Vaba Eestlane, May 01, 1968

              -J-lajfe abistamine Kanadas
'"vaõaa
i&
M
F
Seene — I esimesest lapsest saeb
tntaKse
JOHN UUES
Kanada neljast
mitmesuguste roeiusi 5- -5 Kuus Iga järgmine
I alusel majanaus-jap- s 51250 kuus See toetuste
ITw toetust ia sotsiaalabi Pea- - maksmine jätkub liberaalsel alu--
IliXn5v#lonanDa aauDiai„r"al"" """(Pa"m"-f-—ljv m"l"cwcn—l j - '°-i--e- -- 1 o-aasia- sexs _ saa-- F'c mu"-"V- t9—ku Vrä—ih t—äiclQ„j„ ciuuaasii-i-am kui laps -- "UUa jka JWUIIS VOI UUKOO- -
Kanadas elavale lapsele kes
- ic QOCTa vaua ovm lis
ö Kui Kanada !B —- - - - „__
-'-s-aiu
või elanud siin une aas- - samakse maKsnud isik jääb too '"aha maksetakse igas kuus J võimetuks siis saavad tema lap--kig- a
emale kuid see võib olla sed samasuguse toetuse nagu or- -
t nõni tefce lslK' I asieie võimaldatakse ka
-
eest Toetus-- j emade toetust (Mothers' Allow
-- ma on uu — - - — - iul iuuuuc xaoiaD oma
_„ oata v
-
duiwci — --- ~ tu iw juuics jumunua onnetnsp t! $ dollarit kuus igale 10- -16
IVvanusele lapsele Kvalifit- -
~v tons alistuma
!rtrusiseKs pca
--eTii wuu"
ja
i Aiiifrrr'j 11 11 iirir
saavad ta
alusel
ku toetust
' hõlmab Kanadas ' Laste mäncib täht
-- Ses 7 miljonit last ning läheb i sat osa Kanada laste eest hoo--
„'—MteIe ma_i_ts_m_a jcj:un 'm"i"J"nn""t inuirmisei_t ivoiKUies m-ovint- si
llant aastas des leidub mõni keskne asutus
FiOily Aliowance iiiiiUuItn
(
Kene ülesandeks on hoolitseda
-- xvffH toinp Abiraha — I mn)i!infil t~ i-ii~-
ii-f -- i 3 ese buu —-- — -- iiuu ji Min-Mh- i sonina--
jaüy Assistance mis peaKs eri- - tP laste heaolu eest
_ o Selle i Tavalisplt nn noor m j — — ' - " - miiLÄi 4V1V4 UlCTAttllllfü
teel Family Allow- - usaldatud provintsi
s — n WMlrtflT Qlld aI — IA __
' lastele kellede LaSte ühimrud
v Kanadasse aiauscu cio-- i un nrpns Atrt Cnoiiii ~_ _i
' ciirmii beaanud aastatp lookeni ♦„„ ixkj IW-- '-- - w_- -„ luuol l IIJUU
tlsaha maKseiasse ianc - iaSie eesi Uhineud
lani psimese aasta jook- - töötavad f)nirln nii i-- ~i
nm kuus ning pärast seda bias Manitnbas tn Mm 3io
j-ii-kab
laps saama Quebeci provintsis
:??ulaarset Family Ja laste
Kokkvõttes oiks uieiua ci eest ia
i?a teiselt maalt saabuv laps deistes vastavates asutustes Kõl-ke- s
paneb siin oma jala maha pjs teistes laneeb
et jääda siia alatiseks elama laste
hakkab Kanada laste eeskujul provintsi
näol osa saama Ka-- Kuigi keh-nad- a rikkustest tivart erinevH süsteemid kanna- -
VMTta tnotii 1(1 dollarit kUUS tflvntp ghlvals l t--is
--jbeUkse kõigile 16-- ja 17-aa- s- tud laste eest
iopIp noortele kes Jätkavad 'maksab Kanarind icv uiUno x
majaga omanda--' himõte et laste heaolu eest võit- -
"sl samuti nendele noortele
