1977-01-06-01 |
Previous | 1 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
s
Mr. 1 (2348) XXVI aastakäik Neljapäeval, e. j a a n u a r i l t - Thwrsday, January 6, 197T Üksiknumbri hind 35 eeni
aa
Ameerika Ühendriikides jälgitakse surare pinevusega inue presidendi
Jimmy Garteri ametisse astumist ja kalkuleeritakse, millist
sisevja välispoliitikat halikab uus^ president koos oma valit^
šugega viljelema ja millised võiksicl olla selle poliitika tulemused.
Üheks suuremaks probleemiks on rahu säilitamine 1971.
aastal, mis N. Liidu agressiivse poliitika tulemusena ei ole siiski
feerge ülesanne.
Paljud ühendriikide el^sperdid
m jõudnud süski veendumusele,
teatud tündsmänkide järele otsustades
sõlmivad -ühendrügid
teiate riikidega tulevikus süstemaatiliselt
selliseid sidemeid, mis
peaksid kindlustama maailmas
rahu. Möödunud aasta sündmused
kinnitavad, et ameerililased
sekkuvad pärast Vietnami katastroofi
ikka väliem ja väliem sõjaliste
jõududega maailmasündmustesse,
millele vihjab ameeriklaste
ükskõiksus möödunud
aastal Lübanoni ja' Angoola
#idmuste puhul.
ühendriikidel uus president
Jimmy Carter on esinenud tulevaste
võimailike relvastatud konfliktide
suhtes väga ettevaatliku
äotkt^oriiniga, mainidjes, et toa
presidendina ei sekku toiagi sõjaliste
jõududega teiste riikide
siseasjadesse kui Ühendriikide
julgeolek ei ole o t s ^ i t ohustasid.
. •}
Kuid samal ajal MiieerMaste
d^äklafatsioonidega; ja ikavatsus-
*3ga ei saa möödi minna faMi-tet,
et N. Lüt jätkab palavliku-liselft
oma relvastam^t ning et
sjaailmas on praegu 't&rve rida
. KaftsMmmeBidvlis aastat taga- on olenev suurel , m f e l ka aja-si,
neljapäeval. 3. Jaanuaril 1952, lehe sisust, hoiakust ja kontaktl-ülmus
Kanada eestlaste ette uus dest meie ühiskonnaga,
eesti ajaleht — kaks korda näda- j Wjud lugejad ei ole võibpUa
las ibnuv „Vaba Eestlane". Oli | teadlikud, et pagulasajalehe |toi-neid,
kes ennustasid uuele ajale-j metamine ja väljaandmine on
hele peatset kadu, arvates, et palju raskem ja komplitseeritum
eesti ühBskond Kanadas ei suuda ülesanne ku! ajakirjanduslikul
kaks korda nädalas ilmuvat ajJU alal töötamine oma riigis ja oma
lehte üleval pidada. K«id samal ralivusUku ühiskonna kfeskel.
ajal leidus rohkesti ka selliseid majoones ei võimalda väikese
Inimesi, kes kinnitasid, et eesta rahvusgrupi tõttu piiratud lu|;e-ühiskond
Kanadas vajab sagedamini
ilm^vai
sõna nihg uu
periiDodillst kirja-ajaleh^
ees avanevad
valla tiilevikuväravad. Seekord
oU optimistidel õigus, kuna
jäte hulk rakendada moodsi,id
tehnilisi vahendeid trükitehnilise
kiilje moöemlseeHimiseks ja ioi-metusliikmete
arvu vajalikul
määral suurendamiseks ning tei-
„Vaba Eestlane" on ilmunud j seks on väljaspool Eestit elav
ühiskond kaotanud esimeste pa-gulasaastate
homogeense tervikluse
ja kokliuhoiutunde. On tek-
Idnud igasugused grupid ja fraktsioonid
ning eriti kodmiiaaga läbikäimise
pinnal on arenenud poliitilised
lahkhelid ja emotsio-naalsed
raevupuliangud, mis kanduvad
paratamatult ka. ajalehe
toünetustesse ning suurendavad
toimetajate niigi suurt igapäevast
töö- ja murekoormat.
