1977-09-01-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 65 VABA EESTLANE 1. 1977 ~ Thursday, .Septeml>er 1, 1977
Kreem
Kanada ja ühendriikide eestlas-te
arv on umbes tas^aalus
19.000 inimesega. Põhjapoolse
naabermaa eestlaste paiknemise
üheks iseärasuseks on kindlustus-tegelase
Hugo Lateri airv^fces j u ba
14.500 eestlasega Toronto ja
selle lähem ümbrus, paarituhan-deline
Vancouver, adla tuhandeli-sed
Hamilton ja Montreal ja l i -
saJcs veel tosin välkest asundust.
Ühendriikide eestlased on jaga
palju rohkem laiali hajunud
Bii, et Vancouveri Eesti Päevadel
üksinda oli eestlasi kohal
ten^elt 30-st IJSÄ osariigist
Isegi tohutusuurde New Yorgi
linna kipub arvukas eestlaste pere
ära kadxmia. Kaugused on
kõikjal suured.
Kui 1973. aastal Lakewoodis,
N. J. korraldati ÜSA eestlaste
1'ahviisköngress,! et otsustada II
tJIemaailmsete Eesti Päevade
iisukohta, siis soovisid neid p i dustusi
Hartf ordi eestlased 'eesotsas
romantilis^konservatiivse
kuldsuu Vaike Lugusega. Vaikel
oli küll oma tõmbej õud, kuid
kaugemal täiesti tundmata. Baltimore
Eesti Seltsi esimees o l i kavalam
oma linna Eesti Päevadele
:.müümisel".
Ta oli kaasa võtnud j nägusa
ameeriklanna, kes näitas Balti-morest
valguspilte ning Baltimore
huvilistele pandi rinda
limia märgid.
Kui siis koht hääletamisele läks,
sai Baltimore enamuse. See on
väike, näide poliitikast ja 1 mõjuvõimust,
mida idaranniku eestlaste
keskused kasutavad ausaks
tööks eestluse viljelemisel.
, Baltimore, Washingtoni, Hart-fordi
ja New Yorgi kõrval on
USA-s veel neljas.. väga tähtis
eestlaste keskus — Lakewood
New Jerseys. Laikewoodi kandidatuur
ei kerkinud USA ee^ti
rahvuskongressil üles. Mitte sellepärast,
et seal ei oleks võimelisi
j a teotahtelisi eestlasi, vaid et
Lakewoodis puuduvad suürpidus-tuseks
vajaillkud tehnilised võimalused.
Viimaste Lakewoodis toimunud
iEesti Mängude ajal kõnetasin
paljusid Ühendriikide eestlasi, et
nende eluštt paremat pilti saada.
Jagan mõningaid tähelepanekuid
ja kõnelusi „V!aba Eestlase' soo.
vii lehe lugej atega. .
•••• • ' , • V
Laikewoodi Eesti ühingu esimees
ja ühtlasi USA Eesti Skautide
ja" Gaidide Sõprade Seltside
Liidu esimeheks on praegu meile
hästi tuntud meelecdulaulja Har-ry
Verder. Ta töötas E. Mängude
ajad suure kiirusega Eesti Maja
baaris. E t temaga- rääkida, võttis
teine, tuntud eestlane ja USA
Eesti Rahvuskomitee abiesimees
Juhan Simonson tema töö baaris üle. • • .,;,.y ;
See.näitab, et asjamelied LiUie-
^voodis ei ole vabastatud niisugusest
tööst, mis käed „mias-taks"
teeb.
Võibolla selles, ongi üks Lake-woodi
tugevusi. „Ninamehed" töötavad
ja rahvas tuleb appi. Verder
üüebki, et ehitajad Anton
Männik, Perdinand Rikka, Harri
Must ja mitmed teised,on palju
majanduslikku abi . eesti :ühis-kondlike
varade soetamiseks andnud
koos tööpanusega.
Nü on 40 miili raadiuses Lake-wöodist
elavatel eestlastel praegu
3300.000-line Eesti Maja 7V2
aakrüisel maa-älal. Lakewoodi,
Washingtoni, Long Islandi ja
Connecticuti- E. skautide j a Gaidide
Sõprade Seltsid omandavad
Liidu kaudu Lakewoodis ka 85-
aaikrilise imgri maa *paiijude ehitustega
nagu peamaja, kolme
köögi, skautide,, gaidide, hundu-de-
hellakeste pesumajade, sauna
,järve, valvemaja ja muude
väiksemate ehitustega.
