Vaba eestlane , January 6, 1977

              .10 VABA EESTLANE neljapäeval, 6. jaanuaril 1077 — l^ursdÄy, Janiiary 6, im Nr. 1
Seedrioru Ldskurklubi v5isf les P©ri S@to
iunnan Ainpgi|cit°@^€i
Eesti kuulsusrijjaslaskesport on elanud vabas maailmas
mida kinnitavad paljud laskevõištiused, head tagajärjed Ja noorfe
laskurite ühinemine meife lasknrklubidega. Laskmine on tõenäoliselt
&a ainnkf spordiala, kus eestlane on väljaspool kodninaad elades
ületanud maailmarekordi.
Kanadas on eestlased äratanud V. KAL. yABAPtSS, fiO LASKU
oma lasketägajärgedega sellist; LAMADES
tähelepanu, et nad on valitudl Soome meeökond: 1. J . Nord-
, nütmel puhul rahvusmeesikoinda-' quist —593, 2. J. Heinonen —
desse ning esinenud olümpiamän- '589, 3. T. Nurminen — 587, 4
Vgudel, maailma meistrivõistlustel, S. Bragge — 585, 5. V. Nuro —
Pan-Ameerika mängudel,- rääki- 585 j a 6. J . Porsten — 584.
mata Kanada mieistrivõistlustest Seedrioru meeskond: 1. M . V i i l -
ning provintside meistrivõisüus- ma — 592, 2. K. Trei — 586, 3.
testi ^ eestlaste nimele on lan- E. Tiiien — 585, 4. E . Gering 584.
genud meistritiitleid. 5. U. Robi 582 ja 6. Ä. Paikker
- 570. •
Paremusjärjestus individuaal­selt:
Neli aastat tagasi peeti Torontos
väga edukas baltiaineliss uurimis­töö
konverents mille ettekanded
ilmusid kohne, raamatuna. Konve­rents
oli edukas nii sisult kui ka
seltskondliku osavõtu poolest.
Nüüd, peale Chicago ja New Yorgi
külastamist tullakse pooleteise
äastä pärast (1978) jälle Torontos­se..
• .•
AABS — Association for the'Ad-vancement
of Baltic Studies —
"korraldab selliseid suuremaid kon­verentse
iga kahe aasta • pärast.
Vahepeal toimuvad eriainelised
konverentsid ja toetatakse Stokhol-mis
peetavaid konverentse, millest
järgmine on 10.-13. .juunini 1977.
Käesoleva aasta lõpul on sel­gunud
.viimase laskespordiuudi-sensw
et Seedriom Laskurklubi]
on pidanud korrespondents­võistluse
meie hõimuvelledega
Soomes — Poris asuva laskur­klubi
Satakumian Ampujafega.
Selle- võistluse juured ulatuvad
t ^ a s i 1962. aastani, mÜ KamM
meeskonna koosseisus võistlev
eesiti laskur E. Tiiien kohtas K a i ­ros
maailma meistrivõistäusitel
sooGulasi ja sõlmis nendega sõp­russidemeid.
Sõbralike sidemete
tulemusena korraldati 1965. aas­tal-
juba üks ikorreiskondentsof)
võistlus ning nüüd 1976. aastal
toimus teine samalaadne jõukat­sumine
eestlaste j a soomlaste
N u M V n kokku lepitud korres-pondentevõistluse
korraldami­seks
igal aastal ja Seedrioru Las-kuriklubi
vanemad lasikurid loo­davad,
et klubiga liitub' suure­mal
arvul noori laskureid, kes a i -
tavad tulevikus Seedrioru Las-kürklubi
meeskonda nooreniate
laskuritega itäiendada.
Võistluse tulemused olid järg-mised-
V. KAL. VABAPÜSS 3 X 4(J
JLASKU: ,
Soome meeskond: 1. I. Laak-so
— 1104, 2. V. Nuro — 1104. 3.
J. Nordquist — 1080, 4. S. Bragge
— 1070, 5. E. Iso-Pahfcia —10^
ja 6. J. Porsten — 1067.
Seedrioru meeskond: 1. M.
Vütaia - 1117, 2. E . Tiüeh -^1100,
3. E . Gering - 1085, 4. K. Trei -
1049, 5. U. R o b i— 1027, 0. A. Pak.
ker — 904.