Tavaliselt suvatsetakse ütelda,
nüüd juba kakskümmendviis aastat
ning jätkab elujõulisena ning
sünse mandri eesti ühiskonda tugevalt
jüurdununa oma senist
edukäiku.
Juubeliaastal võil^s küsida, millele
baseerub „Vaba Eestlase" senine
edu kahekümneviie aasta
kestel? Millest on see tingitud, et
meie ühiskond on suuteline ja
tahteline ohiud selle pika aja
jooksul suurearvuliselt tellhna
ja lugema kaks korda nädalas ilmuvat
lehte ning on kindlustanud
sellega ajalehe pideiva ja korrapärase
ilmumise?' . .
et ajalehes reflekteerub kogu
ümbruse s. t. meie ühiskonna
igapäevane elü kõigi oma murede,
Möödunud aastal korraldatud i rõõmude ja probleemidega või
Eesti Raamatuaastal meenutati teiste sõnadega, et ajaleht on
korduvalt Eesti Vabariigi presi- meie rahvusgrupi elu peegelpilt
dendi K. Pätsi ütelust vabas Ees- See on kahtlemata õige, kuid
tas toimunud Raamatuaastal, kus sellele lisaks on Vaba Eestlane"
president Idnnitas. et eesti rah- ohiud ka meie rahvusgrupi süda-va
tõus ja langus on seotud eesti; metuniiistuseks, katsudes leida
raamatuga. Praeguses paguSJtö-Luisel teed ja tasakaaluk
tulipunkte, kus võivad : tekkida
; plahvatused, mis võivad areneda
I suuremaks sõjaks. Kogutud andmed
ja, ekspertide analüüsid kinnitavad,
et N. Liit katsub relvastuse
alal _saavutada Ühendrükide
ees ülekaalu ning sellele võivad
järgneda Moskva relvastatud
aktsioonid Lähis-Idas. või Aafrikas.
•. •
Ühendriikide strateegide arvates
on 1977. aasta riskantsemad
piirkonnad: Lähis-Ida, tkus kokkuleppe
nurjumisel Araabia riigid
võivad katkestada õli väljaveo
läänemaailma ning Washingtonil
võib tetekida otsene kokkupõrge
Moskvaga. 2. Euroopa, to; Jugoslaavia,
diktaatori Tito suruna korral
N. Liit võib -saata oma väed
JugosJaaviasse. ühendrükidel tuleb
süs otsustada, kas( jääda
ükskõikseks pealtvaatajaks või
sündmustesse vahele sekkuda. 3.
; Korea, kus Põhja-Korea diktea-
' tor Kim i l Sung ootab amuit
soodsat momenti Lõuna-Korea
vaUutamiseks. Kriisi võimalused
suurenevad tunduvalt ikul ühend-rügid
haSflkavad oma sõjaväge
Koreast välja tooana nagu seda
lubas presidendiks valitud Jimmy
Cärber.
Olukorras võiksime süski teataval «3t'3itiäskonna hoiaku ImjundamiT
määral laiendada seda meie riigi- sel ja lahvi^slikele probleemidele
pea deklaratiivset väljendust ja lähenemisel. Sellase erapooletu
ütelda- eesti rahva ja eestluse
tõus ja langus vabas maailmas
eksülolukorräs ön seotud eesti
raamatuga ja eesti ajakirjandusega.
•'.
Meil ei pruugi lähemalt hakata
selgitama ^ eesti ajakirjanduse
tähtsust eesti ühiskonnale paguluses,
kuna üldiselt on selge, et
eesii rahvusgrupi praegused jõulised
eneseavaldused paljudes
sektorites kuivaksid ja närbuksid
lühikese aja jooksul kui ei oleks
meie oma emakeelset ajakirjandust.
