Vaba eestlane , September 1, 1977

              .8 VABA EESTLAHE n^apä^ml/ 1. SQpteinl>J^ ^^"^^ Septomber 1, 1977 NiP. 65
Valla Reinsalu pyrysfeas viis Jmkmm
rekordit
Jõekäärul toimusid suve Jooksul kahed ujumisvõistlused. Kolm
esimest nädalat olid eriti palavad ilmad, et isegi raske oK saada
lapsi veest välja. Toimusid ka Punase Risti ujumiseksamid. Pari­mad
noorujujad oDd Valia Reinsaln ja Niis Norheim. Valia punsstas
kõik viis Jõekääru rekordit 7—8 a. Idassis.
Chrisfina Greenbaum ja Hillar
Heine olid parimad seenior ujujad.
Mõlemad saavutasid viis esikohta,
kusjuures Ghristina tegi ühe re­kordi.
'
Rändauhinnad on välja pannud
Hopp & Traders Ltd, Poko's (hr.
Potsepp), Tbchnograph (H. Kasak)
ja Later & Co Ltd. Parima nais-spoillase
auhinna sai Juta Metsala
(Ants Kerson'i annetatud) ja pa­rima
meessportlase trofee läks
-Martin Toomes'ele (Hopp & Tra­ders
Co Ltd).
25 m vabalt, 8—10 a. poisid: 1.
Nilš Norheim 20,2, 2. Paul Pint
21,8, 3. Karl Konze 24,2. 8-10 a.
tüdrukud: 1. Valia Remsalu 19,4
(rek.), 2. S M Oder 28,4.
50 m vabalt, li—12 a. poisid: 1.
Toomas Mandra 45,0, 2. Jon Hopp
47,0, 3. Joomas KoUi 47,8. 11-12 a.
tüdrukud: 1. Tuula Hopp 44,5, 2.
Lisa Vähi 48,5, 3. Tiina Pärnsalu.
51,8. 13—14 a. poisid: 1. Hillar Hei­ne
35,5, 2. Ivar Luksepp 38,8, 3.
Peeter Pirn 41,0. 13-^14 a. tüdru­kud:
1. Karin Meipoom 37,0, 2. t u ­na
Kurvits 40,3, 3. Merike Laine­vool
42,0. 15 I a. poisid: 1. Indrek
Kanne • 34,0, 2. Mark Kann 35,1, 3.
Toomas Pirso 36,0. 15 a. tüdrukud:
1. CSiris iSreenbaum 37,0, 2. Anita
Niitenberg 39,5, 3. Riina Niit 43,0,
25 m selili, 8—10 a. poisid: 1.
Niis Norheim 26,6, 2. Karl Konze
29,5, 3. Mikk KüUskvere 30,0. 8—10
a.i tüdrukud: 1. Valia Reinsalu 23,9
(rek), 2. Ruth Küng 35,5."
50 m selili, 11—12 a. poisid: 1.
Toomas Kuuskvere 56,2, 2. Toomas
Mandra 59,4, 3. Jon Hopp 62,0. 11—
12 a. taidruku(^: 1. Tuula Hopp 53,6,
2. Karm Kruus 56,4, 3. EUen Val­ter
63,4. 13-14 a. poisid: 1. Hillar
Heine 45,0, 2. Ivar Luksepp 49,0,
3 Allan Mägi 57,5. 13-14 a. tüdru-laid:
L Ingrid Mandra 53,9^ 2. Maia
Lenk 54,2, 3. P i a Salmre 58,8. 15 a.
poisid: 1. Richard Laanvere 40,4,
2. Mikk Mölder 42,8, 3. Erik Luk­sepp
44,4. 15 a. tüdrukud: 1. Ghris
Greenbaum 42,2 (rek.), 2. Riina
Niit 48,5, 3. Anita Niitenberg 51,0..
25 m rinnuli, 8—10 a. poisid: 1.
Paul Pint 26,1, 2. Karl Konze 30,0.
