Vaba eestlane , September 13, 1977

              Nr. 67 Nr. 67 VABA EESTLANE
aei
ihiseaduse prc-pole
saadud
elanike indivi-ida
nüüd osi
isiklikeks abl-iium.
iüdividw-rvad
väga ula-lajanduses,
siis
aruthisartiklis
129, 26. augus-
Ijärgniist:
;lt on ka uue
Jektis kajasta-abimajapida-skonnas.
Nüüd
mis peegeldab
kku olukorda.
et „elanike
amine osaleb
noodustamlses
otmises. oIle&
majanduse la­nt.
Isiklik abi-
)raegü ka erili-igu
tootjaks,
äsa linnaelani-nist
initteönia-eaolu
kasvule,
dividüaalsekta-da."
:se mida õieti
mise all mõei-
[nduses on Islk-omaniise
aiu-
Kodanike ka­lla
maatükid,
osid seadusega
Is amiavad abi-ivs
aianduseks
kš, samuti in-litamiseks"
kasutamiseks
lekjiasti^usvilsi
peaasjalikult
[iideks: 1) õuf-uaalkrunt,
.3)
|ametiniaa ja 5)
|aa. õigus maa
at kõigil koda-tel.
Selle õigu-on
aga piira-,
stega. Nii peab
a teovõimeline
les polevat siis
ist seisukohta,
lamaks aluseks
iivse kasutami-tutusvõimelisus
sellepärast tu­rja
sisse võtta
luaalne maa ka-ohustuse
.seda
iduse ja loodus-heaperemeheli-laegu
olevat aga
leid, kus riigi
<s antud maad,
at, ei kasutata
Iga silmas pida-
Ise maakasutuse
jLgeli ühiskasuta-jiamaa
kolhoosi-blevat
maaelani-
Isikliku abimaja-
Fsiise tõstmiseiis,
pmates majaa-pnud
köllektiiv-line
(kas kolhoos
I on aluseks pere-vahendite
koo-
Ijantlamise ja ise-
|iipidel. See v5i-
31 perede või ise-ja
muude asu-
|[4damine. Süa ei
mitte aianduü-lis
on peamiselt
tuste ja teenis tu­ll,
kus toodetakse
|'llumajandussaa-
^«gut ja milledel
staatus.
iriumas individu-
|luse lähenemine ,
Kollektiivsele
?le kui inajapida-
^laalsele suunale
ku samasugused
hoodustuifed nagu
[japidamisele, kui­ne
vahepealse ko-hiajapidaniise
ja
(operatiivse toot-lektiivne
abimaja-eeldused
töö
'tõusuks individu-
Jamuti tootmise
ise astme tõusuks.
|u ka sellepärast
^ne, et nii taanduh
traditsioonilisest
tootmisest selle
taseme mõttes,
^a hääbuvad talu-
^gimuste jäänused
i märgatavalt Imna
( ärglk. 3)
znmm
Tuesday, 13^ 1977
^1
I
'JV
l
l t,
ir
li
5V-VÄLVIÄRST
NÄDALALÕPUL
17. ja 18. sept. ori valvearstiks
dr, Mae, tel. 493-7231.
hooaega
T.E. Mesköori tänavune hooaeg
algab täna, 13. sept. Eesti Maja
väikeses saalis kell 7.30 õ. Nagu
tavaliselt, alatakse seda õlleõh­tuga.
Seekord aga, peale sünni­päevalaste
ja juubilaride austami­se
on kavas ettekanne koori kroo-nikult,
et meenutada oleviku kõr­val
ka natuke mmevikku. Koori­juht
on valmistanud muusikalise ja
sõnalise kokkuvõtte koori eelseis­va
aasta uuest repertuaarist, mis
meeldivas õhtu raamis tooks kok­ku
mineviku, tuleviku ja ;oleviku.
