Vaba eestlane , July 12, 1977

              ITatpnal L-ibrary
Gen^Aoquisi
Ottawa <,Onta.
J Ä
Nr. 51 (2398) XXVI aastaldtt Teisipäeval; 12. juulü 1977 - T u ^ a y , J i d y 12,1977 Übsi&numbri hiai SS cesfi)
Tifo kcirdab iiii iiiimgigiisfe nõüd|aid kyi ka erepruppid@ raiiviiiciSi
BELGRAD — Kui Belgradis algas Helsingi koMverentsi kokkulepete täitmise kontrollimise
järelkonverents, kus lääneriigid päevakorrale tahavad tõsta ka inimõiguste rakendamise küsfenü-se
raudeesriidetagustes riikides, siis on lääneriikide delegaatide tähelepanu paratamatult suunatud
ka Jugoslaaviale ja sealsele inimõiguste rakendamise poliitikale. Senised vaaüusedi ja kogemiased
kinnitavad, et kuigi' Jugoslaavia ei allu oma sisepoliitika viljelemisel Moskva kontrollile, aetakse
Isa seal teravat infeõlguste aUasiiirumise poliitika
lÄiarükidB vaatlejad maini»
V3xi, et Tito on suutnijid mitmest
rahvusest koosneva tFi^osikavia
koos hoida ning msyänduslik olu­kord
on seal parem kui teistes
raudeesriidetagustös räkides, mis
on peamiselt tingilnid lääneriiki­de,
eriti Ameerika ühendriikide,
tohutust abist. /
Kuid majanduslikud edusam­mud
ei sammu käsikäes poliiti­liste
vabadustega ja Tito endi­se
kaaslase ja praeguse dissi­dendi
ning kommunistliku rez-
Mimi kiitiseenja Milovan Djila-se
andmetel on Jugoslaavias
vanglatesse saadetud 60® polii-kes
on julenud Tito diktatori
kritiseerida.
Jugoslaavia võimud eitavjad
Djilaše sliüdistiist ning cn leidnud
poliitiliste vangide suiirele arvu­le
omamoodi vabanduse, maini­des,
et suurean osa neist on Mosk­va
käsBased, teeda. ituieb trellide
taga hoida põhjusel, et nad halk-fcavad
N. Liidu näpunäidete alu­sel
õõnestama riigikorda. See va­bandus
tundub aga väga läbipaist­vana,
kuna Jugoslaavia ikommu-nistllku
partei ameÄ liin cn
täielikuilt vastuolus inimõiguste
ralkmdainiis^
Ming Jugoslaavia ajakirjandus
mõistis hukka tisbelüü liberaali­de
iiüJMoigiiiste • irakendamise
Arvatakse, et Tito ei karda
mitte ainuilt inimõiguste rakenda­mist
taotlevaid dissidente vaid ka
rahvuslikke elemente, kes võivad
taile kuijuneda sama ohtlikuks
kui inimõiguste (taotlejad. Sellest
tulenevalt on Tito hell kõigi lahk-ja
eriarvamiste suhtes ning inim­õigustele
sama suur vastane na­gu
seda on N. Liit.
ioonie valitsus peab h®iv(Esj
labiraakimiie
HELSINGI — Seitse last oli nende 70 inimese bulgas, kes oo­tavad
Helsingi lennuväljal Šovjet Äerofloti lennukis, kuna kaks
hõivajat peavad läbirääkimisi Soome ametivõimudega. See oli
Vene siseriigi leiinuk, mille kaks venekeelt rääkivat meest pübar
päeva pärastlõunal üle võtsid ja nõudsid, et lendnar vilks neid
Kootsi, kus viimasele lemiuMhõivaJale anti asiiüli.
Kuna lennukil polnud Milialda-seLt
kütteainet, siis pidi lennuk
tegeona vahemaandwnise Helsin­gil.
Maandumisel hõivajad lasid.
lendurid välja, kes ütlesid, et
nad pole näinud neil küll relvi,
aga ütlesid, et pole mingit kaht­lust,
et .nad. on relvastatud.
Soome politsei katsetas lennu­kisse
tungida;> mis äga ei õnnes­tunud
kuna uks suleti nende ees.