8-^10 a. tüdrukud: 1. Valla Rein­salu
27,5 (rek.), 2. Ruth. Küng
35,5.. . •
50 m rihnuh, 11—12 a. poisid: 1.
Ivar Vaag 56,9, 2. Erik Luiker 63,0,
3. Joh Hopp 63,2. 11—12 a^ tüdru­kud:
1. Tuula Hopp 55,2, \ Lisa
Vähi 58,8, 3. Marika Mäeste 60,0.
13—14 ä. poisid: 1. Hillar Heine
43.0, 2. Peeter Pirn 56,0. 13—14 a.
tüdrukud: 1. Merike Lainevool
49,8, 2. Anita (Jreenbaum 52,0, 3.
Karin Meipoom 53,6. 15 a. poisid:
1. Andrus Vasila 45,8, 2. Richard
Laanvere 46,2, 3. Mark Kann 49,6.
15 a. tüdi'ukud: 1. Chris Green­baum
55,9, 2. Kristina Valter 57,5.
25 m Hblik, 8—10 a. tüdrukud: 1.
Valia^ Reinsalu 22,0 (rek.). 11—12
a. tüdrukud: 1. Tuula Hopp 26,9.
13—14 a. poisid: 1. Hillar Heine
18.1. 13—14 a. tüdrukud: 1. Merike
Lainevool 24,L 15 a. poisid: 1. Too­mas
Pirso 19,2, 2. Paul Kako 19,3.
100 m eristül, 8—10 a. tüdrukud:
1. Valia Reinsalu 1.56,1 (rek.). 13—
14 a. poisid: 1. Hülar Heine. 13—14
a., tüdrukud: 1. Merike Lainevool
1.50,3.15 a. poisid: 1. Toomas Pirso
1.42,7. 15 a. tüdrukud: 1. • Chris
Greenbaum 1.50,1.
-P.K.
Põiki'ead: 1. Vankri osa, 4. Järv
Eestis, 7. Ameeriklase hüüdnimi,
10. Toit, 11. Pagun, 12. Silmipimes­tav,
13. Kahe tuntöd eesti kultuuri­tegelase
nimi, 16. Haljasala, 17.
i i l , 18. Järv Lätis, 19. Jõuallikas,
20. Kalevipoja vastane, 23. On vä­ga
muutlik, 25. Kaks kõrvutiasuvat
tähte, 26. Laohoone, 27. Mitte vana,
28. Isiklik asesõna, 29. Juhtub mui­nasjuttudes,
31. Hurtsik, 33. Terava
otsaga puuese, 34. Aastal — ladina
keeles, 35; -Sepa tööriist, 36. Väike
veekogu, 37. Umbrohi, 40. öeldakse
hobusele, 42. Teatrilava serv, 43.
Oli sunnitud, 44. Ilmakaar, 45
Traagihst surma saanud Eesti rii­gimees,
46. Küsimus.
Püstread: 1. Paik, koht, 2. A,
Mälgu romaan, 3. Hitleri lähemaid
mehi, 5. Kuju Vanas Testamendis,
6. Avar, 7. Ikka, 8. Neid on olnud
„VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind SavatÄüa
[kaks, 9. Täht, 13. Tõestamist mit-tevajav
väide, 14. Eessõna saksa
keeles, 15. jlüetusese, 19. Vajab
hädaline, 21. Lõpp, 22. Tänav Tal­linnas,
24. Kuu, 30. Rohkenia, 32.
Küsimus, 33. Pärg, 36. Vabaduse­ta
isik, 38. Küttekeha, 39. Mehenir
me lühänd, 41. Lille osa.
.RISTSÕNA NR. 942 LAHENDUS V
Põikrea^: 1. Kirjandus, 7. Ham,
9. Tuline, 10. Selg, 11. Imal, 12.
Haavel, 13. Tuulse, 15. Esna, 16.
Lehemees, 19. Malenkov, 21. Kate,
23. Isamaa, 24. Idioot, 27. Raba,
28. Tava, 30. Iganeb, 31. Don, 32.
Marakratt.' •
Püstread: 1. Kes, 2. Iherus, 3.
