Vaba Eestlane, November 23, 1968

              Lk 2
Moskva uus doktriin" ja NATO
Tshehhoslovakkia okupeerimise du kolonialismi soodustamist ning
Järelkajal! kristalliseeruda kind- - selle maskeerimist
latesse seisukohtadesse asja Briis- - Arvestades N Liidu agressiiv-seks
toimunud NATO riikide ml- - susega Ja uute võimalikkude rün-nlstr- ite
konverentsil Ja Varssa- - nakutega Ida-Euroop-as
on täie-v- ls
korraldatud Poola kommunist- - likult mõistetav NATO riikide ml-li- ku
partel Juubelipidustustel nistrite karmisõnaline hoiatus N
kus mõlemad pooled deklareeri- - Liidule NATO komünlkee jätab
sid oma edaspidise poliitika lahtiseks saba maailma poolt ra-NA- TO
riikide poliitika määrati kendatavad vastuabinõud kuid
kindlaks ministrite konverentsi deklaratsiooni sõnastusest võib
lõpuknmunikees kus kinnitati et Järeldada et vaba maailm on val-- N
Liidu edaspidised vallutuskat- - mis sajaduse korral oma huvide
e! Ida-Euroop-as
võivad esile
kutsuda rahvusvahelise kriisi jj
ohustada maailmarahu kuna kom
munistliku hlokl poliitiline liin te
reflrkleerm N Liidu kommunist- - takse N Liidule survet avaldada
liku partel Leonid NATO sõjaväe relvastuse moder-Rrerhn- nl
peetud kõnes nisecrimisega sõjavägede suuren-mill- e
toonitati et N Liit ieab damlsega ja majanduslikkude
oma appi tõtata Isale tarvitusele võtmi-Kl!Mii- !il
riielle" Viis ka- -' 8 kaubavahetuses idaga Sa-nital- !m
ähvardab nead tõsta kas muti võib oletada et lääneriigid
või väliste j1 jätavad kinnitamata tuumarelva
atnl li toetusel
Rn7hnev noolt villskuiiliita-tu- d
nnt doktriini" neetakse äa
kaugeleulatuvaks kuld sealluu-re- s
rhanUSrsseks ktws V LIMii
oartrl
ei seleu mllllseWl mM
ranieMaiic enl nõndanimetatud
sotsialistlikkude riikidena Ksht-lmn- la
kuuluvad sellesse nihrll
kl Ma-Fnrnn-ns
kommnnlstHknd
rileld Rumeenia Jugoslaavia J mSk! Vnlil WiiMs nn lood
niiteks Eelptuseea Ahheerinea la
Ilme teise rMla kes samuti on
)ifVlrffrinifl et nad on ntsla-Mstllk- ud
rIUIr! Brerhnevl dok-triinist
ei seim kas N IM peh
end õigustatuks ka neid riike
iMtama h okuneerlma kui ia
Mn et reM ähvardab sisemine
i nl väline hädaoht Nälh et vene-lase- d
jätavad endile siin käed va-haks
ntn# otsustavad saladuse
Vnrral Ise mlllUed riieid nende
abistamlssfäärl Voolavad
Mõned poliitilised vaatlejad
võrdlevad Brethnevl doktriini
ameeriklaste Monroe doktriinita
mille samuti deklareeriti et koi
teised rilrid sekkuvad Ameerika
riikide mõjusfääri siis astutakse
sellele vasta loog Sellise võrd-las- e
tegemisel satutakse siiski
eksiteele sest kai Monroe dokt-riin
nii mõeldud kolonialismi vas-tu
võitlemiseks siis venelaste
Rreihneri doktriin taotleb N Lii
RAKETID KONTAKTID
Hiljutisel Vene oktoobrirevo-lutsiooni
aastapäeval Qtles poliit-büroo
liige Kirill Mazurov oma
Moskvas peetud kõnes: JVfe oleme
alati kõige suuremat
tähelepanu sidemete normalisee
rimlsele USA Ja N Liidu vahel"
