1986-10-01-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
(
Ilmataat aga ci teinud täpsus-klittidele
mingit soodustust, seega
kujiimes võistlus igati vesiseks
.— Ika lasketagajärgede poolest.
Vilu ja vihmaga pooleks tuul puhus
otse laskcmajja sisse, mis
volis ära isu parema silma „pun-
^ n!miseks"\ samuti oli märklehtc-vahetamine
omaette trikk,
sest laskerada oli 25 meetri pikf
kuselt vee all, mis on viimaste
suurte vihmasadude tulemus.
Kõigele vaatamata viidi ettekavatsetud
võistlus kavakohaselt
läbi. Lasti nii v.kl. vaba- kui ka
spordipüssi, 3 x 20 lasku kolmest
asendist kokku; Tehniiised tule-iBUS^
d kc^ni^^^^
gist relvast^ kujunesid järgmisteks
::'.Vr..-; -'--y
mm
1. Udo 187
püsti 142, Põlv, 152, kokku 48i
silma; 2. Robert Saar 185 —
136 — 159, kokku 48Ö. 3. Arnold
Pakker 181 — 130 — 167
kokku 478; Edgai- Tiilen 183 —
151 -^167, kokku WlCväljas-
>istlust).
1
Pärast võistlust koguneti las-kurklubi
esimehe Garl Rajametsa
koju, kus kuuma kohvi ja
muu hea-parema juures veedeti
vestluses mitu tundi. Peeti „ s õ -
japlaani" järgmise võistluse
jaoks, mis toimub 18. oktoobril
s.a. soomlastega, nende kodura-jal
Udoras. Klubi esimeheks
jäi edasi Garl Rajamets ja kirjatoimetajaks
Edgar "Tiilen.
' E.T.
Hddoir Kygfisik kdltses
T,E.Õ;J.K. korraldusel toimus
23. augustil 1986. a. laskevõist-lus
haavlipüssist. Esikohale tuli
H e 1 dür Kuusik, kai t stes seega
Eesti Plasliku-tööstuse„^eep-ter?^
poolt väljapandud rändka-rikat
1986. aastal. Teisele kohale
tuli Eric Püss ja kolmandaks
Ilmar Sambla; järgnesid Edgar
PüssvHenrySprmüs ja Helmuth
Lemeväepoiste HeM laskaurnkrivi SeedrioffM, laupäeval,. 20. septembril, langenute mälestussamba
ees. Vasakult esireas: Laskevõistluste juhataja A. Tinits, Klubi esimees
Kalju Jõgi, klubiliikmed Jaak lir, Mati Jaago, Toivo Kõhelik, I. Värk, Evald Oder,
Raul Soobik, Ülo Pikkov, Heldur (Karva) Põdersoo. Tagaridades paistavad Heino
Kannel (üle Kalju Jõgi õla), Ilmar Jõgi (üle Mati Jaago õla), Georg Orgusaar (üle
Toivo :Kõttelikii õla),
toul. Esikohale
tuli Leedu meeskond, ainult kahe
punktilise edumaaga. Teisele
kohale tüli Läti ja kolmandaks
1. Ilmar Sambla I
183, kokku 558. 2.,
•ing 192--- -172 - - 1 ^ kokku
549; 3; Karl Tera [77:^
'—: 143,: kokkii 396 (noorlaskur);
Balti meGsköridade yaheiine
traditsiooni liiie laskevõistlus
haavlipüssist toimus 13. sept.
Läti Jahi-Seltsi korraldusel
Mount : ÄI be rt is. See kordsel
võistlusel oli jasketase üldiselt
madal, mida võis ka osaliselt
Eesti meeskonnas võtsid võistlusest
osa: Heldur Kuusik,
Sambla, Albert Lukk, J üri
reiaid, Peeter Milliste ja mees-kapten
Edward Saar.
le rahVusmeeskonnale oli
välja pandud kolm auhinda.
