadud koos­tisosi,
kuid mis ühtlases koloriidis
olid väga dekoratiivsed.
Viimases pastellide tehnikas olid
löömaportieesid. Need olid nähtud
isiksustatuina, kus mõnesugune
meeleolu oli portrees eriti rõhuta­tult
väljendatud, nagu „I)!eamietu
kassi" puhul.
See rikkus kunstitööde valikus,
aga veelgi enam värvide mänguA
rõõmsus haaras külastajaid, kuna
juba esimesel päeval märkisid tii
Etendus toimub päris novemb­rikuu
lõpu poolel, laupäeval, 26.
novembril - j a algab kell. 7.30 ja
juba eestlastele hästi tujitud M o -
narch Park koolimaja meeldivas
saalis.-
NIKOLÄI VALGE
eeiCÄGÖ — Kesk-Lääne Eesti Noorte Koondise juubell-sõpruspäevad 24.—27. nov. (oliicagö
Eesti Majas. Ööbimiseks on Clayton House Motel, Wheelingl linnas, mis asub Eesti Majast 6 mii­li
lõuna pool. Liiklus Eesti Maja ja motelli vahel korraldatakse K L E N K ' i poolt.
Vahepear on kavas väiksemaid noorsoo kohta ning peetakse k a | Maja perenaiste poolt mõõdukate
muutusi toimunud,-mis on hüüd! K L E N K I peakoosolek. Lõpuks
lõplikult kujunenud järgmiseks.! kõnelevad- .veel Ilmar Mikiver
Tänupüha õhtup.polikul: kell .3 Voice of America ja Andres -Jüri-mmmm
Arnold Voltre, kelle selja taga on
.Seedriorgu sümboliseeriv mäles-tu^-
vsammas. Foto: A. Raudsepp
T«jeme uusi ja parandame vanu
nii linnas kui,ka suvilates
avatakse kunstinäitus Eesti Ma­jas
. Merike TUmma-Quinn'i poolt.
Sellele järgneb .lõunasöök kalku-nipraega
ja õhtul .kell .7 esitab
Chicago Eesti Maja näitering Os.
kar Lutsu dramatiseeringu Ta­gahoovis!'.
;
Reedene kava algab kell 10
hommikul Paul Reetš'i ettekan­dadega
Juhan Liivist.; . • .
Järgneb Valdur Oinase loeng •me­teooridest
jä Saaremaa Tulisest
järvest. Õhtupoolikul kell 2 on
Ilmar Mikeveri teemaks „Monu-ment,
milile püstitas Ristikivi".
Vello. Salo käsitleb usu seisukor­da
tänapäeval, eriti k a meie ko­dumaa
olukon^ast näiteid tuues,
Imre .Lipping kõneleb eesti uue­ma
st aj aloost^. millele j ärgnevad
vestlusel huviringides.
' Sama päeva õhtul kell 7 on
noore . andeka kläverikunštniku
George Radosavljevic-i-- kontsert,
millele järgneb rahvatantsu- ja
lauluõhtü, kus esineb Chicago
rahvatäntsuinihm „Mustjaia" M a ­r
i Aam: Kase juhatusel.
Laupäeva hommikul kell 10 a l ­gab
kava PaavoLoosbergi loen­guga
.,Satelliit-fotograafia põhi­jooni",
millele järgneb Heino Su­si
ettekanne soomepoistest. õhtu-pooilikiil
kell 2 toimub diskussi­oon
socnnepoiste ja ^tolleaegse
ado Radio Liberty tööst.,
õhtul kell 7.30 on traditsioom-line
sõprusõhtü õhtusöögiga
Selle kavalises osas esineb popu­laarne
ansambel ,.Bailtimore oma­poisid".
K L E N I K I j u h t j k o h d : loodab nii
noonte kui k a endiste • klenklaste
csavõittu neist huvitavaist päevist.
Osavõtt on püütud teha k a ma­janduslikult
soodsaiks. liõuna- ja
õhtusöögid valniistataikse Eesti [
hindadega.-'Olayton House mo­telli
võib K L E N K l kaudu saada
tube väga - soodsate hinda,dega
Üldpääse kõigile - Sõpruspäevade
. üritustele, kaasa arvatud pidu õh
tusöögiga, on 130.00, m i s on õiet
kõige, soodsam, vns päevadest osa
võtuks. Pääsmed^ üksikloenguile
on S2.00,. teatrietendusele S3.00
0^;avotu;ks • registreerida kirja
teel: K L E N K , c/o; Urve Auksi,
5858 W. 87th St;, i3ak Lawn, 111.
.60459, või telefoni V teel: Laine
Toomsahi, 1730 Aztek Ln., Mt.
peot, I l l . T e l . : (312) 296-1209.
hekesed mitmeid müüdud töi^. K.
Kääridi sügisena kimstjnäituG ri­kastas
praegust kidijunud teatri­kuud
kujutavkuustilise visuaalse
loominguga. | ;
Kunstnik ise oli oma esitatavad
tööd jaganud seitsmesse gnippi,
alates akvarellidega, siis äkvarelli-kollaazhid,
akrüülilised segatehni­kas
tööd, õli- ja tindilahus tehtud
ööd, õli-kollaazh j a pastellid. Igas
grupis 011 meeldejäävaid töid.