Jägala, 4. Naiselik, 5. Utah, 6. Su-lane^
7. Hirv, 8. Meelespea, 13. Ter­miidid,
14. Unel, 17. Hävitaja, 18.
Enam, 20. Noorem, 21. Kaater, 22.
Taavet, 25. Ivan, 26. Taba, 29. Alt.
Bulgaarias, Sofias peetud üliõpi­laste
mängudel jooksis kuubalane
Alberto Juantorena 800 m um
maaihnarekordi 1.43,44. Ka endine
1.43,50 oM tema nimeL
Teise uue maailmarekordi tegi
Alejadro Casanas 110 m tõkke­jooksus
13,21. Endme rekord 13,24
oli Rod Milburni nimel, mis tehtud
1972. a. Müncheni olümpiamängu-dial.-
Kopenhaageni Eesti Seltsi Eesti Kodu-' juhatus. Vasakult ees
Joh. Mereväli (laekur). Mare Sergo (sekretär) ja dir. Vello Helk
(esimees), taga Meinhard Kasan (juhatusliige) ja Rohert Lõh­mus
(abiesimees). Väikemees pildil on sekretäri poeg LeraMtu.
' Foto: Mereväli
Dme Ivandi — Pargi
Kuldne tammetõra — Näidendid ja
ettekanded noortele
L. Wahtras — LÜvaklass
Ravimtaimed, 25® r e t e ^
Enn Nõu — Vastuvett
Anna Ahmatova — Marie ünder —
H, Stichelson - S&antükul teeS
H. Hichelson — Noorsootöö radadd
H. Michelson —Eesti radadelt
Eduard Krants - Lumelütlased (luuietuskogu)
Eona Läamaa — Mis need sipelgad
(hmletuskogu) y
Estonian OfficM Gaide
Paul Laan — Mõttelend — Püte Ja peegeldusi
Herbert Sälu — Utoopia ja iatnroloogia
Karin Saarsen — Lohengrini lahkiimiiDfi
,,TriiniÄ" üksiknumbm^
K. Inno — Tartu University Estonia
A. Kub ja r- Kadunud kodud — mälestused
A. Kub ja — Mälestusi
A Kubja — Palukesed
E. Uustalu ja R. Moora -
426 lk. 64''k. fotosid
Leho Lunüste — Alamuse
line jutustus kirjanik Oskar Lutsust
L. Luniiste — Ätlaadi äknaJ
, L. Lumiste — Killad külas
A. Vomm — Ristsõnad I
A. Vomm — Ristsõnad II
A. Vomm — Ristsõnad III
A. Vomm Ristsõnad IV
Ants Vomm — Minu hing (luuletuskogu)
K. Eerme — Surnud laevad ja elavad
2.50
3 . -
5 . -
3 50
3 . -
Soomc
3.-
3.-4'
5 . - •
5.-
..4.50
1.25
8.50
3.-'
- 2 . -
1.50
i 4 . ~ ;
6.65
2.1C
5.30
2.50
2.25
2.25
2.25^
20.-
- ..• i^so'
K^ Eerme ~ Päevata päevad Ja ööia öÖd 31 4.—
S.Ekbaum>-Ajatar (luuletuskogu) i 4.—
Aarand Roos — Jumalaga, Kars Ja Eraurum 4.-
J. Pitka — Rajusõlmed 8.80
T. Tamm — Need teod süüdistavad II 5.—
A. Käbin - Vaim ja muld l©.-
Urve Karuks : ^ Kodakondnr (luuleti
IS
15
40
35
35
3S
m
15
15
40
25
25
15
40
25
,85
40
40
40
20
20
20
40
30
30
40
40
40
20
• \
RAÄMATUm LASTELE:
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastel©
õpeta mind lugema I — (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastel© värvitrükis)
õpeta mind lugema E — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
Eesti keele HarJutustikI
3..
2.25
40
40
35
36.
Mu naabriteks oli tiks keskealine
abielupaar, ^ mees laiaservalises
õlgkübaras ja kauboi-saabasteš,
naine yalges pitspluusis ja tikandi­tega
palistatud seelikus.