T.E. Meeskoori eelseisvas tege­vuskavas
on ettenähtud: õlleõhtu
13. sept. kell 7.3Ö õ. Eesti Majas;;
baül 22. okt., jõuluõhtu 16. dets. kell
7 Q. Eesti Majas; Pop-kontsert 15.
jaan. 1978; perekonnaõhtu 25.
veebr, kell 7 õ. Eesti Majas; Va­bariigi
aastapäeva aktus 26.
veebr.- pidulikpeaproov 20. aprillil
kell 7.30 õ. Eesti Majas; kevad­kontsert
23. aprillil kell 5 p.l. Wal-ter
Halfis; kontsertmatk on veel
lahtine. Talvine tegevusl|ooaeg lõ­peb
peakoosolekuga 6. juunil 1978
kell 7.30 Eesti Majas.
T.E. Meeskoori harjutused toi­muvad
teisipäeviti Eesti Majas, al­gusega
kell 7.30 õ. Pühapäevased
lisaharjutused määrab kwrijuht
•vajaduse korral olenedes etteval­mistuste
arengust. Uued lauljad
on teretulnud.
Wm\ |a Aavo PQflriSild ji eestlaste elMsties ÄngeiesSs
„Vaba Eestlase" toimetMst külastasid hiljuti kauged külalised - laanerannik^^^^
üle kontiijendi idarannikule saabunud abielupaar Viivi ja Aavo Pürisüd koos tütrega. Vüvi Pürisild
on teatavasti populaarse ja läbüöönud kakskeelse „Kokaraamatii" autor, kuna Aavo PiirisUd töö­tab
Los AngiBlesis insenerina. Mõlemad on Los AiQgelesis energilised eesti ühiskonna lükmed ja see­tõttu
pürdub ka nende jutuajamine peamiselt eesti ühiskondUkul tegevusel ja eestlaste elu vaatlemi.
• se!. -
Viivi Pürisild on ilmselt ise ka
üllatatud tema poolt koostatud ko­karaamatu
suurest populaarsusest.
Ta ütleb, et kaks raamatu trükki
on juba täielikult läbi müüdud ku­na
kolmas trükk on lõppemisel ja
neljas on trükki saatmisel.
Kuna iga kolme esimese välja­ande
trükiarv on olnud 2000, siis
on „Kokaraamatut** läbi müü­dud
ligemale 6000 eksemplari.
Raamatut on ostetud ka palju
cjhendriikides ja Kanadas siinse-ele
inglise keelt kõnelevatele eesti
sõpradele kinkimiseks. Viivi Püri­sild
mainib, et ta on ise ameerik-astele
müünud umbes 100 „Koka-lamatu"
eksemplari. Raamatu
suure läbimüügi tõttu on kõik ku­ud
ilusasti kaetud ja Los Angelesi
esti Naisklubil on isegi tekkinud
;eose müügist päris korraük üle-
Teeme uusi ja parandame vann
mi linnas kui ka i^nvilates
Insurance
Agency
KINOLüSTySED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
ResdaJe, Ont. M9V 3YT
Tel. 745-4622
(Algus lk. 2)
ja küla töötajate ollukord ning
ühtlüštub elulaad, mis on koosr
kõlas põhiseaduse projekti teata­va
paragrahviga.
Ägraar-ihdustriaalse territori­aalsete
tootmiskompleksi formee­rimise
käigus tõuseb keskasulate
osatähtsus, kus isikliku abimaja­pidamise
traditsioonilise vormi
eksisteerimine on raskendatud.
Sellepärast peaks tootmise kont­sentreerumise
probleemide la­hendamisel
praegu arvestama se­nisest
rohkem ka individuaalsek-torit
ning see peaks kajastmna
keskasulaste planeerimisel ja
majandite sotsiaalse arengu plaa­nide
koostamisel.
Sellejuures tuleks senises
rohkem ühismajanditel anda ela­nike
kasutaida väikemehhanisme,
abistada ner.d niTillaharimistöödel
ja heinateol ning saaduste reali­seerimisel.
