1977-12-13-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
llõpuks ometi suut-
I maailmas ka. ühei
mika. Jutt on štrei-lanadal
on ainult
maad võistleja
nptab, et Kanale
streikidega roll
iga iöölise kohta
lel maal peale Itaa-lildde
korraldamine
line Kanadas on
komplitseeritud
alal onspetsiali^
lesugüsed ameti-ised.
Nii näiteks
Inadas organiseeri-
13 on siin tegemist
Iga j - istumisstrei-
•ivate streikidega,
|dega, täisstreikide-dkidega,
üma paS-
[a, legaalsete stre!-
ite streikidega jne.
jalju ja nende arv
.'alt vastavalt sel-
Ittsus kaotab kont-mte
iile ning need
b l t oma südame
J I-:'• •
ludust j a elu üidi-jijude
aaistate jDok-
)stiteenijate strei-
[itanud Kanada et-
]ikšikisilait€le mil-
I ulatuses kahjusid,
liste streikidega
älekibedusest ja
|l, pärast paariaas-
)n postiteenijad
|ng hakanud ;uues-ning
uusi slrei-
Juid organiseerima,
li ametiühing kor-klisele
töölt lahku-
Jtesteerida sellega
pöölt koju smitmi-töölisi
karistati
organiseerisid i l -
jisstreigi. Istumls-
|a 9li tingitud sei-litsus
kasutas au-jrteerimismasinate
Iwde/millist tööd
|; imetiüliing peab
js.
Int võttis kolme
h a 150 töölist, kes
[aspäeval ja teisi-
Inud, kuid tulid
|öle ainult selleks,
)ma palgatshekke.
J kui nümoodi §isju
|Kehakse ja palJoi
5jei ole ime, et Ka-
^us töötab aastas
l a r i suuruse ksh-on
\]iimasei-ajal
polilt«ka, et !ga
|p.b^saama iseseis-
) t i k a pealesiirKjad
sellest, et see ?.se-fljud
riigid palju
torda k u i nad Olid
|itsiise ali. Suures
B^stamise tuhinas
|iie;.ning-mustad, ei
^jalikkiide juMiile
ilset-e ralsieste
(Järg. lk. 3^
/ • • • t
Nr. ¥MÄ;,.EESTLÄm tessipeval; 11.
IFlTie]«l»1l<l»lf»fLlll«..ilTl..r«nill...lli.tw«>»i
I I . Ja 18. dets. onlvalivearstiks
'dr; SaiiJks, tel. ,461-1
— Tuesday. Döcember, 13, 1017
STOKHOLM(EPL).— Võimlemine, e e s Ä naisvõimlemine OE alasid, kus eestlasedl on jöMvali tegevad
ohiud mitmetes läänemaailma maades. Rootsis oli esmaseks ipioneeriks Ernst Idla, kelle kõrval
rähvusvaheMsemme on saavutanud ka Leida Leesment. Kanada^^ moodsa yõimlemise ülesehitajaks
Eveiyn Koop Ja Uus-Meremaal. Emmi Tõi
Seoses : äsja Baselis ; Shveitsis ! ria idariikidele, kus see ala on pro-: reise olnud mhkem, mis näitab ju
MARGARET LUCILLE RAND
Sündinud 1954, a. Torontos, keskha-siduse
omandanud l^orth Toronto
CoUegiate Istitute'i§ (Oiitario Scho-lar).
Lõpetas k.a^ Toronto ülikooli
Hcffiours Bachelor of ^cience kraadiga
keemia ja bio-keemia alal,
saades G. A. Cox'i kuldmedali Victoria
CoHegelst jä I jMedical Re-
*search CouncU'i stipendiumi. Jätkab
õpinguid magistrikraadi saamiseks
Mo-keemia alal samas ülikoolis,
,
^HinuiiüiiiitiiitiHitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiosiesssiiiiHü
^iAÄL!D MÜÜGIL suures v ä l t e.
HeUstage ette 225-5505.1
390 Princess Ave., Willowdale
.^uuniüiuuiunuiuiiiufissüiiniBiinininiiainiiP
toimunud moods,a rütmilise võimlemise,
gymnastique moderne,
maailihameistrivõdstluštega
bus Euroopasse uusmeremaalast^
neljaliiikmelise , võistkonnagia Emmi
Tõkke, kes nüüd, .pärast võist-hisi
külastab ka Rootsit, kust ta
täpselt 30 aastat tagasi lahkus,
Sellest, mida ta selle aja jooksul
on teisel pool maakera korda
saatnud, vestleb Eesti Päevaleht
M
Saabusin Uus-Meremaale, kust
mu mees on pärit, aastal 1947 ja
asusin tööle Aucklandis ülikooli
kehakasvatuse osakonna lektorina.