Suurim osa töödest oli akvarel-id
kasutades seda moodust lillede,
iblikate, maastike, näituse ainsa
akti, ja merepildi kujutamisel, an­des
sisult romantilise kallakuga
öid. Meeleolukas neist oli „Vihma^
sadu Pennsylvanias". Akvarell-iollaazhlikus
tehnikas o l i Tallinna
vaated, kuid liiga eredais värvides,
et sisendada aastasadade ajaloo
meeleolu ja sellele iseloomustavat
ilmet. Tugeva tundega oli nähtud
mcrepilt tormiste pilvedega Ja
veidi humoorikalt aga sugereeriva­na
nähtud värvilistest pabereist
oodud kollaazh „lJlekoormatus-tund"
(või Rüsinatund).
Akrüülilised segatelmilised tööd
olid nas:u iseseisev osa kunstniku
, PARIIS — Prantsusmaa presi­dent
Valery Giscard d^Estäing an-:
netas Quebeci peaministrile Rene
LevesqueTe; kes äsja 'Viibis kü­laskäigul
Prantsusmaal, Auleegioni
Risti, mis on tähtsuselt teine
Prantsusmaa aumärk. President
mainis, et Prantsusmaa sümpati­seerib
Quebeci provintsi taotlustele
kui Quebeci prantslased peavad ise
otsustama oma tuleviku üle. Otta­wa
valitsus on kõrge aumärgi üle­andmise
pärast väga häiritud, ku­na
rahvusvahelise protikolli koha­selt
oleks Prantsusmaa valitsus p i ­danud
Kanada valitsust sellest et­te
informeerima.! Ottawa on ka
häiritud, et Levesque Präht^us-maat
viibimise ajaljei ole Kanada
saadikut GerardPelltier'i kutsutud
ametlikkudele vastuvõttudel^. Pre­sident
d'Estamg tegi ülitlasi tea--
tavaksret Quebeci ja Prantsusmaa
vahel hakatakse tulevikus vaheta­ma
mitmesuguste alade delegat-loomingust,
kus temast saab hoo- sioohe ning samuti korraldatakse
pis õrnatundeline nägija j a vormi- regulaarselt nõupidamisi Levesque
ja. Haarav merepilt „Puhkavad M a Prantsusmaa peaminister Ray-purjed"
väijendas sellist impres-1 mond Barre vahel.
..MEIE 'ÄRI ON AVATUD
-..KLENK'i ja-VANEMATEKOGU..
^ JUHATUSED
. OTTAWA — Kanada kaitsemi-
^Quebeci linnas peeti möödunud j^jg^^. Barney Danson tegi teata-nädalal
Kanada: konservatiivide
partei ülemaaline konverents, mil­lest
võtsid osa umbes 1.500 dele­gaati.
Korraldajatele oh pettumu;
seks, et konverentsile saabus ai­nult
veidi üle saja delegaadi Que­beci
provintsist, mis näitab, et kon­servatiivide
. populaarsus Quebecis
on /.endiselt madal. Kom^erents
avaldas täielikku usaldust partei
juhüe Joe a a r k ' i l e ning valis
partei presidendiks' Nova Scotiast
pärit : parlamendiliikme Röbei^t
Coates'! •
.vaks, et Kanada kavaitseb rajada
sõjaväe . kioosseisus eliitüksuse.
kes .saab vastava ettevalmistuse
õhureisijate Vabastamiseks terro-nstide
küüsist. Kaitseminister
kinnitas, ©t k u i Kanada lennuk
.bõivatakse, siis ei kavatse föde­raalvalitsus
terroristidele. järele
anda vaid üritab lennuki valluta­mist
terroristidelt..
Värskemad uudised loete
.,VABA EESTLASEST"
oas
alates 14. NOVEMBRIST kuni 19. DETSEMBRINI
10% HINNÄÄIÄMBIIST :
nendel esmaspäevadel regulaarsete hindadega müüdavatelt
kingadelt ja saabastelt
773 Mt. Pleasant Rd., Toronto, OM. m S 2N4. ;
• .-Telefon 487-4085,
Äri avatud: esmasp.-kohnap. 10-^, neljap., reedel 10-7, ilaup. 10-5
(D Suur valik lambanahkseid kasukaid, mütse ja kindaid
© Põhjapõdra-, lamba- (ka autoistmele valmistatuid), samuti
k a r u - j a muid nähku i
©Kauneid ja mitmeti kasutatavaid Flokati (põimitud) vaipu,
erivärvides ja suurustes
© Muidugi k a laplase riietust ja kinke Lapimaalt
® Pusse j a viltsaapaid
2338 DANFORTH AVE., TORONTO (idapool Wöodbme Ave.).
- / . T E L E F O N 421-2115 .
Avatud: esmasp.—neljap. 10-6, reedel 10—7, laup. 1(^5 f