1977-09-01-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
t
•St
VABA i ^ T L A N E neäJapäÄi^./ i ; septe^^ 1977 — lliursday, Septembe^
ma
Nr. 65
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
' TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C/Toronto 3, Ost. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditskon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas $16.- ja
veerandaastas $9.— kiripostigä aastas $48.—, poolaastas $25.50
ja veerandaastas $13.50.
TBLLiaraiNNÄD väljaspool Kanadat: aastas $32.-, poolaastas
$17.- ja veerandaastas $9.50. Kirlpostiga ÜSA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas, $62.—, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c.
Publišhed by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth, St.,
Toronto 3, Ont. M6J-2H2
N. Liit on uute relvade soetamisel
alati võidelnud suurte raskustega,
kuna ta ei suuda ameeriklastelt
ja teistelt läaneriikidelt
m\ kiiresti uute relvade mudeleid
ja nende detaile kirjeldavaid
salajasi andmeid ja jooniseitt
varastada kui lääneriigid neid
produtseerivad. See kehtib ka
ameeriklaste uue relva neutronpommi
kohta, mis teeb Moskvas
palju peavalu, kuna Kreml seisab
suure tühimiku ees enne kui
KGB luure suudab pommi saladustele
jälile saada,
i Neutronpomm on teatavast!
kohutava toimega relv, mis tapab
oma kiirgusega kõik elavad
olevused kuid jätab hooned ja
sõjamasinad puutmuata. Seda
relya võib seega suure eduga ka-sutajda
vägede koondamiste pom-mitamlsteks
ja nende jäägituks
hävitamiseks, kusjuures ümberkaudsed
hooned ja seadmed jäävad
ten-eks ning on teatud aja
järele taas kasutamiskõlblikud.
Pommi vastu on alustatud N.
Liidus tohutusuurt propagsmda-
] kampaaniat ning suuremates linnades
ja keskustes on hakatud
organiseerima miitinguid ja
koosolekuid, kus uus relv mõistetakse
teravalt hukka. Nende
kampaaniatega tahetakse ilmselt
mõjutada Ühendriikide president
Garterit ja tema nõuandjaid, et
nad jätkaksid uue ponimi tarvi-tuseile
võtmata.
N. Liidu teadetebüroo Tass on
avaldanud vümasel ajal pidevalt
pikemaid artikleid, milledes kirjeldatakse
nõukogude elanike villaseid
I miitinguid, kus ei mõisteta
huklta mitte ainult neutronpomm
vaid ka ameeriklaste uut
lü^pi tübrakett, mis on tuntud
„cruise" raketi nime all. Nii kir^
jutab Tass, et kõigis nõukogude
inimestes on äratanud vihast pro-tesfi
USAs tehtud otsus, hakata
looma uut lüki massihävitiis-tuumarelvi
— neutronpomme ja
tiibrakette. ,,Nende loosungite
all toimuvad meie maal mütin-g-
ud protestiks selle USA otsuse
vastu. Nõukogude inimesed Imt-suvad
maailma üldsust intensiivistama
võitlust võidurelvastami-se
lõpetamise ning rahu ja rahvusvahelise
püigelõdvenduse ürituse
tugevdamise eest," kirjutab
Tass./
Ja siis tulevad jutuajamised ja
kommentaarid igasugustelt tegelastelt
ja nõukogude asjameestelt.
Väidetakse, et neutronpommi
tootmisel võivad olla katast-rof
aalsed tagajärjed kõigile
maadele ja rahvastele, kima nül^
jonite inimeste külmaverelise hä-vita'mise
plaanid rikuvad elementaarseid
inimõigusi, eelkõige ini
meste õigust elule.
Selliseid kirjeldusi ja väiteid on
võigas Ja võõrastav lugeds, kuna
nende autoriteks on kommunistid,
kes julmalt on tallanud
jalgade alla kõige algelisemaü
inimõigused ning kelledele inimeste
ja rahvaste armutu hävitamine
on olnud külmalt välja-kalkuleeritud
polütikaks ja eesmärgiks.
Põhjuseks siin ei ole
inimõiguste ja rahu eest võitlemine,
vaid hirm ühendriikide uute
relvade ees, mis võivad .nõukogude
suure sõjamasina, mille
ülesehitamisel pole maailmarahu
huvides ja Võidurelvastamise pidurdamiseks
kunagi .peetud miitinguid
ja vastu voetud deklaratsioone,
elimineerida Ja kahjutuks
muuta. See võtab väga kaua aega
enne kui venelased suudavad
ameeriklaste plaanid ära näpata
Ja oma algelise tehnika juures
produtseerima hakata uusi relvi.
Ja seetõttu ongi praegu Moskvast
kuulda suurt ameeriklaste
manamist Ja hädakisa õigemini'
hirmukisai
k@ngr@§sillil
üks ameerika kolumniste kirjutas juba ammu aega tagasi, et rida rahvasaadikuid Kongressis
on saanud Lõima-Korea valitsuselt altkäemakse. Küsimus vindus kaua eitamiste Ja uute süüdistustega
pooleks, kuni lõppeks siiski otsustati Kongressi eetilise komitee Juures ametisse panna
erinõunik Msimuse selgitamiseks. Kuna nõunilmks sai Leon Jaworski, kes oli üheks eriuurijaks
Nixoni-aegses Watergate afääris, hakati uut skandaali nimetama Koreägate'iks.