Eesti meeskonnast võitsid: Heldur
Kuusik kuld, Ilmar Sambla
. 'S:-••••••• Laskevõistlus toimus lamades
hobe Ja Albert Lukk pronkšnne- käelt 22-kal. spordipüssis. Võit-dali.
jaks tuli Ilmar Jõgi 81 i)unktiga
Lippude heiskamisel esines ka sajast, teiseks jäi Georg Orgu-meie
klubi president Enno Va- saar, 80 punkti, kolmandaks I.
h^r. klubi juhatus tänab kõikiy Väli 78, neljandaks I. Värk 77
kes aiitasid kaasa, et meie olime piunkti. Väljaspool võistlust lask-võimelised
Eesti rahvus-värvide sid kaasa registreeritud laskurid
esinema. Arvi Tinits (93 punkti) ja Ilmar
Sambla (92 punkti).
Imfcige sürinlpäeyaJIrs J/ABA USTLANE"
Jaak., oma
kes pealelõuna pehmes sambla- käed asusid kägistama puid, tõu-sängis
unelenud, jooksis ristik- sis metsas elu-surma võitlus. Seal
heina jiõllule, reinuvader hiilis mühises ja raksus, kisendas, vin-kanü
varitsedes majade ümber, gus ja vilistas, oigas, ohkas,
siilionu astus õuele piima lakku- ägas, kaebas hing nuttis. Sõjad
ma. Ka rnutiisand ilmus oma rahvaste vahel nõuavad ohvreid
maa-alusest käigust välja, nahk- ja ohvreid nõudis ka tormisõda
hiired, sitikad ning sääsed virgu- metsas. Mändide rasked sagari-sid
lendu, mullas idanenud kud rappusid vihaselt, oksi mur-seemnel
sai aeg täis ja ta pistis dus ja langes rägisedes alla, mõ-oma
õrna idu maakamara alt nigisinikõrgusse pürginud kuusk
pinnale. kaotas vastupanuheitluses oiiia
Sügise lähenedes algas metsa ladvateraviku. Üksikuilt laane-värvidemäng.
Kui okaspuude tu- hiiglasilt oli taplus nõudnud elu
medal põhjal lehtpuud Juba ki- Need lamasid terves pikkuses
rendasid kollastes, punastes ning maapinnal mullast välja kistud
toonides varustasid juured: nagu süüdistavad käed
is suvekiilalised endid reisu- vastu taevast püsti. Kuid tuul vä-passidega.
Nende hoole ning ar- sis ja vaibus, mets jäi. -
mastusega ehitet majakesed kivi- Lumi tõi endaga kaasa suure
aia aukudes, põõsais ning okstel val^^ Kõndisime metsas nagu
jäid tühjaks, eesmetsas ei kõik- avaras jumalatemplis, hingates
asunud enam lehma kaelas kell kopsudesse okaspuude puhast
ainult tohter kaevii. Viimase ase oli veel sel- ega^^k
kõrVasl jälle lagedale M u a . K u heledad hääled, koh^l taeva kättesaamatu'k
kus oH tohter? Või kus oli raha, m polnud gus, ümber vaikus. Ja siis korra-mis
ta oma töö eest nõudis? rel,püu^^ tok-tok .
Kärbseseent ei tohtinud^^p Seisatasime, lõime silmad üies
dutada kuigi selle ilu npppimise- les või ei, ariitäšime. Kui tuleks las^^ kuidas tuul puudega ajas kuid pidime enne tegema ühe
le ahvatles; Nagu uhke saksa- ühel ööl j ^ noogutasid ükstei- poolringi hüvale, teise kurale
preili istus ta oma kauni piinase- kaevamisega ka^
valge täpilise kübaraga põõsa all. seks ei võinud olla muud kui^^^n et kaselatv taanial ja rahuidülli segaja avastasime
Hüütavat, nime kandis seen kuid usu nõrkus töö äkki loojeneva päikese kiirtest Sinise siidtiitiga mütsik^^
Õigusega. KahjuUkküdemajapu- Mets elas aas^^^ ma- kuue hõlmades punane vink sei-tukate
'hävitamiseks sisaldas ta väl^^^j lin- ha varisenud lehekuhja sülle sis rähn^^^p^^^ tüvel püstloodis
liha tõhusat mürkiv^^^^^^^^^^^^^^^^^.^^^^^^^^^^^^^^^^^^h^
Valiest harva viis meie rämiu- pead tiibade alla peitsid, et pu- kõrgele õhku paiskas, kus need kop . . . Olete kodus? No tulge
tee ka Kikku/Harva sellepärast, hatar ometi välja ja ütelge sugu-et
spe metsavaM ja hõise, kaebus värvilisi liblikad
keefätiid tsoon. Muistsel ajal ning ruitt. Tuisk muutis metsa ilme tund-asuiiud
seal rikka Kiku Jaagu jä ^^^^^^^^^^^ m
lalüv Kui pere^^ ™
rasked raudväravad sulgenud ja hüu,vStan suu elü-uu,uh-huul", vaevalt märgatavad valged küh-hiigla
võtme lör mud, kivid ja mättad olid SOÖ-keeranud
kuüldiid seda kogu^^^^s^^^ kadunud, leht- ja noored
orv, • mud raske ..lumckändami ai!