Selle väärtust hinnatakse poolele
miljonile dollarile.
Kui veel arvesse võtta LaJkewoodi
eestlaste nägusat kirikut ja Eesti
Arhiivi hoonet, siis Võime Öeida,
et eestlaste ühiskondlikke varandusi
Lakewoodis võib hinnata
milj onile dollarile.
LaJkewoodi Eesti Ühing on loodud
vana-eestlaste poolt ning
sellesse kuulub 290 maksumaksjat
liiget, s. 0. 50% rahva arvust,
ühingu maja on maksuvaba. Baar
toob hulka raha sisse. Maja on
sotsiaalseks koosviibimise kohaks
eriti reede õhtuti kui küdema
paraiakse ka saun.; Reedeti on
Eesti Majas saadaval soojad toidud.
Köögitoimkonna kord liigub
perekonnast perekonda.
Kui tore oleks ku! ka Torontos
oleks midagi sarnast, kus
võiksid lihtsalt sisse astuda
Eesti Majja hing seal sõpradega
veeta mõningad hubased
tunnid.
Lakewoodi eesti Ühingu juures
töötavad mitmesugused huviringid
ning eesti kool paarikümnele
lapsele ori igal teisel iaupäeval,
keele probleem laste hulgas on
seal kahtlemata suurem kui Torontos..
Märkasin k a ,et õige mitmed
eestlased kõnelesid oma
lastega inglise keelt.
Lakewoodi ja Seabröoki eestlased
töötavad New Yorgi osariigis
liiduna, et paremini riigiasutustega
asju ajada. Samasugune Ontario
komitee on meil Kanadas
Eesti Lüdu juures.
• . (Järgneb)
• " ^ " " I T T
Aastane omavalitsuse loendus algab teisipäeval, 6. septembril, 1977. Selle kuu kestel
külastab teid VAJALIKU TõENDUSKAARDIGA varustatud loendaja mõne miäüti
teie kodus ning fciasibvajahklmMormatsioo
ö haridusele minevate kinnisvaramaksude määramiseks avalikkude ja erakoolide süsteemidele;
® omavaHtsustele ettenähtud provintsi toetuste jagamiseks, et redutseerida kohalikke
maksuarveid;
staatus kmnisvara suh.
liikmete elukoht.
® vandekohtunike nimekirjade koostamiseks; ja
<8) elanike kohta informatsiooni kogumiseks omavalitsuse programmide teostäniiseks.
Loendaja peab koguma sellist informatsiooni nagu nimi, vanus, s
tes (omanik või üüriline), toetus koolile ning kõigi leibkonna lü
Kui loendaja teid külastab, siis kontrolhge, kas informatsioon EnumerationNotice'is on
õige Kui see seda ei ole,isiislasSe see parandada ja tõestage tehtud muudatused.
Kui teid ei ole kodus, siis jäetakse teüe vastav teadaanne (Notice). Kui selles on vaja
teha muudatusi, siis tehke seda ning postitage Enumeration Notice nii kiiresti kui võimalik
teadaandega kaasa antud aadressiga ja margiga varustatud ümbrikus, üksikasjalise
informatsiooni saamiseks võtke kontakti lähema assessment offiee'iga.
Ministry
of
NN ÄLFRiO
ADVOKAAT-NOTÄR
aoom 1912, Royal ^ Trust Tower,
Toronto Dominion Centre
Postiaadress: F.O. 32G. Toronto
Ont. (Bay & King) M5K 11^7
Telefon: 869-1777
24-tundi telefoni valveteenistus
HETHERINGTON, FALLIS
.
PARK
^dvokaadid-notarid
365 Bay S t , Snite 401. E M . 3-4451
Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425
yys väijcsanne no
lauljate Jk^nfserf
RAAMATUPIDAJAD
J O H N E .
Chartered Äccountasit
725 Don Mills Rd. Süite
Don Mills, Ontario
483-6308, 429-4944
DOCTOR OF GHI^OPRACTIC
212 Dinnick Cr.
Tel. 489-0562
Värskemad uudised loete
„VABA EESTLASEST"
Tänavu uue nime ja kuju saanud
„World Literature ijoday"
(endise nimega „Books Abroad")
on mõneti koos nimega ka ilmse
muudatuse teinud sisulises osas.
