Vaba Eestlane, May 01, 1968

              !Ü
Lk 2 VABA EESTLANE kolmapievaL 1 mail 1963 — Wednesday May 1 1968
MOSKVA MEELITAB EUROOPAT
N Liit on alustanud diplomaa-tilist
ja propagandalist ofensiivi
iüäne-Euroop- a ühtluse lõhkumi-seks
ning Euroopa eraldamiseks:
ühendriikidest See meelitamis-kampaani- a
on kestnud juba pike-mat
aega ning toodi nüüd avalik-kuse
ette Liidu kommunistli-ku
partei häälekandjas „Prav
das" kus kirjeldati roosades vär-kides
N Liidu ja Euroopa majan-dusliku
koostöö tähtsust ja kasu
mõlemale poolele ning kinnitati
avameelselt et selle koostöö hin-naks
nõutakse Laäne-Euroopa- lt
ühendriikidele selja keeramist ja
ühise kaitseorganisatsiooni NA-1- (
likvideerimist
X Liidu diplomaatilise ja pro-pagandalise
ofensiivi jälgimisel
ei ole raske mõistatada et vene-laste
peamiseks eesmärgiks on
Ühendriikide välja tõrjumine Eu-roopast
millele järgneks peatselt
Moskva kuulutamine Euroopa
pealinnaks Selle kaugeleulatuva
ja N Liidule olulise eesmärgi
saavutamine ei lähe siiski ilma
meelitava söödata ning selleks
lansseeritakse ilusaid pilte N Lii-du
ja Euroopa riikide tulevasest
koostööst majanduslikul alal mis
peaks kaasa tooma euroopa rah-vaste
elustandardi tõstmise ja
majandusliku heaolu Venelased
lähevad oma meelituskõnedega
isegi veel kaugemale ja kirjelda-vad
eredates arvides et sellise
koostöö tulemusena kujuneb Eu-roopast
ja Venemaast poliitiliselt
võimas blokk mis on võimeline
maailma valitsema ja Ühendrii-gid
nurka suruma
Kahtlemata leidub üksikuid na-iivseid
inimesi ja võib-oll- a isegi
juhtivaid poliitikuid kes neid
kuldraamides esitatud koostöö-plaan- e
usuvad ja tõsiselt võtavad
Meil on siiski põhjust arvata et
suurem osa Euroopa rahvastest
ja nende juhtidest oskavad avas-tada
neid püüniseid ning kujun-davad
oma seisukohad X Liidu
RUBLA KÕIKUVAL ALUSEL
Majanduslikud murepilved on
kerkinud horisondile Kanadas
USAs ja enamuses Lääne-Euroo-- pj
riikides Samas võib aga nen-tida
et demokraatliku leeri vas-taspooluses
— N Liidus — pole
olukord selles osas sugugi parem
ja pealegi tähendavad majandus-likud
mured Moskvale ka tõsiseid
poliitilisi komplikatsioone Pea-aegu
kaks kolmandikku N Liidu
väliskaubandusest toimub Ida-Euroo- pa
kommunistlike riikide-ga
milliseid vähemalt seni nime-tati
N Liidu satelliitideks Sinna
saadetavas N Liidu ekspordis ei
oie aga ülekaalus mitte valmis-kauba- d
vaid peamiselt toorma-terjalid
N Uit saadab Ida Eu-roopasse
õli rauamaaki teisi mi-neraale
puitmaterjali Jne nõu-des
selle eest oma seltsimees-telt"
hindu mis kerkivad tavali-selt
tublisti üte maailmaturu mää-rade
See asjaolu on täiesti arusaada-valt
juba kaua põhjustanud paha-meelt
Ida-Euroo- pa riikides Nad
leiavad täiesti loogliselt et neil
peaks olema õigus suunata oma
eksportkaubandust oma parema
äranägemise järele hankida Urn-bervahetata-vat
valuutat lääne-maailmast
ja kasutada profiile
toormaterjalide ostmiseks odava-mai- lt