Selle peale ütlesid USA välismi-nisteeriumi
nõunikud Washing-tonis
Irooniliselt: Jah
— normaliseerimine nagu hiljuti
Tshehhoslovakkia puhul"
Suhted kahe maailma suurjõu
vahel on praegu kahtlemata Jahe-dad
kuid mitte ebaaktiivsed Ku-lisside
taga on tolmunud juba
mitmed uued kontaktid ja üldiselt
arvestatakse et Jää hakkab mur-duma"
peatselt pärast Richard
Nlxoni tegelikku asumist USA
presidendi positsioonile Hiljutis-tel
läbirääkimistel mis viisid väi-j- a
Fõhja-Vietna- mi pommitamise
lõpetamisele oli väga tähtis roll
N Liidu suursaadikul Washing
tonis Anatoli Dobrõninil Presl
Tshehhoslovakkia sündmusi
Ida-Llä- ne suhted tõenäoli-selt
praegu kõrgseisus
korras
kaitseks ka sõtta astuma Rel-vastatud
kokkupõrget katsutakse
siiski loomulikult kõigi
piirides vältida Ja esialgu püü
peasekretäri
Varssavis
knhnseks sanktsioonide
sisemiste Jõudude
kornmnnUtliku seisukoh-tadest
pühendanud
muidugi
võimalus- -
de leviku piiramise kokkuleppe
mille ratifitseerimine on Moskval
südamel Kui N Liit suurendab
poliitilist survet Jugoslaaviale
siis võib oletada et lääneriigid an-navad
Jugoslaaviale tõhusat relv-a-
ja majanduslikku abi mis või-maldab
Jugoslaaviat oma iseseis-vuse
eest võitlusse astuda
Vaatamata NATO tugevasti sõ
nastatud komunlkeele on Moskva
reaktsioon seni olnud siiski võrd
lemisi tagasihoidlik millest võib
oletada et venelased on valmis
Ühendriikidega põhilisi küsimusi
arutama Selliseks konverentsiks
on praeguses olukorras siiski vi-ga
vähe väljavaateid kuna N
Liit ei taha Euroopa põhilist ja
kõige häirivamat probleemi —
Saksamaa Ühendamist — lahenda-da
Samuti ei huvita Moskvat
kompromiss Kesk-Ida- s ja Vahe-mere
ruumis kus venelased loo-davad
segaduste ja sõdade taustal
oma mõjuvõimu laiendada Prae-guses
olukorras tundub tõenäoli-sena
et venelased taotlevad
Ühendriikidega läbirääkimisi ai-nult
selleks et tagasi võita Tšehh-oslovakkia
okupeerimisega kaota-tud
prestiiihi ning lõhkuda lää
neriikide ühisrinnet On vaevalt
osatav et president Nixon ja ta-rna
uus valitsus sellisele läbipaist-vale
liimile lähevad ning Breihnevi
ja tema kaaslasi tippkonverent-sid- e
organiseerimisega hakkavad
abistama
JA
mises võimalikus kokkupõrkes
Iisraeli ning Araabia riikide vahel
asub N Liit Araabia poolele See
Saksamaa
tulevik valitsu- -
arvates ja
poleks vahepeal toimunud
on
VABA EESTLANE laupäeval 23 novembril 1968 — Saturday Nov 23
endine peaminister on parast poliitikast loobumist pi- - yaxl
poliitilisi loenguid käsitavad peamiselt tuumasõja vältimise ja maailmarahu säilitamise pjg kui on teisi ettei
probleeme peaminister ka (pildil) ta isa 65 aastat tuleks nende eehseid kui
kirikuõpetajana jutlustas
Vajame vabadusnõudluste miinimumprogrammi
Ettepanekuid a analüüse Eesti Rahvusnõukogu ja Eestlaste Esinduse
ühisel konverentsil Stokholmis
STOKHOLM — 2 nov Stokholmis peetud 8 ja üldkogu-aastakoosol- ek ja sel-lele