Nüüd see käsitleb maailma ulatusega
kirjanduslildcu elu j a on
saanud oodatud kaaslaseks igale
kirjandushuvilisele; ajakirja abil
on võimalik: olla laasaš . tänase
maailmakirjanduse arengule ja
selle • põhiiisemaile suundadele
hing näha seda paljude rahvaste
juures. „St. Louis Post-Dis-patch'i"
kriitikaveerul ütles ,H. J .
Cargas, et kui mul oleks võimalik
valida ainult ülit ajakirja, valiks
ta. „World Literature Today";
need numbrid on veel aastajte pärastki
. väärtuslikud ja huvipakkuvad.
Toimetaja Ivar Ivaskil on olnud
tavaks teatud number mõnele
eriti silmapaistvale loovisikule
pühendada, ikeda siis ja kelle
loomingut igakülgselt vaadeldakse.
Tänavuses kevadnumbris
on aga ruumi antud mitmesugustele'
ülevaadetele. Katsutaikse' nä-
|ia maailma homset kirjandust,
vaadeldakse reflektsioone kriisi-'
aegses kirjanduses, elutõde Nobeli
laureaadi S. Bellow'i loomingus,
'tutvustataikse Ahmad Sham-
Zbigniew Herberti ja Salvador
Espriu luulet. Lisaks mitmesuguseid
huvitavaid artikleid ja kommentaare
koos 1976. a. kirjandusliku
nekrolöogiaga, kus on ka
eelmisel aastal surnud eesti kirjaniku
Leida Kibuvitsa nimi.
Soome-ugrilasena pakub huvitavat
J . L . Moreau: kommentaar
Peter Domokos'e Udmurdi kirjanduse
ajailoole. Sellest 700.000-li-sest
rahvaharust teame õieti vähe.
Neile on N . Liidus antud küll
oma Autonoomse Vabariigi nimetus
.pealinnaga Izhevsk, kus on
'teiste ,,.päiljurahvusliste liikmete"'
tõttu ligemale 1 milj. elanikku.
Väljaspool N. Liitu on nad tuntud
vana vene nime votjaki järgi.
Nende kirjandus on noor. Neil on
aga olnud rikas originaaüne rahvaluule,
millest aga kirjutatud
kirjandus pole inspiratsiooni
saanud. Nende kirjandusajaloo
on kirjutanud imgari ikirjaindus-teadlane
F. Domokos, kes mär-
TAMPERE (AL) - Tartu „Va.
nemuise" teatri osa ei piirdunud
Teatrisuve nimehsel pidustusel ainult
külamuusikali y,Eesäyön tari-na"
(Suveöö jutustuse) esitamisega.
19. aug., õhtul andsid „Vane-muise"
teatri laulukunstnikud suur
repärase näite oma kunstist Säm-polas
korraldatud kontserdil. Kavas
oli nii klassikalist muusikat
kui ka rahvalaule ja teatri näitleja
Tõnu Tepandi loodud ballaade, mis
esitati suure sisseelamisega ja
kindlate võtetega.
Hoolimata suurest osavõtjaskon-nast
oli kontserdil erihne perekonnapee
ilme. Südamlikult lähedased
tunded valitsesid eesrüde mõlemal
•poolel. Esineti kui sõprade keskel
ja saalitäis tänulikku publikut tasus
kunstnike esinemised pidevalt
soojade aplausidega.
Ajaleht on avaldanud kunstnikest
püdl, kus on Silvia Vestmann,
Endel Ani, Mare Puusepp, Tõnu
Tepandi, Tõnu Bachmann, pianist
Anne Otto ja Anu Lomp.
kimisväärselit on jälginud kirjandust
teaduslikust ega mitte par-teieeskirjade
seisukohast, tuues
esile N. Liidu tõelist palet, mis
läänemaailmale on sageli tuntud
ainult Moskva ja Leningradi parteitruude
akende kaudu.
"Retsensioonide ulatus on rahvuste
., osas suurenenud, . uues
numbris on üle 40 keeles kirjutatud
raamatuist vaadeldud 300.
Soome-ugri' ja balti keelte rubriigis
vaatleb M^ll Jürma Ilmar
Mikiveri iluuletuskogu ,,Kirves
ja ituiksoon"i leides, et; Mikiveri
luuletused pakuvad lugejaile
avastusrõõmu, uut värsitehnikat,
uusi mõtestusi, metafooride rikkust
ja palju mõbtetoitu. Teisena
Maire J: Kurrik vaatleb Mati Undi
raamatut „Must mootorrattur",
mis sisaldab lühinäidendi,
kuus lühijutustust ja kaks lühikest
novelli. /
Teiste rahvaste kirjanduse
osas arvustab Mardi Valgemäe
L. Chabrowe uurimist Ö'Neilli
teatrist ja Viotor Terras J.