Mulle jäi mulje, « t sellel maal organiseeritud
vpimlemisliikumist
fessionaliseeritud. Kui siis vaadata
läähehse maailma gruppi, süs ei
ole Uus-Meremaal midagi häbeneda,
olenie tublil lääneüsel tasemel.
-~ Milline on T^ie asend üus-
Meremaa võimlemise organisat-
Ijikumise tugevnemist ka majan-
QUslMt. Meie reisid on alati kauged'ja
kulukad. Snskiolüne; esindatud
maaihtiaesivõisthistel 1971
Havannas, 1973 Rotterdamis, 1975
ja nüüd BaseliSi
— Olen ülemaaMse liidu juhatuses
j a naisvõimlemise tehnilise
komitee esimees, samuti ülemaaliste
võimlemistreenerite j a -kohtunike
koolide direiktor iÖGO-ndast
aastast peale.
Asja Juurde kuulub muidugi, et
olen maa esivõistlustel
nikuks. -
Peale selle olime Berliini rahvus
valielisetgymnaestradal 1975 Ja
Kanada poolt Torontos korralda
tud »Maple Leaf" rahvusvaielis.
tel võistlustel 1976, mille järele
võteinie osa võimlemisesinemi
sest Montreali olümpianängude
avamisel.
Juba 20 aastat j&rjesty..
— Uus-Mereniaal ©lab teatavas-sel
ajal peaaegu ei olnud, vähemalt j ti kaks rassi kõrvuti — sisseränna-ei
olnud sellest ajakirjandiises ja nud yalgete järeletulijad ja koha-
23 ll^ESTMORE Dr., Süite 29©
EesäaJe, Ont. M9V 3Y7
.i: Tel.•745-4622
(Algus lk. 2)
raadios juttu.
Mis muidugi ei tähendanud, et
hüvist oleks puudu olnud. J a just
gruppide huvi viis mind fcüitine
aastat hiljem kontakti inimestega,
kes kutsusid mind organiseerüna
Uus-Meremaa võimlemisliikumist.
Nad olid saanud informatsiooni,
et ma Euroopas varem olen
tegev ohiud moodsa naisvõimle-
• m i s e g a . > ; - ^rVv' .
Ja nü see algaski. Lõime ülemaalise
võimlemislüdu, piirkonnalüdud
ja varsti oli igai pool võimlemis-khibisid
ja ühinguid.
Ka • minul endal tekkis klubi
„Gymnos", mida juliin tänaseni,
kusjuures siit on kasvanud peaaegu
kõik rahvusvahelistel võisthiste!
esinejad.
— Nii siis kandis külvatud seeme
head vilja. Kuidas on Uüs-Me-remaa
tasemega präegia rahvusvaheliselt
vaadates?
— Rahvusvaheliselt lähevad esikohad
naisvõimlemise alal reegli-lik
pärisrahvas, maoorid. Kas mõlemad
pooled ori esindatud ka
võhnlemisliikumises?
--•Muidugi. Maoor0 kuulub ka
rahvusvahelistesse võistkondadesse,
sest nad on sageli väga andekad.
IsaMikült puutun nendega tihedalt
kokku, küna den Aucklandis
Queen Victoria O o l l ^ kehakasvatuse
osakonna juhatajaks,
kus õpib rohkesti maoori tütarlapsi.
IsiMikült olen püüdnud maooride
rahvariiuusikat ära kasutada
võimlemises, umbes samuti kui seda
on tehtud eesti rahvaviisidega.
Muide Berliini Gymnaestradal 1975
kasutasin: sellist muusikat — tookord
esines meie liihmas 9 valget
ja 9 maoori neiut.
— Teie nime on sageli näha olnud
ajakirjanduses seoses võistlus-ja
esmemisreisidega?
— Need reisid algasid 1962, kui
esmakordselt osa võtsime maailma
esivõistlusist Prahas jä käisime
aastal 1965 Wüai >Gyninaestra-dal.
Viimase kümnendi Jooksul m
2851 LAWRENCE AVENUE E . Tel. 261-;
• (HillsSde Plaza, Brimley nwrgaS)
Omanik Ake Saariaien
teisip., kolmap. Ja neljap. 9—6, reedel 9^7,
Esmasp. suletud.
kus teatavasti olid ka Rootsist
Leida Leesmenti ja Kanada oma
Evelyn Koopi võimlejad.
— Olite Baselis ka kohtunike hulgas?