3 nov järgnenud ERN ja Esinduse ühisel korraldusel toimunud selgituskoosolekkonverents
olid mõlemal Stokholmi Byggnadsföreningeni konverentsisaali kokku saalitäie
Mõlemal 7 pikemat ettekannet laias käsitlesid küll ERN saa-mislugu
30 a tegevuse kokkuvõtteid aktualiseerunud välispoliitilisi ja ka Tshehhoslovakkia
okupeerimisega tulipunkti nihkunud probleeme olulisi siseküsimusi ja keskorgani
satsioonide koostööprobleeme
Eestlaste Esinduse büroojuha-taj- a
Ahti Pae vaatles nii teoreeti-liselt
kui ka kriitiliselt meie ak-tiivsust
Uiüne-ld- a suunas Sisu-kriltllis- elt
meie aktiivsust
et paljugi olulist
on tehtud meie ei seisa mitte
kuid omi ressursse meie küll
otstarbekohaselt pole kasuta
võiks kutsuda esile USA otsese Ta märklSi et mde vabal„rot
loriuse sraeme ja uste alaJ Qn tehtud Usna
oleks wlntenf otsene sõjaline leulatuvald katsetusi isegi vpIiJ- -
kokkupõrge USA ning h Uid iva- - suse moodustamist samacW eel
hei Selle vait USA dust?1 ku spe kohe arast soda
saavutada kokkulepet Moskvaga tolmus Poo]as Ungaris jm st
pinge lõdvendamiseks piir- - kommunistldega koos kusjuure- - kondadeskus selline kokkupõrge Eestl eU ol arvestatud toimuda - Kesk-Id- a kõrval Mminek pahempoolsete näol ku- - ka Kagu-Aasi- as Kesk-Euro- o- Ja m ooerakonnani välja Kõik meie
pa?" selgitused manifestatsioonid
Invasioon Tshehhoslovakklasse olukordade lääneriiki- -
onrrknojondmaunuumd e uujaesvtienteähaseileepaannu- - dEealeselsu tDõOeniedavKaudi(d et aktiivspuasel
juurdepääsu koondamise peaviga selles) Castro-kommunis- m
Läane-Berlii- ni valmista et töüjõudud- - juurde-- 1 Tito-kommunis- m Guevara-kom- - mme unes nrnnns ja oonms kasvu organiseerimine ning ma-- svaaaidvuktaadaWashingtonpirsogressi tek-e-t jkaanedsut sliäkrea aluste rajamine on
klnud probleemide keerdkälgus- - n ionu t:ihnHw i m
tikus — relvastusvõlduJooks i ik sh ::xj „v j „- - j
I Kesk-Id- a küsimas ja
I on
dent Johnsonl otsus selles osas w tarvis USA N Liidu
eriti
leidis
meil
auaiiu-Mitiuii- -
hise miinimumprogramm
eemaldas ühe tähtsama tõkkepuu fhsJ kontakte kõige kõrgemal Columbla ülikooli kommunismlkü- -
N Uidu Ja USA vahekordadest "Pnnai ja loomulikult suurt uurimisinstituudi juha
ja kui kannatust ning diplomaatilist os
ol-nuks
P M
E
ka meie
ka
" ij t
k taja prof Zbicniev Bnezinski et
kust President Johnson oleks N Illdit
soovinud sel suuremat edu käärib praegu sisepoliitiline kriis
saavutada kui tal tegelikult kor- - mis võib koondada uuesti
USA praegu ooteolu- - lukkläuksmTehaensoaovkineusksehmitiansnasillad bmiiilspuesealteähejlaepanu sisemisele ata- - N Uit tõmbab oma USA Ja Ida-Euroo- na vahele l3nik
1968
Kanada Pearson hakanud
mis Juhul
Endine kõnega Aurora kirikus kus
tagasi
kongress
päeval toonud ini-mesi
päeval kuulati ära mls skaalas
aga
vahelisi
hinna-tes
Pae
paigal
nud
iuiemuseKS 3U„e
töiseks püüab
kõigis
kaa
võib
jne
Selleks
mingit libisemas