turgudelt — näiteks Õli Ve-nemaa
asemel Kesk-Idas- t N lii-dul
on sellist kõrvalekaldumist
õnnestunud seni vältida Come-conl
( Idabloki majandusliku
koostõöliidu) lepingu tingimuste-ga
milledele aga nüüd Ida-Euroo- pa
riigid vaatavad kui kõige hoo-limatumale
ning ammu aegunud
kolonialistlikule ekspluatatsioo-nile
Sellise rööv kaubanduse põhjen-damiseks
on N Liidul kaks pea-mist
ettekäänet Kõigepealt tuleb
siin arvestada N liidu tohutuid
kulutusi sõjatööstuses ja välisabi
summasid propagandalise ees-märgiga
Samuti peab N Liit suu-ri
summasid välja maksma lääne-maailmas
tegutsevaile kommu-nistlikele
agrntidcV ja sahotöõri-del- e
See kõik paneb erilised nõu-ded
N Liidu maksubilanslle ja
Moskva võimumehed leiavad et
neil on õigus hankida selleks tulu
satelliitriikide müüdavatele
majandusliku koostöö pakkumis-te
hindamisel venelaste senise
käitumise ja majanduspoliitika
järele Kujukamaks näiteks siin
on venelaste poolt 1949 aastal ra- -
jjatud Ida-Euroop- a riikide ji V
Liidu vahelise majandusliku
koostöö organisatsioon Comecon
mis on kasu toonud ainult N Lii-dule
kuld aidanud majandusi!-kul- t
välja kurnata satelliitrilke
Satelliitriikidest nn Rumeenia ju-b- a
ammu Comeconl eeskirjad üle
parda heitnud ning nüüd ähvar-dab
temale järgneda ka Tshehho-slovakki- a
kus majanduslik olu-kord
on muutunud katastrofaal-sek- s
Tshehhoslovakkia peaminiv
ter Cerniku aruande järele on riik
pankroti äärel ning olukorra pa-randamiseks
ja majanduselu elus-tamiseks
kavatsetakse laenu han-kida
Inglismaalt ja Prantsus-maalt
400 miljoni dollari suuru-ses
summas
Kommunistlik Venemaa nn ala-ti
püüdnud elada vallutatud riiki-de
ja rahvaste töökuse Ja ettevõt-likkuse
ning maksmata jäetud
laenude arvel kompenseerides
sellega oma majandussüsteemi
vigu ja tagasilööke Tugeva ja
võimsa tööstusega Lääne-Euroo-pa- st
oleks venelastel palju võtta
ja sellest saagist jätkuks võib-oll- a
aastakümneteks muretuks äraela-miseks
Jahti sellele suurele sän-gile
on seni takistanud ühendrii-gid
ja läänemaailma ühine kaitse-organisatsioo- n
NATO mis tulek-sid
esmajärjekorras kõrvale tõr-juda
ja likvideerida Moskva ongi
selleks nüüd asunud usinalt eel-töid
tegema lootes et Euroopa
rahvad teevad ise ära musta töö
ameeriklaste väljaajamiseks ja
NATO tegevuse lõpetamiseks
Vastutasuks pakutud Moskva lu-badused
nn siiski niivõrd läbi-paistvad
ja alusetud et nendega
on raske meelitada isegi kõige
suuremaid Ühendriikide vasta-seid
ja ida-lään- e vahelise koostöö
sobitajaid
toormaterjalidele pandava lisa-maksu
näol Nad põhjendavad se-da
sellega et kui kontr-revolutsi-oo- n
peaks kommunistliku rezhii-m- i
kukutama kõiguksid Ida-Euroo- pa
juhid nagu näiteks Walter
Ulbricht palju tõenäolisemalt la-ternapostide
otsas kui Brezhnev
ja Kossõgin
Teiseks lähevad toormaterjalid
N Liidule enesele nüüd märksa
rohkem maksma kui varem sest
enam ei rakendata nende välja-toomiseks
