1977-09-13-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
T L ST i i i K Nr. 67 (2414) XXVI aistakäi^ Teisipäeval, 13. septembril 1977 - Tuesday, September 13, 1977 üksiknumbri & cesM KGB tflema Andropovi dätcimcitu MOSKVA — N. him tourikuülsa julgeolekupolitsei KGB ülem Jurj Ändropov, kes on teatavasti ka kõikvõimsa poliitbüroo, liige ja praeguse diktaatori Leonid Brezlmevi isiklik sõber, pidas äsja Moskvas Bolshoi teatris kõne, milles ta ägedalt ataJkeeris äisiSsdente, nimetades neid tavalisteks krimiimalkiirjategijateks. Ändropovi kõne oli lääneriiMde sjakiFjanikele suureks üllatuseks kuna see on tegelikult ainult tema teine avalik kõne alates seöest ajast, mil ta sa! aastaid tagas! KGB iUemaks. Aadropov esines oma kõnega N. Liidu julgeolekupolitsei rajaja ja selle esimese ^ülema Felix Dzerzhinski 100/ süamipäeva tä-his/ fcamise aktusel. Kõneleja kinnitas, et dissidentide arv N. Liidus väheneb pidevailt Eiing et säilunud dissidendid tuleb ühte patta p a i ^ tavaliste kriminaalkurjategijatega. KGB ülem väitis, et dissidente leidub siiski õnnetuseks veel teatud arvul — nagu vargaid, aitkäe-maiksude võtjaid, spekulante ja težsi Ikurjategijaid. Need kõik tekitavad kahju nõukogude ühis-koimaile ning seetõttu /tuleb neil kanda toistusi vastavalt nõukogude seadustele. Kõneleja ütles, et mõned lääneriikide poliitikud esitavad N. Lüdu tegelastele sageli oma arvates kavala (küsimuse, miks N. Liidus 'leidub veel pärast 60 aastat kestnud nõukogude korra kehtimist dissidenite. Ändropov arvas, et selles ei ole midagi imelikku kui 250 miljoni inimese hulgas leidub üksikuid, kes arvavad teisiti kui rahva suur enamus. Lääneriikide vaatlejad arvavad, et Ändropovi rünnajk dissidentide vastu on seotud peatselt atavE dissident Matoli Shtshai^isiki protsessiga, ©htsiharanski ola Moskvas üks energilisemaid inimõiguste rakendamise, east võitlejaid ning arreteeriti möödunud veebruaris. • Arreteeritud dissidenti süüdistatakse spionaazhivõrgu organiseerimises koostöös ühendriikide diplomaatidega. T^rtu Instituut vcilis välja kuus stipendiumi^ saajat — toetusi eesti keele kMrsusest osavõtjaile Tartu Instituudi poolt valiti selle aasta stipehdiaatideks Emu Kuuskne (muusika, North Texas State U.), Kadi Käis (keeletear duse magistri kraadiks, Toronto ü.), Tiina Mitt (muusika, Toronto U.), Mark Teose (põUumajandus,McGiUT[J.), Ellen Tüli ^kodumajandus, Ryerson P. I,), Erik Veski (muusika magistri kraadiks, I^aniiattan School of Music). L^aks Tartu Collegel summa-le andis -Toronto Eesti ühispank oma tänuväärse panuse sellesse stipendiumifondi. Stipendiumiko-misjoni liikmed on professorid Rein Lüüs. Olev Trä$s ja Endel Änya. Tartu Instituudi eesmärgiks on edutada eestiainelist õppe- ja uurimistööd, selile hulgas eriti eesiti keele alaL . Seepärast on eriti rõõmustav, et iiks edasiõjppijaist on oma väitekirja teemaks valinud eesti keele. - Nagu varem teatatud tahab Instituut ho(5)litseda, et keegi ei jääks- eemale Toronto ülikoolis korraldatavast eesti keele kursusest (edasijõudnutele) majanduslikel põhjusil. Instituut on otsustanud ftasuda iga soovija õppe-maiksust esimese 50 dollarit registreerimise järele, pluss teine 50 dollarit kursuse eduka lõpetamise korral. Kokku ka;tab see umbes 90 protsenti