luuiauii
slmuste
kiromi tnhtirnnna
alal
rethll-d- a
valitsus aja- -
Kui
RN
saada põhjustavaks
sõjaväed Tsehhoslovakklast välja f mitte presidendina kes andis kor- - vale okupeTersihmehisheoleslovakkia kest lõ-võ- ib asja saada uutest läblrääkl- - ralduse Põhja-Vletna- ml mistest lSA a Liidu vahel (mleks aga jääb psoeme mtietam- a- hveadheeslitsesmidkaomsmeeuntiesltHliUkhus rahliivkuu-£s- f ?Bu"dub'tTsh'htsl- - Urglase ülesandeks kes oma va- - mlses Sama teadlase arvates
kui nõPuasrtaunebkUõSnjAaelesvmeäplalliigssememsinioshltuaelkevoreirunrmaesb knMlilamsieisdtkeatmmaeptaeansiõalsmeirmiklioissretdleurvõahNlkt uLimpidaäunr--- --- tHkkeuarnbuutlssuhlNtstastthuodmLvHiist ptrõoeaeeohnmlutälaiokl1ldu9isa5sem7tlta kaaoeksslesN-vMnäostldkjkvaaa--i-btageal
Teiseks teguriks Nixonl väljavaated selles osas piiratud koeksistentsiga See hl-vastastiku- sele laienemisele on ei ole kuigi roosilised sest maks mõningaid küsimusi nagu
Moskva aktiivsus Kesk-Ida- s ül- - välispoliitika eksperdid ennusta- - näiteks relvastuse kontroll See
diselt ja Vahemeres eriliselt M1 vad lähemaks tulevikuks väga eha- - omakorda võib tekitada uusi lõhe-- a
Jonnis puhkenud Kesk-Id- a sõ- - soodsat rahvusvahelist kliimat sid ning kutsuda esile
Jas jiid nii USA koi ka N Liit Hiljuti Washingtonis toimunud ka revolutsioonilisi tendentse Ida- -
koostajaks ilmakommunismi Juhtimiskes- - Ameerikas
ühiselt kokkulepitud kes avalikult ja tail
eestlaste ülemaailmne Liidu juhtkond on kõmmu- - guste alusel
ress millega näidatakse ka ühist
tahet Ühist oskust ja ühist dist-sipliini
Programm peab enne
valmima sõnades ja sellejärgi
astuma teostusse
Arvo Horm andis ülevaate RVN
Vi
senisest tegevusest Ja oma Meie ei tohi osas alahinna-ettekan- de
lõpuosas neid ta Pekingi Juba pikki aastaid
aspekte rahvusvahelises kogu maailma haaravat
kas mis olulisemalt võivad mõ
Jutada meie edaspidist tegevust
järgmisel aastakümnel
1 Killustatud maailmakommu-nis- m
Kui meie oma võitlust 20 a
tagasi alustasime siis maailma-kommunis- m
oli keskselt ja mo-noliitselt
juhitud ja suunatud
Moskvast Nüüd kaks aastaküm-met
hiljem on pilt oluliselt muu-tunud
Mingit monoliitset maail-makommunismi
nüüd enam ei
vardused pidurdada seisab kekosmismteuenriismOn tekkinud Pekinzi- -
ei muret võimekate
Kagu-Aas- ia
hoolimata
takistavaks
Euroopas
praktilisse
munism Dubceki-kommunis- m
Jne Vasak-radikaalse- te ringkon-dades
eriti hulgas on
tekkimas üha rohkem
fraktsioone ja liikumisi kes
Moskvas enam ei näi mingit maa
Professor Brtezinski Üldjoone-lised
ettepanekud USA välispolii-tika
kujundamiseks on järgmised:
Panna rõhku lääneriikide
koostööle Anda N
Liidule kindel hoiatus Rumeenia
ründamisest loobumiseks ja kat-suda
samal ajal lõdvendada Ida-Llä- ne vahelist pinget nii patja kui
võimalik Katsuda jõuda kokku-leppele
relvastuskontrolll osas Ja
läheneda Puna-HUna- le