tes ei kai koolis kuid kannata- -
rad kehaliste või vaimsete puu--
-- nt all korraldu-- ' ninu coioVtooriftr
sed noortele ka siis se
tuste saamist kui nad
xiduse saamiseks välismaal
Noorte toetusi (Youth Allowan- -
:ts) maksavad kõik Kanada pro--
titsid peale Quebeci provintsi
cus Quebec Schooling '
:a provintsi otsese kontrolli all
koorte toetust hakatakse maks-t- a
kohe järgmisel kuul pärast
Fiaily Allowance'i andmise lõpe- -
hoolekandeministeerium
wmA
pensioniplaanile
ülevalpidamise
tulemusena
WorkmeVs Compensation
tingimusteta malanduslik
hoolekanne
nnskanadlasi
maksetakse hoolekande- -
ülevalpida- - abistamise
immiarandid
noontsemisel
loomulikult hoolitsetakse
Allowance'1 abivajavate mahajäetud
lastekodudes lasteaedades
provintsides
hoolekande organiseerimise
(pearaskus admlnistrat-abirahad- e
provintsides
hoolitsemiseks
Koolihariduse
ükski
üleliigne Adopteerimist
miet-a-u
Liberaalsed kasuvanpmnH
võimaldavad põhjalikult
Aliowance
koolinoorele
Kuulutamine
Vaba Eestlases"
alati tasuv
Aid teised organi-satsioonid
omavari viVmiinliWri
aist rin? spda iatkataksp kuni vaheleseeamiseks seal Viie Inne
kooliaasta lõpuni Kui noor lõpe-- 1 on hooletusse jäetud Ja hüljatud
tab pärast lõppemist Need organisatsioonid võivad
bohskäimise Ja ei sügisel lapse sellisest ümbrusest
kooli tagasi siis lõpetatak-- seks eemaldada
loomulikult toetuse maksmine i otsuse lapse vanemate
Kai ta jätkab aua sücisel õpin
piid siis saab ta toetusraha ka
snukuude eest Toetuspro-jramm-l
korraldab tervishoiu ja
Otta-a- s
Vajalikku informatsiooni on või-- Fik saada ministeeriumist Sel--
toetuse saajate arvu võib arves- - f ügemale poolele mUJonile
Kanada nine riieile
iheb see maksma aastas tllp S0
püjorj dollari
Knada lastele Dakuvad kaitset
fa Kanada pensionlplaanide or--
p-i-ueratokeetnudsaetdi 1(O96r8ohaanKs uBi epnenesfiiot)- -
r-a-rme
oma panuseid andnud
rekonnaisa sureb siis igaüks Juures
""8 "H
siis lapsed
Acfi
uiinisieenumi vastavale
sioonüe
lemiseKs ei ole nmitn
posta-taks- e
%'ätra hoolikalt a
viibivad _
6n
Children's ja
kooliaasta
lähe ajuti-tsa- m
Lõpliku
Ontarios
õi teiste hooldajate juurest
äravõtmiseks teeb kohus nim
kohtunik otsustab lapse hool-damise
küsimuse
Laste hoolekande organisatsioo-nid
hoolitsevad ka adopteerimise
eest ning muretsevad mahajäetud
lasteel kasuvanemaid
Provintsid annavad tõhusat
toetust nendele tunnustatud or-ganisatsioonidele
kes hoolitsevad
laste eest ning pühendavad oma
energia maha-- Ja hooletusse jäe-tud
lastele Viimasel ajal on suu-ri
edusamme tehtud ka väikeste
spetsiaalinstitutsioonide asutami-seks
vaimselt häiritud lastele kes
ei leia endile kodu kasuvanemate
vN£
v r _- - n-- %
4?