Seda saavat teha sov­hoosi-
ja kolhoositootnüse hüve
kahjustamata.
Need on uued plaanid individu-aahnajapidamise
ümberorgani-seerüniseks,
kus traditsioonilist
talupoeglikku tootmissüsteemi,
aga palju rohkem sellega seotud
vaimsust tahetakse uue põhisea­dusega
lõplikult välja juurutada.
Ometi on eramajapidamised riigi­le
nii olulised, et selle asemel on
hakatud rääkima ja ^kavandama
koUektüvseid abüriajapidamisi.
Nü et riiklike majapidamiste
elus hoidmiseks on vaja veel abi-majapidamisi,
et riik võiks pü­sida
ja leib oleks nõukognide da-
Bi&e laual. • '
millest 2500 dollarit annetati
Eesti Majale remondi tegemi­seks,
kuna vanal hoonel kukkus
lagi sisse.
Külalised mainivad, et eestlaste
seltskondlik tegevus Los Angelesis
on võrdlemisi hoogne ehkM mõned
vanemad tegelased hakkavad aas­tate
koorma all juba rohkem pealt­vaataja
ossa jääma. Los Angelesis
ja selle piirkonnas elab kogusum­mas
umbes 2000 eestlast, kes on
Kallforniasse saabunud sealse kui­va
kliima ja võrdlemisi heade töö­võimaluste
-tõttu. v|õiks ütelda, et
suurem osa eestlasi töötab peami­selt
tehnilistel aladel, kuid aastate
jooksul on lääneranniku ülikoolide
juiirde tekkmud võrdlemisi kogu­kas
arv eesti õppejõude, kelledest
suurem osa töötavad humanitaar­aladel.
Viivi Pürisild kinnitab, et ta on
sealse eluga nüüd täielikult ära
harjunud kuigi aastaaegade
drastilise vahetuse puudumine
annab sageli tunda ning tekib
igatsus lumiste idaranniku tal­vede
järele. •
Nagu vestlusest selgub, on Piirisil-la
perekonnal idarannikuga siiski
võrdlemisi tihe kontakt, mis ei ole
tingitud mitte ainult igatsusest
kodumaise Müma järele vaid Viivi
Pürisilla ema elab Buffalos ning
temale sõidetakse sageli külla.
Los Angelesis elades pHd esialgu
suureks probleeniüjs ka sealsed
maavärisemised, mis esialgu aja­sid
hirmu peale, kuiia näiteks ühe
maavärisemise ajal varisesid nen-
YSTAÖ (EPL) — Ystadš Ällehaniila ioOb ära iilustreedW
artikli eesti keemiku Tõnis Ennefi ettevõttest pealkirja all ,JKe©-
miageenius hoiab seda maad koos"^. Artikkel kirjeldab vSrcäie-misi
anonüümset kuid väga tähtsat ettevõtet nimega Ädhes^,
mis valmistab Himi ja lütematerjal!, olles suur tihendusvalieai-dite
aU-varustaja./.;;: •
VIIVI PIIRISILD
de ümbruskonnas paljudel maja­del
kokku korstnad ning maapinna
võnkumine oli võrdlemisi tunduv.
Nüüd on siiski sellega juba ära
harjutud ja väiksemate maavärise-miste
ajal ei ole ka kahjud nime­tamisväärsed,
kuna uute majade
ehitamisel on ehitustehnikas arves­se
võetud maavärisemise mõjusid
ning ehitatud ka majad vastavalt. ,
Mis on teie edaspidised kavatsu­sed?
Kas „Kokaraamatu" menu ei
tiivusta veel midagi koostama,
kirjutama ja välja andma? pärime
Vüvi Piirisillalt
„Mõttes on mõndagi, kuid millal
neid mõtteid hakkan reaiiseerüna,
seda on raske ütelda", saame vas­tuseks.
