Vaba Eestlane, November 23, 1968

              LX I
JW-- o""
f
'AA
„VAA EESTLANE" on timub 2 korda nädoos
vabade eesfojfe häälekandja vaba Eestlane kolmapäwal a aupäeva
Laupäeval 23 novembril 1968 — Saturday Nov 23 1968
KIREV MAAILM
bh LLl i
Toronto North York'i linnaosa
plaaniosakonrf on teinud ettepa-neku
750 jala kõrguse torni ehi
Ümiseks mille ülemises osas
oleks alaliselt pöörlev restoran
Pakkumisi selle püstitamiseks nn
tulnud julu viielt ettevõtjalt
LONDON — Saksa kirjanik
Rolf Hochhuth kirjutas tetavastl
mõni aeg tagasi näidendi Sõdu-rld- "
(Soldiers) mida mängiti ka
Torontos ja hiljem New Yorgis
Kuna aga selles käsitletakse Sir
Winston Churchilli tegevust Teise
maailmasõja ajal võrdlemisi eba-meeldivas
valguses keelustas lord
Chamberlain selle ettekandmise
Inglismaal Septembris lõpetati
Inglismaal 231 aastat kestnud la
vateoste tsensuur ja seega muutus
kehtetuks ka lord Chamberlaini
keeld Kriitik Kenneth Tnan ta
haks seda nüüd Inglismaal lavale
tuua kuld Ükski teater ei ole seni
selleks võimaldunud oma ruume
Nüüd peab ta läbirääkimisi kol-me
televlsioonlsaatejaamaga kus-juures
kõige suuremad näivad väl-javaated
olevat Harlech TV juures
Walesis mille omanikuks on Jae-luelin- e
Kennedy varasem eskort
lord Harlech Viimane on ühtlasi
huvitatud Hochhuthl teoe
CORDOVA — Uus hädaoht on
kerkinud esile lennusõidul Alas
kas üks Alaska lennuliini düüs-relsllenn- uk
põrkas möödunud nä-dalal
pärast maandumist Cordova
lennuväljal koku põdraga Lennuk
sai vigastada kuld 31 reisijat ja
6 meeskonnaliiget pääsesid ainult
ehmatusega Põder sai kokkupõr-ke- l
surma ja lennuväli suleti se-nikauaks
kuni vigastatud lennuk
jõuti ära vila
PRINCETON — Endine Jugos-laavia
asepresident Milovan Djl-l- as
kes kirjutas raamatu Jutu-ajamls- ed
Staliniga" (Comersa-tlon- s
with Stalin") saabus Prince-to- nl
New Jersey osarügls kus ta
astus kõigepealt ühendusse Stallni
tütre Svetlana Allllujevaga kes
elab Princetonls Djilas ta naine
ja Stallni tütar sõid koos lõunat
kuld Djilas ütles hUJem: Me ei
! TÄNA ON JUTTU
Albertas kuuleb nüüd harva eesti keelt -
Eesti elu Stettleris ja Eckville'is väljasurnud — Vestlus Torontos
eestlastega Alberta eestlaste kunagisest keskusest
Kanada põllumajandusliku näituse puhul viibisid möödunud nädalavahetusel Torontos Albert
Ilennel ja Aleksander Soop Stettlerist kes mõlemad kuuluvad siinsete eesti sisserändajate esi-messe
generatsiooni — Ilennel tuli Kanadasse juba 1909 aastal ja Soop 1323 aastal Mõlemad on
nüüd pensionärid-erufarmeri- d ja elavad Stettleris Eesti keelt räägivad mehed teel ladusalt kuid
lisavad kohe et Stettleris kus omal ajal oli rohkesti eestlasi kuuleb nüüd teel väga harva eesti
keelt 3000 elanikuga Stettleris eneses on ainult 4 perekonda kuna Ümbruskonnas kokku on
eestlasi 20 peret Nendest oskab eesti keelt veel ainult umbes 105
Vesteldes külalistega ühes To-ronto
moodsas hotellis elustusid
unustustekanga varjust nii mõ-nedki
huvitavad episoodid eesti
sisserändajate varasemast aja-loost
Aleksander Soop kasvas
üles Nurmekunde" nimelises ees-ti
asunduses Venemaal Tveri ku-bermangus
Rändamine Eestist
j sinna sai alguse 1880 a pilrkon- -
!nas millal üks Brandtl nimeline
metsatööstur kuulutas välja et
ta müüb uusasukatele kännustlku
alla jäänud maad väga soodsate
