Vaba eestlane , January 6, 1977

              /
NT. 1
Saatäniu
\m : 35
•3.-.. . 35
2Ä) 15
2.50 15
•5.—• • 40
3.50 35
• 3.— ,;• . 35
4.30
•9.- • 35
15
3 . - 15
5.~ 40
5.- • 25
4.50 25
L45O 15
3 . - 25
2 . - 20
1.50- ' 20
14.- . 85
.4— 25
6.65 • 40
2.10 40
530
2.50 20
255 20
2.25 20 >
2.25 20
10.- 40
,1.50 . 15
4 . - 40
4 . - 30
30
850 40
5.- 40
10.- 40
5.-
255 35
le jutuga edasi, külj
Id harutab!
peaaegu aialine öö
les sündinud saare
lained müristavad
laid, ei ole vist. küll
It meeleolu tekitavat
mai. kuid suvel Is-
|cdus pakub nii mõn-it.
Siis silm puhkab
bdel ja kristalsetel
fadel • mägedel või
Jljumägedel igijääst
peas, mis tõusevad
•eetlikusega silmapii-mle
ja saarekülasta-kiusatus
hüüda koos
poegadega, et: „Is-maa
päikese a l l ! "
ledus lasub peamiselt
ja keskosas. Siin ei
(1 vulkaaniliste kivide
tohutusuuri jäävälju,
run on Klofa Jöbil,
li. Selle sõmerlume ja
)emus on täiesti tund-kõrgemad
ti|Hid, sa-kohutavamad
vulkaa-
31 vallutamata tühju-d-
taeva poole saare
osas, vaadates 6 000
<Hna rivaalide pealo.
[elle kauge põhjamaa
stikud ja lumeväljad
mafiult Alpides lei-iti
on Etna ja Vesuu-lihised
nired, võrrel-lo^
paljü;. sulakive ja
levat Islandi tulemäed
il endast yälja on .'^.ja-
. (^Järgneb)
Nr. 1
xl
I
I •
V
r.
VABA EESTLANE nel Thursday, January 6,1977
PONTIAC BUlCK
FIREBmD
MTBB
vEimjEÄ nn
• o
1. PILVE
CWBN ST. EAST O l A m-SW
m^Xm
Toronto esindus
SS G L E ^ DAVIS CR.,
lÄSFON 691-SC@®
X ONTARIO
Aspiriini kasutamist südameinfarkti vastu on katsetatud 5i<^
de tagajärgedegJi mitmel pool maailmas/Uuemate saksa uuri-miste
järgi kol^n aspiriini tabletti päevas võivad ära hoida süda­meinfarkti,
kiijutab Soome südamehaigustelüdu ajaMri „Süda"
onaa viimases niimbris. Ülenaarst dir. Mauri Parmala Soome ter-
Tishöiuvalitsusest ütleb sUsW, et seUekohaseist soodsaid tule­mustest
hoolimata ei tiileks öi
sega alüsMa. "
Asipiriiini' kasutamist südame, dämeinfaificti põhjuseks. Prank-tromtfoosi
vältimišöks ei ole Soo­mes
seni uiiritud. Kaitsetustel on
kiasutaitud aspiriini ainult nende
haigete, juures, kel on olnud
troanboosakailduvust. Tidem.usöd
on soodsad, kuigi Iqpiliifeke tule­musi
põie veel saadud. Selle ase­mel
Inglismaa? ja Saiksamaai pn
inuuiiialgas (tehtud õige paüju uu­rimusi
ja neist on saadud väga
soodsaid feogemijsi, utieb dr.
Parmala.
fuxti uurimsrühma, uurijad on ^el
aii/amisel, et ikolm a ^ i r ^ pä^
vas on kullaadane südainibinfaTk-ti
vältima. ; ; >
IJ^^imi9te järgi 40--69-aastased
naised, kes kasutavad aspiriini
rohkem- (kui samaealised mehed,
haigestuvad vaid harva südame­infarkti.
Ajakirja' järgi olete
siiski lüga varajane n ^ r a t a kõi-güe
südametromboosi vastuvõt­likele
meestele aspirüniravi.
OPTIKA- JA KlLlÄSEPAÄE
DanfoiPföiAve. Tel. WMll
EESTI KÄKÜSNAHATÖÖSTÜS
Äsplrün ehk
hape om üks tähtsamaist reu-mahaiguse
ravimeist, mida on
võidud kogeda selle
sel tarvitamisel.