,;Howdy", ütles kauboi-saabastes
sell. .,where you-all from?" Et te­rekest,
kustkohast te olete? Tõeline
texase-stiilis tervitus.
,,Kanadast", vastasin ma lühi­dalt.
Mul ei olnud erilist itahtmist
pikemalt jutlema hakata, aga ma
ei pääsenud. Sest kui texaslane
kuulis, et ma nii kaugelt olin, läks
jutuvada otsekohe lahti. „0h sa
mu meie, tere-jahrterekest, ma
tundsin kord ühte selli Kanadast,
ta oli pärit Vancouverist, Smith
oli nimi, ega te ei Juhtu tundma?"
Mu naabrid ise olid Houstoni lin­nast,
Texasest, ja nad harilikult
käisid BrownsviUe juurest üle pü­r
i ; mex-ide maal odavaid nahk-esemeid
ostmas ja kuumi tortillasi
söömas,; aga mitte et neü seda eri­ti
tarvis! oleks okud, sest Texasest
sai nagunü kõike, seal oli ka neid
mex-isid rohkem kui küllalt, laisad
veel pealegi, magavad päris püsti­jalu
tööpingi juures, aga enamasti
ei yiitsi nad üldse tööL käia, ela­vad
heaolu-raha peal ja teevad aga
lapsi, selle peale on nad meistri^,
ja villivad seda. tequüat ja pül-que't
ja mis nende jookide nimed
kõik on.
Nüüd aga arvas the Missus, et
läheme käime seal mex-ide pealin­nas
ka ära, sest see on nüüd moo­di
läinud, ja vaatame seda kuulsat
Chapultepec'i kindlust, mis meie
ameerika poisid omal ajal ära võt­sid,
1847 või millal. Kus need kuus
mex-i kadetti end kaljult alla vis­kasid,
et mitte meie ammuurika
poistele alla anda. Vaata kui ruma­lad
nad sel ajal olid, kraüfid. ja
japs-id andsid alla, eks ole, ja kui
hästi neil nüüd läheb? Igaühel lä­heb
hästi, eks ole, kes ammuurika
poistele alla annavad. Aga kes am­muurika
poiste vastu võitlevad,
neil läheb kehvasti. Aga näe, nüüd
saksa margad on juba paremad
kui vanad head US-doUarid — on
teil Kanadamaal ka dollareid? On
teil ka mex-e? Või neegreid?
V õ i . . ."
„Meü on neegreid — USA oma­sid,
kes meie maale tulevad, et
paremat hea-olu raha saada — teil
USA-s ei maksta küllalt", arvasin
mina.
,,Kas tõsi või" imestas texasla-
'jie.'
Ta naispartner, tfae Missus, si­kutas
teda varrukast.
„Henry'', ütles ta vinguva hää­lega
mis kõlas nagu kreissaag,
„härra teeb meiega halba nalja,
kas sa aru ei saa?"
Hem-y jäi selle peale nagu veidi
mossi, aga see tusane olek ei kest­nud
kaua.
„ T h e Missus'", kuulutas ta, „on
mul kultuür-inimene, käinud koi-ledzhis
ja kõik — praegu töötab
ühe hambatohtri juures sekretäri­na,
ega see just lihtne jobi ei ole,
ma tohiks küll öelda. Ma ise olen
rauavabriku eestööline, foreman,
aga pean sealt kõrvalt ka väikest
rantshot, mõnikümmend sarvloo­ma,
paarkümmend hobust — ma
olen lihtne mees, ma ei saa iga­kord
aru, kui mind tögatakse —
inglise naljad lähevad mul tihti
ülb pea."
„Henry", vingus" the Missus,
„härra ei ole inglane, härra on
Kanadast."
„Mis vahe seal on", arvas Hen-ry,
„ühe kuninganna alamad
„Kuidasmoodi pool-konn?" täh­is
Henry teada.