lookas, Keegi ei võinud ö<
kus eile asu lohk, 'kus küngas.
Juhtus, et äkki valgesse lumeloo"
ri mässitud põõsast meie ees ehtis
värviline õiepärg nagu seis-nuks
altari ees kummargil peaga
pruut. Vahtisime ' imet lahtiste
suude ning liikumata silmadega,
muutusime uudishimulikeks ja
tahtsime lähemalt näha, jõudsime
aga teha vaevalt paar sammukest,
kui kollase-rohelise-pu-nafoõsakirju
õiekroon lumetüllilt
õhku paiskus ise ükisteisevõidu
kihistades: J h-ih-ih,ih-ih-ih,
näete, me elame- kutiletle>--kK
hame, oleme põhjamaa lemmikud
tihased. Ih-ih-ih-hii, lapsuke
terviseid vii — otsige ras-vois
va, otsige liha, lumi ei üksi kinnita
keha.
Peale tuisku märkasid tõelisr
metsa valitsejaid kõige selgemini.
Mändide vilajad tüved seisid
sirgek jä paendumata, kõrged
kuused näisid kuninglikumad kui
kunagi varem. Neid vaadates
meenusid jõulud. Tundus nagu
oleksid nood uhked puud endid
just Jeesuslapse sünnipäevaks
ehtinud puhtuse, valguse ja miljoni
särapärliga.
Kodu-jõulupuid „meie mets"
ei kasvatanud. Kui teisiti arusaajaid
oli, siis mitte palju. On
tegija, ent puudub nägija, jääb
juhtum vaka alla. Ehitud kuuseke
toanurgas ei ütle kellelegi
kust ta pärineb ja maha jäänud
känd metsas tunnistab vaid tehtud
ülekohut, mitte midagi roh-eesti
Ivo liiste Balti Inst^^^
Oktoobri algul asub Balt|
tiks Ivo liiste. Balti Instituut
tähelepanu äratanud oma sisi
osavõtjaid teadlasi tuleb kohi
Alates sellest aastast, on Rooj
eelarved kindlustanud riikliku
jandusliku baasiga ja uue hoi
Balti Instituut hakkab omamai
Ivo liiste on sündinud 1935 vi
Tartus ja ta põgenes 'Eestist
koos vanematega 1944. a. Stok- hj
holmi ja Uppsala ülikoolides õp- ji
pis ta ajalugu, riigiteadust ja „|
ökonoomiat. Esialgselt töötas 1
Ivo liiste Rootsi valitsuse juures v|
SlDA's (Swedish International li
Development Authority). Sealt s|
läks ta edasi ühe Rootsi rahva- sl
ülikooli juurde, andes kursusi lil
arengumaade probleemidest. „|
1972 aastast peale on ta töötanud
Rootsi välisministeeriumi
erikoolis, andes kursuseid spetsil- li|
filiselt suunatud personalile, ke- ii
da saadeti tööle Kolmanda maailma
riikidesse.