K. A.
Lugeja kirjufQb'
ky|tyyripäraiidic3
Alates kevadest' on olnud aiktu-aalne
Eesti Kunstide Keskuse
kunstimuuseumi otsimine ja ostmine.
Osta on muidugi lüitne kui
on raha, ilma rahata ostmine on
kunsttükk, mis'vist Eesti Kunstide
Keskuse kunstiprogrammi ei
mahu./Maailmas on muidugi raha
ja ostetakse maju ja maid.
Küsimus on aga hoopis see, et
mis: sinna 18-muimilisse majja
pannaks? Kas meil on nii palju
väärtuslitoku kunsti, et ruumid
täis saaksid ja et need ka suudaksid
palju tähelepanu äratada;
et kanadalasist külastajate pääs-
I meist laekuvad summad kataksid
majandamise, kulud? Isegi selte
väikse os^, mis rohkeist valitusu-se
toetusist ikkagi, oma raimis-^
grupil tuleb kanda.
Toronto eestlased ei saa ikka
ve^l aru, miks peab siinsel rahvusgrupil
olema kolm kultuuriliseks
vajaduseiks ettenäiitud mä-j
^ , kui senistes on ruumi olemas.
Ja rääkides jälle meie noortest,
siis eks avatud aasta tagasi valminud
Eesti Maja juurdeehituses
väga kaunis saal just noorte
LISSABON Portugali peaminister
Mario Soares on esitanud
parlamendile terve rea majandusellu
puutuvaid ettepanekuid, millede
eesmärgiks on stabiliseerida
riigi majanduselu ning tugevdada
demokraatlikku korda. Peaminister
tegi ühtlasi teatavaks, et ta
kavatseb 25 protsendi võrra tõsta
bensiinihinda, mis on praegu nagunii
kõige kallim Euroopas, samuti
tõsta intressimäärasid investeeringute
tegemisel ning piirata 10 kuni
20 protsendi võrra riigi väljaminekuid.
Soares mainis, et need abinõud
ei ole rahvahulkade seas populaarsed
kuid ta on sunnitud neid
samme astuma. Portugali päästmiseks.
jaoks. Enne tähäiks teada, mida
noored on selles, teinud, kui et
jälle noorte nimel hakkame ostma
suurt j a hinnalist ehitust.
Kas on noored öelnud, et neile
ehitatud ruum on kitsaiks jää-
Jaworski uurimiskomisjonist
seletati, et tuleva aasta alguseks
loodetakse avaldada aruanne
kongressiliikmete kohta, kes on
Lõunä-Korea valitsuselt saanud
mitmesuguseid hüvitusi. Kohtu-ministeeriumist
teatati varem, et
umbes 20% praegusi või endisi
kongressiliikmeid on saanud altkäemaksu.
On võimalik, et otse-,
seid süüdistusi nende vastu ei
saa esitada, küll aga . võidail^se
neid: vastutusele võtta tulude mit-te-
ülešandmise pärast;
Ajakirjanduse andmetel Lõuna-
Korea saadik USA-s ja mõhed
L.-Korea rahvasaadikud on and?
nud USA kongressil iikmetele
„heldeid kinke",
üks rikkalikumate altkäemaksude
andjaks olevat olnud Korea
Jõukas Tüsitööstur Tong-sun"
Park. .
Park olevat andnud , .vähemalt
$12.000 seitsmele kongressiliik-mele,"
kuid samuti $10.000 end.
kongressiliikme ja nüüdse Louisiana
kuberneri Edwin Edwardsi
naisele. •
USA seadused keelavad kongressil
iikmetel võtta altkäemaksu
välisriikide agentidelt, resp. esindajatelt.
Kuid kongressiliikmed,
kes on saanud ,>hüvitusi" Korea
tegelastelt, ütlevad, et hüvituste
andjaks on olnud Korea ärimehed
ja USA Seadused selleks takistusi
ei tee.
Kongressi eetilise komitee
liige Bruce Caputo (rep;, West-chester)
ütles, et tal On andmeid
ka selle kohta, et L.-Korea
esindajad on kasutanud rahaliste
altkäemaksude kõrval ka
„aitkäemaksu seksiga".
Üks endine ametnik T. Parki
juures on jutustanud, et Washingtonis
töötas „perenäine", kes vahendas
kongressimeestele tütarlapsi,
kusjuures arved selle eest
läinud Parki kätte. .
Kongressiliikmed, kuid ka mitmed
juhtivad riigiametnikud on
saanud tasuta ,,huvireise" Koreasse.
Näit. keskvalitsuse meren-duskomisjoni
juht George Heam
iegi reisi Koreasse, " kusjuures
reisi ja ülalpidamise eest tasus
Korea valitsus. Siis olid mängus
ühed teatavad merenduse huvid.
G. Hearn ütleb, et Korea valitsuse
soovid jäid täitmata ja seega,
ei saa teda süüdistada, nagu
oleks ta >,hüvitu9te" vastu midagi
loovutanud.