õppemaksust rilO dollarit). Eriti edukatele õpžlatele loodetakse anda eri preemiaid. Kuuldavasti on loengud neljapäeva õhtutel, kell 7.30—9.30. alates 20. oktoobrist R^istreerida School of Conti-nuous Studies, U. of T. õppejõuks on napi eelmisel aastal, dr. Vello Salo. Eelnimetatud toetuse soovij ail palutakse teatada oma aadress ja registreerimise number (kui seda antakse) Tartu Institimidi sekretärile. Rohket kursusest osavõttu lootes kasvab aga ka nõudmine stipendiumifondile. Sellepärast vajab Instituut (kaasmaalaste ja ettevõtete lahket toetust eesti keele õppimise pralktiliseks abistamiseks.^ Tuiuniaiksu soodustuse ja üldse iga informatsiooni asjus helistada sekretärile, dr. E. Aru-ja, itel. 447-8958, 37 Groveland Cr., Don Mills, Ont. M3A 3C4. • TARTU INSTITUUT NANAIMO — Üks mees, kes sai kriitiliselt vigastada 14 tundi kestnud j a mitu milj onit kahju tekitanud tulekaihju juures, on ise osutunud selle süütajaks, õnnetusel sai surma üks vabataht-lik tuletõrjuja ja üle 1,4 miljonit gallonit õli hävis tules, kuna tuli hävitas 15 õlireservuaari olemasolevast lönst. Tuli oli väga tugev, mustad suituspilved tõusid kuni 1500 jala kõrgusele. LASTEGRUPP vanus 4—7 (rahvalaul, regivärsid, muinasjutud j.m. eesti ainetel) RAHVATÄWTS TÄlSKÄSVANUtlLE REGISTREERIMINE laup., 17. sept. kell 2.30-4.30 p.l. Ja esmasp., 19. sept. kell 4—6 Stuudio asub Eesti Maja väikeses saalis Informatsiooniks helistada td. 2224395 Augustikuu teisel poolel toimus Lättemäel hundude-hellakeste laskudaager Momreali ja, Toronifco. üMsel kor^^ skaiiidisõpra jalastevaEemaidIaa.griItpu,h Eöireas üellakeseä,ja Mmdud.-' • : •poto: E.;Sügise REEDBL. SO.SEPTEM^I^IL.« 7.ao EB 8 . 3 0 ta a s s BLaOR ST. WE@T sjokumentaalfilm RUBERG lühifilmid pllotid QelrnüCigii esmaBpäsva Shtuti eeatl majaa . MONTREALIS 7. OKT. B.OQ @S7a TERRgBONNE AVE. filmid on inglisiceeleed - tooga ksaaa muuiaatest sõbrad . * EESTI KUNSTIDE KESKUSE VAHENtXJSEL ilizabeth 11 jyybeli» liiedcal kca Ingiismaia] Varem on meie ajaielies olnud juttu kuninganna Elizabeth II juubelimedalite andmisest kolmele Austraalia eestlasele. Ka Inglismaal asuv eestlanna Tamara Vit-sut on saanud selle au osaliseks. Ta on teeninud 25 aastat büroos, mis tegeleb alaarenenud maade abistamisega. Medaliga koos oli kaaskiri, kus oli kirjutatud: „By command of Her Majesty tfee Queen the accompanying Medal is fonvarded to TAMARA; VITSUT to be worn in commemoration off Her Majesty's Saver Jubilee 6th Feb-niary 1952 — 6th February 1977" (Kuninganna käsul on juuresolev medal antud Tamara Vitsufile Tema Majesteedi hõbejuubelil 6. veebr. 1952 — 6. veebr. 1977 kandmiseks), j Tamara Vitsut elab Londoni lähedal Virginia Waters'is oma majas; ta ema Anna Vitsut oli Eestis gümnaasiumi õpetaja Ja suri möödunud aastal. iiikmeile Toronto Eesti Meeskoori järje^ kordsed lauluproovid algavad teisipäeval, 13-dal septembril s.a. kell 7.30 õhtul Toronto Eesti Majas. Esimene lauluproov 13-dal septembril traditsiooniliselt õlle õhtuga. Uued lauljad teretuhiud! ; ; T ; E . M . . JUHATUS' iillitilliliillllUillilliiilllllilillllllllllJlillillllilllilliiilll^ Ä K TUTVUMISÕHTU 16. SEIPT. KELL 8 : TARTU COLLEGE ' .. TANTS JA BAAR WASHINGTON — Ameerika Ühendriikide president Jimmy Carter kirjutas