Oma õppetöö kõrval on Ivo kl
liiste sooritanud pikki õppe- ja tf
uurimisreise Tuneesiasse, Sitsii- rj
liasse, Mehhikosse, Iraani, Afganistani
ja Indiasse. Ivo liiste s|
oli ka kaua aastaid Rootsis i l muva
,,Vaba Eesti*' kaastoimeta-ja
ja ta on algaastatest olnud
ajakirja „Mana'' toimetuskolleegiumi
liige. Ta on tõlkinud arvukalt
eestikeelset ilukirjandust i\
rootsi keelde, näiteks Arved rj
Viirlaiu „Ristideta Hauad", Via- lj
dimir Beekmani „Öölendürid'-
ja Jaan Krossi „Keisrihull''. Ivö
iliste on viimast 4 või 5 aastat
töötanud luuletaja Ilmar Laaba-ni
kogutud teoste toimetamisega,
- n)ille ilmumine on ettenähtud
selle aasta detsembris langedes
kokku luuletaja 65 a. sünnipäevaga.
Kui Ivollistega sel suvel vestlesin
Rootsis, see toimus Metsa-kodus
toimuval Metroo kursusel,
jättis ta väga dünaamilise mulje.
Ta on ekspressiivse näoga äärmiselt
elav ja köitev kõnemees,
kelle näoud alatihti nihelevad
piibuga. Oma ümera kehaehituse
järgi on ilmne et ta tegeleb
ainult vaimse tegevusega. Meie
jutuajamine hõlmaski ainestiku
poolest tema uut töökohta Balti
Instituudi direktorina ja ka Ilmar
Laabani kogutud teoste i l mumist.
•:, ^'
Teid on valitud järgmiseks
Balti Instituudi esimeheks?
Jah. Imant Rebane läheb ära
ja mina tulen sinna esimesel oktoobril.
Kuna Rootsi valitsuse
poolt on nii tegevuskapital kui
ka teenistujate palk kindlustatud
riikliku eelarve alusel, siis on vä-ga
võimalik et Instituudi juhataja
saab ümber-ristitud ja et endise
väga bürokraatliku riigi-kantseleijuhataja
asemel tuleb
midagi, mis oleks rootsi keeles
„ f ö r e s t ä n d a r e " . See vastaks rohkem
juhatajale või selle ingliskeelne
vastand oleks „director' .1
Mida Balti Instituut on teinud
ja mida ta tele juhatusel hakkab]
tegema?
Senini on Balti Instituudil olnud
2 tähtsat tööülesannet. Üks
on iga teine aasta korraldada
Balti Uurimistöö Konverents.!
Esimene toimus aastal 1971 ji
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 1, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-10-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861001 |
Description
| Title | 1986-10-01-06 |
| OCR text | ( Ilmataat aga ci teinud täpsus-klittidele mingit soodustust, seega kujiimes võistlus igati vesiseks .— Ika lasketagajärgede poolest. Vilu ja vihmaga pooleks tuul puhus otse laskcmajja sisse, mis volis ära isu parema silma „pun- ^ n!miseks"\ samuti oli märklehtc-vahetamine omaette trikk, sest laskerada oli 25 meetri pikf kuselt vee all, mis on viimaste suurte vihmasadude tulemus. Kõigele vaatamata viidi ettekavatsetud võistlus kavakohaselt läbi. Lasti nii v.kl. vaba- kui ka spordipüssi, 3 x 20 lasku kolmest asendist kokku; Tehniiised tule-iBUS^ d kc^ni^^^^ gist relvast^ kujunesid järgmisteks ::'.Vr..-; -'--y mm 1. Udo 187 püsti 142, Põlv, 152, kokku 48i silma; 2. Robert Saar 185 — 136 — 159, kokku 48Ö. 3. Arnold Pakker 181 — 130 — 167 kokku 478; Edgai- Tiilen 183 — 151 -^167, kokku WlCväljas- >istlust). 1 Pärast võistlust koguneti las-kurklubi esimehe Garl Rajametsa koju, kus kuuma kohvi ja muu hea-parema juures veedeti vestluses mitu tundi. Peeti „ s õ - japlaani" järgmise võistluse jaoks, mis toimub 18. oktoobril s.a. soomlastega, nende kodura-jal Udoras. Klubi esimeheks jäi edasi Garl Rajamets ja kirjatoimetajaks Edgar "Tiilen. ' E.T. Hddoir Kygfisik kdltses T,E.