•Ajakiri ^^ü. S. News & World
Report" kirjutab,
et Korea kõrval on ka paljud
teised rügid maksnud USA
kongressilükmetele altkäemak-
• se. • :
Kuid peale selle välisriigid on ha
üksi N. Liidul on USA-^ 400 kindlakstehtud
agenti. Agaralt töötab
USA-s ka Iraani ŠAVAKpolitsei-agentuur,
samuti Tshiili DINA,
Korea KGIA jt.
Iraani shahh ütles omal ajal
televisioonijutüajamisel, et
Iraani salapolitsei SAVÄK
värbab iraani üliõpilastest
USA-s oma aUagente, kusjuures
seesugune aktiivsus olevat teada
ka Washingtonis.
Tookordne välisminister Kissin-ger
eitas seda. Miamis on tekkinud
salaükSused Castro poolt ja
Castro vastu. Juuli alguseni oli
teada nende tegevusaruanne: 31
pommitamist ja 4 surmaohvrit.
Kreeka salapolitsei KYP agendid
USA-s röövisid 1974. a. hiinta-vastase
ekšiilkreeklase Elias De-metracopoulose.
Lõuna-Korea salapolitsei KCIA
end. agent USA-s Hyung Wook
tunnistas juuni lõpul Esindajatekoja
allJkomisjonis, - ©t 15—20
kongressüiiget said Parkilt kokku
umbes 200.000 dollarit;
KCIA kaudu Park oli asutanud
Washingtonis 3-miljonilise klubi,
mis oli mõeldud valitsuste-gelaste
lõbustamiseks.
Külalisteks seal on olnud muide
Esindajatekoja speaker Th.
0'Neill, end speaker Carl Albert,
tookordne asepresident G. Ford
jt. Kim H. Wook üUes, et USA
saatkond Soulis teab täpsel
missugused kongressimehed: said
tasuta sõite Koreasse.
Lõuna-Korea. valitsus on andnud
kõikide nende süüdistuste
kohta seletuse, kus öeldakse, et
tunnistused on täielik vale ja väljamõeldis.
Vahepeal on ameerika aj akir-janduses
mõned kommentaatorid
märkinud, et miks praegu uurir
tajkse ainult „Korea altkäemak-se'
Samuti tuleks uurimisele võtta,
Imi paljud kongressiliikmed on
saanud mitmel kujul hüvitusi
' Iisraelilt.- . •
Keegi kommentaator mainis,; et
juba aastaid on kongressimehed
saanud tasuta reise ja suuri summasid
Iisraeli valitsuselt, samuti
suuri toetusi valimiskampaaniateks.
•
Ühenduses Euroopa julgeoleku konverentsi kokkutulekuga Belgradis
oktoobri algul korraldab Ukräma Kanada Komitee Toronto
osakond Torontos suurema protestikoosoleku inimõiguste kaitseks
Venemaal. Koosolek korraldatakse Toronto Raekoja ees Nathan
Phillips väljakul pühapäeval, 25. septmebril kell 3 p.l. ja sellest pa-lutalcse
ka teiste rahvusgruppide liikmeid osa võtta.
mid?'
Kas ' poleks siiski õigem seni ^ hanud soetama .üha enam agente
kasutada olemasolevaid maju ja'
täita nende ruumid eesti kultuuriga
ja kultuuripärandiga?
KAHTLEJA
Protestikoosoleku eesmärgiks on
enne Belgradi konverentsi juhtida
Kanada avalikkuse tähelepanu
inimõiguste rikkumistele Venemaal.
Koosolekul tõstetakse üles
ka Helsingi deklaratsiooni elluviimist
jälgivate: gruppide liikmete
vangistamis^d kogu Nõukogude
Liidu ulatuses. Kokkutulekul esine^
takse vastavate sõnavõttudega ja
protesteeritakse üldiste inimõiguste
ij-ikkumiste vastu Nõukogude
Liidus.
Kuna inimõiguste rikkumised ja
poliitüised vangistamised puudutavad
ka eellasi okupeeritud kodumaal,
toetab Eestlaste Kesknõukogu
Kanadas ukrainlaste poolt korraldatavat
protestikoosolekut ja
palub eestlasi pühapäeval, 25.
septembril Toronto Raekoja eies
toimuvast etniüsest kokkutulekust
osa võtta.
Inimõiguste küsimusele Balti
rükides pühendatud massüine kok-
12 päeval Lincolni mälestussamba
juures leedulaste algatusel Det-roitis
moodustatud Balti Inimõiguste
Komitee korraldusel. Kokkutulekul
on kõnelejaikSytJhendriir
kide kongressihikmeid ja senaatoreid.
ühendriikidesse, mistõttu teine- j kutulek toimub septembri lõpus ka
kord näib, nagu vöimutseksid ühendriikides, Washingtonis, Seal-
Ameerilca territooriumil võõraste'ne kokkutulek peetakse Weshingto-riikide
agentuurid. Näiteks ainu- nis laupäfeval, 24. septembril kell
OTTAWA — ühendriikide turistid
ei ole enam nii siiurel määral
huvitatud Kanadast kui eehnistel
aastatel, kuna Kanada hotellide- ja
bensiinihinnad osutuvad liiga kalliks.
Kanada statistikabüroo and-meü
väheneb turistidena Kanadasse
saabuvate ameeriklaste arv pidevalt,
kuna kanadalased samal
ajal siirduvad üha suuremal arvul
ühendriikidesse ja teistesse maadesse
oma puhkepäevi veetma.