,,Me sööme ainult konnajalgu,
ülejäänud viskame minema", vas­tasin
mina.
Selle peale jäi Hemy jälle vait.
The Missus kihistas pisut naerda.
Niimoodi me. sõitsime läbi selle
mehhiklaste pealinna Päikešepü-ramiidi
poole. Ümberringi olid
miilide kaupa pilpakülad ja viltu-vajunud
onnid. Siis lõppesid needki
ja jäid järele ainult kaktuse-taime-dega
üle külvatud väljad,/siin-seal
mõni maislpõldv
„Senoritäš y Senores", kuulutas
meie turistijuht läbi häälekõven-daja,
,,läheneme kuulsale Teoti-huacan'i
piirkonnale, mis asub 31
müü meie Ciudad MexicO'st ja ka­tab
seitse ruutmiili maapinda.
Ehitused on vähemalt tuhat aastat
vanad, Senoritas y Senores, mõned
veel vanemad. Paikese Püramiid
on kõige suurem kogu Ameerikas,
ühe kahesaja jala kõrge, viies ast­mes
. ..."
„Henry", teatas the Missus,
„Kanadas räägitakse prantsuse
keelt!" "
Seda Henry ei paistnud tahtma
hästi uskuda. Ta oli sellme tõshie
texäse tüüpi sell, pruuniks parku­nud
näonahaga ja terasraamidega
prülides. The Missus kandis kunst-juukseid
ja oli tublisti üles mingi­tud.
„You a Frog?-' Henry küsis lõ­puks.
Frog, see tähendab konna, ja
on ingliskeelt rääkivate kodanike
sõimunimi prantslaste jaoks.
„Henry!" tõreles the Missus,
„kuidas sa võid — ole viisakas!"'
„Pool-lconn'', vastasin mina.
ääres tammid, et vähemalt turisti-bussid
kuiva maad mööda minema
saaksid. Peonidest nagunii keegi ei
hooli, eks nad roni oma koerakuu-tide
katustele. -
Jõudsime asfaldiga, sülutatud
parkimisplatsile, ümberringi olid
mitmed teised turistibussid pargi­tud.
Plat&iserv oli palistatud poo-didereaga.
Poed olid betoonist .va­latud,
õlgkatustega, millede servad
olid kunstipäraselt kaunistatud, va­nas
atsteegi stiilis. Seal müüdi kü­baraid,
pitsrätikuid, saapaid, nuge,
noatupesid, piltpostkaarte ja iga­suguseid
muid turismi-esemeid. Ja
muidugi külma õlut. 90 senti püdel.
Poed olid valitsuse monopoli all. ja
tingimine pohiud lubatud. Aga
sealsamas, teisel platsiserval, olid
kohalike kaubameeste primitiivsed
hütid, nende käest sai samu asju
osta, ainult palju odavamalt. Nad
võisid alguses rohkem küsida, aga
üks turist võis seal kaubelda nii­palju
kui süda himustas ja keele­oskus
lubas.
Buss keeraski sisse lamedasse
orupõhja, kus nüüd ümberringi
maisiväljad laiutasid. Ja ennäe —
isegi üks traktor oli tee ääres seis­mas,
olgugi et see ei paistnud töö-tamiskorras
olevat. Siin-seal koe­rakuudi
sarnaste majakeste ees
seisid vanad autod — 1932-aasta
Fordid, 1940-aasta Chevrolefid,.
1950-da Volkswagenid. Kahel pool
teed asusid kõrged kivitammid,
laotud põllukividest ja arvatavasti
käsitsi. Kui mägedes lumi sulab ja
siis veel vihma sajab, süs tekivad
siin uputused. Need ei kesta kaua,
sest kuiv maa imeb veitt sisse kui
käsn, kuid ka lühike üle-ujutus
võib inimesi uputada ja maa-ma-jad
ära pühkida. Seepärast on tee
,,Henry", ütles vmguva häälega
Missus j „ma tahan minna kauple-nia."