•r . • • \ •'. '
Sel põihjusel haigetel, fees on mäo-haav
voi iliigne maohapipsiBSus, on
põhjust olla ettevaatlik pideval
aitsetiiüilsalisüülhappe
sel, hoiatab dr. Parmela.
Maohaavade ön essnmud
ka muld feõrvaünõjusid ja süda-me
häireid. SellepäTöiSt enne pi­kemaajalist
aspiriini kasutamiser
le asumist, on t ^ t i s 6ma arstilt
nõu küsid?,.
Bostoni ülikoolis on uuritud pi­devalt
40—69-aaistaseid naisi ja
mdd Uurimistel leiti, ©t smirem
osa neist haigeist; te ^ei ^ u d
haigestunud südameinfarkiti, ^^ilid
regulaarselt feasutanud aspküni.
SellevaLStu südameinfaifeti hai-gestünuist
ainult lüksikud olid
seda Ikunagi feasutanud. .
Sellhie ^emus klmMtah suure
tõenäosusega aspirif^ regulaar-se
tarvitamisega südameinfark­tist
hoidumist, kirjutab „Süda"
läänesaksa ajakirja ,^ie Welt"
artikli põhja!.
Aspiriini nnõjusid pole selle ar-j
tikli järgi veel hästi uuritud, kui­gi
selle fcasuitamlse lalaldan® le­vik
seda eeldaks. Alles irnõned
aastad tagasi üks uurimisgrupp
Franfurdis avastas, . et aspiriin
võib hoida ära vereliblede Ikiöm-bistumtse.
Vereliblede klombis-tumine
võib tekitada veresoonte
ummistumist, mis bn aikuutse sü-
Selle aseMei &vatsetakse ha­kata
kaitsema just -risldäliiseid
rühm!..'
Nendesse teuMuvad niuühulgas
kõik kel on kima^ olnud südame,
infarkt. ^
Praegu neid risikirühmi kaits^
takse muude iiüübsmist takista­vate
ravimitega. Nendel on siisiki
puuduseks see, et need ver6 hüü-bimist,
takistades võivad kergesti
põhjustada verejooksu.
Dr. Paimala ütleb, et Jiüübi-mist
talkistavate ravimite kasuta­mine
eeldab süski jätkuvat arsti-kontrolli.
Nende ainete liigne kar
sutamlne võib põhjustada sisemi­si
verejodkse ja aneemiat. Aspi­r
i i n i kasutades aga ei juhtu vähe­malt
äkilisi suuri vereikaotust
põhjustavaid verejookse.
On olemas ka aisetüülsaü-süüU
produkte, kuhu DE lisatud
erilisi aineid^ mis takistavad
Bnaoärrituse tekkimist kas
Beutraliseerides Iiappeld või
aeglustades eritust.
Kui antakse hoiatusi valuvaigis.
täivate ravimite pidevast' kasuta­misest,
siis on tavaliselt kõne all
ravimid, kus on palju ohtlike-maid
aineid kui aspiriinis. Need
ained põhjustavad pideva kasuta­mise
tõttu tõsisemaid ja äkilise­maid
häireid kui atsetüülsalisüüli
tabletid. Nü tuleb aspiriini kasu­tamisel
. südameinfarkti vältimi­seks'
siiski sellest rääkida oma
arstiga, kelle juhiseid tuleb ar­vestada,
arvab Sooine ülemarst
dr. Parmaila.
, - --v.-^ . „ , ^ T 5 ^ » ^
C®. IM
Eglintoü Awuue East, Ste. lU
Tcroato. On4. M4P I K l
mmt Pleasaait TeL 483-6851
i BEAHAÄBERIJKUD TER
,,VABA EESTLASELE" JUÜBEU
m CoEege st, Tor®nto M69 1Ä5 922-2551
Ilus Crowsnesti nr. 3 maantee möödub Crowsnesti järvest Alber­ta
edelaosas. Allpool 52 paralleeli asuv Lõuna-Alberta koosneb
preeriamaastikust, kus põHumajandus ja karjandus pakub niisu­tamise
kaasabil elanikele häid elamisvõimalusi. Provintsi leuisa-piiriks
on rahvusvaheline 49-as paralleel ning sellest lõunas on
Montana osariik, Provintsi edela pikkond oiha Käljümägedega
on looduslikult üheks^üusamaks maastikuüks Põhja Ameerikas.
mism<B' teid un^ad külaUslahkasega iisiwa,
köök j a kuulsad veixüd (0 • õhtuti mustlasmuusika
mm STREET (SÜTTON PLACE HOTELLI vIsTAS) "
• Tdeffoa-902-5401, a)22-5m "