Käesoleva aasta esimese kuue kuu
kestel Oli kanadalaste poolt teistes
riikides kulutatud summa 1,24 nui-jardi
dollari ,võrra suurem kui Kanadat
külastavate välisturistide
poolt siin kulutatud summa.
Kui me puhkajad nüüd tege-usse
asume eesti kultuur! viljelemiseks,
et eelseisvat talvist hooaega
tulemusterikkaks kujundada,
siis kõigepealt ootame olemasolevate
organisatsioonide uusi
tegevuskavasid. Puhkuse aeg on
andnud võinialusi ulatuslikemate
plaianide tegemiseks ja igakülgselt
nende probleemide läbi kaa-
Imniseks. mida eelmine tegevus-hoöaeg
meile oma parandusena
jättis. Keegi pole seni, veel ülevaatlikku
kokkuvõtet teinud eelmise
tulemustest, aga mäletavas-ti
ilmnes selles lubamatuid tühi-kohti,
mille täitmist oodati. Nüüd
tuleks loota, et need eeloleval
hooajal täidetakse.
Meil On põhjust positiivsemate
Ja Julgemate lootustega uuele
hooajale vastu minna. Kevadine
Juhtide semiiiar andis nieile rea
noori, kes tutvusid seal eesti kultuuripärandiga
Ja oskustega organisatsioonide
juhtimiseks. Äs-jastel
Metsaülikooli päevadel anti
jällegi ulatuslikumalt , teadmisi
noortele oma rahvuslikust kui-'
tuurist Ja kohustustest seda viljeleda,
olles igati teadlikud selle
iseloomust Ja vajadusist. Eesti
kultuuriline tegevus, mis seni on
olnud peamiselt vanemate ülesandeks
Ja südameasjaks, antakse
uue põlvkonna kätte. Uus põlvkond
võib näidata, kuidas nad
seda ülesannet tahavad ja suudavad
täita. Nende töö õnnestumine
jätaks vanemaile rahuliku
tunde, uskumise, et vanema põlv-koima
tööd edasi viiakse.
Eelmisel hooajal Jättis paari
organisatsiooni töö küsimusmärgid.
Mõlemad, Eesti Kultuurikogu
Kanadas ja Eesti Kirjariduse
Sõbrad, jäid Uiga tagasihoinlikeks,
et täita sünses ühiskonnas nende
eesmärkidega seotud tööd Ja tühje
kohti, kuigi mõlemad said end
vabandada, et uue Eesti Kunstide
Keskiise loomisega olid koik
kunstialad uue organisatsiooni
poolt kaetud. Kui muusika ja ku-jutavkunsti
osas see täidetigi,
siis kirjanduseni pole üus organi^
satsioon veel jõudnud. Ometi va.
jaks Just kirjandus praegu suuremat
tähelepanu, kuna lugejate
arv kahaneb Ja On muidki probleeme,
niida tuleks koos arutleda
ja neile lahendust või abi leida.
Kui me nüüd puhkuselt tuleme,
on meil kõigil tõenäoliselt vahnis
uusi ideesid eeloleva hooaja täitmiseks,
mitte ühel vald kõikidel
aladel. Võibolla on vajalüj siiski
kõigil organisatsioonidel emie
kokku tulla ja ühiselt nõu pidada
mida teha. kuidas teha, et töö
kõiki alasid kataks Ja meie olu-,
des maksimaalselt viljakaks osu
'Uks. Võibolla suudab Eesti Liit
Kanadas sellise raini-konverent-si
korraldada, kus ühiselt kavandatakse
eelolev hooaeg ja üliiselt
kogujii mõnda üritust korralda-tatakse.
. Kuigi viimastel aastatel on
ilmnenud eesti ühiskonna elus
teatud väsimuse märke, on teiselt
(Järg lk. 3)
Nr.,;65
3v ja 4. septemb]|
tiks dr. Peters, tel
4. ja 5. septembril]
461-0912. :
E!llCÜesime<
konverentsill
, Eesti Rahvuskoi
saabus välisminisj
se, osa võtta välisJ
verentsist, mis toi
sept. niinisteerimj
Belgradi konvew
küsimuste arutami
Ministeeriumi
ka soov, et ERKtj
Pleer juba. aegsaj
rentisi,saadaks er
Rahvufiikomitee ji
seisuikohad arutuj
musite kohta, siami
kuidas arvatakse
me lahendada,
efcteipanekute aegs
võimaldaks väil
need enne konvel
^äda, mis' sääsk
• aega. • ....
2-MAGAMIŠTOAGI
raazfe,,EESTI K(
ajaks. Helistada il
JAAN
Tel. &9l
reeme uusi ja
nii linnas ku!
>
ESTO MÜTÜ/
Vkteia. hind reec
Walwyn, Sto(
Murn
145 King St.
Toronto,
Telefon pä^
õhtul
2:^ WESTMOl
Rexdale^
Tel.
poolt siiski tehl
tab, et meie raj
peidetu^ jõud (
osavalt organis
jäkaS nmutuks
täi peetud II
ti Päevadel oli
kokkutulekute
iiolmi gümni
oma. nSeal leitil
des nii palju ri|
da, et seda oli
kuulata. Otsufj
kortt aastas
publikatsioon,
paisatud kooli
(lemepidajakj> I
ühendati kooli]
seum. siis põl
on kokku ji
ajiikirja väljj
voeti Westhc
kooliajakirja
metus.