tingimustega I
Mingisuguseid ametlikke ostu- -'
lepinguid ei sõlmitud ja kui ees-las- ed
olid maa ülesharinud I
ning hooned peale ehitanud
hakkas Rrandt neid sealt vil-ja
ajama ( Eestlased kes „Nurmekunde"
piirkonnas oli tookord üle tuhan-de
saatsid oma esindaja Tveri
kubernerile kaebust esitama ja
tegid relsukulude katteks omava-helise
korjanduse õnnetuseks
oli aga mees tuntud napslsõber
kes jõi saadud raha ühes talus
vene ahju peal laiseldes lihtsalt
maha ja ei Jõudnud Tveri läheda-legi
Tagasi tullese ütles ta ainult:
Mis teha? Kuberner ei võtnud
jutule"
Kommunistlik riigipööre tõi
Nurmekundcsse" uued raskused
ja paljud läksid optantldena Ees-tisse
tagasi nende hulgas ka Soop
Kuna aga kodumaal valitsesid
tookord rasked ajad otsustas ta
Kanadasse valjarännata Sihtko-haks
sai Stettler kuhu ta õde oli
juba varem elama asunud Eest-lasi
oli sealses ümbruskonnas too-kord
42 peret ja kogu Alberta pro-vintsi
ulatuses arvestati neid um-bes
1100-l- e (1921 a andmed)
Nüüd on umbes kaks kolmandikku
nendest siirdunud mujale või ka-dunud
jäljetult Kanada ühiskon-da
Stettleri-Eckville- '1 pUrkonda
nult frangile
eesti
jäänuist on suur osa juba kõrges
eas 70-8- 0 aasta vahel mõned ko-guni
vanemad
Mis on saanud nende lastest ja
lastelastest? Need on enamasti
abiellunud kanadalastega ja täie
likult Umberrahvustunud ütleb
Aleksander Soop Samal ajal on
aga huvitav märkida et Nurme-kunde"asundu- ses
mis muidugi on
nüüd täielikult kolhoseeritud elab
ikka veel eestlasi Ja nad räägi-vad
eesti keelt Venestumine ei
ole seega edenenud kaugeltki nll
jõudsalt kui kan3dastumlne
Mlna õpetasin oma lastele
maast-madala- st eesti keelt Ing-lise
keelt me kodus üldse ei rääki-nud"
jutustab Soop „Kui nad
aga kooli läksid siis hakkasid tei-sed
lapsed neid nende puuduliku
Inglise keele pärast pilkama ja
siis muutus kõik paratamatult Sa-muti
võeti omaks teised ko-halikud
kombed Kui panime näi-teks
lapsed kooliminekuks ilu-sasti
riidesse hakkasid teised
neid mõnitama ja kiskusid kogu-ni
riided seljast"
Samuti Jutustab Soop eplsoo- -
PARUS — Prantsusmaalt kuul-dub
et prantsuse frank tuleb tõe-näoliselt
eeloleval suvel devalvee-rimisele
Möödunud kevadel toi-munud
rahutuste ajal kannatatud
kaotused produktsloonllanguse
näol hakkavad nimelt tunda and-ma
Ja prantsuse kapital on haka-nud
põgenema Shveitsi Lääne-Saksama- ale
ning USA-ss- e kesk-mise
tempoga 23 miljonit dolla-rit
nädalas Selle on
prantsue kullavarud mis möö-dunud
kevadel ulatusid 6 miljar-dile
dollarile kahanenud umbes
poole võrra Praeguse kursi ko- -
rääkinud sõnagi Stalinist vald ai- -: haselt võrdub üks USA dollar 5-- le
Isiklikest asjadest"
tulemusena
i P šsjsi k i-- J ?s SL) 5 'ISI
Ij Tv BJB #V &S H
L nn i i ' #SsSsi ? j j' v # BBBJp
i IBBBBBBBBk £ i
kBBBBBBBBBBBBjt kkkkE jB
Külalised Stettlerist — Albert Ilennel (vasakul) ja Aleksander Soop
Foto: T Säägi
di sellest kui ta 1932 a raske
majanduskriisi ajal ostis uue au-to
ja maksis selle kohe sularahas
välja Koolis olid kanada lapsed
kohe tema lastele ütelnud: „Noh
küllap varsti tuleb politsei ja võ-tab
auto ära" See oli nimelt ta-valine
nähtus kuna kanadalased
ostsid järelmaksu peale ja ei suut-nud
sageli oma kohustusi täita
„Mul oli paljutegemistlastelesele-tamlseg- a