maapõuest niivõrd
massiliselt sunnitöölist kui Staü-n- i
ajal ja kaevuritele tuleb maks-ta
korralikke palkasid vähemalt
Siberi mõiste kohaselt Seega
oleks paljude toorainete tootmine
N Liidus ebamajanduslik kui
mitte Ida-Euroo- pa riigid milli-sed
ei oma küllalt dollareid ega
sterlingeid et osta vabast maa-ilmast
nende eest N Liidule lisa-maksu
ei tasuks
Praegune tendents Ida-Euroo-p- as
on täiel määral vastuolus N
Liidu huvidele Siin on nimelt ees-märgiks
teenida rohkem välisva-luutat
nii et saaks oste sooritada
soodsamatelt lääneriikide turgu
delt Rumeenia! on juba õnnestu-nud
lahtirabeleda mitmetest Co-meconl
sidemetest ja hiljuti sõl-mis
Ungari lepingu Iraaniga mil-le
kohaselt Budapesti valitsus
hakkab saama Iraani õli oma ma-sinate
vastu Poola kaubitseb ju-ba
võrdlemisi elavalt lääneriiki-dega
ja Bulgaaria tõstis hiljuti
toiduainete hindu siseturul ilmse
plaaniga teha juustu puuvilja
veini ja konserve raskesti kätte- -
saadavaks läbilõike tarbijale Bul-gaarias
nii et neid jääks rohkem
järele ekspordiks lääneriikidesse
Kõige suuremaks majanduslikuks
' änhüvüadrduTseskhsehhNoslovLaikidkuiale onSeaalngea
uus parteijuht Dubcek taotleb
I lääneriikide investeeringute suu-rendamist
Tshehhoslovakkias
{milline võimalus kujuneb kahtle-mata
väga külgetõmbavaks Lää--
ne-Saksa- maa töösturitele Need
võivad edaspidi hakata rajama
' tööstust Tshehhoslovakkiasse kus
'tööjõud on oskuslik kuid odav
See tooks Tshehhoslovakkiale
uusi välisvaluuta allikaid ja va
bastaks Praha reihiimi nii mit
W--
Kuue aastasel Mark Oijen'il on palju sõpru oma perekonna kuulsas
loomaaias Briti Kolumbias Siin on Brasiilia madusid Hiina ja Hi-malajaa- de
faasaneid Mehhiko ja Ameerika s'alikke Hispaania ja
Aafrika tuvisid Saksamaa kurgi Austraalia jaanalinde Hollandi
hakke ning Kanada loomi ja linde Mark on pildistatud oma lemmik-loomaga
— Kanada hülgega Oijeni perekonna loomaaed on suureks
turistide atraktsiooniks Briti Kolumbias
ja
42
Aastaaastalt ja isegi suurema tähtsuse rahvaste ja arengus kui ka
omavad ja kaugnägemine s o ja televisioon
kokku Nii võisime nüüd käiku Grenobleis jälgida samal päe-val
kui võistlused seal toimusid üle satelliidi kaudu Millise ulatuse kaalu ja tele-visioon
Kanadas seisus Acfi arutusel Ottawa kus tekkis õige
eriti juhtimise ja tõttu Akti arutusel Sena-tis
Keith Davey aruandjana esines huvitava statistikaga raadio televisiooni Kanadas
Raadio osas märkis ta et Kana- - 4 900000 kuna 1954 a oli
on praegu 4763000 majapida- - sentides see arv ainult 22 ja veel
mist kus omatakse vähemalt üks r alles 1962 aastal 87 protsenti mis
raadioaparaat Tema arvestuse
järele on 1971 aastal Kanadas roh-kem
raadioaparaate tarvitusel kui
elanikke Sealjuures raadiokmila- -
mine ei maksa sest kõiki
kulud kaetakse reklaamist samu
ti kui televisiooni puhul
Reklaami arvel oli raadiojaama-de
tulu 1966 aastal 79 milj do-llarit
mis Jagunes 354 jaama va-hel