Viivi Pürisild nendib, et
tal on planeerimisel ka ingliskede
kokaraamatu väljaandmine, kuid
sellega kõrvuti on talle nõu antud,
et ta kirjutaks mälestusteose sak­sa
põgenike- ja haavatutelaeva
„Moero*' hukkumisest Läänemerel
1944. aasta põgenemispäevü vene­laste
torpeedorünnaku tagajärjel.
Vüvi Pürisilla perekond viibis
samal laeval ja tol ajal 8 aasta­ne
Vüvi tõmmati meelemärkuse­tult
ühe saksa päästelaeva par-
Ka ta ema ja isa pääsesid ka­tastroofist
ikuid ta vend uppus. Vii­vi
Pürisilla sõnadest võib järe^
däda, et mälestused sellest ka­tastroofist
on elavad ja valusad,
kuJÄ ta tahaks siiski neid traagili­si
mälestusi ka teiste eestlastega
ja selle mandri ingUse keelt kõne­levate
inimestega jagada.
„Kokaraamatu" suure populaar
suse tõttu on Viivi Piirisilda kut­sutud
esinema kohalikkudesse te­levisiooni
saatejaamadesse ning
temast ja kokakunsti raamatust on
ilmunud kohalikkudes ajalehtedes
pikki artikleid. Neid võimalusi on
Viivi Pürisild edukalt ära kasuta­nud
eestlaste ja Eesti tutvustami
seks ning tal on võimaldanud tut­vustada
ameeriklaste laiematele
hulkadele Eesti praegust olukorda
ja eestlastele tehtud suurt üleko­hut.
Tõnis Ennet tuiÜ Rootsi nagu
iteisediki pagulased ülekoormatud
väikeses paadis 1944 .a. sügisel.
Eriiai oli kaasas hea kasitsitehtud
kohver, milles varäikuit keemiast
huvitatud noömiees hoidis oma
aparaate.
Tõnis Ennet puutus treleborgi
kummivabrlku uurixnislaboratoo-riumis
esmakordselt kokku
mõisitega !liifcemass, mis oli muu-timud
aktuaalseks SO-ndaitel aas­tatel
seoses elemendiehitustega.
19S1 sõitis TÕEJS; 20 dollariga
ja üheotsa piletiga USA-sse.
Seal märkas ta, et laste ujimiis-vestide
mitenjali saaiks Ikasutada
tea, teistes seostes. Ta paikkus
oma ideed ühele USA firmale,
aga seda ei võetud tõsiselt — kui­gi
praegu just seda materjali ka-sutatalkse
elemendiehituse • juures
iiitemassina.
Tõnis õppis Rootsi tagasi tul­nuna
veel kaks aaistat keeoniat,
sattus siis kokku uuesti liite-massidega
ja asutas oma ettevõt:,^
te Malmös namega Skänska ite-mi.
Hiljem itöötas ta paar aastat
ühes Rootsi suurünas värvivabri-kus
ja teostas mitu reisi Ameeri­kasse,
mis andsid uusi ideid ja
produkte, tiks neist oli isoleeri-miskiaasi
liim, mlHe Ennet aren­das
välja sobivaks põhjamaistele
ohidele.
- Samal ajal kolis ettevõte MaJ-iTvöst
Simrishamni.
Isoleerimisklaasii liim äratas
suurt tähelepanu Düsseldorfi
messil ja on nüüd ettevõtte
. Ätšamid produkte... ^..
Tõnis Ennet selgitab:
— Isoleerimisiklaasist aiknad ja
kõiksugused tüiendamisproduk^
tid, nagu teoik ained, mis väiien-diavad
energiaikuilutusit, on väga
huvitavad ja o l u l l ^ . Kuidas ka
konjuniktuur muutuks, võime
otlla kindlad, et isoleerimisiklaasist
akende valmistamine aina kas­vab.
Need aknad pole eoam min­gi
luksusprodutet, mida kasuta­takse
välimuse või aknapuhasta-mise
vähenemise pärast. Neid on
lihtsalt tarvis.