Franki monograafiat Dostojevs-kist.
; i N MEMORIAM ' •
On ütlemata kurb seista tõsiasja
ees Oskar Lõvi on lahkunud elavate
kirjast, Mees, kes kuni oma
kõrge vanaduseni nii elavalt, isegi
kirglikult süvenes kõigisse elunähtustesse,
kes valusalt kaasa elas
oma kodumaa traagikale, kes oma
innu ja .^energiaga kehastas nagu
igavest noorust. Nüüd, 85-aastase-na
tuli sellele kõigele lõpp, pikk ja
kannatusrikas lopp. .
Sündinud 5. märtsü 1892 Viljan-dimaalj
lõpetas ta 1913. a. Hugo
Treffneri gümnaasiumi ja 1917. ä.
Peterburi ühkooli agronoomina.
Töötas seejärele Turkestanis sõja-varustuse
alal kuni, opteerumiseni
kodumaale 1921. a. Eestis oU ta
lühemat aega ametis Põllutöömi-nisteeriumis
agronoomina, kust
aga peagi siirdus Pariisi, et Sorbonne'!
ülikoolis end täiendada
keemias ja radioloogias. Panisis
leidis ta hiljem rakendamist Renault
lennukitööstuses keemikuna.
Naasnuna 1927. a. kodumaale leidis
tema töötahteline energia väga
laialdase tööpõllu. Nii oli ta Kaali
agronoomihse büroo juhataja kuni
iseseisvuse lõpuni, mille kõrval oli
aga veel juhtivalt tegev paljudes
ettevõtetes, nagu 0/ti Lihaeks-port;
O/tr Eesti Piim, Võhmuta
piiritusvabrik, A / S Saku õlletehas
jne. Vabarügi valitsuse ülesandel
käis korduvalt Moskvas ja Londonis
eksportproduktide turustamise
asjus. 1944. a. põgenes oma naise
ja kolme lapsega Rootsi ning sealt
1950. a. immigratsiooni korras
Montreali, kuhu jäi kuni oma surmani,
24. aug. 1977. a.
Kadunut huvitasid peale majanduslike
ja agronoomiliste kutsealade
veel muusika, kujutav kunst ja
eriti kirjandus. Kirjanduslikust
kutsumusest johtuski, et ta juba
elatud mehena haaras kätte sule
ja hakkas oma vagusid ajama ka
kirjanüvuna. Temalt ilmusid. Jaan
Järvalase nime aU kohn romaani
— Kohn naist", „Kirikuehitajad"
ja „Vefretasu", kus ta ilmutab
head jutustamisoskust.
Kallis Oskar, sa jätsid meile, lei-najaile,
suure kaotuse peale vaatamata
siiski järele veel palju: mälestuse
oma avarast südamest ja
hingest, oma muheda sõbralikkuse,
oma huumorimeiele; Need sinu
omapärase isiksuse tunnusmärgid
on meüe püsivaks ja nauditavaks
rikästuselö, eriti sinu seltsikaas-lastele
ü/S Liivikast. .
. .;' J. • ÜLAVERE .
lyr@opamaitseiBs@ci i^idyd
siiitsytisssäadiiisi niiig
Peakontor; 21—25 Medulla Ave. Toronto 18, Ost.
Laod: Toronto, Montreal
29 ÄRI: Toronto, Montreal, Ottawa, Kitchener, Waterloo,
Burlington, Hamilton, St. Gatharines, Mississauga,
London, Oshawa, Piekering
MONTE CARLp — 20-aastane
kaunis printsess CarOline, Mona-ko
vürsti prints Raineri ja endise
filmitähe Grace Kelly tütar
tahab abielluda enesest 17 aastat
vanema prantsuse ' ärimehega.
Kuigi kihlus kuulutati väilja möör
dunüd nädalal, 24. aug., on piüm
ettenähtud tuleva aasta juuni-ku;
uks.
] Printsess : Caroline kohtas 37-
aastast Philippe Junot 1975. a.
detsembris kui printsess dli Sorbonne
ülikoolis filosoofiat'õppimas.
P- Junot'on jõukast; prant-'
suse perekonnast, õppinud õigusteadust
ja on praegu finantsiliseks
nõuandj aks internatsionaalsete
pangaodusgruppide juures
Pariisis ja Montrealis. Ta on Napoleoni
kindrali Andoche Junot,
krahv Abrantesl järglane.
elnaegni investeering!