Harvardi ülikooli õppejõud prof
aasiaiei
pessimistlikult "Semalt
praegune otsustaaisvõimetu ja
ebakompetentne juhtkond Kremlis
kn1ntaH wtt1wa1
ajaL
nw varusiaiod
kaugrakettl ja aja
msesesi neniiuuui uia ncpaevwisei vasuva aia eri- - Euroopas ning Liidus Jõupingutusi uute hävitus
kardetakse tõsiselt et Järg- - teadlaste nõupidamisel relvade väljakujundamiseks
1
X
kui ideoloogia reetnud
N Liit on nende arvates muu-tunud
reaktsionäärseks impe-rialistlikult
vaid oma egoistlik-ke
rahvuslikke huvisid jälgi-vaks
supervõimuks
käsitas
arengu- -
polilti-(kestn- ud
gruppe
erilist
agitatsiooni N Liidu Ja selle
praeguse juhtkonna vastu Järel-dus
sellest ka et neara_s
rium
peamisen Kommunismi "5"'"--
Kreml Ja selle käsilased Ja
MVdiVMUlWlU J iiiUlUiilCCUlU
meie
välispoliiti
list aktiivsust on
all kõlab Captlve European
ikestatud mille
all on mõeldud ikeestatud vöön-dit
Ida- - Ja Kesk-Euroop- as Balti
riikidest Albaaniani
meie aga pilgu heidame
Euroopa Ja maailma poliitili
sele kaardile teame hästi
teist rahvast ja minoriteeti N
Moskva aegade kes-tel
on vallutanud ja okupeerinud
--Moskva ei ole aga suutnud
poolesajandi likvideerida t
minoriteeti--
de
le
Ka on need
hästi organiseeritud
' 1 ntl ___
f r _
Henrv KUInr UM„ mi "' naKanud uha
viga ja Ja
1 mait
t-A-tli
iim#
Ta jahtis
Rorvaie seal
nüüd eneses
meie
Kui
üha
vabadusnõudlusi
Eriti see
et N on rohkem
tehakse
--V
märkis
nende
rahvad küllalt
esita-ma
kehtib
Uldttl
LUGEJA KIRJUTAB
'Televiisor" või 'telemcT?
Lp „Vaba Eesriie
VftllseestiajakirjasdjsRoc- - ja Ainwn&a Tne kaasaarvatud on tziss i £ tarna Nõukoguse Eest
rlnca lo
jade eeskujul s ra t- -
mis Eestis taheneus
vastuvõtte tfs
' Sõna televiisor kcsutf £ dest „tele" mis -- uie e't K keeles üldtarvita'ua sösl j
gu telefon telegmai a 'e
— siis „vii" i vis-u- r — g-j-ja
„sor mis vue Keeles-- ! dab vaade ja kiritat_sg i tzor)
Arvan et aiaitirjai
ei tuieKS eensuaa vekeu- - jsor" kaunile sõnaie
tuleks hakata kasutama tfe
sori saaies asemei levsatesa
1 tes" Televisiooni ehk e'erai:
I aparaati ülalnimetatus U'r
võiks nimetada telest
tuletatud sõnast telemaujj
i
'
Kõlaks hästi kui jelda Xl
nägin televaates c seid" ehk — „Ma ostsin enda
uue telema"
I Kui need sõnad televaade"
„telema" tulevikus leiaksid I
tamist välis-eest- i ajakirjazdu I
Ja selle mõjul Eestisse saades
vates kirjades siis võib ka&l
'olla et rahvuslikult meelesta-- !
kirjamehed Eestis need sarr
kasutamisele võtavad
Lugupidamisega
Lcster aktiivsest
Uama
esines United kuid
esitamine
Nüüd
tahab
USA
nooruse
luda
Torontos
Jälle põhjust kõneleda uw sl
volutsioonist Venemaal Kui :
tagasihoidlik Ja ettevaatlik ia
kiri nagu Londoni Econoisist :
les mõni nädal tagasi ivala- -
juhtkirja paratamatult küpseval
revolutsiooni võimaluse koq
Venemaa ruumis siis peaks bl
meil olema põhjust Jälle ka tfA
aspektiga tõsiselt tegeleda XI
Liidul a aega
selline föderatsioon kus ena-- !