Õ;J.K. korraldusel toimus 23. augustil 1986. a. laskevõist-lus haavlipüssist. Esikohale tuli H e 1 dür Kuusik, kai t stes seega Eesti Plasliku-tööstuse„^eep-ter?^ poolt väljapandud rändka-rikat 1986. aastal. Teisele kohale tuli Eric Püss ja kolmandaks Ilmar Sambla; järgnesid Edgar PüssvHenrySprmüs ja Helmuth Lemeväepoiste HeM laskaurnkrivi SeedrioffM, laupäeval,. 20. septembril, langenute mälestussamba ees. Vasakult esireas: Laskevõistluste juhataja A. Tinits, Klubi esimees Kalju Jõgi, klubiliikmed Jaak lir, Mati Jaago, Toivo Kõhelik, I. Värk, Evald Oder, Raul Soobik, Ülo Pikkov, Heldur (Karva) Põdersoo. Tagaridades paistavad Heino Kannel (üle Kalju Jõgi õla), Ilmar Jõgi (üle Mati Jaago õla), Georg Orgusaar (üle Toivo :Kõttelikii õla), toul. Esikohale tuli Leedu meeskond, ainult kahe punktilise edumaaga. Teisele kohale tüli Läti ja kolmandaks 1. Ilmar Sambla I 183, kokku 558. 2., •ing 192--- -172 - - 1 ^ kokku 549; 3; Karl Tera [77:^ '—: 143,: kokkii 396 (noorlaskur); Balti meGsköridade yaheiine traditsiooni liiie laskevõistlus haavlipüssist toimus 13. sept. Läti Jahi-Seltsi korraldusel Mount : ÄI be rt is. See kordsel võistlusel oli jasketase üldiselt madal, mida võis ka osaliselt Eesti meeskonnas võtsid võistlusest osa: Heldur Kuusik, Sambla, Albert Lukk, J üri reiaid, Peeter Milliste ja mees-kapten Edward Saar. le rahVusmeeskonnale oli välja pandud kolm auhinda. Eesti meeskonnast võitsid: Heldur Kuusik kuld, Ilmar Sambla . 'S:-••••••• Laskevõistlus toimus lamades hobe Ja Albert Lukk pronkšnne- käelt 22-kal. spordipüssis. Võit-dali. jaks tuli Ilmar Jõgi 81 i)unktiga Lippude heiskamisel esines ka sajast, teiseks jäi Georg Orgu-meie klubi president Enno Va- saar, 80 punkti, kolmandaks I. h^r. klubi juhatus tänab kõikiy Väli 78, neljandaks I. Värk 77 kes aiitasid kaasa, et meie olime piunkti. Väljaspool võistlust lask-võimelised Eesti rahvus-värvide sid kaasa registreeritud laskurid esinema. Arvi Tinits (93 punkti) ja Ilmar Sambla (92 punkti). Imfcige sürinlpäeyaJIrs J/ABA USTLANE" Jaak., oma kes pealelõuna pehmes sambla- käed asusid kägistama puid, tõu-sängis unelenud, jooksis ristik- sis metsas elu-surma võitlus. Seal heina jiõllule, reinuvader hiilis mühises ja raksus, kisendas, vin-kanü varitsedes majade ümber, gus ja vilistas, oigas, ohkas, siilionu astus õuele piima lakku- ägas, kaebas hing nuttis. Sõjad ma. Ka rnutiisand ilmus oma rahvaste vahel nõuavad ohvreid maa-alusest käigust välja, nahk- ja ohvreid nõudis ka tormisõda hiired, sitikad ning sääsed virgu- metsas. Mändide rasked sagari-sid lendu, mullas idanenud kud rappusid vihaselt, oksi mur-seemnel sai aeg täis ja ta pistis dus ja langes rägisedes alla, mõ-oma õrna idu maakamara alt nigisinikõrgusse pürginud kuusk pinnale. kaotas vastupanuheitluses oiiia Sügise lähenedes algas metsa ladvateraviku. Üksikuilt laane-värvidemäng. Kui okaspuude tu- hiiglasilt oli taplus nõudnud elu medal põhjal lehtpuud Juba ki- Need