Sellest tulenevalt. võiks
väita, et „Vaba Eestlase" senine
edu on eeskätt tingitud meie
üi5iskonna tungivast vajadusest
kaks korda nädalas ilmuva ajalehe
järele. Kuid meie vaataksime
küsimusele väga ühekülgselt
kui meie rahuldulvshiae üksnes
selle oletusega.Tundub, et oluline
ei ole initte ainult vajadus,vaid ka
moodused ja vüsid kuidas neid
vajadusi rahuldatakse teiste
sõnadega: „Vaba Eestlase'- edu
joone ja liini jälgimine oh„Va-ba
Eestlase" toimetusel kergem
seetõttu^ et leht ei ole ühegi poliitilise
grupeeringu, majandusliku
ettevõtte egsi seltskpndlilm ja
akadeemilise organisatsiooni teenistuses.
Et meie rahvusgrupp
š,Vaba Eestlase" senist hoiakut
on hinnanud, seda kinnitab üha
suurema lugejate arvu koondumine
meie lehe ümber.
Kakskiunmendviis aastat on olnud
pikk aeg ühe ajalehe elus
pagulasolukorras. „Vaba Eestlase"
edule on kaasa aidanud paljud
kaastöölised ja tuhanded lugejad
üle terve vaba maailma,
kelledele kuuIMj Juubeliaastal;
„Vaba Eestlast* loimetuse ja;
väljaandjate täiiü. Sellele lugejas-'
konna toetusele ja paljude kaastööliste
abile lootes läheb Vaba j
Eestlane" vastu järgmisele kahe-kümneviiele
aastale, taotledes
eesti ühiskonna teenimist oma
seniste kindlate rahvuslike põhimõtete
ja kaine hoiaku alusel.
Cart©r kohtab
WASHINGTON — Ühendriiki-de
presidendiks valitud Jimmy
Carter tegi teatavaks, et välispoliitika
alal on temal kavas kokkusaamine
N. Ludu kommunistliku
fartei keskücoünitee peasekre-täri
Brezhneviga, et selgitada
võimalusi kaugrelvade^ piiramiseks.
Kui venelased nõus on, siis
toünuiks kokümsaamine USA-s ja.
miftte hiljem kui septembris.
Venelased heidavad president
Gerald Pordüe ette, et ta ei olevat
osutanud iküMdast valmis-olekat
strateegiliste relvade pü-ramise
ikokkuleppe tegemiseks
N. Li:duga. Samuti avaldas välis^
Uys v@Bie Saadik
WASHINGTON — Lääneriikide
diplomaadid Washingtonis on
arvamisel, et N. Liidu. saadik
Ühendriikides Anatoli Dobrõnin,
kes sellel kohal on ohiud 1981.
aastasit alates, kutsutakse peatselt
koju ning asendataikse noore-
I ma mehega, kellel on paremaid
I võimalusi kontaiktide söhnimiseöcs
Carteri administratsiooniga.
minister Kissjnger arvamust, et
president Ford olevat lüga palju
arvestanud 'kaitsemiiüsteeriumi
seisukohti N. Vene tingimuste ta-gasilükkaimisel.\
estlas
ERNST JÄÄKSON
EA^. Peakonsul saadiku Ülesannetes '
Kõigi põhiliste vabaduste esiritta kuulub vaba mSite avaldus
ning vaba ajakirjandus. Iga totalitaarne riigikord keelab
või piirab seda põhilist õigust, ning kommunistliku korra juures
peab ajakirjandus teenima vald väikest valitsevat kfld-konda.
Selles seisab ka suur vahe vabade eestlaste häälekandjate
ja okupeeritud Eesifis Ihnuvaite eestikeelsete Nõukogude
Vene korda teenivate ajalehtede ja sijakirjandnase vahel.
„Vaba Eestlane" on möödunud kahekümneviie aasta kestel
seisnud vabade eestlaste teenistuses ning andnud loms
veergudel ruumi paljude erinevate mõtete väljenduseks, sealjuures
g^aga iõhusalt kaitstud eesti rahva õigust vabadus©-^
le ja iseseisvusele, mis on Ja Jääb meie nihva peamiseks,
Rahvas ja ajaleht käivad käsikäes. Nagu inimese kehagi
vajab igapäevast toitu, nii vajab ta vaim mõtte ainet ja eatust.