alla Panama kanali õigas-t8 loovutamise kokkuleppele aastal 2000. Kuigi see tseremoonia toimus Washingtonis suure pidulikbia^ ga, on oppositsioon seda nimetanud reetmiseks, kuna suur osa ameeriklasi arvavad, et kuna nad seli@ ehitasid, selle maa ostsid, siis see kuulub ka vastuvaidlematult neile. Teiselt poolt aga nimetasid Panama üliõpilased seda „poriliseks kanali kokkulep^ks" ja demonstreerisid selle vastsi, kus teatud arv iemonstrante arreteeriti. Kohalikad ameeriklased aga kanali tsoonis rMetusid mustadesse leinariietes-se ja põletasid ühe mušfta-drapeeritud puusärgi küünlavalgusega toimunud„surMamarsil", mitte m- #rdtenali pärast kui ,,demokraatia j ^ inimõiguste^* surma inärkiMiseks. i Selle kokkuleppega kolmteištkümmend' aastat kestnud läbirääkimised uue kanali kokkuleppe saavutamiseks. President Carter ja Panama juht kindral Omar Torrijos, kirjutasid samar aegselt kokkuleppele alla kui seda pealt vaatasid 27 mitmesuguse riigi pead, nende hulgas ka Kanada peaminister P. E. Trudeau. Sellega kaotas maksvuse kunagise presidendi Theödore Roosevelti sõjali-ne diplomaatia. üks kokkulepe näeb ette ühendriikide kontroiü üleandmist 23 aasta pärast. Teine garanteerib ühendriikidele õiguse lõpmatuseni kaitsta šelie 51 miili pikkuse järvede ja lüüside süsteemi neutraalsust. Allakirjutamisega ei hakanud kokkulepe veel maksma. . Enne peab see läbi käima tihendiükide Senatist ja Kongressist. Samuti peavad seda kinnitama Panama kodanikud oktoobris toimuval rahvahääletu. • sel : AllakirJutades Carter ütles, et suurem erinevus praeguse ja eelmise kokkuleppe juures on, et nüüdsel puhul on Panama kodanikel võimalus seda enne lugeda kui see maksma hakkab, mis esimese kokkuleppe, juures puudus, kuna siis ühendriigid nõudsid selle ehitamiseks õiguse 1903. aastal koos 10 miüi laiuse maa-alaga, mis pidi kuuluma Ühendriikidele. See maaala kuulus siis veel Kolumbiale, kes keeldus soovitud kokkuleppe tegemast. Panama kuulutas siis end iseseisvaks. Saades- Washingtonist 25 miljonit dollarit nõustus Kolunibia selle kokkuleppega. Kui esimene kokkuleppe andis ühendrü-kidele Õiguse sekkumiseks Panama sisemistesse asjadesse, siis see klausel elimineeriti 1936, kui uus kokkulepe suurendas ka aastast rendisummat. 1936. a. see summa tõusis 250.000 dollarilt 430.000 dollarile. Praegu on aastane rendisumma 2,3 miljonit. Omal ajal oli Panama kanal maailma üks insenerikunsti imedest. Seda uhkustunnet on veel tänapäevalgi ameeriklaste hulgas, • kuid tegelikult on kanal Julnä mi* tu aastat olnud Juurdemaksuga Kui see kord oli tätstsaim veetee maailmas, siis nüüd on selle osatähtsus langemas, nii sõjaliselt kui ka kaubandusliselt. Möödunud aastal ühendriikide Centre for Defen-ce Information asutus nimetas selle iganenuks, kuna neil on olemas komplektsed laevastikud mi Atlandi kui ka Vaiksel ookeanil Uued lennukite emalaevad on lüga suured, et kanalist läbi pääseksid, samuti on sõja puhul tänapäeval väga kerge sellist veeteed rünnata ja sulgeda. . Samuti on kaubalaevastiku arv langenud möödunud aastate jooksul, kuna hiigeltankiaevad ja kaubalaevad ei saa enam kasutada ^kanalit. Samal ajal On raudteekompa-nüd organiseerinud soodsate hindadega raudteetransport!. Panama, Canal Co, ühendriikide valitsuse