vused vabatahtlikult oleks socrJ
nud koos elada See ekspensci
Selle Droerammi saab I õnnestus kunagi
olla foorum kust deklareerivad vabaduse demokraatia
näit kong- - et N respekti tekicsr--
omavahelisele
püüda
koguni
on
et
eksiilis
viitis
kogu
nismi
selles
viimaseid
olnud
Ja õitsev föderatsioon S--
on Kremli kommunistlikul
konnal täielikult ebaõnnest!
nii nagu ebaõnnestus ka
Euroopa ühendamine
okupatsiooniga terroriga
te loomulike õiguste
Herrenvolki mentaliteedi
koloniaalse survega ri saa
nagi mingit koopuni:
föderatsiooni
Liit on lagunev tejrl
kus tulevikus seisneb võitluses meie ülesandeks ca s- -
-- _ __ tmmomltnrnttP! Kiirt"- -' sene osa
_ _uu_ aim e-Vt-a#
rJI Vf)tn maaMmac mMo AelnrloK QÜ KOOSI 005 IC1MC
_
_
_
soovivate Venemaa rahvasif
4 Maailmanklg 1975 - aa cl
õelle toime rahvusvahelises v
_ st_-- e fl""!'- - OÄÄ ' N Liidus Väga palju möö-- ü""ouur
sest hirmust revoltides Jia F- - dunud aastakümnete
toimunud sildi
mis
Nations rahvad
kuni
tänapäe-va
siis
kestel
eriti
raanaru
apanur
vaade
'sor"
rKr--
s5ji
ra!w- -
eitaa
luua
praegu
SeiifM
testidest mis nü dozttree"'! Draezu esinevad maailmas
tl selle nooruse juures ta?
sellest monumentaalsest ta
kaalurikkest tekk- a-ja
=
Kera ioiauamcicCÄ—
Meie elame haiges rcaaisUj
haicrp terrpen—
fnV eh uB aastasa mis nuu "
dBsauaasltttiusMtriiegkiiuedi janogenaemdveaüidlepra10e0gumillajomUnia-i- bzulbn°p?fkT±kuteadalrenr W" Ü
Liidus keda
ka
suuremate
ja on
et
Trte!
kase
on 50
ji
N
Ja
Üha
i6Mui'- "-
Ji
on
turt
rrus on
osa N
uurijate diagnoos on
i- - mo mef seisamr -- -
katastroofi ees maailma
USA on ainuKe nw UUM~7ri
~- - aiut tftstma Mi'" 1
VI U1W—- - y1
oma vlljatoodanri u!eJ"f j
Sl miljoni tonnile aastas ja -
uKratmaste va!re-venelas- te _ „J w i„ vnl
Kaukaasia rahvaste ine s ivtrrnast
tunnet ja püüdlusi Iseseisvuse- - j™" mtud Hiina ja CM"
J ornieritu
oma
tähelepana
iBunuMarnguvegm
Rvr
tiVratnlat'
Ka i liii _v
Juba 8 aasta pi":
'£
—u hiUM
kus tegelikult ekitnS
t c on
VJiJ- -'
üks supervoim i -
Siin on tegemist prob
xonia Kes näit Inglismaal Kana- - mis on otsustav-a- 9ilm"--a- po '
— --„$( suuremat ohtu kui omal °T Ja osalt ka USAs " rohkem sele """Iarengule
sui v
W" llelelmLuuxuaua domineerivaks ek- - tl 7 olukord vaate5) r-- !
praegu kui SJjjJvuselu
eesti
rahvastikueksplosiooni
moto maakera
ajaoff
arpr
rahvus- - toita!
elus
SUUn
selline Moskva-vastas- es aasta parast sus U&'"1'
meie võitluse seisuKO- -
3 Revolutsioon Venemaal Nii seda et meie võima'
nagu sündmused praegu arene- - iga saabuva aastap c
vad n Uidus Ja IdaEuroopas on alt vabanemiseks i~ r~
Mül
USA
ilakorf