— Jah, olen nimelt kahel korral,
1964 ja 1973 sooritanud vastavad
katsed. Ja tänavu Bulgaarias toimunud
rahvusvaheliste kohtunike
seminaril sooritäsm kõik rahvusvahelise
kohtuniku kaitsed.;
Kuidas on mujal lõunapool
keral võimlemishuviga?
— Huvi on suur ja 'kasvamas.
Tänavu jaanuaris juhatasid ka
Austraalias naisvõimlemise^ treenerite
kursust. See toimus Ädelai-des
ja eeloleval jaanüa,ril olen kutsutud
Melbourni. Huvi on ulatunud
ka Lõuna-Aafrikasse, kus ma olin
1975 juhatamas nende esunest üle-maahst
treenWite kursiist. p l e ^
muidugi uusmeremaalastega mitme!
pool „omä piirkonnas" esinenud,
näit. USA Ihmades, Kanadas,
Saksamaal jne.
— Kas edasj)idisel reisil ori veel
professionaalseid huvisid?
— Loomulikult, Juba pärast Baseli
võistlusi võtsin kontakte Saksamaa
kolleegidega. Rootsist lahkudes
külastan v ^ l mitoieid Euroopa
maid ja võimlemiskeskusid.
Tekstiiltööde müüginäitust külastas ka laulja Andres Raudsepp
oma väikese tütre iaja-Masiga, kes valis emale jõulukingiks s o t
va^adja,
puudusel oma felu korraldada,
sattudes julmade diktaatorite yõj
punaste TÕimumeesile küüsi.
Lääneriikides kurdetakse sageli
?5elle üle> nais juhtub Ugandas
diktaatori Idi Amini ülemvalitsuse
alL Samuti häirib läänemaailma
Ängoolas ja mitmes teises
Äafriita riigis rakeildatud kommunistlik
relzhiim\ mille peale-suiiimiseks
kohalikele elanikele
Moskva kasutab Ki$ibb palgasõdureid.
Nüüd on veelgi huvitavama
suümumbriga hakkama saanud
Kesk-Aafrika ImpeeriuniB
diktaator Jean-Bedel Bokässa,
kes laskis enda kroonida keisriks.
Kroonimispidustus viidi läbi
suurte pidustustega| ja tohutute
summade kulutamisega. Arvatakse,
et kogu see j p t E k s vaesele
mustade riigile maksma 30 miljonit
dollarit, milline summa
moodustab kaks kolmandikku
väikese riigi ekspordist saadud
aasta tuludest.
Jean-Bedel Bokassä et ole tavaline
mees, vaid sündinud kelseir,
kes oskab valitseda. [Ta hoiab enda
käes suurema osa, onia riigi
ministrikohtadest ning isegi väiksemate
varguste ja seadusevas-taste
tegude eest raiuti^kse karisr
tuseks maha süiialuse käed vol
kõrvad.;:' V;-^'; .. •.•X:;; ' .^^-':•
Kas sellised lugusid kuuldes ja
lugedes ei teki mõte, 'et meie ei
osanud Balti rükides omal ajal
õieti asju ajada? Õleks meie kä
väi j a kuuluianud impeeriumi ja
tõstnud mõne kaprali 30 miljoni
dollariliste pidustustega keisri-trooriile,
siis võib-olla oleks nüüd
meie küsimus | lauasahtlist välja
võetud riing Liitunud Rahvaste
OrgainSsatsioohi koosolelml esiplaanil
© tõstetud. Tõepoolest —
kas ei tuleks mep Aafrika riikidest
Etiidagi õppida, et läänemaa-i
l i r^ sümpaatiat võita ja tähelepanu
meie probleemidele tõnuna-mi
1. detsembril alustasid pikka teekonda Torontost Austraaliasse
kaks Eesti Skautide Malev Kanadas vanemat skautjuhti, et osavõtta
Eesti Skautlikud Noored Austraalias Üheksandast suurlaagrist
,,Harju*% mis toimub Adelaide*! lähedal^^
Täpne laagri aeg on .2S. detsembrist kuni 7. Jaanuaam, mis i e a ^
vasti on sealse poolkera suveperiood.
ŠTOKHOLM (EPL) - Välismaine
Eesti Kü-janike^^^^^^^ pidas reedel,
25. nov. oma aastapeakoosole-fcut,
mille avas esimees August
Mälk, mälestades lahkunud kirja^
nikke Artur Adsoni ja Karl Risti-
EpMONTON — Edmontonis äratati väljasnremise hädata ©le?
kohalik Eesti Selts Jälle ellu, kuna 4. cletsembrü toimunud peakoosolekul
valiti seltsile uus juhatus, mis koosneb eranditult noortest^
fc. Seltsi uueks- esimeheks on Nurmi Simm. '/ '
muid tähtpäevi. Viimasel ajal on
aga eestlaste osavõtt nendest pidustustest
muutunud väga loiuks
ning; seltsi juhatus vajaks noorendamist.