?Ö- -
t '
- y--w i
KJL0"10 usum ostis kaks suurt Jirelvapinit ja ühe veoki
U) TWoonJ Karavani sõidukite pargist Sõidukitest moodusta- -
csisi "uluvai muuseumil mis naxicavaa pronmsis jrg-- i suel ringi sõitma kunsti ja tehnoloogiliste väljapanekutega
Teiegrami toto
VABA EESTLANE kolmapäeval 1 mall 1968 - Wednesday May 1 196
Tänunädal baptisti
Toronto baptisti kirik
kirikus
Pühapäeval 5 mail täitub täp-selt
vüs aastat Toronto baptisti
kiriku valmimisest ning Õnnista-misteenistuse- st
Kuna pühakoda
mille püstitamine koos krundi
ning sisseseadega läks maksma
uie isuuuu— dollari on nüüd võ-lava-ba siis kavatseb kogudus pü-hitseda
nimetatud tähtpäeva eri-lise
pidulikkusega: Aastapäeval
korraldatakse kaks Jumalateenis-tust
kell 1100 eJ nine 600 õ ia
sellele järgneval nädalal (6— 10
mai) peetakse kuulutuskoosole-kui- d
igal õhtul kell 730 Külalis-tena
nine kõnelejatena võtavad
tanunädalast osa pastor Aleksan
Shopping
St
der Kuum Tallinnast kes esime--
se kodumaalt vaimulikuna
J kõneleb Torontos dr Taimi Proos
I Rootsist Ja pastor Peeter
Konsa USA läänerannikult
J Baptisti kirik selle pühamu
ning kõrvalruumid mis asub Ees
ti Maja läheduses — 883 Broad-vie- w
Ave on möödunud viie aas-ta
Jooksul elavat kasutamist leid-nud
koguduse ning selle sõprade
poolt Selle Üheks tõenduseks on
uus ehitustegevus kiriku Juures
mis algas läinud nädalal Ja mille
eesmärgiks on kõrvaltliva kol-manda
korra väljaehitamine ka-sutamiskõlvulis-eks
saaliks lige-male
saja istekohaga
Tänunädala Jumalateenistuste
le on kaaseestlased lahkelt
sutud
gggHBPtfzvtrgggggggggggggSgVyrPRiilwggSLJ-g-H"-PUJgr H 7ii
ggat' 9gggggggggggggggggggggflVHWHHRivav 1
gggggggBBir?1' r 'r:'gggggK igggggPgKWNgxgig£'HVg3gRcBgHIglgglgngggggngggcggg9gggKggggg9ggggpggaigtStHBEiH!g9&cRg%M&"uPSj87::'J'£J~Vs ' f:' %fcr-hggggggg"'gM- gB sggggggggggggggggggggggggggggagggf giagggggggggggggggggggggmggi ivl BfWPWBFi4??J- - 'gggMggM
W$sp Kt Sf PigPPI
WM' sf'wY!" tiglllr'TJjgBiKflgflgggggl
Suurim ja moodsaim matusemaja Lääne-Toronto- s
Meie hinnad on painduvad ja kooskõlas igaühe majandusliku
kandejõuga Kohene tasumine ei ole vajalik
CARDINALS FUNERAL HOMES
92 Annette Street Tel 762-814- 1
Kesklinna matusemaja:
366 Bathurst Street Tel 3618635
Bittneri saadused on valmistatud valitsuse kontrolli all
LIHA VORSTID JA SUITSUVORSTID PARIMA MAITSEGA
NENDELE KES OSKAVAD HINNATA KVALITEETI
Torontos:
ISM BIor Street Weat
1337 Lawrence Ave W (North Park Plaia)
Gourmart — Don Mills Shopping Centre
Lawrence Avenue East & Don Mills Road
Simpson'1 Subway Stn
Queen & Yonge Sts
The Tonne
81 St Oair Ave East
Kitchenfr:
Fairview Park Shopping Centre
Pen Centre
St Catharines:
Ottawa:
Laurent Shopping Centre
Ottawa Ont
tulnud
Victor
Tel 534-920- 9
TtL 219-953- 1
TeL 44H620
Tel 861-687- 9
TeL 929-513- 2
TeL 576-377- 1)
TeL 685-305- 6
Tel 745-958- 4
Taide-- ja teadusevallas!