Esimene nu
lõpul. 16-lel
esimeses nmr
mälestusi Ja u|
rakenduslikke]
Ju oli vaja selj
te realiseerii
Peaasi, et on
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 1, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-09-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770901 |
Description
| Title | 1977-09-01-02 |
| OCR text | t •St VABA i ^ T L A N E neäJapäÄi^./ i ; septe^^ 1977 — lliursday, Septembe^ ma Nr. 65 VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos. PEATOIMETAJA: Karl Arro ' TOIMETAJA: Hannes Oja POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C/Toronto 3, Ost. M6J 3M7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditskon) 364-7675 TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastas $16.- ja veerandaastas $9.— kiripostigä aastas $48.—, poolaastas $25.50 ja veerandaastas $13.50. TBLLiaraiNNÄD väljaspool Kanadat: aastas $32.-, poolaastas $17.- ja veerandaastas $9.50. Kirlpostiga ÜSA-s: aastas $53.—, poolaastas $27.50 ja veerandaastas $15.— LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas, $62.—, poolaastas $31.50 ja veerandaastas $16.50 Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c. Publišhed by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth, St., Toronto 3, Ont. M6J-2H2 N. Liit on uute relvade soetamisel alati võidelnud suurte raskustega, kuna ta ei suuda ameeriklastelt ja teistelt läaneriikidelt m\ kiiresti uute relvade mudeleid ja nende detaile kirjeldavaid salajasi andmeid ja jooniseitt varastada kui lääneriigid neid produtseerivad. See kehtib ka ameeriklaste uue relva neutronpommi kohta, mis teeb Moskvas palju peavalu, kuna Kreml seisab suure tühimiku ees enne kui KGB luure suudab pommi saladustele jälile saada, i Neutronpomm on teatavast! kohutava toimega relv, mis tapab oma kiirgusega kõik elavad olevused kuid jätab hooned ja sõjamasinad puutmuata. Seda relya võib seega suure eduga ka-sutajda vägede koondamiste pom-mitamlsteks ja nende jäägituks hävitamiseks, kusjuures ümberkaudsed hooned ja seadmed jäävad ten-eks ning on teatud aja järele taas kasutamiskõlblikud. Pommi vastu on alustatud N. Liidus tohutusuurt propagsmda- ] kampaaniat ning suuremates linnades ja keskustes on hakatud organiseerima miitinguid ja koosolekuid, kus uus relv mõistetakse teravalt hukka. Nende kampaaniatega tahetakse ilmselt mõjutada Ühendriikide president Garterit ja tema nõuandjaid, et nad jätkaksid uue ponimi tarvi-tuseile võtmata. N. Liidu teadetebüroo Tass on avaldanud vümasel ajal pidevalt pikemaid artikleid, milledes kirjeldatakse nõukogude elanike villaseid I miitinguid, kus ei mõisteta huklta mitte ainult neutronpomm vaid ka ameeriklaste uut lü^pi tübrakett, mis on tuntud „cruise" raketi nime all. Nii kir^ jutab Tass, et kõigis nõukogude inimestes on äratanud vihast pro-tesfi USAs tehtud otsus, hakata looma uut lüki massihävitiis-tuumarelvi — neutronpomme ja tiibrakette. ,,Nende loosungite all toimuvad meie maal mütin-g- ud protestiks selle USA otsuse vastu. Nõukogude inimesed Imt-suvad maailma üldsust intensiivistama võitlust võidurelvastami-se lõpetamise ning rahu ja rahvusvahelise püigelõdvenduse ürituse tugevdamise eest," kirjutab Tass./ Ja siis tulevad jutuajamised ja kommentaarid igasugustelt tegelastelt ja nõukogude asjameestelt. Väidetakse, et neutronpommi tootmisel võivad olla katast-rof aalsed tagajärjed kõigile maadele ja rahvastele, kima nül^ jonite inimeste külmaverelise hä-vita'mise plaanid rikuvad elementaarseid inimõigusi, eelkõige ini meste õigust elule. Selliseid kirjeldusi ja väiteid on võigas Ja võõrastav lugeds, kuna nende autoriteks on kommunistid, kes julmalt on tallanud jalgade alla kõige algelisemaü inimõigused ning kelledele inimeste ja rahvaste armutu hävitamine on olnud külmalt välja-kalkuleeritud polütikaks ja eesmärgiks. Põhjuseks siin ei ole inimõiguste ja rahu eest võitlemine, vaid hirm ühendriikide uute relvade ees, mis võivad .nõukogude suure sõjamasina, mille ülesehitamisel pole maailmarahu huvides ja Võidurelvastamise pidurdamiseks kunagi .peetud miitinguid ja vastu voetud deklaratsioone, elimineerida Ja kahjutuks muuta. See võtab väga kaua aega enne