Štünr valik tondiiTa
JiiiuiaalaQdasega.
Ka r&ntimine.
Saadaval kõik maasika
IcstnimeiiäiC
HOUSE OF MÜSIC LTD.
553 Qneen S4. West
Toronto, teS. 383-1968
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 1, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-09-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770901 |
Description
| Title | 1977-09-01-07 |
| OCR text | Nr. 65 VABA EESTLANE 1. 1977 ~ Thursday, .Septeml>er 1, 1977 Kreem Kanada ja ühendriikide eestlas-te arv on umbes tas^aalus 19.000 inimesega. Põhjapoolse naabermaa eestlaste paiknemise üheks iseärasuseks on kindlustus-tegelase Hugo Lateri airv^fces j u ba 14.500 eestlasega Toronto ja selle lähem ümbrus, paarituhan-deline Vancouver, adla tuhandeli-sed Hamilton ja Montreal ja l i - saJcs veel tosin välkest asundust. Ühendriikide eestlased on jaga palju rohkem laiali hajunud Bii, et Vancouveri Eesti Päevadel üksinda oli eestlasi kohal ten^elt 30-st IJSÄ osariigist Isegi tohutusuurde New Yorgi linna kipub arvukas eestlaste pere ära kadxmia. Kaugused on kõikjal suured. Kui 1973. aastal Lakewoodis, N. J. korraldati ÜSA eestlaste 1'ahviisköngress,! et otsustada II tJIemaailmsete Eesti Päevade iisukohta, siis soovisid neid p i dustusi Hartf ordi eestlased 'eesotsas romantilis^konservatiivse kuldsuu Vaike Lugusega. Vaikel oli küll oma tõmbej õud, kuid kaugemal täiesti tundmata. Baltimore Eesti Seltsi esimees o l i kavalam oma linna Eesti Päevadele :.müümisel". Ta oli kaasa võtnud j nägusa ameeriklanna, kes näitas Balti-morest valguspilte ning Baltimore huvilistele pandi rinda limia märgid. Kui siis koht hääletamisele läks, sai Baltimore enamuse. See on väike, näide poliitikast ja 1 mõjuvõimust, mida idaranniku eestlaste keskused kasutavad ausaks tööks eestluse viljelemisel. , Baltimore, Washingtoni, Hart-fordi ja New Yorgi kõrval on USA-s veel neljas.. väga tähtis eestlaste keskus — Lakewood New Jerseys. Laikewoodi kandidatuur ei kerkinud USA ee^ti rahvuskongressil üles. Mitte sellepärast, et seal ei oleks võimelisi j a teotahtelisi eestlasi, vaid et Lakewoodis puuduvad suürpidus-tuseks vajaillkud tehnilised võimalused. Viimaste Lakewoodis toimunud iEesti Mängude ajal kõnetasin paljusid Ühendriikide eestlasi, et nende eluštt paremat pilti saada. Jagan mõningaid tähelepanekuid ja kõnelusi „V!aba Eestlase' soo. vii lehe lugej atega. . •••• • ' , • V Laikewoodi Eesti ühingu esimees ja ühtlasi USA Eesti Skautide ja" Gaidide Sõprade Seltside Liidu esimeheks on praegu meile hästi tuntud meelecdulaulja Har-ry Verder. Ta töötas E. Mängude ajad suure kiirusega Eesti Maja baaris. E t temaga- rääkida, võttis teine, tuntud eestlane ja USA Eesti Rahvuskomitee abiesimees Juhan Simonson tema töö baaris üle. • • .,;,.y ; See.näitab, et asjamelied LiUie- ^voodis ei ole vabastatud niisugusest tööst, mis käed „mias-taks" teeb. Võibolla selles, ongi üks Lake-woodi tugevusi. „Ninamehed" töötavad ja rahvas tuleb appi. Verder üüebki, et ehitajad Anton Männik, Perdinand Rikka, Harri Must ja mitmed teised,on palju majanduslikku abi . eesti :ühis-kondlike varade soetamiseks andnud koos tööpanusega. Nü on 40 miili raadiuses Lake-wöodist elavatel eestlastel praegu 3300.000-line Eesti Maja 7V2 aakrüisel maa-älal. Lakewoodi, Washingtoni, Long Islandi ja Connecticuti- E. skautide j a Gaidide Sõprade Seltsid omandavad Liidu kaudu Lakewoodis ka 85- aaikrilise