Lk 7
--MISPÄRAST EI ELA VAALASKALA PEIPSI VEES Tema on
tahtnud tulla Peipsi vette Aga kiisk on läinud talle vasta joe lahk-mele
et: Sõber ära mine sinna sinust ei ole sääl midagi üle jää-d- a
Mina olin palju tugevam Mul oli seitse sülda silme vahel Aga
vaata miskene luu kondine ma nüüd olen Ega sinusugusest ei jää
ühtegi üle kui juba mina niisugune olen!" Vaalaskala käänis ümber
ja läks kohe merde tagasi
ülaltoodud muinasjutu rääkis Kodacres Torila killas 75 aasta-ne
Sohvi Sepp a 1W8 Keele ja Kirjanduse Instituudi rahvaluulekogu-jale
See on ainuke teisend ja puudus senistes muinasjuturegistris
Sohvi oli kuulnud seda lugu oma noorpõlves vanadelt kohalikelt ela-nikelt
ANTOLOOGIA „EEST1 MUINASJUTUD" Ilmunud Tallinnas nuxi-dunu- d aastal sisaldab rohkem kui viiesajal leheküljel 140 valitud ja
teaduslikult kommenteeritud eri muinasjututeksti Vaalaskalalugu on
üks kõige lühemaid lugusid selles antolooghu Muinasjutt on suulise
rahvaloomingu kunstipärane proosavormiline teos mida jutustatak-se
kas huvitavuse või õpetlikkuse pärast Et muinasjutud on tekki-nud
raha luuleloominguna siis nendes esitatud sündmustik üks-kõik
kas see on antud suurema või vähema fantastikaga harilikult
ei eelda selle uskumist See tõttu esitatakse muinasjuttudes ka kõik
üleloomulik ja võimatu loomulikuna ja võimalikuna Munasjutte on
loodud juba kauges minevikus kuid ka hilisematel aegadel Põhili-selt
on muinasjuttude areng läinud fantastika vähenemise ja realist-like
joonete kasvamise suunas Muinasjutte on rahvas paljude
põlvede jooksul lihvinud ja viimistlenud ja neil on olnud suur kasva-tuslik
tähtsu3 Kui puudus kirjutatud kirjandus siis olid suulised mui-nasjutud
üheks oluliseks allikaks millest omandasid elutarkust nii
noored kui täiskasvanud Tähtis oli ka muinasjuttude esteetiline väär-tus
Nad rikastasid ja kaunistasid lihtsate inimeste elu pakkusid so- bivat meelelahutust pikkade talveõhtute lühendamiseks ning mõne
üksluise töö kergendamiseks
Antoloogias avaldatud muinasjuttude enamik on kirja pandud
möödunud sajandi viimastel aiistakümnetel väiksem osa käesoleval
sajandil Kõik tekstid on esitatud ehtsal rahvapärasel kujul selles
kõnepruugis nagu need kuuldi ja kirja pandi Nad jagunevad tsükli-tesse:
Loomamuinasjutud (näiteks Kotkas õpetab rebast lendama")
Imemuinasjutud (näiteks Kuidas seapoiss kuninga väimeheks sai")
Legendilaadsed muinasjutud (näit Mõisnlk põrgus hobuseks") ja
Novellilaads?d muinasjutud (näit Hanede jagamine") Eri muinas-jututüübi
moodustavad naljandid ühe antoloogias trükitud naljan-deis- t
jutustas 1932 aastal Kavastu Invaliididekodus Knarel Jürjen-so- n
kus elas pimedana Temalt kirjutati tollal maha 11 päeva jook-sul
G91 numbrit folkloristlikku materjali mis hõlmavad üle 550 ne
lehekülje Toome siin tervikuna ära loo kuidas keedeti kirvesupp!