Kui ulatuslik on raadlokuulamine
isegi nüüd veel kus televisioon jät-kab
oma kiiret võidukäiku selle
kohta tõi ta CFRB võim-sa
raadiojaama Torontos (kus ka
eestlastel varemini Col--
liilfcwwu Jkcrau iiitBiiiiitM d£i
11 on voimaius esineua rteu o ii
päevauudiste auditoorium selle
saates on keskmiselt
439400 täisealist mis on suurem
kui ühegi lehe
I
See on isegi suurem kui kõiki-- '
de CBC raadiokuulajate arv kok-- 1
ku samal kellaajal
On huvitav et isegi prantsus-keelsel
jaamal CJBC Torontos on
päris suur kuulajaskond nimelt
55000 Suur-Toront- o piirkonnas
Kiiremaid edusamme kui raadio
teeb Kanadas siiski televisioon
on 90 prots
üle Kanada varustatud ühe
või kokku
imetestki majanduslikest sideme-tes- t
N liiduga Majanduslikud
(sidemed võivad aga viia Tshehho
slovakkia ka poliitiliselt Bonni
leeri ja see kartus põhjustab
kahtlemata unetuid öid diktaator
Llbrichtlle Ida-Saksam- aal
riikidest
oma läänetur-gudel- e
alandatud hinda-dega
ning soodsate krediidi-tlnrlmuster- a
See trrrltkult
rubla devalveerimine ehkki
sellise nimega
nimetavad
näitab arengut Vär-vitelevisiooni
vaatajaid on siiski
vaid 4% aparaadid on
kallid ja arenemisjärgus
Televiisorite omajaid
seni 73 On üllatav et
majapidamises
keskmiselt televisioonile 42
tundi mis teeb 6
päeva kohta Värvitelevisiooni vaa-taja- d
kulutavad oma
11% aega On ka
kindlaks tehtud kui palju keegi
oma aega te-leviisorile
pUhendab: üle
20 a 3 tundi 42 min nai-sed
üle 20 a — 4t 30 min alaea-lised
— 3 tundi 20 m ja
alla 13 a — 3 1 12 min
Ei tahaks siiski et see
statistika kehtib ka meie rah-vuskaaslaste
kohta kel oma töö-kuse
ja edasipüüdlikkuse
kahtlemata ei jitku võimalust
igapäev raisata televiisorile nii
palju aega kui eespool märgi-tud
Kuna televisiooni saadetega va-rustamine
on kulukam kui raadio
alal ei ole imestada kui kõigist
reklaamile kulutatud summadest
televisioon neelab tervelt 384%-t- i
televisiooni reklaam on ka
mõjuvam ja ulatuslikum
Mõnedest populaarsematest pro-grammidest
märgib aruandja on
suurem tõmbejõud õh-tusel
jäähoki õhtul CBC-i- s kesk-miselt
3768000 jälgijaga Ja pü-hapäeva
õhtusel Bonanza program-mil
3484000 vaatajaga Esmaspäe-va
õhtune Front Page Challenge
haarab 2784000 vaatajat
päevauudiseid jälgivad 5 nädala- -
Tõenäoüselt hoolitseb N Liit' päeva jooksul 1768000 majapida-jub- a
aegsasti selle eest et Tsheh-- ' mist
hoslovakkia ei saa sel iseseisval Kuidas need statistilised and-tee- l
astuda Uiga kaugele läände med on kogutud ei ole aruandja
Väljaarvatud aga juhul kui seletustest hästi selged kuid on
Kreml otsustab kasutada oma sõ-- teada et vastavad asutused ja et-javäge- sld
— ja see ei ole tõenäo- - tevõtted (survey compardes) oma-Un- e
— peab ta tahes-tahtmat- a te-'a- d mingisuguseid vahendeid
veelgi suuremaid järeleand-- 1 de arvude määramisel mida
oma partneritele Comeconis takse aluseks televisiooni ja raa-Mille- ga
aga katta tekkivat suuna-iääki- ?