imgri maa *paiijude ehitustega nagu peamaja, kolme köögi, skautide,, gaidide, hundu-de- hellakeste pesumajade, sauna ,järve, valvemaja ja muude väiksemate ehitustega. Selle väärtust hinnatakse poolele miljonile dollarile. Kui veel arvesse võtta LaJkewoodi eestlaste nägusat kirikut ja Eesti Arhiivi hoonet, siis Võime Öeida, et eestlaste ühiskondlikke varandusi Lakewoodis võib hinnata milj onile dollarile. LaJkewoodi Eesti Ühing on loodud vana-eestlaste poolt ning sellesse kuulub 290 maksumaksjat liiget, s. 0. 50% rahva arvust, ühingu maja on maksuvaba. Baar toob hulka raha sisse. Maja on sotsiaalseks koosviibimise kohaks eriti reede õhtuti kui küdema paraiakse ka saun.; Reedeti on Eesti Majas saadaval soojad toidud. Köögitoimkonna kord liigub perekonnast perekonda. Kui tore oleks ku! ka Torontos oleks midagi sarnast, kus võiksid lihtsalt sisse astuda Eesti Majja hing seal sõpradega veeta mõningad hubased tunnid. Lakewoodi eesti Ühingu juures töötavad mitmesugused huviringid ning eesti kool paarikümnele lapsele ori igal teisel iaupäeval, keele probleem laste hulgas on seal kahtlemata suurem kui Torontos.. Märkasin k a ,et õige mitmed eestlased kõnelesid oma lastega inglise keelt. Lakewoodi ja Seabröoki eestlased töötavad New Yorgi osariigis liiduna, et paremini riigiasutustega asju ajada. Samasugune Ontario komitee on meil Kanadas Eesti Lüdu juures. • . (Järgneb) • " ^ " " I T T Aastane omavalitsuse loendus algab teisipäeval, 6. septembril, 1977. Selle kuu kestel külastab teid VAJALIKU TõENDUSKAARDIGA varustatud loendaja mõne miäüti teie kodus ning fciasibvajahklmMormatsioo ö haridusele minevate kinnisvaramaksude määramiseks avalikkude ja erakoolide süsteemidele; ® omavaHtsustele ettenähtud provintsi toetuste jagamiseks, et redutseerida kohalikke maksuarveid; staatus kmnisvara suh. liikmete elukoht. ® vandekohtunike nimekirjade koostamiseks; ja <8) elanike kohta informatsiooni kogumiseks omavalitsuse programmide teostäniiseks. Loendaja peab koguma sellist informatsiooni nagu nimi, vanus, s tes (omanik või üüriline), toetus koolile ning kõigi leibkonna lü Kui loendaja teid külastab, siis kontrolhge, kas informatsioon EnumerationNotice'is on õige Kui see seda ei ole,isiislasSe see parandada ja tõestage tehtud muudatused. Kui teid ei ole kodus, siis jäetakse teüe vastav teadaanne (Notice). Kui selles on vaja teha muudatusi, siis tehke seda ning postitage Enumeration Notice nii kiiresti kui võimalik teadaandega kaasa antud aadressiga ja margiga varustatud ümbrikus, üksikasjalise informatsiooni saamiseks võtke kontakti lähema assessment offiee'iga. Ministry of NN ÄLFRiO ADVOKAAT-NOTÄR aoom 1912, Royal ^ Trust Tower, Toronto Dominion Centre Postiaadress: F.O. 32G. Toronto Ont. (Bay & King) M5K 11^7 Telefon: 869-1777 24-tundi telefoni valveteenistus HETHERINGTON, FALLIS . PARK ^dvokaadid-notarid 365 Bay S t , Snite 401. E M . 