3 X 4(mSKü KOLMEST
ASENDIST:'
l v M . V i i l m a ; Eesti 111^ 2.. I.
Laaä^o, Soome, 1104, 3. V, Nuro,
Sc5ome, 1104, 4. E. Tiiien, Eesti,
HOO, 5. S. Gering, Eesti, 1085 ja
6. J . Nordquist, Soome, 1080,
M LASKII.LABIADES:
1. J . Nordquist, Soome 593. 2.
M. Viilma, Eesti, 592, 3. J. Heino-nen.
Soome, 589, 4. T. Nurmi­nen,
Soome, 587,5. K . Trei, Eesti,
586, 6. S. Bragge, Soome, 585.
Lembit Valgemäe
teel katseliseks
Mimäiigfljciks
Jäähoki, mis on rahvuslikuks
spordiks Kanadas, kus esimene
reeglipärane võistlus peeti Mont­realis
3. märtsil 1875. a. ja kust ta
jõudis Ameerikasse .^1894 a., on
(ühendriikides alles vümastel aas­takümnetel
võtnud ulatuslikuijnad
eiseks suuremaks ettevõtteks^
on neli korda aastas ilmuv ajakiri
— Journal of Baltic Studies (JBS).
Käsil on sedtsmes aastakäik, levik
on 1,300 eksemplari, mis on ülla­tavalt
suur arvestades võrdlemisi
geograafilist piiratud huviala. Äs-jasaabunud
numbris on eestlastelt
k^Ölm art%lit. Evald Uustalu kirV
jutab 1943/44 a. Rahvuskomiteest,
Silvia Põrgus (Parvei) kirjutab
Eesti alghariduse moderniseerimi­sest
(möödunud sajandil!) ja Mar­ju
Rink-Parming käsitleb pikemalt
eestd bibliograafiat — seda mis on
olemas ja milliseid lünki tuleks
täita. Peale õpetlikkude artiklite
on igas väljaandes raamatute ar­vustusi
ja muid uudisi. Omavaheli­se
l^öntaktd lioidmiseks on väga ka­sulikud
nn. isiklikud märkmed.
Seekord on selles osas eestlased:
MaYti Anniko (arst, Stokholmis),.
Iknar ArenS, Reet Howell (Nurm-berg),
Astrid Ivask (ametlikult j
küll lätlane). Mall Jürma, George j
Kurman, Ilse Lehiste, Toivo Raun,
P. Peter Rebane, Paul Saagpakk,
Fanny de Sivers, Rein Taagepera i
ja Victor Terras. Nimetatud ön, 1
kas neilt on ilmunud töid, käsilole­vaid
uurimisi või on saadud pro­motsiooni.
..
„VABA EESTLASE" TALITUSES
Buflalo, Niagara Falls, Roehester,
Southtown ja Syracuse,
BMghamtoni „Barons" valis oma
meeskonda Point Pleasantist, N.J.
17-aastase eesti poisi Lembit Val­gemäe,
kes lahkus kodust 13. nov.
hommikul ja asus elama Bingham-tonis,
kus tal on prii korter, täielik
ülespidamine ja kõik kohalikus
kesld^oolis õppimisega seosesole-vad
kulud. Sama päeva õhtul män­gis
Lembit juba „parunite" mees­konnas.
Meeskonna lükmed alluvad ran­gele
sportlikule distsiplünile ja
neü on kaks kuni kohri mängu nä­dalas.
Hoküdubil on oma buss, mis
viib poisse teistesse linnadesse
võistlema. Kõigi nende linnade
jääštaadioriidel on üle 1000 iste­koha
ja Syracuses. koguni 5000. Ho-kimäng
on muutunud selles ümb­ruskonnas
nüvõrd populaarseks, et
enamus noorte mängudest on juba
ette välja «müüdud. . v
Lembit Valgemäe on mänginud
hokit 1968. aastast alates. Ta oli
kaks suve (1970 ja 1971) Kanadas
North Bay lähedal '„Sundridge
Teatavasti asutati AABS kahek-l
sa aastat tagasi, Uikmete arv on
651 ja kasvamas. Eriti oluline on
märkida, et liikmete j a referenti-;
de hulgas /^hoogsalt kasvamas'.
võõraste, s.o mittebaltlaste arv.