Võime olla tänulikud kõigile neile, kes on hoolitsenud
eesti ajakirjanduse loomise ja edasikfindmise eest vabas maailmas.
Eriti tahame nüüd tervitada „Vaba Eestlast", tema
toimetust ja kaastöölisi 25va juubeli puhul ning soovida nd-le
värsket jõudu töö jätkamiseks. •
. E.V. aupeakonsw^Kanadas
Kui Teise maailmasõja relvad vaikisid ja asuti'Uesüdama
rahvusvahelisi probleeme, siis selgus peagi, et §ee suur relvade
konflM, mida laaiieliitlaste poolt oli võideldud vabaduse
ja demokraatia nimel, oli jätnud masendava pärandi, sest
peaaegu 100 miljonit idaeurooplast oli selle võitluse otsese ta-'
gajärjena jäänud despootilise totaiitaaf-võimu, kommunlsi-liku
Venemaa haardesse.
Selle II maailmasõja traagilise päranduse ohvriks jäi
Eesti rahvasi kes koos ränkade vereohvritega kaotas ka oma
riikliku iseseisvuse ja vabaduse. I
Järelsõjaaegne periood on ida ja lääne konfrontatsioonis
läbi teinud mitu faasi, nn. kühnast sõjast kimi praeguse de-tenteni,
kaasaarvatud otsesed lokaalsed sõjalised kokkupõrked
Koreas, Vietnamis ja Aafrikas, mis on suure järjekindlusega
paljastanud kommunistliku imperialismi vallutushimu.
Eestlased, kes sattusid II maailmasõja keerises põgenikena
vabasse maailma, on AOlnud otseses seoses seEe ideoloogilise
konfrontatsiooniga, kmia nad ei ole aktsepteerinud seda
vägivaldset pärandit: oma maa ja rahva vabaduse kaotust
Vabade eestlaste ideoloogiline võitlus oma rahva õiguste
eest on kestnud niihästi individuaalselt kui organiseeritud to-jul
kolm aastakümmet.
Selle võitluse üheks oluliseks kandjaks, tiivustajaks ja
kaitsjaks on olnud vaba eesti ajakirjandus. Ajaleht „Vaba
Eesilahe", mis algava aastaga tähistab oma 25. ilmumise Juubelit,
omab selles ideoloogiiises võitluses väärika koha.
„Vaba Eestlane'* ön julgelt Imuiutanud eesti vabadusnõiid-luse
sõnumit, ta on kartmatult paljastanud vaenlase valede
laviini ja Kanada eestlaskonna lõhkumiskatseid, ta on püüd/
nud levitada objektiivset informatsiooni Eesti iseseisvusaegse
ajakirjanduse parimate traditsioonide kohaselt.
Meie piiratud ressurside juures on see oMud äukartustärar
tav ülesanne, mille edukat labivümist saab seletada ainult
toimetajate kutsealalise andumuse ja sügava usuga oma rahva
võitluse missiooni, mis õn omakorda leidnud heataliitlik<<
ku hindamist lugejate poolt.
,,Vaba Eestlase" juhtkiri 6. l.^^W^ määiitleb selle lehe
rahvusliku moraali-kreedo: „ ,^Vaba Eestlases" peab kajastuma
täielik koostöövaim, mis ühendab kogu vaba eestlaskond
da ühiseks võitlevaks raJivustervikuks. Ta seab bnia eesmärgiks
kogu eestlaskonna huvide Mtsmise j£^ eestlus
eest võitlemise mõlemal pool raudeesriiet*.
?5. juubeliaasta täMstamisel kiialüb .,Vaba Eestlase" perele
kõikide rahvuslikuli mõtlevate eestlaste tönu ja lugupidamine
meie ühiste rahvuslike eesmärkide ieenimise eest,
ja lootuses Eesti rahva vabaduse koitu.