Soome ametivõimud, kes on hõi­vajatega
läbirääkimises., on öel­nud,'
et teistele sõitjatele pole
rasifcusi tekitatud. Hiljem ongi
lennukist välja'lastud lapsed ja
osa naissõltjaid.
Kahemootoriline Tupolev—134
tüüpi lennuk asub lennuvälja kõr­valosas
ja soomlased on seni
keeldunud sellele fcütet andmast,
et soovijad võiksid Rootsi sõita.
Hõivaj ad, kelle kohta pole roh­kem
informatsioioni antud, on
selle ettenägemata olukorra tõt­tu
muutunud väga närvilisteks,
kuna Soomel on N. Liiduga kok­kulepe,
mis näeb ette nende ta­gasisaatmise
N". Liitu, kus neid
ootab väga raske karistus. Nüüd
on hõivajad siiski ähvardanud, et
kui nende soovidele vastu ei tul­da,
siis nad lasevad lennuiki õhku.
Montreali läMstel tättemäel toimus Võidupiaba täiustamine/Äk^ kavandatud vabas õhus,
kuid vihmase ilma tõttu siirduti Karl Pruuli mu gävasse p kuhu kogunes umbes 150 iEi-mest.
Aktusekõne pidas noorema generatsiooni esindaja Oscar MüUerbeck Torontost, kes tooni­tas
eriti, et meie peame oma vabadusvõitluse raa mides nõudma enesemääramise õigust. Ülemisel
pildli vasakult: aktusekõneieja 0. Müllerbeck, aktuse avaja Montreali Eesti Seltsi esimees E.Äseir
Ja deklamatsiooni esitaja Ain Vaus. Alumisel pildil hundudekõnekoor. Foto: E. Sügise
FÄIRBANljiS — Ameeriklastel pole oma uue õlljubtme käiku­laskmisega
seni olnud õnne. Juba avamise päevadel tulistati se­da
püssidest, siis on oUiud juba üks plahvatus ja nüüd teine sa­lapärane
plahvatus poolel tompikkusel Alaskat läbival õlijubt-me
pumbaboones; üks mees sai surma ja neli haavata ning õli
vool tuli seisma panna teistkordselt samal nädalal. Kuigi esialg­sed
teaited rääkisid sabötaazhist, on hilisemad uurimised, mida
tegid tuletõrje inspektorid ja sõjaväeosad, kes pidevalt õlijuhet
valvavad, tõendanud, et tegemist oli tööstusliku õnnetusega.
Möödunud pühapäeval alga­sid
Vancouveris 13. Lääneranniku
Eesti Päevad. Esiniesel päeval
toimus peamiselt registreeiramine;
kus selgus, et külalisi oli juba
8®0. Eesti lipp lehvis Briti ^Ko­lumbia
ülikooli majutushoonete
väljakul ja pidulik meeleolu tek­kis
kogunejate hulgas. Fäevad m
äratanud ootamatult suurt tähe­lepanu
ka väljaspool lääneranni­kut,
kuna ülejäänud Kanadast,
peamiselt Torontost ja Montrea-list
oli saabunud 164, lõunanaab­rite
juurest Kallfomjast aga l97
inimest.'
^Pühapäeva suuremaks sündmu­seks
oli jumalateeeisttiis kohali-k\
aš Peetri kirikus, kus teenisid
kolm kirikuõpetajat — õp. PõM
Saksamaalt, õp. Reinaru Lake-woodist
ja õp. Puusepp Orego-nist.
Jumalateenistusel laulis To­ronto
Peetri kiriku segakoor Can-tate
Domino Charles Kipperi ju­hatusel
ja hagu kohalikud muu­sikasõbrad
ütlesid, kõlas see vä­ga
hästi.
Pühapäeva ©htul toimus tutvu­misõhtu
ülikooli majutuselamute
piduruumis. Sellel erilist kava ei
olnud, kuid söödi, joodi ja ko-jhati
vanu tuttavaid kellega saadi
jälle vanu sõprussidemeid uuen­dada;.
Ülikooli majutüsruumid meel­divad
külalistele ja jnõned on ju-
Rootsit kül9>stav Poola välismi­nister
Wojtaszek ütles poola kul­tuuriinstituudi
koosviibimisel, et
Poola ei muuda oma poliitikat
Poolast väljarännanud juutide
osas, nad. ei pääse Poolasse.