<>majagu on see väga hea, kuid k u i:
me omal ajal kurtsime, et s^ksla- •
sed ja venelased on meie ajaloo­kirjutajad
olnud, siis nägime ju-^
ba viienda konverentsi "ajal New ^
Yorgis, et programmis oli jaäpan-mõõtmed.
Isegi Camp^is" väljaõppel Ja
keskustesse kerkivad jääpale
kiis on võimalik uisutada ja män­gida
aasta rlBgi.
Ameerika Amatöör Hokiseltsi
(AHAUS) noored mängijad moo­dustavad
kuus rühma, mis on klas­sifitseeritud
kaheaastase vanuse­vahedega:
kõige nooremad^, alla 9
aasta alates momendist, mil nad
uiskudel seisavad ja lõpetades 17—
20-a. juunioridega.
Sümapaistvama noorte hokiklu­bide
liidu moodustavad New Yorgi
kaks aastat Jersey Shore hoki koo­lis.
Ta on osa võtnud võistlustest
Montrealis, Rhode Islandil ja N.
Jersey osarügi esivõistlustel. Ta
on mänginud rohkem kui kümnes
kohalikus meeskonnas. Lembitu
isa, Tiit Valgemäe on Point Plea-santi
hokiklubi asutaja, noorte
treener ja ametlikult tunnustatud
amatöör-klubide vahekohtunik.
lasi ja kaks tööd lisrae:
ja kaks või kolm juud
New Yorgist.
i ülikoolist
üliõpilast.
Eestastest on seni elukutselise
hokimängijana läbi löönud Torori-osariigi
põhjapoolsed linnad, kus tost pärit Tom Edur, kes mängib
on liitunud Amherst, Binghamton, NHL lügas Colorado meeskonnas.
_ Eestlaste osavõtt AABS'ist on
olnud äkitivsuselt hea — nii juha-;
tuses kui ka konverentside korral-damisei,
kuid liikmete arvus vaja­me
tugevat juurdekasvu; Liik­meksolekuga
saab ajakirja (JBS)
ja nüüd alustatavat ringkü'ja, see
tähendab, abi nendele kes sellel
teemal ise uurivad või kirjutavad,
ja uudishimu rahuldamist teistele.
Oluline on ka liikmemaksu näol
antav majanduslik toetus AABS'i
mitmesugustele iiritustelej eesot­sas
ajakirja väljaandmiseks. Liik­mete
hulgas on palju arste, inse­nere
ja ttäppisteadusce jüngreid.
Liikmemaks on $20.00 aastas (mit­med
isikud on saanud seda tulu­maksuvabaks)
kuid eriti soodus on
lükmeksolek täisajalistele üliõpi­lastele
— ainult $7.50 (ajakirja
eest!) ja pensionäridele ($10,00),
Praegu tasutav liikmemaks katab
tegelikult poolteist aastat — kuni
juunini 1978. Registreerimislehti ja
mformatšiooni annavad Laine Pant
(tel. (416) 766-0203)- ja dc. Endel
Aruja (tel. (416 ) 447-8958).
urne Ivandi — Pargi
Kuldne tammetõru — Näidendüd ja
ettekanded noortele
L. Wahtras — Lüvaklass
Ravimtaimeö, 250 retsepti
Enn Nõu— Vastuvett
Anna Ahmatova — Marie ünder — Eeebvlem
H. Michelson — Skauüikul teel
H. Hichelson — Noorsootöö radMel
H. Michdsön — Eesti radadelt
Eduard Krants — Lumelütlased (luuletuskogu)
Bona Laaman— Mis need sipelgad
(hiuletuskogu) V
Estonian Official Guide
Paul I^an ~ Mõttd^d pilte |ap€egeldi^^
Herbert Salu — Utoopia ja futuroloogia
Karin Saarsen — Lohengrini lahkumine
..Triinu" üksiknumbreid
Kinno —Tartu University in Estonia ,
A. Kubja — Kadunud kodud - - mälestused
A. Kubja — Mälestusi kodnsaardi '
A. Kubja--Paiukeseä
E. Uustalu ja R. Moora — Soomepoišid-
426 lk. -J- 64 lk. 'fptosiÜ
The Baltic States 1940-1972
Leho Lumiste — Alamuse Andres — biograafi­line
jutustus kirjanik Oskair Lutsust
Li Lumiste — Atlandi aknal
L, Lumiste — Killad külas
A. VMnm—
A. Vomna
A.^omm —
A. Vomm —
Ants Vomm
K. Eerme —
Ristsõnad I
Ristsõnad II
Ristsõnad m
Ristsõnad W
— Minu hing
Surnud laevad Ja elavad
K. Eerme — Päevata päevad Ja ööta
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu) -
Aarand Roos — Jumalaga, llars Ja Erzimiim
j . Pitka — Rajusõlmed .