Huvitaval kombel ei esine ©tte=
vote kuigi palju oma nime all ja
on paljudele tundmata. X
Tegelikult on kasialikmini, et et­tevõte-
.on, all-varastaja sumre- •
•matele ettevõtetele. :
Kaupade turustamine ja jaga­mine
maksab üle kahe korra
enam kui nend© vailmisitamine.
Produktid oleksid iseseisvatena.
tihti 'kallinmd.Selilotiõttu võidak­se,
anonüümse all-varustajanä
müüa oma/produkte 'kasulliku-.
maüjt. • • ' ' '
Adhesealil ön hulk produkts,
nende iüh|seks nimetajaks ön ti­hendamine
ja kooshoidmine. Just
BÜüd pakub ettevõte värvis^ga-missüsteemi
liitemasside jaoks,
mis^^ annab airhitektidele ja kon-
Sulttdele hoopis uusi vpimailusl
fassaadide jaoks värvide ja mar
jterjali valikuks. -v '
® Denveris, Colo. ilmuv „Rocky
Mountain Joiirnal" toob 6-veerulise
kirjutuse rohuteadlasest. Vello Tä­hest
ja, tema abikaasast Hilmast!
y. Täht omab Denveris „6th Ave.
Pharmacy" nimelise apfeegi. Ku­jutuses
antakse ülevaade Tähtede
perekonna elii;äigust Vene okupat­siooni
algusest Eestis 'tänaseni. V.
Täht, Tartu ü ü t o ü lõj^tanud ro­huteadlane
lõpetas teistkordselt
ülikooh rohuteadlasena Denveris,
et jõuda oma erialale ja „omale
jalale". Kirjutus annab mõnevõrd-se
ülevaate ka kõmmude „asjaaja-misest"
ja näitab põgenikusit eest­lase
visadust edasijõudmisel:
,.: ; MA J A . Mtj.:ÜÄ
2 magamistoaga bungalow Eesti
Maja läheduses, kamin elsteas,
põranda vaibad ja, moodne köök.
Hästi korras hoitud. Hind $62.«
Privaatne. Tel. 421-7778
Maksab Eanadsis*.
Põolciastcis 117..
Laagri rekordityleitiiBse saavutas „veteranide" klcassis
MONTREAL (VE.) — Montreali eesti skautlik noorus lõpetas oma tänavuse suvise tegevushoo-aja
meeleoluka laagriga Lättemäel, Tunnustusavalduseks Montreali Estonia-Kalevlipkomia hülga­vatele
lasketagajärgedele möödaläinud aastate jooksul ja uue põlvkonna ettevahnistamiseks uu­tele
võitudele — oli seekordne laager nimetatud Lättemäe laskürlaagriks, kus tegevuse pearõhk oÜ
juhitud lasketreenlngMe.
K I R . I P O S T I GA
Kanadas:
$48..
Eraldi laägritegevusest, Esto-nia-
Kalev lipkonna laskurid võist­lesid
üle-ikanadaliste skautide ias-kevõistluäte
raamides, saavuta­des
väljapaistvaid tagajärgi. Eri­nevaks
tavalistest noorteäaagri-test
kujunes seekordne laager ka
seeläbi, et kohal viibis üllatavalt
suur arv noortevanemaid ja isegi
vana-vanemaid, kes innukalt kaa­sa
aitasid laagri tegevuses ja ise­gi
lõid kaasa laskerajal, tulles
koos noortega toime üHatustaga-järgedega.
Nooremate poiste klassis , olid
väljapaistvamad laskurid Niis
Norheim Torontost ja Toomas
Pühvel Montrealist.
Niis võitis CIL pronks- ja hõ­bemärgid
22-kaliibrilise püssi­ga
60 jala distantsÜ lamades
;. käelt ja Toomas, oihandas CIL
pronksmärgi.
Nooremate tüdrukute Massis oli'
parim samuti küllaline Torontost
— Linda Norheim. Vanemate
tüdrukute iMassis olid väljapaist­vamad
ü l e Leitham ja Heli Peets
Montrealist.