et meie oleme teissugu-sed
ja minu auto on väljamaks-tud"
meenutab Soop
Kõike kokkuvõttes peame aga
ühiselt konstateerima et sa-jandialguse
eesti slsserindaja-tes- t
Kanadasse ei ole peatselt
jirel kolgi palju rohkemat koi
vald mõned eesti nimed ja nen-dest
on paljad Stettleri eesti
kalmistu ristidel
See kalmistu on muide nüüd kor-rastatud
Ja Linda" seltsimaja
uuesti ülevärvitud pärast seda kui
Kanada Eestlaste Ajalookomlsjo-n- l
liikmed käisid paar aastat ta-gasi
kohapeal ja leidsid et sur
nuaed oli rohtukasvanud ja selt-simaja
luitunud
Jah kord olid ajad teistsugu-sed
millal tettlerls ja Eckvil-le- is
lokkas viljakas eestlaste Ise-tegevus
Ehitati seltsimaja kirik
ja soetati eestikeelne raamatu-kogu
mille köidete arv ulatus 300
piiridesse Osa sellest kogust hä-vines
tules ja osa on lihtsalt laiali
kantud või koguni hävitatud esi-meste
asukate Järeltulijate poolt
keda eesti kirjasõna enam ei hu
vita Osa nendest on nüüd Toron--1
tos eesti kultuurarhilvis tänu
KEAK esindajate päästetöole Nii
mõnedki tolleaegsed avaliku elu
tegelased on nüüd juba unustatud!
Nagu näiteks luteri kirikuõpetajal
Juhan Sillak kes oli õpetajaks
Meaicine nai i asuias ja ou vuimc-lin- e
jumalateenistusi pidama ka-heteistkümnes
keeles Tema käis
pidevalt ka Stettleris jumalatee
nistusi pidamas ja muid ametita- -
litusi korraldamas Seltsimaja mis
asub 9 miili Stettlerist väljas leiab
veel praegugi kasutamist kuid
nüüd kanadalaste poolt Selles
on ka näitelava kus eestlased
omal ajal lavastasid mitmed ühe- -
vaatusellsed näidendid
Stettleri Ja EckrinVt esimeste
eestlastest asukate hulgas oli
omal ajal patja kommuniste
kelledest mõned siirdusid ka KII- -
jem Venemaale tagasi
Vastavalt sellele kuidas aga jõu- - j
kus suurenes kadus ka kõmmu- - j
nismimeel ja nu mõnigi mees
võttis ausalt omaks: „Nilkaua kui
sa vaene oled on hea kommunist
olla Aga kõige parem asi on ikka
see kui sul omal raha pangas on"
Kohapeal liikus mitmeid kommu-nismi
agitaatoreid nagu näiteks
üks Ränga nimeline mees Ta ka-dus
aga jäljetult ja Ilmselt sat-tus
ta ka oma seltsimeeste" põlu
alla kuna ta oli Ameerikas Du-luth- is
või sealses ümbruses Uusa
summa kommunismi toetuseks ra-ha
kogunud lihtsameelsetelt an-netuste
näol ning selle ise ära-kulutan- ud
Veendunud punane oli olnud
ka teadaolevalt esimene eestla-sest
sisserändaja Kingsepp kes
saabus Eckvillel juba 1898 a
Soop mäletab teda kui umbes 60-aast- ast
habemikku kes rääkis võ-ru
murrakut ja käis EckvüVist ka
Stettleri seltsimajas kihutuskõne-sid
pidamas Venemaal on nüüd
õige valitsus pukis mis te enam
ootate minge aga tagasi" oli ta
soovitanud ja kui teised talt kü-sisid
miks ta siis ise teistele esi-mesena
eeskuju ei anna oli ta
vastanud: „Ei mina ei lähe Keegi
peab ju ka siia jääma et seda as-ja
organiseerida"
Tagaslminejaid oli Eckville'ist
ainult 7-- 8 perekonda ja Stett-lerist
ainult kaks üksikut meest
Pärast Teist maailmasõda Stett-leris- se
asunuist on sinna kanti pi-dama
jäänud ainult Uks — Pärnu
mees Rein Raadik kellel on Stett-lerist
põhja pool 480-aakrlll- ne
farm Uks teine eestlane Rodl-ma- a
asus mõni aeg tagasi ümber
Vancouverissc ja peab seal nüüd
nalsterlietuse äri Eestlastest far
mereid on oma töökuse ja ratsio-naalsusega
jõudnud enamuses
hästi edasi Kui kanada farmeri-test