T. Tamm -r^ Need teod süü^stavad O
A. KäbiB - Vaim Ja
m ' .35
15
2.50 15
•5.-
3.50
3 . - 35
4.30
9 . - 35
• : , : i 5 ;
•3.---• . 15
5 . - 40
5 . - .
4.5Ö 25
4.S0 •: 15
1.25
8.50 4Ö
- . 3 . - : :
2.- 20
1.50
14.- 85
25
6.65
-2.10
2.50 20
255 20
2.21 m
2.25
m- 40
1.50 . ~ 15'
4 , - 40
30
••;.4.-:- 30
5 . -
RAAMATUID LASTELE:
. Laple^ mäige Ja tatse väüke&asMe
öpetsi mimd lugema i — (Oppd- jä tööraamt
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind lugema M — õppe- ja tööraasaat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
Eesti keele HairJutustik L V;
.S5
255
KOOSTANUD ANTS VOMM
5.
Suurema väärtusega aga eeipooi-nim€
tart:uist on merüiobune ehk
morsk, kes, kuigi hülgesamane,
erineb tunduvalt oma kihvadeks
väljaarenenud silmahammaste poo­lest,
mis ülemise lõualuu küljest
on kasvanud allapoole, kuni kahe
jala pikkuseni. Merihobune on üks
tänapäeval elavaist neljajalgseist,
kuna ta võib kasvada kahekümne
jalnseks ja kaaluda tuhat viissada
kuni kaks tuhat naela. Oma väli­muselt
on ta koomilisem isegi jõe-hobusest.
Tal on väike pea ja sü-matorkavalt
paks ülahuul, kaetud
hõreda läbipaistva habemega.
Kael on .paks ja lühike ja madal
karvakasv jäitab mulje, nagu oleks
loom alasti, halli või. punakas-pruüm^
naha rippudes vabalt ras­kekaalulisel
ja pikal kerel, väikes­te
jalgade sarnanedes ennem ui­medele.
Maa peal liikumine teeb
talle raskusi ja on ebamugav, kuid
vees tunneb ta end kodus ja võib
võiduujumises lüüa igat hüljest.
Seltskonda armastavad £a meri-hobused
ja lesivad karjade kaupa
tihi»&dalt koos jääpankadel või -lii-y&
allastel. Ku^-üks merihobu pai­ga
valib, sinna Järgnevad kindlasti
ka teised. Kui varemsaabunud sut
' gevad ,tee või täidavad ranna, siis
hiljenitulijad ei lähe. kusagilö ee­male,
-vaid teevad oma kihvadega
va-medal
talvepäleval koos sõbraga
oma hülgepüüniseid vaatama ja
leidnudki hülge püünisest. Koh-mitsenud
parajasti hüljest püünis-tesr
välja tõmmata, kui sai sõbra
käest müksu selga^ Mees muhele-nud
hüljest vabastades edasi, kui
sai uue vopsu, seekord tugevama.
Vaadand siis tagasi ja ehmus
hirmsat moodi nähes, et teine ja­himees
polnud muu kui^ vana karu
ise. Mesikäpp krahmas hülge püü­nistest
ja hakkas kohe seda murd­ma..
Hülgekütir ei ohiud aega oo­data,
millal karu kõhu täis sai. Ta
jooksis nii kuis jalad andsid koju
tagasi
Ka põhjamaade uurijaü pole
suuremat vaenlast kui jääkaru.