3-4451 Õhtuti HI. 7-2017 või 929-3425 yys väijcsanne no lauljate Jk^nfserf RAAMATUPIDAJAD J O H N E . Chartered Äccountasit 725 Don Mills Rd. Süite Don Mills, Ontario 483-6308, 429-4944 DOCTOR OF GHI^OPRACTIC 212 Dinnick Cr. Tel. 489-0562 Värskemad uudised loete „VABA EESTLASEST" Tänavu uue nime ja kuju saanud „World Literature ijoday" (endise nimega „Books Abroad") on mõneti koos nimega ka ilmse muudatuse teinud sisulises osas. Nüüd see käsitleb maailma ulatusega kirjanduslildcu elu j a on saanud oodatud kaaslaseks igale kirjandushuvilisele; ajakirja abil on võimalik: olla laasaš . tänase maailmakirjanduse arengule ja selle • põhiiisemaile suundadele hing näha seda paljude rahvaste juures. „St. Louis Post-Dis-patch'i" kriitikaveerul ütles ,H. J . Cargas, et kui mul oleks võimalik valida ainult ülit ajakirja, valiks ta. „World Literature Today"; need numbrid on veel aastajte pärastki . väärtuslikud ja huvipakkuvad. Toimetaja Ivar Ivaskil on olnud tavaks teatud number mõnele eriti silmapaistvale loovisikule pühendada, ikeda siis ja kelle loomingut igakülgselt vaadeldakse. Tänavuses kevadnumbris on aga ruumi antud mitmesugustele' ülevaadetele. Katsutaikse' nä- |ia maailma homset kirjandust, vaadeldakse reflektsioone kriisi-' aegses kirjanduses, elutõde Nobeli laureaadi S. Bellow'i loomingus, 'tutvustataikse Ahmad Sham- Zbigniew Herberti ja Salvador Espriu luulet. Lisaks mitmesuguseid huvitavaid artikleid ja kommentaare koos 1976. a. kirjandusliku nekrolöogiaga, kus on ka eelmisel aastal surnud eesti kirjaniku Leida Kibuvitsa nimi. Soome-ugrilasena pakub huvitavat J . L . Moreau: kommentaar Peter Domokos'e Udmurdi kirjanduse ajailoole. Sellest 700.000-li-sest rahvaharust teame õieti vähe. Neile on N . Liidus antud küll oma Autonoomse Vabariigi nimetus .pealinnaga Izhevsk, kus on 'teiste ,,.päiljurahvusliste liikmete"' tõttu ligemale 1 milj. elanikku. Väljaspool N. Liitu on nad tuntud vana vene nime votjaki järgi. Nende kirjandus on noor. Neil on aga olnud rikas originaaüne rahvaluule, millest aga kirjutatud kirjandus pole inspiratsiooni saanud. Nende kirjandusajaloo on kirjutanud imgari ikirjaindus-teadlane F. Domokos, kes mär- TAMPERE (AL) - Tartu „Va. nemuise" teatri osa ei piirdunud Teatrisuve nimehsel pidustusel ainult külamuusikali y,Eesäyön tari-na" (Suveöö jutustuse) esitamisega. 19. aug., õhtul andsid „Vane-muise" teatri laulukunstnikud suur repärase näite oma kunstist Säm-polas korraldatud kontserdil. Kavas oli nii klassikalist muusikat kui ka rahvalaule ja teatri näitleja Tõnu Tepandi loodud ballaade, mis esitati suure sisseelamisega ja kindlate võtetega. Hoolimata suurest osavõtjaskon-nast oli kontserdil erihne perekonnapee ilme. Südamlikult lähedased tunded valitsesid eesrüde mõlemal •poolel. Esineti kui sõprade keskel ja saalitäis tänulikku publikut tasus kunstnike esinemised pidevalt soojade aplausidega. Ajaleht on avaldanud kunstnikest püdl, kus on Silvia Vestmann, Endel Ani, Mare Puusepp, Tõnu Tepandi, Tõnu Bachmann, pianist Anne Otto ja Anu Lomp. kimisväärselit on jälginud kirjandust teaduslikust ega mitte par-teieeskirjade seisukohast, tuues esile N. Liidu tõelist palet, mis läänemaailmale on sageli tuntud ainult Moskva ja Leningradi parteitruude akende kaudu. "Retsensioonide ulatus on rahvuste ., osas suurenenud, . uues numbris on üle 40 keeles kirjutatud raamatuist vaadeldud 300. Soome-ugri' ja balti keelte rubriigis vaatleb M^ll Jürma Ilmar Mikiveri iluuletuskogu ,,Kirves ja ituiksoon"i leides, et; Mikiveri luuletused pakuvad lugejaile avastusrõõmu, uut värsitehnikat, uusi mõtestusi, metafooride rikkust ja palju mõbtetoitu. Teisena Maire J: Kurrik vaatleb Mati Undi raamatut „Must mootorrattur", mis sisaldab lühinäidendi, kuus lühijutustust ja kaks lühikest novelli. / Teiste rahvaste kirjanduse osas arvustab Mardi Valgemäe L. Chabrowe uurimist Ö'Neilli teatrist ja Viotor Terras J. Franki monograafiat Dostojevs-kist. ; i N MEMORIAM ' • On ütlemata kurb seista tõsiasja ees Oskar Lõvi on lahkunud elavate kirjast, Mees, kes kuni oma kõrge vanaduseni nii elavalt, isegi kirglikult süvenes kõigisse elunähtustesse, kes valusalt kaasa elas oma kodumaa traagikale, kes oma innu ja .