lamasid terves pikkuses rendasid kollastes, punastes ning maapinnal mullast välja kistud toonides varustasid juured: nagu süüdistavad käed is suvekiilalised endid reisu- vastu taevast püsti. Kuid tuul vä-passidega. Nende hoole ning ar- sis ja vaibus, mets jäi. - mastusega ehitet majakesed kivi- Lumi tõi endaga kaasa suure aia aukudes, põõsais ning okstel val^^ Kõndisime metsas nagu jäid tühjaks, eesmetsas ei kõik- avaras jumalatemplis, hingates asunud enam lehma kaelas kell kopsudesse okaspuude puhast ainult tohter kaevii. Viimase ase oli veel sel- ega^^k kõrVasl jälle lagedale M u a . K u heledad hääled, koh^l taeva kättesaamatu'k kus oH tohter? Või kus oli raha, m polnud gus, ümber vaikus. Ja siis korra-mis ta oma töö eest nõudis? rel,püu^^ tok-tok . Kärbseseent ei tohtinud^^p Seisatasime, lõime silmad üies dutada kuigi selle ilu npppimise- les või ei, ariitäšime. Kui tuleks las^^ kuidas tuul puudega ajas kuid pidime enne tegema ühe le ahvatles; Nagu uhke saksa- ühel ööl j ^ noogutasid ükstei- poolringi hüvale, teise kurale preili istus ta oma kauni piinase- kaevamisega ka^ valge täpilise kübaraga põõsa all. seks ei võinud olla muud kui^^^n et kaselatv taanial ja rahuidülli segaja avastasime Hüütavat, nime kandis seen kuid usu nõrkus töö äkki loojeneva päikese kiirtest Sinise siidtiitiga mütsik^^ Õigusega. KahjuUkküdemajapu- Mets elas aas^^^ ma- kuue hõlmades punane vink sei-tukate 'hävitamiseks sisaldas ta väl^^^j lin- ha varisenud lehekuhja sülle sis rähn^^^p^^^ tüvel püstloodis liha tõhusat mürkiv^^^^^^^^^^^^^^^^^.^^^^^^^^^^^^^^^^^^h^ Valiest harva viis meie rämiu- pead tiibade alla peitsid, et pu- kõrgele õhku paiskas, kus need kop . . . Olete kodus? No tulge tee ka Kikku/Harva sellepärast, hatar ometi välja ja ütelge sugu-et spe metsavaM ja hõise, kaebus värvilisi liblikad keefätiid tsoon. Muistsel ajal ning ruitt. Tuisk muutis metsa ilme tund-asuiiud seal rikka Kiku Jaagu jä ^^^^^^^^^^^ m lalüv Kui pere^^ ™ rasked raudväravad sulgenud ja hüu,vStan suu elü-uu,uh-huul", vaevalt märgatavad valged küh-hiigla võtme lör mud, kivid ja mättad olid SOÖ-keeranud kuüldiid seda kogu^^^^s^^^ kadunud, leht- ja noored orv, • mud raske ..lumckändami ai! lookas, Keegi ei võinud ö< kus eile asu lohk, 'kus küngas. Juhtus, et äkki valgesse lumeloo" ri mässitud põõsast meie ees ehtis värviline õiepärg nagu seis-nuks altari ees kummargil peaga pruut. Vahtisime ' imet lahtiste suude ning liikumata silmadega, muutusime uudishimulikeks ja tahtsime lähemalt näha, jõudsime aga teha vaevalt paar sammukest, kui kollase-rohelise-pu-nafoõsakirju õiekroon lumetüllilt õhku paiskus ise ükisteisevõidu kihistades: J h-ih-ih,ih-ih-ih, näete, me elame- kutiletle>--kK hame, oleme põhjamaa lemmikud tihased. Ih-ih-ih-hii, lapsuke terviseid vii — otsige ras-vois va, otsige liha, lumi ei üksi kinnita keha. Peale tuisku märkasid tõelisr metsa valitsejaid kõige selgemini. Mändide vilajad tüved seisid sirgek jä paendumata, kõrged kuused näisid kuninglikumad kui kunagi varem. Neid vaadates meenusid jõulud. Tundus nagu oleksid nood uhked puud endid just Jeesuslapse sünnipäevaks ehtinud puhtuse, valguse