Kane kurdab oma ekspeditsiooni-päe\'
ücus jääkarude üle: „Viimane
peidupaik, millega ma nii väga ar­vestasin,
oli jääkarude poolt täieli­kult
lõhutud^ kuigi meie arvestuste
kohaselt oleks see.pidanud vasta
pidama. Mitte raasukest pemmi-kani
(eriline Põhja-Ameerika in­diaanlaste
kuivatatud ja peeneks-ambitud
ja siis kokkupressitud lir-hakonserv)
pohiud ka hamba alla
võtta, väljaarvatud ,see, m i s oli
ümmargu&tes raudkastides. Sinna
ei aidanud nende teravad hambad
ega pikad kahetoUised küüned.
Küll olid nad neid kaste rullinud
ja pildunud kui jalgpalli igas suu­nas,
vaatamata et nad kaalusid
koos oma kalli sisuga üle kaheksa­kümne
naela, üks viinavaat, tu­gevate
raudvitstega, oli löödud tu­handeks
tükiks ja plekist likööri-plasku
oli taotud peaaegu ümmar-gttseks
palU'ks: teravad kiskjakiiü-ncd
olid paksu plekki jätnud tera-kohta
üks Sir Francis M'Clintock'i vad jäljsd. Soolatud liha oli olnud
anekdoot, mis juhtunud ühe Uper- neile samuti suureks maiuspalaks
noort hädaohus olevat järglast.'
Kuid paraku, inimese kavalusel ei
ole lõppu. Jahiniehed, nähes kui
väga merihobus ed oma poegi ar­mastavad,
piiüdsid tavaliselt jahi
algiiseks ühe poja kinni ja 'kui siis
vanad merihobused appi tõttasid,
läks tapatalguks lahti. V
Maailm on karm. Meenus kuis
alles 1950-tel aastatel keelati Ka­nadas
hülgepoegade elusalt nülgi­mine,
peale seda kui eriti saksa
humanistid sellest palju füme näi
danud olid ja linnasakste südamed
haledaks läksid;
Merüiobused piirduvad Arktika
rannaeluga, väljaarvatud, kui aju>
jää või muu õnnetus nad ulgume-i%
le ajab. Nende peamised paikne-misalad
on Teravmäed, Novaja
Zemlja, Põhja-Gröönimaa, Hudso­ni
ja Baffini lahe kaldad ja teisel­pool
Põhja-Jäämerd Beringi mere
rannad ja Beringi väinadest põhja
poole Ameerika ja Aasia põhjarah-nik,
Barrowi maanina piirkonnas.
Kuna jääkarusid on nähtud kuni
sada müli mandlist jääpankadel
ringi sõitmas, võib neid vabalt
koos teiste mereloomadega kirjel­dada.
Jääkaru jahib lõhna järgi ja
liigub järjekindlalt vastutuult. Ta
lemmiktoit on hülgeUha. Käpad
peidetud karvadesse roomab ta
hülge lähedale ja kargab siis järs­ku
nelja jalaga oma ohvrile selga,
olgu see siis maas või vees. Hea
ujujana võib ta katta kobn miüi
tumii aja;ga ja ujuda vee all pikki
kaugusi.
Kuigi jääkaru võib näljasena,
haavatuna või ärritatult rünna]^
meest, ei haava ta immest, kiü pa­remat
kaupa on käepärast. Selle
söödud. Iga ruumis leiduv rüde- j
hüp ja vaip olid ära näritud ja r i ­badeks
kistud, kaasaarvatud lippi
mida me oma pikematel peatustel
tavaliseltvardasse tõmbasime."
Jah, lisaks mereelanikele on
veel palju merelinde, kes Arktika
randades poegivad. Mõned neist
jäävad nierele, kus aga vähegi su-lavett
leidub. Kõige põhjapoolse-mail
kaljumügerikel võime alke
näha oma peredega koos ja Rossi
kajakaid on nähtud põhjapool 82
laiuskraadi veenirede ääres.
Viisakalt" ruumi ja poevad
remsaabunute kõrvale.
Maa peal on ta jahimehele ker­geks
saagiks, ent mitte vees. Meri­hobu
ei. ründa tavaliselt ennekui
teda rünnatakse ja kui vaja, tule­vad
teised merihobused kaugelt
oma haavatasaanud perekonnaln-get
aitama ja võivad olla väga
vüiased ja hädaohtlikud.
Nagu hülged, nü ka merihobused,
on kergesti taltsutatavad ja väga
lembeloomulised. Heaks näitelö oi
üks noor merihobu, kes toodi 1829.
a. elusalt Arhangelskist St. Peters-burgi
madaam Dennebecq'ile, kes
looma väga hoidis. Meriliobusele ei
jäänud^ee märkamatuks. Iga kord
kui madaam teda vaatama tuü,
tervitas ta teda südaml^ ühma-tusega.