^energiaga kehastas nagu igavest noorust. Nüüd, 85-aastase-na tuli sellele kõigele lõpp, pikk ja kannatusrikas lopp. . Sündinud 5. märtsü 1892 Viljan-dimaalj lõpetas ta 1913. a. Hugo Treffneri gümnaasiumi ja 1917. ä. Peterburi ühkooli agronoomina. Töötas seejärele Turkestanis sõja-varustuse alal kuni, opteerumiseni kodumaale 1921. a. Eestis oU ta lühemat aega ametis Põllutöömi-nisteeriumis agronoomina, kust aga peagi siirdus Pariisi, et Sorbonne'! ülikoolis end täiendada keemias ja radioloogias. Panisis leidis ta hiljem rakendamist Renault lennukitööstuses keemikuna. Naasnuna 1927. a. kodumaale leidis tema töötahteline energia väga laialdase tööpõllu. Nii oli ta Kaali agronoomihse büroo juhataja kuni iseseisvuse lõpuni, mille kõrval oli aga veel juhtivalt tegev paljudes ettevõtetes, nagu 0/ti Lihaeks-port; O/tr Eesti Piim, Võhmuta piiritusvabrik, A / S Saku õlletehas jne. Vabarügi valitsuse ülesandel käis korduvalt Moskvas ja Londonis eksportproduktide turustamise asjus. 1944. a. põgenes oma naise ja kolme lapsega Rootsi ning sealt 1950. a. immigratsiooni korras Montreali, kuhu jäi kuni oma surmani, 24. aug. 1977. a. Kadunut huvitasid peale majanduslike ja agronoomiliste kutsealade veel muusika, kujutav kunst ja eriti kirjandus. Kirjanduslikust kutsumusest johtuski, et ta juba elatud mehena haaras kätte sule ja hakkas oma vagusid ajama ka kirjanüvuna. Temalt ilmusid. Jaan Järvalase nime aU kohn romaani — Kohn naist", „Kirikuehitajad" ja „Vefretasu", kus ta ilmutab head jutustamisoskust. Kallis Oskar, sa jätsid meile, lei-najaile, suure kaotuse peale vaatamata siiski järele veel palju: mälestuse oma avarast südamest ja hingest, oma muheda sõbralikkuse, oma huumorimeiele; Need sinu omapärase isiksuse tunnusmärgid on meüe püsivaks ja nauditavaks rikästuselö, eriti sinu seltsikaas-lastele ü/S Liivikast. . . .;' J. • ÜLAVERE . lyr@opamaitseiBs@ci i^idyd siiitsytisssäadiiisi niiig Peakontor; 21—25 Medulla Ave. Toronto 18, Ost. Laod: Toronto, Montreal 29 ÄRI: Toronto, Montreal, Ottawa, Kitchener, Waterloo, Burlington, Hamilton, St. Gatharines, Mississauga, London, Oshawa, Piekering MONTE CARLp — 20-aastane kaunis printsess CarOline, Mona-ko vürsti prints Raineri ja endise filmitähe Grace Kelly tütar tahab abielluda enesest 17 aastat vanema prantsuse ' ärimehega. Kuigi kihlus kuulutati väilja möör dunüd nädalal, 24. aug., on piüm ettenähtud tuleva aasta juuni-ku; uks. ] Printsess : Caroline kohtas 37- aastast Philippe Junot 1975. a. detsembris kui printsess dli Sorbonne ülikoolis filosoofiat'õppimas. P- Junot'on jõukast; prant-' suse perekonnast, õppinud õigusteadust ja on praegu finantsiliseks nõuandj aks internatsionaalsete pangaodusgruppide juures Pariisis ja Montrealis. Ta on Napoleoni kindrali Andoche Junot, krahv Abrantesl järglane. elnaegni investeering! Štünr valik tondiiTa JiiiuiaalaQdasega. Ka r&ntimine. Saadaval kõik maasika IcstnimeiiäiC HOUSE OF MÜSIC LTD. 553 Qneen S4. West Toronto, teS. 383-1968 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-09-01-07