KIRVESUPP üks soldat tuli kroonuteenistusest kodu ja läks
ühte talumajasse öömaja paluma Perenaine Ütles: „Ea meelega võ-taks
öömajale aga meil ei ole süia midagi" (Tõepoolest ikka oli
aga ei tahtnud anda) Soldat ütleb: „No akkame õige klrvesuppi keet-ma
Otsi õig3 üks vana kirves üles!" Perenaine otsinud saand ahju
ja seina vahelt ühe vana kirve kätte
„No pese puhtaks!"
Ja naine pesi puhtaks tõi patta vett ja kirves ka pattaNo vel
läks ju keema Siis soldat segas kulbiga ja ütles: „Väga vägev saab
üks ivakene sfaliha oleks ka vaja siis ei ole nii vägev"
Kui perenaine läks aidast liha tooma soldat viskas selle vee kõi-ge
kirvega välja ja pani uue vee patta
Siis kees sialiha Soldat segas jälle ja Ütles- - „Ei siallha üksi ei
aita ikka on vägev Kui on too üks lambaliha ka see on lahjem"
Perenaine läks tõi tüki lambaliha ka patta Soldat segas Jälle ja
ütles: „Veel on vägev Too üks tassi täis tangu kui on"
Perenaine tõi tangu Ja siis jälle kees tangud ja liha Soldat se-gas
ja jälle ütles: „Veel on vägev! Kui õige koorikslme mõni kartuli-lip- s
ka ulka? Kartul on kõige lahjem võtaks seda vänge ära"
Ja siis koorisid kartulid ära pesesid ära ja panid patta Na siis
perenaine küsis: Juda seal sõdamaal ka könclitc kas vene keel
koa?"
„No Ikka vene keel koa" ütlenud soldat
„No kuda see vene keel ka oli?"
Soldat ütcld: Tinanööp oli puugovits Ja labaklnnas ruukovits"
Vanamoor küslnd: Jga vanker?"
„Aa vot jecto vangirka"
„No aga kuidas see on mis kirikus kSes kui laulame?"
„Aa jeeto laulopanka"
„No kudi siis oinas oli seal sõdamaal?"
„No vot jeeta jebjälnas" Siis soldat vaadand suppi ja üteld:
„Oh sa aeg! Selle ajaga kui vene keelt õppisime kirves on nii ära
lagund et ivagi pole järele Jäänd Oleks ivake kirvest järele jäand
oleks veel parem supp saand"
No siis tulnd ka mees metsast kodu Eit joost vanamehele vastu
ja üteld:
„Kuule vanamees kuule üks vana sõdamees tuli meile öösest
ma keedl klrvesuppi!"
„Noh imelugu missugune seo kirvesupp peaks ometi saama?"
Akkasid sööma ja oli väga ea supp Vanamees ütles: „No küll on
ea supp mul tahab keele alla vila"
Eit ütles: „Mul tahavad ämmad ühes supiga alla minna" Sõid
Ja soldat läks omiku minema ja tänas öömaja eest Ja vanamees
ja vanamoor tänasid et õpetas neid kirvest suppi keetma Ja jäid-ki
uskuma et kirvesupp oli ja usuvad tänapäävanil
J T
PAMM SKANDINAAVIA MÖÖBEL
SOODSATE HINDADEGA
Tellimiste järele valmistatud draperiid
Mitmesugused vaibad
Tasuta nõuanne Ja eriarve
SÖÖGITUBA — ELUTUBA — MAGAMISTUBA — KIRJUTUS-LIUA- D
— LAMBID — ÜKSIKUD TOOLID ja LAUAD
K I N K E E S E M K II
Neljapäeval ja reedel äri avatud kuni 900 õhtul
VIKING FURNITURE
1580 BAYVIEW AVE TEL 487-756- 7
(3 tänavat lõunapool Eglintonl)
j
H
!
Ifl