ja miljoni särapärliga. Kodu-jõulupuid „meie mets" ei kasvatanud. Kui teisiti arusaajaid oli, siis mitte palju. On tegija, ent puudub nägija, jääb juhtum vaka alla. Ehitud kuuseke toanurgas ei ütle kellelegi kust ta pärineb ja maha jäänud känd metsas tunnistab vaid tehtud ülekohut, mitte midagi roh-eesti Ivo liiste Balti Inst^^^ Oktoobri algul asub Balt| tiks Ivo liiste. Balti Instituut tähelepanu äratanud oma sisi osavõtjaid teadlasi tuleb kohi Alates sellest aastast, on Rooj eelarved kindlustanud riikliku jandusliku baasiga ja uue hoi Balti Instituut hakkab omamai Ivo liiste on sündinud 1935 vi Tartus ja ta põgenes 'Eestist koos vanematega 1944. a. Stok- hj holmi ja Uppsala ülikoolides õp- ji pis ta ajalugu, riigiteadust ja „| ökonoomiat. Esialgselt töötas 1 Ivo liiste Rootsi valitsuse juures v| SlDA's (Swedish International li Development Authority). Sealt s| läks ta edasi ühe Rootsi rahva- sl ülikooli juurde, andes kursusi lil arengumaade probleemidest. „| 1972 aastast peale on ta töötanud Rootsi välisministeeriumi erikoolis, andes kursuseid spetsil- li| filiselt suunatud personalile, ke- ii da saadeti tööle Kolmanda maailma riikidesse. Oma õppetöö kõrval on Ivo kl liiste sooritanud pikki õppe- ja tf uurimisreise Tuneesiasse, Sitsii- rj liasse, Mehhikosse, Iraani, Afganistani ja Indiasse. Ivo liiste s| oli ka kaua aastaid Rootsis i l muva ,,Vaba Eesti*' kaastoimeta-ja ja ta on algaastatest olnud ajakirja „Mana'' toimetuskolleegiumi liige. Ta on tõlkinud arvukalt eestikeelset ilukirjandust i\ rootsi keelde, näiteks Arved rj Viirlaiu „Ristideta Hauad", Via- lj dimir Beekmani „Öölendürid'- ja Jaan Krossi „Keisrihull''. Ivö iliste on viimast 4 või 5 aastat töötanud luuletaja Ilmar Laaba-ni kogutud teoste toimetamisega, - n)ille ilmumine on ettenähtud selle aasta detsembris langedes kokku luuletaja 65 a. sünnipäevaga. Kui Ivollistega sel suvel vestlesin Rootsis, see toimus Metsa-kodus toimuval Metroo kursusel, jättis ta väga dünaamilise mulje. Ta on ekspressiivse näoga äärmiselt elav ja köitev kõnemees, kelle näoud alatihti nihelevad piibuga. Oma ümera kehaehituse järgi on ilmne et ta tegeleb ainult vaimse tegevusega. Meie jutuajamine hõlmaski ainestiku poolest tema uut töökohta Balti Instituudi direktorina ja ka Ilmar Laabani kogutud teoste i l mumist. •:, ^' Teid on valitud järgmiseks Balti Instituudi esimeheks? Jah. Imant Rebane läheb ära ja mina tulen sinna esimesel oktoobril. Kuna Rootsi valitsuse poolt on nii tegevuskapital kui ka teenistujate palk kindlustatud riikliku eelarve alusel, siis on vä-ga võimalik et Instituudi juhataja saab ümber-ristitud ja et endise väga bürokraatliku riigi-kantseleijuhataja asemel tuleb midagi, mis oleks rootsi keeles „ f ö r e s t ä n d a r e " . See vastaks rohkem juhatajale või selle ingliskeelne vastand oleks „director' .1 Mida Balti Instituut on teinud ja mida ta tele juhatusel hakkab] tegema? Senini on Balti Instituudil olnud 2 tähtsat tööülesannet. Üks on iga teine aasta korraldada Balti Uurimistöö Konverents.! Esimene toimus aastal 1971 ji |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-10-01-06