Lastevanematest saavutas
pronks- ja hõbemedali tagajärjed
äky. Hille Vilres-^Sutt (tipptule­mus
100-st 100x5) ja- Tamara
Norheim (Toronto) tulemusega
100-st '99. Pronlssmärgi nõuded
täitsid Kersti ja Martin Pühvel
(tipptulemused 100-st 100 x3 'ning
100-st 100>:4). Eriauhinnad kuu­lusid
veel lastevanematele Aili
Lestalüe, Elsa Peetsüe jä Haldi
Viiresele. Laagri rekordtulemuse
saavutas „vet6ranide" klassis
Henn Arvo — 100-st 100x9. Las-keala
üldkorraldajaks oli endast­mõistetavalt
Endel Ruberg, kelle
eestvedamisel Montreali eesti
skaudid on teinud endile üle4ka-nadalise
nime. •
Eraldi. laskevõistluse. raami­des
Pepsi-Cola ja Drummohd
auhindadele Montreali Estonia-
Kalevi skaudid Toomas Tael,
Toomas Altösaar, toomas Fed-riks
ja Markus Pedriks' olid
väljapajstvad.
Võistluse vahekohtunikuna tegut­ses
Kalev Ruberg. Kõik laskeau-hinnad
oli võitjaile anneta^nud
Moribreali Eesti S^ts. v
Nädalapikkuse /laagri üldjuhiks
oli n^km. Heino Altosaar, ökm.
Hans Peetsi hoolitsusel olid faag-r
ri lõkke- ja perekonnaõhtud, skj.
Hille ViiresMSuljt
poiste juht, Elsa Peets oli 11 aas­tat
järjest peaHpereemaiks ja te­ma
poolt juhitud laagri toitlus­tamine
sai niivõrd paljude kü-dusõnade;
osaliseks, et laagri köök
ristiti „Lättemäe Hiltoniks". Te­da
abistasid pere-emadena Aili
Le&tai, Hilja Teose, Laine Altö­saar
ja Kersti, ^Pühvel. N.slrni.,
Innar Teose ja n-skm. Lex
Soom kandsid hoolt muusikalise
ja lauMise osa eest.
Ning-Toronto külaline Tamara
Norheim leidis erilist aplausi
oma lauluga viimasel lõkkeõh­tul,
kus kuuvalges vaikses met­sas
tema lauluga liitusid öölin-
-nud.- , ' ,1'
Ühel varasemal pere-õhtul Lätte­mäe
tares paelus sooja tähelepa­nu
, Kalev Rubergi valguspütide
ettekanne tema ja ta. abikaasa
Ingridi hüisest Euroopa-reisust,
samuti ikui valguspildid nende ka­he
eesti pulmast Läittemäel kaks
aastat tagasi. Oma sünnipäevi ja­gasid
laagriga gaidjüht. Äüi Les­ta,
gaid Susi Sillaots ja omaaeg­se
,,Vikerlaste" trupi juht Harry
Kivüo.
Sellest laagris/t näis kõikidel
olevalt
$25.50
¥@erandaas^«8s $13.50
ÜSA-B:
53.—
27.50
5.—
' : LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse:-
Aastos $62.--, poolaastas $313, veerandaastas $16.5®
Aadressi muudatus 30 centi. Ü^ikhumbri hind 35 cexitl.
Kaaaia aadressidele palume märkida .JPOSTAL COBE** Ja ' -
. : : USA aadressidele „ZIP CODE"'
Paügatshekk või ptfeti rahakaart kirjutada
fre© EstomaiE Pöbüshers nimele. i
Palua mulle saata VABA EESTLANE aastafe /
veeraadaastaks — tavaüse / kiripostiga alates
197—.Tdlimise katteks lisan -
rahas./ tshekigaV rahakaardiga. (Rali® saaJa aSastalž
•Nimi'-;' -^^^^
T"'