\ '] • :•
V. Reili esitas lõpuks üleskutses
noortele koosolekule tulla Ja selts
surmaohust päästa.
V. Reili apell leidis noorte poolt
tähelepanu ja hindamist. Koosolekule
tuli 4. detsembrilI kokku noori,
kes valisid vanema generatsiooni
toetusel noortest koosneva juhatuse
koosseisus Nurmi Sünm (esimees),
liikmed Süm lluusauk, Tiina
Sastok, Lmda Peet ja Hilja
Koot. Seltsi aadress on: Nurmi
Simm, 10314 — 137 St., Edmontonf
Suure töö seltsi juhatuse noorendamiseks
ning seltsile uue elu sisse
puhumiseks tegi senine seltsi
esünees V. Reili, kes saatis enne
koosolekut kohalikele eestlastele
A^älja 50 kh-ja-üleskutset,
milles ta mamis, et eestluse säi-litamiseks
vabas maailmas on
vajalikud sellised suurpidustuseä
• nagu seda on Ülemaailmsed Ees-
;tiPäevaä..-
Nende päevade korraldamiseks
nmg nendest osa võtmiseks peab
aga eestlaskond olema kõikjal hästi
organiseeritud ja omama tugeva
ja energilise juhtkonna.
Ka Edmontoni eestlased on püüdnud
oma seltsi elus hoida, ^tähistades
Eesti Vabarügi aastapäeva ja
Liidu esimeheks valiti edasi August
Mälk. Juhatusse valiti veel
Kalju Lepik (abiföimees), Rai-mönd
Kolk (sisesekretär), Arvo
Mägi (vähssekretär ja laekur),
Helga Nõu (majaema), Karin
Saärsen (üiformatsioon) ja Ilmar
Jaks. Liidu esindajaks Eesti Kirjanduse
Fondi valiti Ihnar Jaks,
asemikuks Valev Üibopuu.ESTÖ-80
kirjanduse toimkonda valiti lisaks
selle esimehele Kalju Lepikule, kes
valitud üldisel organisatsioonide
koosolekul Raimond xKolk, Karin
Saarsen ja Ihnar Jaks.
PENrklübi Eootsi osakonna
tisaldusnieheks lahkunud Karl Ristikivi
asemel soovitab VEKL Karin
Saarseni. • ^
S E I P O S T I G A
SKM KARL SÜTIS
Laagrisse sõitjad olid ESMK
staabi sekretär skm .Valter Piigli
ja Eesti Skautniastrite Kogu Kanada
Koondise abiesimees skm. Karl
Sütis. Reis kestab kaks kuud ning
tagasi jõutakse talvisesse Kanadasse
alles 29. jaanuaril 1978. a.
Pikemad vahepeatused on Kali-lornias,
Havais, Uus-Meremaal,
Tahitil ja Mehhikos.
Sellise ajapikkusega laagrimatk
lennukitega on võimalik ainult seetõttu,
et mõlemad, skautjuhid on
puhkepaigal ning pole seotud tähtajalise
tööga oma kodulinnas Torontos;.
Eesti Gaidide Malev Kanadas ja
Eesti Skautide Malev Kanadas
saatsid ränduritega kaasa üleandmiseks
suurlaagrüe ,>Harju" kunstnik
skm. Endel Ruberg'i poolt valmistatud
nahast vinipli.
Eesti skautlus ja gaidlus on alati
pidanud ülimalt Söövitavaks ülemaailmseid
kokkupuuteid nii eesti
noorte kui ka nende juhtide vahel
ja seda on k a teostatud, eriti 1962.
SKM VALTER PIIGLI
a. peale, millal tornius' esimene
maaihnalaager Kanadas.
Praegu toimuv Noorte Aasta sooviks-
s e ia aga -veelkordselt rõhu-:
Paljudest kunagistest kirjasõpradest
on saanud isjüklikud siha-sõb-rad,
skautlik-gaidlik sõprusring
paisub suuremaks, maailm jää
väiiemaks.
„Harju" suurlaagri juhiks , on
nskm. V. Kangur. Osavõtjad on
peaasjalikult Sydney'st, Melbour-ne'ist
ja Adelaide'ist, kus on suuremad
eesti ühiskonnad. Suurlaager
jaguneb gaidide ja skautide a l l -
laagriteks. Suurlaagris toimub ka
uueaasta vastuvõtt, mis on kii;idlas-ti
omapäraseks elamuseks põhjamaadelt
sinnasõitnud juhtidele.