ettevõl©, fcss -kanalit majandab, ütles- et 1973. kuni 1976. aastani on kanal kao|;anud 29 miljonit dollarit ja lüklus on langenud 39-lt laevalt päevas 33-le. Puudujäägi vähendamiseks tõstis möödunud aastal president Ford 19,5% kanalimaksu, mis toimus juba kolmandat korda kahe aasta jooksul. Selle kokkuleppe jõustumisega loodetakse lõpetada ka need teravad vahekorrad, mis on seal kõrge elustandardiga ameerikl^sü ja tsooni kõrval asuvaü vaeseil pana-malasil. Need on mitmel korral viinud veriste kokkupõrgeteni, kus 1964. aasta demon^tratsioanü sai surma 21 panamalast ja neli ameerika sõdurit ^ • põhjystas 40 õiiiimese BUGUIH — Vähemalt 40 inimest said surma, kui üks säde sigaretist põhjustas plahvatuse i|)aadil, mis vedas dünamüti ja bensiini Magdalena jõel, Columbias. Plahvatus juhtus ühel paatide paraädü pühak u Beltrani pidustuse ajal. Peale surmasaanute said vigastada veel sõitjad viiel läheduses oie-vai: paadil. . KALEV iSTIiNNEVÕiMLEMISTUNN -Kõik keenerid-diplomeeritM;Kanada Tr^ Ühingu'poolt ,' . • - •. Registreerimine: " NORTH YORGIS —' Doiway United Chsarch, 230 Donway West . : 20. sept.-M 6H?^30 p l / ; SÜDALINNAS' — Deer Park Public School, 23 Ferndale Ave. --24. sept kell 9 hommi—1 pJ. LMNES — Runnymedle Public School,. 357 Rumiymede Rd. ~ .21. ,; keU.6-73 pJ. . : • SCARBORÖS — 3176 St. Oair Äve...East 19. sep^^ &-7.30 p.l. dLENVIEW AVENUE PUBLIC SCHOOL'is — 230 R^seweU Ave. 19. sept. kell &-7.30 pJ. Informatsiooniks heli^ada: 889-7889. 465-7020, 222-5751, 537-3618. unz
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , September 13, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-09-13 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770913 |
Description
Title | 1977-09-13-01 |
OCR text | T L ST i i i K Nr. 67 (2414) XXVI aistakäi^ Teisipäeval, 13. septembril 1977 - Tuesday, September 13, 1977 üksiknumbri & cesM KGB tflema Andropovi dätcimcitu MOSKVA — N. him tourikuülsa julgeolekupolitsei KGB ülem Jurj Ändropov, kes on teatavasti ka kõikvõimsa poliitbüroo, liige ja praeguse diktaatori Leonid Brezlmevi isiklik sõber, pidas äsja Moskvas Bolshoi teatris kõne, milles ta ägedalt ataJkeeris äisiSsdente, nimetades neid tavalisteks krimiimalkiirjategijateks. Ändropovi kõne oli lääneriiMde sjakiFjanikele suureks üllatuseks kuna see on tegelikult ainult tema teine avalik kõne alates seöest ajast, mil ta sa! aastaid tagas! KGB iUemaks. Aadropov esines oma kõnega N. Liidu julgeolekupolitsei rajaja ja selle esimese ^ülema Felix Dzerzhinski 100/ süamipäeva tä-his/ fcamise aktusel. Kõneleja kinnitas, et dissidentide arv N. Liidus väheneb pidevailt Eiing et säilunud dissidendid tuleb ühte patta p a i ^ tavaliste kriminaalkurjategijatega. KGB ülem väitis, et dissidente leidub siiski õnnetuseks veel teatud arvul — nagu vargaid, aitkäe-maiksude võtjaid, spekulante ja težsi Ikurjategijaid. Need kõik tekitavad kahju nõukogude ühis-koimaile ning seetõttu /tuleb neil kanda toistusi vastavalt nõukogude seadustele. Kõneleja ütles, et mõned lääneriikide poliitikud esitavad N. Lüdu tegelastele sageli oma arvates kavala (küsimuse, miks N. Liidus 'leidub veel pärast 60 aastat kestnud nõukogude korra kehtimist dissidenite. Ändropov arvas, et selles ei ole midagi imelikku kui 250 miljoni