Ta kasutas sõna„trading",
mis tähendab umbes , ,kaupa vahe­tama
''.' The Missus ei paistnud ole­vat
huvitatud püramiididest ega
Mehhiko ajaloost, teda huvitasid
ainult odavad müügiesemed. Ta
tahtis võibolla piltpostkaarte ja
vihmajumalate kujusid, et nendega
kodus Houstonis sõprade ees kii­delda?
; „Yes dear",; vastas Henry. Ja
nad eemaldusid turistigrupist. Se-nor
Aguüar, turistijuht, palus neil
mitte ära kaduda ja ütles, et siin
saadakse tunni aja pärast jäUe
kokku, poodide ees parkimisplats
Ka mina tahtsin niinekut teha. •
„Perdoneme", lähenesm ma
oma turistijühile, „kas võiksite
välja uurida, kus leian senor Capö-netto?"-
;
See oli kohe nõus. Ta hõikas mi­dagi
teistele bussi juhtidele ja sealt
hõigati vastu.'
„Senor", teatas ta siis, „senor
Gaponetto on oma grupiga para­jasti
Päikesepüramidü juures. Me
läheme ka sinna, aga hakkame al­guses
siin poodidega ja süs Kuu-püramiidiga
peale. Kui tahate otse
sinna minna - - p a l u n ! Aga seiju­hul
jääte Kuupüramiidist ja Quet-zalcoatri
templist üma. Sest senor
Gaponetto grupp ön sealt juba läbi
käinud.'^ • r '
Saatsin Kuupürämüdi kuu peale
— mul oli tähtsamaid asju ees.
„Küidas pääsen nia sinna?" uu-rism.
Senor Aguilar näitas käega.
„Võite siit' otse jalutada — um­bes
pool miili. Ega te Päikesepüra-miidist'
mööda ei saa minna, see
on siin kõige suurem. Võtke õtse-süund
— mööda seda templiteva-helist
tänavat. Selle nüni on ? La
Calzada de los Muertos — Surnute
Jalutustee!;See viib teid otse Päi-kesepüi-
amiidi juurde. Võtame teid
sealt hiljem kaasa.*' v
Otsustasingi nii teha. Päike põ-kuumalt.
Läksin jõin ühe kül­ma
õlle, ostsin kioskis päikesepis­te
vastu hiiresabaga õlgkübara ja
asusin teele.
Nr. 65
Robert Kreei
Ameerika
Kanada ja Ühendril
te arv on umbes I
19.000 inimesega,
naabemiaa eestlaste
üheks iseärasuseks
tegelase Hugo Latei
ba 14.500 eestlase^
selle lähem ümbi
deiine Vancouver, a|
sed Hamilton ja
saks veel tosin väiÜ
Üliendriikide eesi
palju rohkem
Kiii, et Vancouvei
del üksinda oli
tervelt 30-št USi
Isegi' tohutusuurdel
linna Idpub arvuka^
re ära kaduma,
kõikja,! suured.
Kui 1973. aastail
N. J, körraldäiti
rahvuskangress, et|
ülemaailmsete El
asukohta, siis šoc
dustusi HartfoTdi
otsas romaptilis]
kuldsuu Vaike Luj
oli küll oma tõn|
kaugemal täiesti ti
more Eesti.Seltsi j
valam oma linna
.-müümiser'. -
Ta oli kaasa vi
ameeriklamia, k|
jnorest valguspi|
more liuvilisteU
linna märgid.
. Kui siis koht hääj
sai Baltimore enf
väike näide poliitj
võimust, mida idf
lastekeskused k£
tööks eestluse vilj
Baltimore, Was
fordi ja New Yoi
USA-s .veel neljaj
eestlaste/keskus
IBMi
ENN
Iloy
ADVOKi
Room 1912,
Toronto Doi
Postiaadi-ess: I
Ont (Bay &
Telefon;
24-tundi telefon]
P
HETHERING1
Ad vokaal
365 Bay St.. Siiil
Õhtuti HI. 7-2(]
JOHNE.
Chfirteredl
72ii Don Mull
Don M i
483-63ÜJ
mmm:
Värskemac
..VABA E l