See on teine -tagasilöök. 798 mii­l
i pikkuse juhtme juures, mis 19
päeva tagasi ametlikult avati. Sa­mal
nädalal katkestas olijuhtme
ftEnktsiooni lekiMv gaas, mida las­ti
läbi juhtme enne ifcui õli voola­ma
pandi., ^ l e parandamine nõu­dis
64 tundi.
Plahvatuse juures tõusid ras­ked
suitsupilved, ikui . tuletõrje
leiqdega võitles, >kes tulid mõne
minuti jooksul kohale . lähedal
asuvast Eiedson õhujõudude baa-
. sist ja Fort Wainbright sõjaväe
bakist. • .
Arvestades raske suitsupUvega
laäis õnnetus olevat väga tõsine,
kuna 25 miljonUine pumbajaam
oli plahvatusel häviniid.
õlijuhe on olnud oma kestvuse
ajal juba mitmete probleemide
ja pahandustega seotud, alates
sellest ajast kui president Nixon
sele ehitamiseks 1873. a. oma
nõusolöfcu andis. Selle ehitusele
on olnud ja on veelgi ipalju vastu­seisjaid
ja see võib oUä ka terro­ristide
mänfelauaJks. Ka on selle
ehitamine läinud ettenähtust pal-jli
kallimaks, 4,5 miljardi dollari
asemel 9 miljardit.
llootsi välisminister omakorda
avaldas samai.ajal pressikonve­rentsil
lootust, et need tingimu­sed
muutuvad. Imselt oli- Poola
ba öelnud, et Vantouver oma vaa-! välisminister oma kolleegiga ves-detega
on nii kaunis, et nad ta- teldes olnud viisalcam kuipoola-haksid
sinna jääda. . kate ees. <" '
arp
TÄIPEI — Üks kommunistliku Hiina õhujõudude lennuüksuse
juht põgenes möödunud neljapäeval Taivani oma Mig—lS võit;
fa põhjusel, et ta ei suutnud elia Hiinas enam välja
kannatada. Ta põgenemine kutsus peagu esile uue õhusõja kabe
Hiina vahel viimase 18 aasta jooksm. Visates parast maandu-nüst
oma punase tärniga mütsi maha, hüppas ta välja juhinnu-mist
ja ütles grupile rõõmsaile rahvusliku Hiina õhujõudude oh­vitseridele,
kes talle tere tulemast ütlesid, et „seltsimebed, kom­munistid
on mind sundinud seüeks sammuks. Ma tulin siia va­badust
Ja inimõigusi leidma, mis Hünas täleliloilt puuduvad."
Kõik maanteede märgid Onta^
rios muudatalkse 6. sept. meatri-süsteemi,
tegi txmsporftminister
James Snow teaitavalks. Seda ei
suudeta süski n ^ e teha ühe päe­vaga,
vaid see võtab enne kaiks
nädalat ikui provintsi 42^000 teey
tähist m. mülidest kilomeetreiks
muudeityud. Muudatused tulevad
^ärlkidel, mis leitavad kohtade
kaugust ja ikiiruse norme maan-t
^ d kuna jalgade asemel tule­vad
ftarvtede mieatrid, kus osu-tatäikBie
eesolevaile teemärgüe.
Sellejuures tuleb võrdluseks mee­les
pidada, eft 60 miM vastavad lOÕ
kitaieetrüe.
Ta ütles, et Hiinas on praegu
sutr segadus ja lisas, et osa ini­mesi
nälgivad. Lendur ütles siis­ki,
et /ta on väga kurb kuna ta
pidi jätma oma: kaikis ibüitart ja po­ja
Hiinasse, 'kuid avaldas lootust,
et ükskord nad pääseivad , sealt
välja.
. L c n t o Fan • ¥iiian-yeia oua siis­ki
kobe rikas mees, kuna rah­vus
Hiina on jiiba aastaid
pakkunud 5.000 untsi kulda,
mis praegu teeb 700.000 dolla­rit,
konununistlikule õlaujõudu-de
ärahüppajale.
Fan oQi neist nelijas.