inimese hulgas leidub üksikuid, kes arvavad teisiti kui rahva suur enamus. Lääneriikide vaatlejad arvavad, et Ändropovi rünnajk dissidentide vastu on seotud peatselt atavE dissident Matoli Shtshai^isiki protsessiga, ©htsiharanski ola Moskvas üks energilisemaid inimõiguste rakendamise, east võitlejaid ning arreteeriti möödunud veebruaris. • Arreteeritud dissidenti süüdistatakse spionaazhivõrgu organiseerimises koostöös ühendriikide diplomaatidega. T^rtu Instituut vcilis välja kuus stipendiumi^ saajat — toetusi eesti keele kMrsusest osavõtjaile Tartu Instituudi poolt valiti selle aasta stipehdiaatideks Emu Kuuskne (muusika, North Texas State U.), Kadi Käis (keeletear duse magistri kraadiks, Toronto ü.), Tiina Mitt (muusika, Toronto U.), Mark Teose (põUumajandus,McGiUT[J.), Ellen Tüli ^kodumajandus, Ryerson P. I,), Erik Veski (muusika magistri kraadiks, I^aniiattan School of Music). L^aks Tartu Collegel summa-le andis -Toronto Eesti ühispank oma tänuväärse panuse sellesse stipendiumifondi. Stipendiumiko-misjoni liikmed on professorid Rein Lüüs. Olev Trä$s ja Endel Änya. Tartu Instituudi eesmärgiks on edutada eestiainelist õppe- ja uurimistööd, selile hulgas eriti eesiti keele alaL . Seepärast on eriti rõõmustav, et iiks edasiõjppijaist on oma väitekirja teemaks valinud eesti keele. - Nagu varem teatatud tahab Instituut ho(5)litseda, et keegi ei jääks- eemale Toronto ülikoolis korraldatavast eesti keele kursusest (edasijõudnutele) majanduslikel põhjusil. Instituut on otsustanud ftasuda iga soovija õppe-maiksust esimese 50 dollarit registreerimise järele, pluss teine 50 dollarit kursuse eduka lõpetamise korral. Kokku ka;tab see umbes 90 protsenti õppemaksust rilO dollarit). Eriti edukatele õpžlatele loodetakse anda eri preemiaid. Kuuldavasti on loengud neljapäeva õhtutel, kell 7.30—9.30. alates 20. oktoobrist R^istreerida School of Conti-nuous Studies, U. of T. õppejõuks on napi eelmisel aastal, dr. Vello Salo. Eelnimetatud toetuse soovij ail palutakse teatada oma aadress ja registreerimise number (kui seda antakse) Tartu Institimidi sekretärile. Rohket kursusest osavõttu lootes kasvab aga ka nõudmine stipendiumifondile. Sellepärast vajab Instituut (kaasmaalaste ja ettevõtete lahket toetust eesti keele õppimise pralktiliseks abistamiseks.^ Tuiuniaiksu soodustuse ja üldse iga informatsiooni asjus helistada sekretärile, dr. E. Aru-ja, itel. 447-8958, 37 Groveland Cr., Don Mills, Ont. M3A 3C4. • TARTU INSTITUUT NANAIMO — Üks mees, kes sai kriitiliselt vigastada 14 tundi kestnud j a mitu milj onit kahju tekitanud tulekaihju juures, on ise osutunud selle süütajaks, õnnetusel sai surma üks vabataht-lik tuletõrjuja ja üle 1,4 miljonit gallonit õli hävis tules, kuna tuli hävitas 15 õlireservuaari olemasolevast lönst. Tuli oli väga tugev, mustad suituspilved tõusid kuni 1500 jala kõrgusele. LASTEGRUPP vanus 4—7 (rahvalaul, regivärsid, muinasjutud j.m. eesti ainetel) RAHVATÄWTS TÄlSKÄSVANUtlLE REGISTREERIMINE laup., 17. sept. kell 2.30-4.30 p.l. Ja esmasp., 19. sept. kell 4—6 Stuudio asub Eesti Maja väikeses saalis Informatsiooniks helistada td. 2224395 Augustikuu teisel poolel toimus Lättemäel hundude-hellakeste laskudaager Momreali ja, Toronifco. üMsel kor^^ skaiiidisõpra jalastevaEemaidIaa.griItpu,h Eöireas üellakeseä,ja Mmdud.