selles piirkonnas võitlevad
umbes 75 protsenti majanduslike
raskustega siis eestlastest on sel-le- s
kategoorias võibolla ainult 1
protsent üheks edu võtmeks on
ka see et eestlased ei võta endile
liiga suuri farme milledelt tuleb
maksta kõrgeid makse 800 aak
rit peetakse eestlaste hulgas kõige
mõistlikumaks talu majandi suu
ruseks Mõnedel on aga seal kuni
4000- - aakrlllsed farmid
Albert Hennel saabus Alber
tasse 7-aast-ase
poisina ja abiel
lus siin sündinud eestlannaga
Varem rääkisime kodus alati
omavahel eesti keelt nüüd vii
masel ajal aga enam mitte" Teda
on hoHli külastama tulnud ta
kahekümnendates eluaastates tü
tar kanadalasest abikaasa ja väi
kese pojaga Tütar enam eesti
keelt ei oska Õppisin seda küll
lapsena kuid olen vahepeal kõik
unustanud" Utleh ta Aga ma
olen sellegi poolest uhke oma ees-ti
päritolule Kahjuks teavad nii
rahesed kanadalased mis või kus
on Eesti"
iSsKqG a%
rz& evea r--s a np(?
SÜPERSOONIA
KUI SUVITUSHOOAEG ON lõplikult lõppenud hotellid
lõunamaistel liivarandadel ja palmisaartel on jäänud tühjaks
klaaskatusega turismibusside sõiduaeg on üle puhkused oa „ära tarvitatud" ja taskud rahast lagedad siis algab uus
ning smitushuoaeg See on nagu tenniskingade oda"
müük jõulu ajal mõeldud vaesematele inimestele Aga sei]f
on oma suur voorus — sa saad asju näha nagu nad on ja mitte nagu neid näidatakse Surnud kalad lamatad ja haise-va- d rahulikult korallisaare rannal Jaapanist imporditud ko- halikud käsitööd" oa saadavad tegeliku hinna eest ja mehhi-kkluanteakpseeksvaäbhemomakuniadisstakseasaedt
voämikaelrinanhaa etuesrut prloahtskiemSulle pa
IGA INTELLIGENTNE INIMENE taipab telefoniraanu
tut lehitsedes et Joe-nimeli-ne mees ei ole keegi muu kui hii-nlane
Chow kes on Kanada kodakondsust võtes oma nime k-ohandanud
Seda d saa pahaks panna sest eks seda ole ees-tlasedki
teinud Remmelgapuu võttis omale uueks nimeks Rt-mingt-on
Vaaderpassist sai Water Ja eestlane Smirnoff lühe-ndas
oma nime — ta nüüd lihtsalt Smirna Muidugi — kust sa võid teada kuldas nime kohendamine inimeste staatust" on parandanud Kohendamata Jätmine on aga minule annud
suure eelise — ma saan kõik hiinlastele määratud mass-ldr-Ja- d reklaamid Ja broshüürid
250 DOLLARI EEST ON VÕIMALIK teha suvitus- - ja tu-rismir- els läbi kolme huvitava maa Pealegi just need mille
vastu ma Juba seakarjuse varajastes aastates olen sügavat
huvi rannud Kunstiline kutsumus kui nii võib ütelda sest
kunstnik tinapleral ei ole mitte see keda teised selleks pe-avad
vald kes ise ütleb et ta on Igatahes ma ostsin pileti ja
ma ei kahetse
TEEKOND SUPERSOONIASSE EI VAARI kirjeldamist
sest kes meist poleks lennukil bussis või autoga sõitnud libi
Kanada ja Ühendriikide Uks pikk ja uinutav mootori und-amine
ja söögikorrad Nii siis alguseks võib lugeda rebi lõppu
nii nagu Ilmar Laahanil ankruketi lõpp oli laulu algus Ma
astusin maapinnale ringutasin ja köhatasin Seda uimast ma
ei pidanuks tegema olnuks paremini uurinud National Geo-graphi- c
Magazini Minu kohatus kajas vastu mitmekordselt
kaja muutus valjemaks ja lõppes kohutava kärgatusega
Ümbruskonna majadel purunesid aknad kaks palmi kisti
juurtega maast üles ja Uks vanem pärismaalane tarises su-rnult
maha Kaks vormiriietuses meest haarasid mul kätest ja