Õnne ja edu selle väärtusBIkiE mhvusIikE v&ima Jsy taevase
edasikandmist.
1
Hoidke elavana P5A/o-4fneerffco oinuke kok3 karda nädalas Umy eestikeelne ofafeftf — feffige „Võbci Eesffasf" teOimiskapoiig lk. 3
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 6, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-01-06 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770106 |
Description
| Title | 1977-01-06-01 |
| OCR text | s Mr. 1 (2348) XXVI aastakäik Neljapäeval, e. j a a n u a r i l t - Thwrsday, January 6, 197T Üksiknumbri hind 35 eeni aa Ameerika Ühendriikides jälgitakse surare pinevusega inue presidendi Jimmy Garteri ametisse astumist ja kalkuleeritakse, millist sisevja välispoliitikat halikab uus^ president koos oma valit^ šugega viljelema ja millised võiksicl olla selle poliitika tulemused. Üheks suuremaks probleemiks on rahu säilitamine 1971. aastal, mis N. Liidu agressiivse poliitika tulemusena ei ole siiski feerge ülesanne. Paljud ühendriikide el^sperdid m jõudnud süski veendumusele, teatud tündsmänkide järele otsustades sõlmivad -ühendrügid teiate riikidega tulevikus süstemaatiliselt selliseid sidemeid, mis peaksid kindlustama maailmas rahu. Möödunud aasta sündmused kinnitavad, et ameerililased sekkuvad pärast Vietnami katastroofi ikka väliem ja väliem sõjaliste jõududega maailmasündmustesse, millele vihjab ameeriklaste ükskõiksus möödunud aastal Lübanoni ja' Angoola #idmuste puhul. ühendriikidel uus president Jimmy Carter on esinenud tulevaste võimailike relvastatud konfliktide suhtes väga ettevaatliku äotkt^oriiniga, mainidjes, et toa presidendina ei sekku toiagi sõjaliste jõududega teiste riikide siseasjadesse kui Ühendriikide julgeolek ei ole o t s ^ i t ohustasid. . •} Kuid samal ajal MiieerMaste d^äklafatsioonidega; ja ikavatsus- *3ga ei saa möödi minna faMi-tet, et N. Lüt jätkab palavliku-liselft oma relvastam^t ning et sjaailmas on praegu 't&rve rida . KaftsMmmeBidvlis aastat taga- on olenev suurel , m f e l ka aja-si, neljapäeval. 3. Jaanuaril 1952, lehe sisust, hoiakust ja kontaktl-ülmus Kanada eestlaste ette uus dest meie ühiskonnaga, eesti ajaleht — kaks korda näda- j Wjud lugejad ei ole võibpUa las ibnuv „Vaba Eestlane". Oli | teadlikud, et pagulasajalehe |toi-neid, kes ennustasid uuele ajale-j metamine ja väljaandmine on hele peatset kadu, arvates, et palju raskem ja komplitseeritum eesti ühBskond Kanadas ei suuda ülesanne ku! ajakirjanduslikul kaks korda nädalas ilmuvat ajJU alal töötamine oma riigis ja oma lehte üleval pidada. K«id samal ralivusUku ühiskonna kfeskel. ajal leidus rohkesti ka selliseid majoones ei võimalda väikese Inimesi, kes kinnitasid, et eesta rahvusgrupi tõttu piiratud lu|;e-ühiskond Kanadas vajab sagedamini ilm^vai sõna nihg uu periiDodillst kirja-ajaleh^ ees avanevad valla tiilevikuväravad. Seekord oU optimistidel õigus, kuna jäte hulk rakendada moodsi,id tehnilisi vahendeid trükitehnilise kiilje moöemlseeHimiseks ja ioi-metusliikmete arvu vajalikul määral suurendamiseks ning tei- „Vaba Eestlane" on ilmunud j seks on väljaspool Eestit elav ühiskond kaotanud esimeste pa-gulasaastate