kui venelased suudavad ameeriklaste plaanid ära näpata Ja oma algelise tehnika juures produtseerima hakata uusi relvi. Ja seetõttu ongi praegu Moskvast kuulda suurt ameeriklaste manamist Ja hädakisa õigemini' hirmukisai k@ngr@§sillil üks ameerika kolumniste kirjutas juba ammu aega tagasi, et rida rahvasaadikuid Kongressis on saanud Lõima-Korea valitsuselt altkäemakse. Küsimus vindus kaua eitamiste Ja uute süüdistustega pooleks, kuni lõppeks siiski otsustati Kongressi eetilise komitee Juures ametisse panna erinõunik Msimuse selgitamiseks. Kuna nõunilmks sai Leon Jaworski, kes oli üheks eriuurijaks Nixoni-aegses Watergate afääris, hakati uut skandaali nimetama Koreägate'iks. K. A. Lugeja kirjufQb' ky|tyyripäraiidic3 Alates kevadest' on olnud aiktu-aalne Eesti Kunstide Keskuse kunstimuuseumi otsimine ja ostmine. Osta on muidugi lüitne kui on raha, ilma rahata ostmine on kunsttükk, mis'vist Eesti Kunstide Keskuse kunstiprogrammi ei mahu./Maailmas on muidugi raha ja ostetakse maju ja maid. Küsimus on aga hoopis see, et mis: sinna 18-muimilisse majja pannaks? Kas meil on nii palju väärtuslitoku kunsti, et ruumid täis saaksid ja et need ka suudaksid palju tähelepanu äratada; et kanadalasist külastajate pääs- I meist laekuvad summad kataksid majandamise, kulud? Isegi selte väikse os^, mis rohkeist valitusu-se toetusist ikkagi, oma raimis-^ grupil tuleb kanda. Toronto eestlased ei saa ikka ve^l aru, miks peab siinsel rahvusgrupil olema kolm kultuuriliseks vajaduseiks ettenäiitud mä-j ^ , kui senistes on ruumi olemas. Ja rääkides jälle meie noortest, siis eks avatud aasta tagasi valminud Eesti Maja juurdeehituses väga kaunis saal just noorte LISSABON Portugali peaminister Mario Soares on esitanud parlamendile terve rea majandusellu puutuvaid ettepanekuid, millede eesmärgiks on stabiliseerida riigi majanduselu ning tugevdada demokraatlikku korda. Peaminister tegi ühtlasi teatavaks, et ta kavatseb 25 protsendi võrra tõsta bensiinihinda, mis on praegu nagunii kõige kallim Euroopas, samuti tõsta intressimäärasid investeeringute tegemisel ning piirata 10 kuni 20 protsendi võrra riigi väljaminekuid. Soares mainis, et need abinõud ei ole rahvahulkade seas populaarsed kuid ta on sunnitud neid samme astuma. Portugali päästmiseks. jaoks. Enne tähäiks teada, mida noored on selles, teinud, kui et jälle noorte nimel hakkame ostma suurt j a hinnalist ehitust. Kas on noored öelnud, et neile ehitatud ruum on kitsaiks jää- Jaworski uurimiskomisjonist seletati, et tuleva aasta alguseks loodetakse avaldada aruanne kongressiliikmete kohta, kes on Lõunä-Korea valitsuselt saanud mitmesuguseid hüvitusi. Kohtu-ministeeriumist teatati varem, et umbes 20% praegusi või endisi kongressiliikmeid on saanud altkäemaksu. On võimalik, et otse-, seid süüdistusi nende vastu ei saa esitada, küll aga . võidail^se neid: vastutusele võtta tulude mit-te- ülešandmise pärast; Ajakirjanduse andmetel Lõuna- Korea saadik USA-s ja mõhed L.-Korea rahvasaadikud on and? nud USA kongressil iikmetele „heldeid kinke", üks rikkalikumate altkäemaksude andjaks olevat olnud Korea Jõukas Tüsitööstur Tong-sun" Park. . Park olevat andnud , .vähemalt $12.000 seitsmele kongressiliik-mele," kuid samuti $10.000 end. kongressiliikme ja nüüdse Louisiana kuberneri Edwin Edwardsi naisele. • USA seadused keelavad kongressil iikmetel võtta altkäemaksu välisriikide agentidelt, resp. esindajatelt. Kuid kongressiliikmed, kes on saanud ,>hüvitusi" Korea tegelastelt, ütlevad, et hüvituste andjaks on olnud Korea ärimehed ja USA Seadused selleks takistusi ei tee. Kongressi eetilise komitee liige Bruce Caputo (rep;, West-chester) ütles, et tal On andmeid ka selle kohta, et L.