-' • : •poto: E.;Sügise REEDBL. SO.SEPTEM^I^IL.« 7.ao EB 8 . 3 0 ta a s s BLaOR ST. WE@T sjokumentaalfilm RUBERG lühifilmid pllotid QelrnüCigii esmaBpäsva Shtuti eeatl majaa . MONTREALIS 7. OKT. B.OQ @S7a TERRgBONNE AVE. filmid on inglisiceeleed - tooga ksaaa muuiaatest sõbrad . * EESTI KUNSTIDE KESKUSE VAHENtXJSEL ilizabeth 11 jyybeli» liiedcal kca Ingiismaia] Varem on meie ajaielies olnud juttu kuninganna Elizabeth II juubelimedalite andmisest kolmele Austraalia eestlasele. Ka Inglismaal asuv eestlanna Tamara Vit-sut on saanud selle au osaliseks. Ta on teeninud 25 aastat büroos, mis tegeleb alaarenenud maade abistamisega. Medaliga koos oli kaaskiri, kus oli kirjutatud: „By command of Her Majesty tfee Queen the accompanying Medal is fonvarded to TAMARA; VITSUT to be worn in commemoration off Her Majesty's Saver Jubilee 6th Feb-niary 1952 — 6th February 1977" (Kuninganna käsul on juuresolev medal antud Tamara Vitsufile Tema Majesteedi hõbejuubelil 6. veebr. 1952 — 6. veebr. 1977 kandmiseks), j Tamara Vitsut elab Londoni lähedal Virginia Waters'is oma majas; ta ema Anna Vitsut oli Eestis gümnaasiumi õpetaja Ja suri möödunud aastal. iiikmeile Toronto Eesti Meeskoori järje^ kordsed lauluproovid algavad teisipäeval, 13-dal septembril s.a. kell 7.30 õhtul Toronto Eesti Majas. Esimene lauluproov 13-dal septembril traditsiooniliselt õlle õhtuga. Uued lauljad teretuhiud! ; ; T ; E . M . . JUHATUS' iillitilliliillllUillilliiilllllilillllllllllJlillillllilllilliiilll^ Ä K TUTVUMISÕHTU 16. SEIPT. KELL 8 : TARTU COLLEGE ' .. TANTS JA BAAR WASHINGTON — Ameerika Ühendriikide president Jimmy Carter kirjutas alla Panama kanali õigas-t8 loovutamise kokkuleppele aastal 2000. Kuigi see tseremoonia toimus Washingtonis suure pidulikbia^ ga, on oppositsioon seda nimetanud reetmiseks, kuna suur osa ameeriklasi arvavad, et kuna nad seli@ ehitasid, selle maa ostsid, siis see kuulub ka vastuvaidlematult neile. Teiselt poolt aga nimetasid Panama üliõpilased seda „poriliseks kanali kokkulep^ks" ja demonstreerisid selle vastsi, kus teatud arv iemonstrante arreteeriti. Kohalikad ameeriklased aga kanali tsoonis rMetusid mustadesse leinariietes-se ja põletasid ühe mušfta-drapeeritud puusärgi küünlavalgusega toimunud„surMamarsil", mitte m- #rdtenali pärast kui ,,demokraatia j ^ inimõiguste^* surma inärkiMiseks. i Selle kokkuleppega kolmteištkümmend' aastat kestnud läbirääkimised uue kanali kokkuleppe saavutamiseks. President Carter ja Panama juht kindral Omar Torrijos, kirjutasid samar aegselt kokkuleppele alla kui seda pealt vaatasid 27 mitmesuguse riigi pead, nende hulgas ka Kanada peaminister P. E. Trudeau. Sellega kaotas maksvuse kunagise presidendi Theödore Roosevelti sõjali-ne diplomaatia. üks kokkulepe näeb ette ühendriikide kontroiü üleandmist 23 aasta pärast. Teine garanteerib ühendriikidele õiguse lõpmatuseni kaitsta šelie 51 miili pikkuse järvede ja lüüside süsteemi neutraalsust. Allakirjutamisega ei hakanud kokkulepe veel maksma. . Enne peab see läbi käima tihendiükide Senatist ja Kongressist. Samuti peavad seda kinnitama Panama kodanikud oktoobris toimuval rahvahääletu. • sel : AllakirJutades Carter ütles, et suurem erinevus praeguse ja eelmise