homogeense tervikluse ja kokliuhoiutunde. On tek- Idnud igasugused grupid ja fraktsioonid ning eriti kodmiiaaga läbikäimise pinnal on arenenud poliitilised lahkhelid ja emotsio-naalsed raevupuliangud, mis kanduvad paratamatult ka. ajalehe toünetustesse ning suurendavad toimetajate niigi suurt igapäevast töö- ja murekoormat. Tavaliselt suvatsetakse ütelda, nüüd juba kakskümmendviis aastat ning jätkab elujõulisena ning sünse mandri eesti ühiskonda tugevalt jüurdununa oma senist edukäiku. Juubeliaastal võil^s küsida, millele baseerub „Vaba Eestlase" senine edu kahekümneviie aasta kestel? Millest on see tingitud, et meie ühiskond on suuteline ja tahteline ohiud selle pika aja jooksul suurearvuliselt tellhna ja lugema kaks korda nädalas ilmuvat lehte ning on kindlustanud sellega ajalehe pideiva ja korrapärase ilmumise?' . . et ajalehes reflekteerub kogu ümbruse s. t. meie ühiskonna igapäevane elü kõigi oma murede, Möödunud aastal korraldatud i rõõmude ja probleemidega või Eesti Raamatuaastal meenutati teiste sõnadega, et ajaleht on korduvalt Eesti Vabariigi presi- meie rahvusgrupi elu peegelpilt dendi K. Pätsi ütelust vabas Ees- See on kahtlemata õige, kuid tas toimunud Raamatuaastal, kus sellele lisaks on Vaba Eestlane" president Idnnitas. et eesti rah- ohiud ka meie rahvusgrupi süda-va tõus ja langus on seotud eesti; metuniiistuseks, katsudes leida raamatuga. Praeguses paguSJtö-Luisel teed ja tasakaaluk tulipunkte, kus võivad : tekkida ; plahvatused, mis võivad areneda I suuremaks sõjaks. Kogutud andmed ja, ekspertide analüüsid kinnitavad, et N. Liit katsub relvastuse alal _saavutada Ühendrükide ees ülekaalu ning sellele võivad järgneda Moskva relvastatud aktsioonid Lähis-Idas. või Aafrikas. •. • Ühendriikide strateegide arvates on 1977. aasta riskantsemad piirkonnad: Lähis-Ida, tkus kokkuleppe nurjumisel Araabia riigid võivad katkestada õli väljaveo läänemaailma ning Washingtonil võib tetekida otsene kokkupõrge Moskvaga. 2. Euroopa, to; Jugoslaavia, diktaatori Tito suruna korral N. Liit võib -saata oma väed JugosJaaviasse. ühendrükidel tuleb süs otsustada, kas( jääda ükskõikseks pealtvaatajaks või sündmustesse vahele sekkuda. 3. ; Korea, kus Põhja-Korea diktea- ' tor Kim i l Sung ootab amuit soodsat momenti Lõuna-Korea vaUutamiseks. Kriisi võimalused suurenevad tunduvalt ikul ühend-rügid haSflkavad oma sõjaväge Koreast välja tooana nagu seda lubas presidendiks valitud Jimmy Cärber. Olukorras võiksime süski teataval «3t'3itiäskonna hoiaku ImjundamiT määral laiendada seda meie riigi- sel ja lahvi^slikele probleemidele pea deklaratiivset väljendust ja lähenemisel. Sellase erapooletu ütelda- eesti rahva ja eestluse tõus ja langus vabas maailmas eksülolukorräs ön seotud eesti raamatuga ja eesti ajakirjandusega. •'. Meil ei pruugi lähemalt hakata selgitama ^ eesti ajakirjanduse tähtsust eesti ühiskonnale paguluses, kuna üldiselt on selge, et eesii rahvusgrupi praegused jõulised eneseavaldused paljudes sektorites kuivaksid ja närbuksid lühikese aja jooksul kui ei oleks meie oma emakeelset ajakirjandust. Sellest tulenevalt. võiks väita, et „Vaba