-Korea esindajad on kasutanud rahaliste altkäemaksude kõrval ka „aitkäemaksu seksiga". Üks endine ametnik T. Parki juures on jutustanud, et Washingtonis töötas „perenäine", kes vahendas kongressimeestele tütarlapsi, kusjuures arved selle eest läinud Parki kätte. . Kongressiliikmed, kuid ka mitmed juhtivad riigiametnikud on saanud tasuta ,,huvireise" Koreasse. Näit. keskvalitsuse meren-duskomisjoni juht George Heam iegi reisi Koreasse, " kusjuures reisi ja ülalpidamise eest tasus Korea valitsus. Siis olid mängus ühed teatavad merenduse huvid. G. Hearn ütleb, et Korea valitsuse soovid jäid täitmata ja seega, ei saa teda süüdistada, nagu oleks ta >,hüvitu9te" vastu midagi loovutanud. •Ajakiri ^^ü. S. News & World Report" kirjutab, et Korea kõrval on ka paljud teised rügid maksnud USA kongressilükmetele altkäemak- • se. • : Kuid peale selle välisriigid on ha üksi N. Liidul on USA-^ 400 kindlakstehtud agenti. Agaralt töötab USA-s ka Iraani ŠAVAKpolitsei-agentuur, samuti Tshiili DINA, Korea KGIA jt. Iraani shahh ütles omal ajal televisioonijutüajamisel, et Iraani salapolitsei SAVÄK värbab iraani üliõpilastest USA-s oma aUagente, kusjuures seesugune aktiivsus olevat teada ka Washingtonis. Tookordne välisminister Kissin-ger eitas seda. Miamis on tekkinud salaükSused Castro poolt ja Castro vastu. Juuli alguseni oli teada nende tegevusaruanne: 31 pommitamist ja 4 surmaohvrit. Kreeka salapolitsei KYP agendid USA-s röövisid 1974. a. hiinta-vastase ekšiilkreeklase Elias De-metracopoulose. Lõuna-Korea salapolitsei KCIA end. agent USA-s Hyung Wook tunnistas juuni lõpul Esindajatekoja allJkomisjonis, - ©t 15—20 kongressüiiget said Parkilt kokku umbes 200.000 dollarit; KCIA kaudu Park oli asutanud Washingtonis 3-miljonilise klubi, mis oli mõeldud valitsuste-gelaste lõbustamiseks. Külalisteks seal on olnud muide Esindajatekoja speaker Th. 0'Neill, end speaker Carl Albert, tookordne asepresident G. Ford jt. Kim H. Wook üUes, et USA saatkond Soulis teab täpsel missugused kongressimehed: said tasuta sõite Koreasse. Lõuna-Korea. valitsus on andnud kõikide nende süüdistuste kohta seletuse, kus öeldakse, et tunnistused on täielik vale ja väljamõeldis. Vahepeal on ameerika aj akir-janduses mõned kommentaatorid märkinud, et miks praegu uurir tajkse ainult „Korea altkäemak-se' Samuti tuleks uurimisele võtta, Imi paljud kongressiliikmed on saanud mitmel kujul hüvitusi ' Iisraelilt.- . • Keegi kommentaator mainis,; et juba aastaid on kongressimehed saanud tasuta reise ja suuri summasid Iisraeli valitsuselt, samuti suuri toetusi valimiskampaaniateks. • Ühenduses Euroopa julgeoleku konverentsi kokkutulekuga Belgradis oktoobri algul korraldab Ukräma Kanada Komitee Toronto osakond Torontos suurema protestikoosoleku inimõiguste kaitseks Venemaal. Koosolek korraldatakse Toronto Raekoja ees Nathan Phillips väljakul pühapäeval, 25. septmebril kell 3 p.l. ja sellest pa-lutalcse ka teiste rahvusgruppide liikmeid osa võtta. mid?' Kas ' poleks siiski õigem seni ^ hanud soetama .üha enam agente kasutada olemasolevaid maju ja' täita nende ruumid eesti kultuuriga ja kultuuripärandiga? KAHTLEJA Protestikoosoleku eesmärgiks on enne Belgradi konverentsi juhtida Kanada avalikkuse tähelepanu inimõiguste rikkumistele Venemaal. Koosolekul tõstetakse üles ka Helsingi deklaratsiooni elluviimist jälgivate: gruppide liikmete vangistamis^d kogu Nõukogude Liidu ulatuses. Kokkutulekul esine^ takse vastavate sõnavõttudega ja protesteeritakse üldiste inimõiguste ij-ikkumiste vastu Nõukogude Liidus. Kuna inimõiguste rikkumised ja poliitüised vangistamised puudutavad ka eellasi okupeeritud kodumaal, toetab Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ukrainlaste poolt korraldatavat protestikoosolekut ja palub eestlasi pühapäeval, 25. septembril Toronto Raekoja eies toimuvast etniüsest kokkutulekust osa võtta. Inimõiguste küsimusele Balti rükides pühendatud massüine kok- 12 päeval Lincolni mälestussamba juures leedulaste algatusel Det-roitis moodustatud Balti Inimõiguste Komitee korraldusel. Kokkutulekul on kõnelejaikSytJhendriir kide kongressihikmeid ja senaatoreid. ühendriikidesse, mistõttu teine- j kutulek toimub septembri lõpus ka kord näib, nagu vöimutseksid ühendriikides, Washingtonis, Seal- Ameerilca territooriumil võõraste'ne kokkutulek peetakse Weshingto-riikide agentuurid. Näiteks ainu- nis laupäfeval, 24. septembril kell OTTAWA — ühendriikide turistid ei ole enam nii siiurel määral huvitatud Kanadast kui eehnistel aastatel, kuna Kanada hotellide- ja bensiinihinnad osutuvad liiga kalliks. Kanada statistikabüroo and-meü väheneb turistidena Kanadasse saabuvate