Samuti ei jälginud ta oma
vialitsejat mitte X^giC sihnadega,
vaid merihobu oU ülimalt õnnelik,
kui ta sai oma pea panna oma va­litsejanna
sülle. J a ' madaam Den-nebecq
armastas oma merihobust
sama palju kui oma lapi koera.
Kui Mr Lamont, jahihuvüine ing­lise
dzentleman, sellest kuulis, ju-tus'fas
ta loo ühelt oma jahiretkelt
Teraymägedesse. Mehed olid hül-gejahü
ja rünnati üht ema meriho­bust,
kes-kaitses kaenlas, oma väi­kest
poega. Iga. kord kui hädaoht- anekdoot, mis juhtunud ühe "Uper- neile samuti suureks maiuspalaks landil esinevad nimed panevad
lik löök tuli, varjas 4a kehaga oma naviki elanikuga. Mees läinud pi ^ ja kohvipulber oli ka jäägitul^^ mind'•kohati veelgi r o ^^
kord kui lendasin üle Atlandi te­gi
meie BOAG vahemaandumine
Reik ja vikis, kus paar tuhdTistii-sime
ja ootasime sealse^lennujaa­mas
punapäiste^karusnahkäde^
riietatud härrade, ja daamide kes­kel.
Tõustes ja maandumisel^ nä­gime
tänapäeva Islandi linhatule-sid
sellel kaugel põhjamaa saai-el,
millest vist Kalevipoja eeposeski
lugeda on, kus ta teel maailma
lõppu OÜ onia Lennukiga". :
Islandi; võiks Sama hästi nüne-tada
•Tulemaaks, kuna l^õik ta
40 000 ruutmiili on merešügavus-test
vulkaanilisel teel saareks kae­vanud.
Alul olid liksikud karid
ümbritsjeva mere lõhkuda, siis ker­kis
aga rohkem ja rohkem kraat­reid
jä voolas laavat, tekitades
suure saara,jäämägedega, inis ku
mõned vanad tugisambad sügavale
nierre ulatuvad. .
Lugedes seda yaiia lugu on jub^
nii mõnigi kord mu eestlase ins­tinktid
kõditadä saanud, kuid[. Is
ma, kuid lähme jutuga edasi, küll.
aeg kõik asjad harutab!
Talvel- kui peaaegu alaline ööj
katab selle tules sündinud saare
kõnnumaid ja lained müris'tavad
vastu ta kaldaid, ei ole vist küll
mahajäetumat meeleolu tekitavat
)aika maamunal. Kuid suvel Is­landi
karm loodus pakub nii mõn­dagi
meeldivat. Süs süm puhkab
rohelistel orgudel ja kristalsetel
järvedel, lilladel mägedel või
võimsatel kaljumagedel. igi^äst
lumemütstega peas, mis tõusevad
Alpide m a jesteetlikusega silmapü-ril
kõrguste poole ja saarekülasta-jal
tekib^lausa kiusatus hüüda koos
ta isamaalüce poegadega, et: Is­land
on parun maa päikese a l l !"
Viljatuse needus lasub peamiselt
saare kagu- ja keskosas. Sün ei
näe muud kui vulkaaniliste kivide
tühünaad või tohutusuuri jäävälju,
mUlistest suurim -on Klofa jökul,
4 000 ruutmüli. Selle sõmjerlume ja
jääliustiku sisemus oii täiesti tuiid-matu.
Saare kõrgemad tipsid, sa­mal
ajal ka kohutavamad vulkaaV
nid selles seni valhitaniata t ^ j u
ses, tõusevad taeva poole saare
lõuna jäedala osas, vaadates 6 000;
jala kõrguselt oma rivaalide.peale. /
Nü hagu selle kauge põhjamaa
saare jääliustikud ja lumeväljad
ületavad oma mahult Alpides lei­duva,
niisamuti on Etna ja Vesuu­vi
laavajõed tühised nü^ed, võrrel-del
sellega, kui palju, suläkiye ja
igasugust põlevat Islandi tulemäed
aegade jooksul endast välja on aja-
X