mind kanti valgesse majja mille uksel nii silt „Informa-ziones- "
MINU PANDI ISTUMA LAUA ETTE mille taga istus or-miriietu- ses
ametnik Kas te teate mis asi on lainetus?- - kü-sis
ta minult kõlatul häälel Jah" suutsin ma vastata kui
ta mulle metsikult zhestikuleerides näitas et mul tuleb raa-kida
vaiksemalt BTe siiski nähtavasti ei tea sest ma ei mõtle
mite laineid veepinnal" kähistas ta mulle wMa mõtlen siin
igasuguseid laineid — nähtavaid ja nähtamatuid füüsikalisi
elektrilisi ja ka neid mida me veel ei oska kontrollida
võnkeid kui lainetus ei ole küllalt selge sõna Te peaksite
teadma et merelainete kõrval on veel olemas soojuse-laine- d
— infrapunane valgus ja häälelained milel liikumise kiirus
on 300 meetrit sekundis Seda peaks olema teile koolis õp-etatud
See on väga aeglane ja praegu eiütalaksc lennukeid
mis on häälest kiiremad Siis on elektri-magnetNm- i- ja vai-guse-lai-ned
Viimased liiguvad hoopis kiiremini — 300000 k-ilomeetrit
sekundis Et tõrdlus oleks parem siis ühe sekun-diga
teeb valgus 71 tiiru ümber maakera Raadiumi ja uraani
kiirgamine pole muud' kui lainetus raadio ja teleuiooni lai-neid
peaksite ka tundma"
PEAAEGU TUNDMATA JA KONTROLLIMATA on seni
inimese mõtte- - ja tundelained lõhnalained taudilained Ja
paljud muud lainetused Me ei tea neist palju kuid mc koge-me
neid Kõikide lainetuste omadus on et lained aibutad
teatud kauguses mõned lähemal mõned aga miljonite algus-aasta- te
taga Supersoonia on lainetundlik maa ja siin tööta-vad
lained vastupidi järjest kasvavalt kuni katastroofini
See on ka põhjus miks te oma röökimisega tekitasite purus-tusi
meie ilusas Unnas Ma hoiatan teid me oleme sunnitud
Igaühe kohe deporteerima kes meie julgeolekurtesleid r-ikub"
Mind lasti siiski vabaks ja ma hiilisin kikivarvul
valgest majast välja
SUPERSOONIA ON VÕRRATULT huvitav maa Ma kü-lastasin
ajaloolisi ehitusi muuseume ja paradiislikke parki-sid
enamus neist rajatud enne kui maa muutus ainunr'
kuks Praegu ei ole seal peaaegu võimalik enam midagi ww
kuna iga asi tekitab lainetuse Ja see omakorda on haritav
nagu aatompommi plahvatus Aga ma nägin ka mehi vilti nu-hitud
klrvestega puid lõhkumas ja kui nad tegid suitsupaus
siis tõmbasid nad üle pea musta plastikust kupli et välg-umihklist
viljuvad valguse-laine- d ei pimestaks inimesi Ame-erikalike
vabadustega harjunud Inimestel on seal rake eU"
Ja ka mina patustasin rängasti kaks korda Puht uucusnimu
pärast ma viskasin kivikese väikesesse ilubasseini Kivi suip-sata- s
vette ja tekitas ringisid aga kasvav laine rabas mu ja-lust
maha ja lükkas pikali basseini kaldal oleva SupennnJ
ausamba Bassein jäi kuivaks ja ma jõudsin ära hiilida
pargivaht tulekut
TEINE PAHANDUS JUHTUS JUST bussijaamas w
edasisõitu Ma vaatasin ilusat pärismaalase-tüdruku- t ja P°J
litsei tahtis mu ära vila vägistamiskatse pärast Mulle su-andes-tati
kuna tüdruku olevat üldiselt lodevate ko"--
ja ma oUn nagunii maalt lahkuja Aga nüüd ma usun et ro
te- - ja tundelainedki eksisteerivad
'
SUPERSOONIA ON ILUS MAA Ja Superborough on
ratu linn aga elada seal ei tahaks Sellesama Bn™Jjiek
saadab igat ameerika turisti — ükskõik kuhu ta ka JJ
astusin bussi ja kahekümnest eeslist veetuna indu'IDfja
gi piiri poole (Mootorit ei saanud käivitada et
veKiranua maaväringu)