ameeriklaste arv pidevalt, kuna kanadalased samal ajal siirduvad üha suuremal arvul ühendriikidesse ja teistesse maadesse oma puhkepäevi veetma. Käesoleva aasta esimese kuue kuu kestel Oli kanadalaste poolt teistes riikides kulutatud summa 1,24 nui-jardi dollari ,võrra suurem kui Kanadat külastavate välisturistide poolt siin kulutatud summa. Kui me puhkajad nüüd tege-usse asume eesti kultuur! viljelemiseks, et eelseisvat talvist hooaega tulemusterikkaks kujundada, siis kõigepealt ootame olemasolevate organisatsioonide uusi tegevuskavasid. Puhkuse aeg on andnud võinialusi ulatuslikemate plaianide tegemiseks ja igakülgselt nende probleemide läbi kaa- Imniseks. mida eelmine tegevus-hoöaeg meile oma parandusena jättis. Keegi pole seni, veel ülevaatlikku kokkuvõtet teinud eelmise tulemustest, aga mäletavas-ti ilmnes selles lubamatuid tühi-kohti, mille täitmist oodati. Nüüd tuleks loota, et need eeloleval hooajal täidetakse. Meil On põhjust positiivsemate Ja Julgemate lootustega uuele hooajale vastu minna. Kevadine Juhtide semiiiar andis nieile rea noori, kes tutvusid seal eesti kultuuripärandiga Ja oskustega organisatsioonide juhtimiseks. Äs-jastel Metsaülikooli päevadel anti jällegi ulatuslikumalt , teadmisi noortele oma rahvuslikust kui-' tuurist Ja kohustustest seda viljeleda, olles igati teadlikud selle iseloomust Ja vajadusist. Eesti kultuuriline tegevus, mis seni on olnud peamiselt vanemate ülesandeks Ja südameasjaks, antakse uue põlvkonna kätte. Uus põlvkond võib näidata, kuidas nad seda ülesannet tahavad ja suudavad täita. Nende töö õnnestumine jätaks vanemaile rahuliku tunde, uskumise, et vanema põlv-koima tööd edasi viiakse. Eelmisel hooajal Jättis paari organisatsiooni töö küsimusmärgid. Mõlemad, Eesti Kultuurikogu Kanadas ja Eesti Kirjariduse Sõbrad, jäid Uiga tagasihoinlikeks, et täita sünses ühiskonnas nende eesmärkidega seotud tööd Ja tühje kohti, kuigi mõlemad said end vabandada, et uue Eesti Kunstide Keskiise loomisega olid koik kunstialad uue organisatsiooni poolt kaetud. Kui muusika ja ku-jutavkunsti osas see täidetigi, siis kirjanduseni pole üus organi^ satsioon veel jõudnud. Ometi va. jaks Just kirjandus praegu suuremat tähelepanu, kuna lugejate arv kahaneb Ja On muidki probleeme, niida tuleks koos arutleda ja neile lahendust või abi leida. Kui me nüüd puhkuselt tuleme, on meil kõigil tõenäoliselt vahnis uusi ideesid eeloleva hooaja täitmiseks, mitte ühel vald kõikidel aladel. Võibolla on vajalüj siiski kõigil organisatsioonidel emie kokku tulla ja ühiselt nõu pidada mida teha. kuidas teha, et töö kõiki alasid kataks Ja meie olu-, des maksimaalselt viljakaks osu 'Uks. Võibolla suudab Eesti Liit Kanadas sellise raini-konverent-si korraldada, kus ühiselt kavandatakse eelolev hooaeg ja üliiselt kogujii mõnda üritust korralda-tatakse. . Kuigi viimastel aastatel on ilmnenud eesti ühiskonna elus teatud väsimuse märke, on teiselt (Järg lk. 3) Nr.,;65 3v ja 4. septemb]| tiks dr. Peters, tel 4. ja 5. septembril] 461-0912. : E!llCÜesime< konverentsill , Eesti Rahvuskoi saabus välisminisj se, osa võtta välisJ verentsist, mis toi sept. niinisteerimj Belgradi konvew küsimuste arutami Ministeeriumi ka soov, et ERKtj Pleer juba. aegsaj rentisi,saadaks er Rahvufiikomitee ji seisuikohad arutuj musite kohta, siami kuidas arvatakse me lahendada, efcteipanekute aegs võimaldaks väil need enne konvel ^äda, mis' sääsk • aega. • .... 2-MAGAMIŠTOAGI raazfe,,EESTI K( ajaks. Helistada il JAAN Tel. &9l reeme uusi ja nii linnas ku! > ESTO MÜTÜ/ Vkteia. hind reec Walwyn, Sto( Murn 145 King St. Toronto, Telefon pä^ õhtul 2:^ WESTMOl Rexdale^ Tel. poolt siiski tehl tab, et meie raj peidetu^ jõud ( osavalt organis jäkaS nmutuks täi peetud II ti Päevadel oli kokkutulekute iiolmi gümni oma. nSeal leitil des nii palju ri| da, et seda oli kuulata. Otsufj kortt aastas publikatsioon, paisatud kooli (lemepidajakj> I ühendati kooli] seum. siis põl on kokku ji ajiikirja väljj voeti Westhc kooliajakirja metus. Esimene nu lõpul. 16-lel esimeses nmr mälestusi Ja u| rakenduslikke] Ju oli vaja selj te realiseerii Peaasi, et on |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-09-01-02