Laagrimeeleolu loomiseks Ja
informatsiooniks on juba aasta
aega ilmunud laagri eelleht, mis
kahnab „Päevalehe** nime.
Tavaliselt on neli lehekülge selles
lehes äratrükk Eesti Vabariigis 11-
Okup:, Eestis on I L sesptemb-rü
tähistaitud piduliku jumalateenistusega
Kodavere feirifeu 200.
juubeliaastat. Teenistus ön kesit-rmd
köilm; tundi. Selles olid kaastegevad
Kodavere praegune õpe-taja
A, Bljari j a teülälisõpetajad
Tartu Jaani kogudusest Salurandi'
Tallinna Toomkhiküst Erik Hiisjärve
ja õpetaja Hugo Pärn.
USA-SJ
$ 5 3 .
: LE^OTPOSTIGAÄmere-maadess^ /.
Aastas $62.—, poolaaseas $31.5©, veerandaastas $16.S
miinud sellenimelisest ajalehest
koüs piltidega ja tolleaegsete uudistega,
ülejäänud leheküljed annavad
laagri eelinformatsiooni.
„Harju" suurlaagri juhtkond on
levitand neid lehti teistele noorte-nialevatele
üle maaihna tekitades-huvi
Austraalia skautlike noorte
tegevuse vastu. Loodame, et läheb
täide, mida „Päevaleht" ütleb:
r.Eesti gaidid ja skaudid üle kogu
maailma! Kutsume teid „Harju"
suu?laagrisse. Tulge ja nautige
Austraalia eestlaste külalislahkust
ja soetage sõpra."
Aadressi muudatus ŠO centi. üksiknumbri hind 35 centi.
aadressidele.palume märMda .POSTAL CODE" |a
: :USAaadressiMe :,,ZIP CODE" ; ;
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
Estonian Pnblishers nimele.
1 • .
Palun mulle saata -VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks tavaüs© / kiripostiga alates „—
- - - - - - 197 Tellimise katteks lisan 0 . s i m j u u r ee
rahas /tshekiga/ rahakaardiga. (Raba saata ainnltžähtkirjas).
Aadress •: ^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 13, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-12-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e771213 |
Description
| Title | 1977-12-13-03 |
| OCR text |
llõpuks ometi suut-
I maailmas ka. ühei
mika. Jutt on štrei-lanadal
on ainult
maad võistleja
nptab, et Kanale
streikidega roll
iga iöölise kohta
lel maal peale Itaa-lildde
korraldamine
line Kanadas on
komplitseeritud
alal onspetsiali^
lesugüsed ameti-ised.
Nii näiteks
Inadas organiseeri-
13 on siin tegemist
Iga j - istumisstrei-
•ivate streikidega,
|dega, täisstreikide-dkidega,
üma paS-
[a, legaalsete stre!-
ite streikidega jne.
jalju ja nende arv
.'alt vastavalt sel-
Ittsus kaotab kont-mte
iile ning need
b l t oma südame
J I-:'• •
ludust j a elu üidi-jijude
aaistate jDok-
)stiteenijate strei-
[itanud Kanada et-
]ikšikisilait€le mil-
I ulatuses kahjusid,
liste streikidega
älekibedusest ja
|l, pärast paariaas-
)n postiteenijad
|ng hakanud ;uues-ning
uusi slrei-
Juid organiseerima,
li ametiühing kor-klisele
töölt lahku-
Jtesteerida sellega
pöölt koju smitmi-töölisi
karistati
organiseerisid i l -
jisstreigi. Istumls-
|a 9li tingitud sei-litsus
kasutas au-jrteerimismasinate
Iwde/millist tööd
|; imetiüliing peab
js.
Int võttis kolme
h a 150 töölist, kes
[aspäeval ja teisi-
Inud, kuid tulid
|öle ainult selleks,
)ma palgatshekke.
J kui nümoodi §isju
|Kehakse ja palJoi
5jei ole ime, et Ka-
^us töötab aastas
l a r i suuruse ksh-on
\]iimasei-ajal
polilt«ka, et !ga
|p.b^saama iseseis-
) t i k a pealesiirKjad
sellest, et see ?.se-fljud
riigid palju
torda k u i nad Olid
|itsiise ali. Suures
B^stamise tuhinas
|iie;.ning-mustad, ei
^jalikkiide juMiile
ilset-e ralsieste
(Järg. lk. 3^
/ • • • t
Nr. ¥MÄ;,.EESTLÄm tessipeval; 11.
IFlTie]«l»1l |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-12-13-03