Sõjajjöudüde allikaist on öeldud,
et Fan oli paitinfflennui piki ran­nikut
- Taivani' väina äsoM.. OÜBS
leiinueskaadri juhiks. Äkki ta ^te­gi
Pöörde itta j a lendas otse õhu­ruumi,
kuhu kommunistlikud ega
rahvuslikud lennukid avaliselt
ei lenda.
Sekundite jooksul Fan andis
raadiosignaali Rahvusliku õhu­jõudude
lainepikkusel, et ta
soovib ära hüpata.
Viimased 15 aastat on Eahvuslik
Hiina hoidnud salle lainepikkuse
Päeviti avaitud õhutades kommu­nistliku
Hiina lendurmd ärahiüp-
Pamisele. Rahvuslik Hüna aga
.saatis oma lendurid iiles, eit anda
Fanile kaitset võimaliku anünnaku
vältimlseiks ta oma
WASHINGTON — ÜSA .ekspertide allikaist avaldati et HJSA
sõjavägi on teinud katseid vähemalt iibe ülisalajase ,4nimesl
tapva" neutronpommiga. Samal ajal on Pentagonis neutron.-
pommi vastu protesteerijad määrinud oma verega ehituse sam­baid.
Politsei arreteeris neli neist riigivaranduse hävitamise
Küsimus on polütiliselt väga
tundlik ja Washingtonis ameti­võimud
keeldusid kinnitamast
või eitamast teateid, et seda rel­va
on juba katsetatud Nevada
maaraluses katsepaigas. Nad üt^^
esid ainult, et iga ka/tsetatav
pomm peab sellised katsed läbi
tegema.
Uudis neist kaitseist tuli alli­kaist
mis on lähedal USA aatom-relvadie
kätseprogrammile Nevar
das. Mainitakse, et plahvatus, või
plahvatused sooritati kaitsekoo-bastes
70 miüi Las Vegasest põh­ja
pool, võimailik ,et juba niöödu-'
nud aastal.
Neutronpommil on 800 korda
suurem kürgusvõlme kui tavar
üsei arstlikul röntgenil ja see
on ettenähtud inimeste, surma­miseks,
' . . , .
kusjuures pommil on plahvatusel
ainult kijmnendik sellest kuumu­sest,
mis on itavailistei aatomp)m-midöl.
Tulemuseks on^ et peagu
kõik Inimelu poole nüili raadiu­ses
hävitatakse, kima eihitaised,
sõidukid ja muu varandus ^ u b .
Just enne loii Kongress lahkus
möödunud juunikuu vühiasel ree­del
oma künmepäsvtasele puhku­sele,
siis senaatorid, kes olid pom­mi
vastu, katsusid ebaamwstu-nuit
pommi produktsiooni sum­made
elimineerimist avalflce töö­de
arv©lt, kus need summad olid
olnud seni peidetud.
Isegi parlament polnud teadlik
sellest kui ta summad kinnitas.
Valgest Majast öeldi paari päe­va
eest, et president Carter ot­sustab
augusti keskel ikasfcasutsu-da
neid- summasid pommi ehita^
missks ja kas seda lisada ÜSA
sõjavarustuse ansenali hulka.
VANCOUVER — Kanada pea-nynistjer
Pierre Trudeau maiiüs
Vancsouveris kohalikule televisi-oonijaamale
antud jutuajamisel,
et ta ei kuuluta käesoleval aast^
välja jraa-lamendivalimlsi. Beami-nistsr
mainis, ©t <valimmi. ei an­naks
talllö parlamendis tugevamat
jKJsitsiooni ja mand^ti kiü ta
seda O M b praegu.
Belgradi konverentsi avaMc-tiks
on lõ dömonsitr^rida ikavat-seva
naise vangistamine, äi&-
monstratsioon oli suunatud juu­tide
kohtlemise vastu N. Liidus.
Niaise-d ja taani raadiorejpojte
Oswalt Stein a i r e t o i t i enne ka^
vsteatud demonstratsiooni' hotel­lis
ja yüdi lennujaama. Skandi­naavlased,
nende hulgas rcofcsta-na
Dagny Kaplan, saadeti lennu­k
a Koipenhaagenisše. ;
Jugoslaavia välisminister hm^
tas vaenulike jõudude" eest, toes
tahavad itakistada koiweai^ntsi.
Anmestiä anti umbes ICO-le van­gile,
nedde hulgas polnud polüta-