Eestlase" senine edu on eeskätt tingitud meie üi5iskonna tungivast vajadusest kaks korda nädalas ilmuva ajalehe järele. Kuid meie vaataksime küsimusele väga ühekülgselt kui meie rahuldulvshiae üksnes selle oletusega.Tundub, et oluline ei ole initte ainult vajadus,vaid ka moodused ja vüsid kuidas neid vajadusi rahuldatakse teiste sõnadega: „Vaba Eestlase'- edu joone ja liini jälgimine oh„Va-ba Eestlase" toimetusel kergem seetõttu^ et leht ei ole ühegi poliitilise grupeeringu, majandusliku ettevõtte egsi seltskpndlilm ja akadeemilise organisatsiooni teenistuses. Et meie rahvusgrupp š,Vaba Eestlase" senist hoiakut on hinnanud, seda kinnitab üha suurema lugejate arvu koondumine meie lehe ümber. Kakskiunmendviis aastat on olnud pikk aeg ühe ajalehe elus pagulasolukorras. „Vaba Eestlase" edule on kaasa aidanud paljud kaastöölised ja tuhanded lugejad üle terve vaba maailma, kelledele kuuIMj Juubeliaastal; „Vaba Eestlast* loimetuse ja; väljaandjate täiiü. Sellele lugejas-' konna toetusele ja paljude kaastööliste abile lootes läheb Vaba j Eestlane" vastu järgmisele kahe-kümneviiele aastale, taotledes eesti ühiskonna teenimist oma seniste kindlate rahvuslike põhimõtete ja kaine hoiaku alusel. Cart©r kohtab WASHINGTON — Ühendriiki-de presidendiks valitud Jimmy Carter tegi teatavaks, et välispoliitika alal on temal kavas kokkusaamine N. Ludu kommunistliku fartei keskücoünitee peasekre-täri Brezhneviga, et selgitada võimalusi kaugrelvade^ piiramiseks. Kui venelased nõus on, siis toünuiks kokümsaamine USA-s ja. miftte hiljem kui septembris. Venelased heidavad president Gerald Pordüe ette, et ta ei olevat osutanud iküMdast valmis-olekat strateegiliste relvade pü-ramise ikokkuleppe tegemiseks N. Li:duga. Samuti avaldas välis^ Uys v@Bie Saadik WASHINGTON — Lääneriikide diplomaadid Washingtonis on arvamisel, et N. Liidu. saadik Ühendriikides Anatoli Dobrõnin, kes sellel kohal on ohiud 1981. aastasit alates, kutsutakse peatselt koju ning asendataikse noore- I ma mehega, kellel on paremaid I võimalusi kontaiktide söhnimiseöcs Carteri administratsiooniga. minister Kissjnger arvamust, et president Ford olevat lüga palju arvestanud 'kaitsemiiüsteeriumi seisukohti N. Vene tingimuste ta-gasilükkaimisel.\ estlas ERNST JÄÄKSON EA^. Peakonsul saadiku Ülesannetes ' Kõigi põhiliste vabaduste esiritta kuulub vaba mSite avaldus ning vaba ajakirjandus. Iga totalitaarne riigikord keelab või piirab seda põhilist õigust, ning kommunistliku korra juures peab ajakirjandus teenima vald väikest valitsevat kfld-konda. Selles seisab ka suur vahe vabade eestlaste häälekandjate ja okupeeritud Eesifis Ihnuvaite eestikeelsete Nõukogude Vene korda teenivate ajalehtede ja sijakirjandnase vahel. „Vaba Eestlane" on möödunud kahekümneviie aasta kestel seisnud vabade eestlaste teenistuses ning andnud loms veergudel ruumi paljude erinevate mõtete väljenduseks, sealjuures g^aga iõhusalt kaitstud eesti rahva õigust vabadus©-^ le ja iseseisvusele, mis on Ja Jääb meie nihva peamiseks, Rahvas ja ajaleht käivad käsikäes. Nagu inimese kehagi vajab igapäevast toitu, nii vajab ta vaim mõtte ainet ja