Asiatundiad arvavad et N misel Näib et neid andmeid võe- -
Liit suurendab jõupingutusi vä-lisvaluuta
hankimsieks
ja kaalub
kaupade saatmist
tublisti
väga
oleks
vene-lased
seda vaevalt
kuna
jaama
pühenda-takse
tundi
aparaatidele
mehed
uskuda
Kuid
laupäeva
CBC
programmide
takse päris
Milline positiivne või negatiiv
ne mõju on televisiooni
oma kuulajatele on
olnud alati viga vaieldav nagu
televisiooni mõju üldiselt
See annaks materjali pikaks arut
I
lusaineks omaette Siiski peabi
märkima et selle mõju isikule!
oleneb suurel määral kuulajast-- '
Kremli võitlus iganditega"
kasvatustöö
'intensiivseks
MOSKVA
käimasolevasse
— Kremli kõige kõrgemad tipud on ancjuw
Jeppimatusse võitlusse vaenlase
vastu" Moskvas kõneles narteiboss Brezhnev Si'"rH""u"Lhi' ideoloog Mihhail Suslov Leningradis Nikolai Podgomõi
dises resolutsioonis konstateeritakse et võitlus sotsialismi
kvaaptitaablissomluiutsevltasthuädaovleavjaaltikägkeodoanmdaakdsa mkõuiuktiuinduedolooSgeielipsäirarstts tk se kommunistlikuks kasvatuseks ja nõukogude patriotismi
internatsionalismi ning ideoloogilise vastupidavus
gveiiviIdmama is4 ek kVisa cnN4õifu1nkog('uicdieiinniMniimt estiernl"riiBpaaeraab_l „ka 1 tulevikus oW _ '"uuuv c u-ua- ua tusile" uFaim na3u5UJUir JvOaaniktlt iri
üle kogu N Liidu toimuvatel
mass-miitlngut- el tungitakse
kallale haritlasile kes taotle-vad
või on taotlenud liberaalsust
leitakse et vabast maailmast im-porditud
filmid ja musicalid on
selge „rämps" ja muidugi rünna-takse
ka religiooni
nu
Pravda seletab pikas ja agres-- „kes istuvad vaiiL
suvses artiklis usk upes looaavaa relip m nud Ja seda ka eelarvamused rä!i-- nirir suurim lurniuugiiine vaen-lane"
Leitakse usuvastast võitlust
tuleb arendada laial rindel kuna
üksikud punkt-aktsia- d anna
soovitud tulemusi
— Partei programmi mis näeb
ette kodanike kasvatamist teadus-likus
Ja materialistlikus vaimus
Televisiooni raadio võidukäik Kanadas
Kanada majapidamises pühendatakse televisioonile keskmiselt
tundi nädalas
päevpäevalt elus koostöös
ülemaailmses kaug-kuulmin- e raadio Kaugused
sulavad niiteks taliolümpiamängude
kantuna ja raadio
omavad Rroadcasting parlamendis
teravaid diskussioone CCC vastuoluliste programmide
senaator ja üle
prot-da- s
midagi
näitena
kadunud
jaama
Toronto lugejas-kond
Praegu majapidamis-test
rohkem televiisoriga
dramaatilist
teeninda-vad
nädalas
koguni rohkem
päevas
lapsed
juures
kõige
nen-gem- a
võe-mi- sl
puudu-'dlojaamad- e
mittekom-munistlike- st
perekonnaliikmeist
audentsetena
pro-grammidel
Nõutakse ateistliku
muutmist
letaarse
äge-dalt
ulatuses
Kanada
vaatajast endast s t mida ta
eelistab kuulata Edasipüüdlik ja
kriitikavõimeline isik leiab tele-visioonis
küllalt neid kavasid mis
mõjuvad vaimu ja intellekti aren-davalt
ja ta keerab lihtsalt nup-pu
kui ta satub programmile mis
talle istu" sest ka viimasele
leidub küllalt vaatajaid kuna rek-laamile
tuuakse palju ohvriks Rek-laam
tähendab raha ja seega ka
vaatajale tasuta televisiooni vaata-mist
Rna
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast ree
deni kell 9--4
Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5
Toimetajad kodus väljas
pool tööaega:
Karl Arro 766-205- 7 Ilmar KUlvet 425-980- 5
Heino Jõe 766-510- 7 Talitur väljaspool trW
aega:
Helmi Lllvandi 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTMSES
eo tam ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll Ühel veerul
kuulutused tekstis 1175
1220
Korteikuulutused alam-määr
$120 Kirikute organi-satsioonide
Ja isikute teada
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Stn
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marley
149 Bishop Ave
Willowdale Ont
Tel 223-008- 0
itVAIA EESTLANE"
oa valvel eestlaskonna
üldhuvide eest
'UfOIOcr
saab läbi viia vaid sus k'iJ
ivas aiuMooa titessar
taKse tõsises konnsaal
uiwusvauilus
Keegi Drugov kes ttrjv te1lVna T~t„ I- - _ I
parteilastele Y--' ühingute tegelastele w
molkadele
tulevikus iseenesest
esiküljel
süüdistusi
revad'
Drugov
fcCL
et on oi- - ja ef
on i
et
ei
ei
C
i naics on tA
kasvatustöö mõtlemapm
raugenud ja see omakorda t-va- t pappidele ja usuhhfc juhtidele" teretulnud võina'
oma mõjuvõimu suurrndih
— Peale selle märgib Dr~- - ei tont alahinnata uusi tender-- l tänapäeva usklikus prom
Tänapäeva religioon to'e v
kl nii süütu iseloomuga fcs C]
vast võib arvata ja sellepärast J
gi teatud kommunistide lepad
Kanusiaratav
Parteileht Pravda leiab e J
istlikku nrnnn _A 1 — — -- smua prao Cci
snvistama Seevastu aea eis
kas N Liidu võimud mõnel ttsl
viisil kavatsevad kirikut ii
lahkusid taga kiusata või nc
vastu võidelda Pole mingit Li
lust et viimastel aastatel on e
tegevus kõikidel N Liidu
laienenud kusjuures eriti i on olnud baptistid
Arvestatakse et baptisti
kutel on vähemalt pool mükJ
aktiivset liiget viis korda rJ
kem kui aastal 1917
Mõne reaga Eesti
Päevadest
E P PEAKOMITEE RAKENDU
TÖÖLE ASJAAJAJA
Eesti Päevade pidustuste rn
valmistuste kõrgpunkti ajab i tes 6 maist kuni pidustusteai t
mub Peakomitee asjaajajani
on õhtuti kella 6-s-t kuni -- ai 1
ti Päevade ülesandeid täitMiLl
vi Lepik kelle töökoht mirjd
ajal on N Y Eesti Majas :
Haridusseltsi ja Eesti Rahval]
mitee ühises bürooruumu iJ
MU 4-03- 36 (väljaspoolt Ne Trl
kl kõnedele ette võtta code Tl
EESTI OHVITSERiDE KOBTl
TULEK E P PUHUL
Eesti Ohvitseride Koga a+#
sel toimub Eesti Päevade vi
USA--s asuvate E V ohvitser
kokkutulek pühapäeval 19 l
New Yorgi Eesti Maja Sinbeis
lis Kaugemalt sõitjatel on
„üks tee Ja kaks asja" on v!o
lik osa võtta Eesti PSevadeci
tustest ja kohata kaasvõitleja
EESTI PÄEVADE JÄXDVrsnl
MINE ARHIIVIS
Eesti Rahvuskomitee hoo
sel olev Eesti Arhiiv USAs (t
raldaja Ferdinand Kool) so
et E P Peakomitee ja toSs
nad saadaksid arhihis &Z&
seks ja seega tulevaste r&&
vede laoks jäädvustamisel z
kõigist E P ringkirjadest &
MtMt noodiraamatutest j
tnimc irilt nnnah eildi 1™ I
suurpidustustest
SÕJAMEESTE ÜHINGITE
LIPUD E P DEFILEE
irppiTnPKoinvvi
Kuna Eesti VabadusrSI
tmii Vimiiivato eesti Vo:iAB tti u Vnnnrfiste t5'
UilUlgUkC illil vw-- —
võtavad osa E P üritust
nejate või korraldajates
" nli~gf nud osa võtma t r v-de-filee
lippudekolonnist vtmrnotr rt fT AI&
Eesti Rahvuskomitee £
Heikid Leesment Ja &&
Peakomitee esimees A
Abel saatsid unic rw}
New Yorgi osariigi af Nelson A Rockeieuer -
o r+%2'£- - KUiausena l - r ' na
White Plalnsis Kubeme
tänan väga aga ei —