kokkuleppe juures on, et nüüdsel puhul on Panama kodanikel võimalus seda enne lugeda kui see maksma hakkab, mis esimese kokkuleppe, juures puudus, kuna siis ühendriigid nõudsid selle ehitamiseks õiguse 1903. aastal koos 10 miüi laiuse maa-alaga, mis pidi kuuluma Ühendriikidele. See maaala kuulus siis veel Kolumbiale, kes keeldus soovitud kokkuleppe tegemast. Panama kuulutas siis end iseseisvaks. Saades- Washingtonist 25 miljonit dollarit nõustus Kolunibia selle kokkuleppega. Kui esimene kokkuleppe andis ühendrü-kidele Õiguse sekkumiseks Panama sisemistesse asjadesse, siis see klausel elimineeriti 1936, kui uus kokkulepe suurendas ka aastast rendisummat. 1936. a. see summa tõusis 250.000 dollarilt 430.000 dollarile. Praegu on aastane rendisumma 2,3 miljonit. Omal ajal oli Panama kanal maailma üks insenerikunsti imedest. Seda uhkustunnet on veel tänapäevalgi ameeriklaste hulgas, • kuid tegelikult on kanal Julnä mi* tu aastat olnud Juurdemaksuga Kui see kord oli tätstsaim veetee maailmas, siis nüüd on selle osatähtsus langemas, nii sõjaliselt kui ka kaubandusliselt. Möödunud aastal ühendriikide Centre for Defen-ce Information asutus nimetas selle iganenuks, kuna neil on olemas komplektsed laevastikud mi Atlandi kui ka Vaiksel ookeanil Uued lennukite emalaevad on lüga suured, et kanalist läbi pääseksid, samuti on sõja puhul tänapäeval väga kerge sellist veeteed rünnata ja sulgeda. . Samuti on kaubalaevastiku arv langenud möödunud aastate jooksul, kuna hiigeltankiaevad ja kaubalaevad ei saa enam kasutada ^kanalit. Samal ajal On raudteekompa-nüd organiseerinud soodsate hindadega raudteetransport!. Panama, Canal Co, ühendriikide valitsuse ettevõl©, fcss -kanalit majandab, ütles- et 1973. kuni 1976. aastani on kanal kao|;anud 29 miljonit dollarit ja lüklus on langenud 39-lt laevalt päevas 33-le. Puudujäägi vähendamiseks tõstis möödunud aastal president Ford 19,5% kanalimaksu, mis toimus juba kolmandat korda kahe aasta jooksul. Selle kokkuleppe jõustumisega loodetakse lõpetada ka need teravad vahekorrad, mis on seal kõrge elustandardiga ameerikl^sü ja tsooni kõrval asuvaü vaeseil pana-malasil. Need on mitmel korral viinud veriste kokkupõrgeteni, kus 1964. aasta demon^tratsioanü sai surma 21 panamalast ja neli ameerika sõdurit ^ • põhjystas 40 õiiiimese BUGUIH — Vähemalt 40 inimest said surma, kui üks säde sigaretist põhjustas plahvatuse i|)aadil, mis vedas dünamüti ja bensiini Magdalena jõel, Columbias. Plahvatus juhtus ühel paatide paraädü pühak u Beltrani pidustuse ajal. Peale surmasaanute said vigastada veel sõitjad viiel läheduses oie-vai: paadil. . KALEV iSTIiNNEVÕiMLEMISTUNN -Kõik keenerid-diplomeeritM;Kanada Tr^ Ühingu'poolt ,' . • - •. Registreerimine: " NORTH YORGIS —' Doiway United Chsarch, 230 Donway West . : 20. sept.-M 6H?^30 p l / ; SÜDALINNAS' — Deer Park Public School, 23 Ferndale Ave. --24. sept kell 9 hommi—1 pJ. LMNES — Runnymedle Public School,. 357 Rumiymede Rd. ~ .21. ,; keU.6-73 pJ. . : • SCARBORÖS — 3176 St. Oair Äve...East 19. sep^^ &-7.30 p.l. dLENVIEW AVENUE PUBLIC SCHOOL'is — 230 R^seweU Ave. 19. sept. kell &-7.30 pJ. Informatsiooniks heli^ada: 889-7889. 465-7020, 222-5751, 537-3618. unz |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-09-13-01