eatust. Võime olla tänulikud kõigile neile, kes on hoolitsenud eesti ajakirjanduse loomise ja edasikfindmise eest vabas maailmas. Eriti tahame nüüd tervitada „Vaba Eestlast", tema toimetust ja kaastöölisi 25va juubeli puhul ning soovida nd-le värsket jõudu töö jätkamiseks. • . E.V. aupeakonsw^Kanadas Kui Teise maailmasõja relvad vaikisid ja asuti'Uesüdama rahvusvahelisi probleeme, siis selgus peagi, et §ee suur relvade konflM, mida laaiieliitlaste poolt oli võideldud vabaduse ja demokraatia nimel, oli jätnud masendava pärandi, sest peaaegu 100 miljonit idaeurooplast oli selle võitluse otsese ta-' gajärjena jäänud despootilise totaiitaaf-võimu, kommunlsi-liku Venemaa haardesse. Selle II maailmasõja traagilise päranduse ohvriks jäi Eesti rahvasi kes koos ränkade vereohvritega kaotas ka oma riikliku iseseisvuse ja vabaduse. I Järelsõjaaegne periood on ida ja lääne konfrontatsioonis läbi teinud mitu faasi, nn. kühnast sõjast kimi praeguse de-tenteni, kaasaarvatud otsesed lokaalsed sõjalised kokkupõrked Koreas, Vietnamis ja Aafrikas, mis on suure järjekindlusega paljastanud kommunistliku imperialismi vallutushimu. Eestlased, kes sattusid II maailmasõja keerises põgenikena vabasse maailma, on AOlnud otseses seoses seEe ideoloogilise konfrontatsiooniga, kmia nad ei ole aktsepteerinud seda vägivaldset pärandit: oma maa ja rahva vabaduse kaotust Vabade eestlaste ideoloogiline võitlus oma rahva õiguste eest on kestnud niihästi individuaalselt kui organiseeritud to-jul kolm aastakümmet. Selle võitluse üheks oluliseks kandjaks, tiivustajaks ja kaitsjaks on olnud vaba eesti ajakirjandus. Ajaleht „Vaba Eesilahe", mis algava aastaga tähistab oma 25. ilmumise Juubelit, omab selles ideoloogiiises võitluses väärika koha. „Vaba Eestlane'* ön julgelt Imuiutanud eesti vabadusnõiid-luse sõnumit, ta on kartmatult paljastanud vaenlase valede laviini ja Kanada eestlaskonna lõhkumiskatseid, ta on püüd/ nud levitada objektiivset informatsiooni Eesti iseseisvusaegse ajakirjanduse parimate traditsioonide kohaselt. Meie piiratud ressurside juures on see oMud äukartustärar tav ülesanne, mille edukat labivümist saab seletada ainult toimetajate kutsealalise andumuse ja sügava usuga oma rahva võitluse missiooni, mis õn omakorda leidnud heataliitlik<< ku hindamist lugejate poolt. ,,Vaba Eestlase" juhtkiri 6. l.^^W^ määiitleb selle lehe rahvusliku moraali-kreedo: „ ,^Vaba Eestlases" peab kajastuma täielik koostöövaim, mis ühendab kogu vaba eestlaskond da ühiseks võitlevaks raJivustervikuks. Ta seab bnia eesmärgiks kogu eestlaskonna huvide Mtsmise j£^ eestlus eest võitlemise mõlemal pool raudeesriiet*. ?5. juubeliaasta täMstamisel kiialüb .,Vaba Eestlase" perele kõikide rahvuslikuli mõtlevate eestlaste tönu ja lugupidamine meie ühiste rahvuslike eesmärkide ieenimise eest, ja lootuses Eesti rahva vabaduse koitu. Õnne ja edu selle väärtusBIkiE mhvusIikE v&ima Jsy taevase edasikandmist. 1 Hoidke elavana P5A/o-4fneerffco oinuke kok3 karda nädalas Umy eestikeelne ofafeftf — feffige „Võbci Eesffasf" teOimiskapoiig lk. 3 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-01-06-01
