1987-10-15-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 15. oktoobril 1987 - Thursday, October 15, 1987
• iii. — i i L i i i i . Liiii| i m f " m i i i'f " ' " " " ^
Nr. 76
»mpni l i l l I iiiiuuMmnilllI
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
ESTLÄNE
: O/U Vaba Eestlane,
120 A Willowdale ., Willowdale, Ont. M2N
F R E E E S T O N I A N
, PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd.
120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2
Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. .Toimetaja: Olaf Kopvillem.
Toimetuse koMeegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass.
Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused,
- ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni.
TerJmishininad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—.poolaastas
$34.— ja veerandaastas $18.—, kiripostiga lisandub postikulu
- vastavalt $1 l l . - , 4 6 0 . - , $31,-.
Tellimishinnad: väljaspool Kanadat: aastas $80;--, poolaastas
$44.— ja veerandaastas $23.^. I klassi posti ja lennuposti hinnad
vastavalt — USA $115.—, $62.—, $32.—, mujal välismaal
$140.-f, $75.-, $40.-.
Aadressi muudatus $1.— — Üksiknumbri hind 75 C;
Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.50, esiküljel $6.50.
Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip.,homm. kella
10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080.
ifiMIIIIIIIIIIIIIUIHIinillHB!ini88SlllfllBnmiilHISHHIItnBS8SIHIII|l»ininilllll^
TäUiiinas^ ffi^
bentrop-Molptovi pakti aasta^
päev|äl|23. augustil korraldatud
rahvuslikul demonstratsioonil
— esiteks näitas see _
nijõududele, et nende suured
pingutused möödunud nelja-kömriekahe
aasta jooksul ei ole
suutnud hävitada Eestis peale-kasvanud
generatsioonides rahvuslikku
vaimu ja hoiakut ning
teiseks andis see
nõukogude
mrionstratsiopni kohta avaldatud
kommentaaridest järeldusi teha
Gorbatslioyi uutmise poliitika
hindamiseks seoses lootustega
balti rahvastele suuremate
yabadiiste andmiseks ja nende
õiguste taastamiseks.
^,Vaba Eestlases" on juba
varem mitmel puhul mainitud,
et nõukogude ajakirjaiidus
m õ i st i s d e m o n s t r at s j 0 ö n I
täielikult hukka, tembeldades
selle Cli^ agentide ja välismaiste
raadiosaadete
selliste _
seisukohtade: kõrval
on ilmunud eesti kpnimu-nistliküs
ajakirjanduses ka
pikemaid kirjutisi, kus demonstratsiooni
põhjuseid on püütud
üksikasjaliselt uurida ning Hirvepargi
sündmusest kommunistlikule
Järeldusi
Üheks selliseks pikemaks
vaatluseks on 5,Rahva Hääles
29^ ai^gustil ihiiünud Peeter
Sookruusi nimelise autori pikk
peaaegu poole leheküljeline artikkel
, ,Mõtlemine v: oii; ^ raske 9.
kuid väga vajalik tegevuis; • ^
mille sissejuhatuses autor katsub
filosoofiliste targutustega
selgeks teha, et ajaloo üle mõtiskledes
saab õigetele tulemustele
Jõuda vaid vaadeldes kunagisi
sündmusi historismi põhiniOt-test
lähtudes. Siee tähendab
autori sõnade kohaselt ,^nõuet
läheneda toonastele sünd'^
mustele tplleäegseid tingimusi
^arvestadesi^''' i
ka PoPlas Solidaarsuse nimelise
ametiühingu äärmuslik liikumi-ne.
Balti^^^^^^^^^r^^^^^ olevat
läänemaised prppagandistid va-linud
saatejaamade kaudu
eestlaste, -Jätläste: ja leedulaste
üleskütmiseks ajaloo, või nagu
autpr ütlejb — ,,meie maal tekkinud
htiyi ajaloo västp.'^
Teatud toitepinnaks rahva ülesässitamiseks
olevat välismaade
prppagändameešte kalkulatsioonide
kohaselt v^meie maa ajaloos
seni lahtikirjutaiiiata valged
laigud, eriti StaHpi kultuse
;u jKOik tesseü. iiirvepargi
demonstratsiopiii käsitanud
nõukpgujie autorid,^^^l^^
Sookruus standard põhiväitest,
et demonstratsiooni põhjustajaks
olid läänemaised propagah^
da saatejaamad, kellede aktiivsuse
jastamine üleliidulises ajakirjanduses.'
' Sookruus tunnistab
avameelselt, et kopliprögramr
niide: hoolika silumise: tõttu ea-leia
noored ajalootundides vastuseid
paljudel teravatele, aga
vayälikele küsimustele minevikust.
Tulemuseks on autori arvates
võimalused mängida inimeste
tunnetel, õhutada ühiselt
tegema laiemaid üldistusi, ajaj
ä r g u s t , millest- eestlastel
seni veel täit teiayet ei olevat.
Kuidas seda olukorda paräini-dada?
Milliste yvähenditega
tuleks puuduvat lünka täita?
Sookruus annab ka siin vastuse,
>kinnitades, /^iet::Nv- Liidus 'on
võetud nüüd suiind ajaloos
esinevate valgete laikude kõr-
. ai
amisega, ^
Juba alustatud vajalike uurimistöödega,
kuid kahjuks võtavad
need nii palju aega, et uusi
ppikuid ei saavat
homseks; Sookruus ei
midaiieed uute ajalooraamatute
seni täitmata valged laigud
sisaldavad, kuid kui ta
süüdistab läänemaised raadiosaatjaid,
et need panevad paljusid
inimesi nägema ajalugu
võõra mudeli järgii siis jääb üle
, et uued ajälöo-ajalugu
nagu see tegelikult
, vaid nagu kommunistlik
i seda vajalikuks peab.
Lühidalt: siin pn tegemist kommunistliku
partei väljaandega,
mida on muudetud ja täiendatud
Gorbatshovi mustri järele.
Kahtlemata on see suur Ja
delikaatne töö j kuna raske on
ajaloolisi tõsiasju sellisel määral
väänata ja puserdada, et kom-esf
Äi
>X::;::;<:::;:;:::;::AV^:VA|:^ .•.•••.v.-.-.'.*.-.-.-.- - -•.v.-.-.v^..,./........
Austria-^Gemiter, kus toimub Eeroopa Julgeoleku j a Koostöö Konv Foto:. H. Tanu
kuritegude laviinist ainult
Stalini süüdistamisega puhtalt,
välja tuleb.
Kui Eestis tegutsevad propagandamehed
halisevad; et Eesti
ajalooraamatutes on valgeid lehekülgi,
siis võivad pagulaseestlased
neile oma ajalooraamatutega
appi tulla. Paguluses ilmu-
Biud Eesti ajalooraamatutes ei
ole valgeid lehekülgi ning seal ei
ole vaja midagi ümber teha ega
uurida. Kõik faktid on kirja
pänidud nii nagu need tegelikult
Piid ning neid Gorbatshovi uutmise
ja tõelise avameelsuse
poliitika raamides ära trükkides
vähendaksid kommunistid ja
nende teenistusesoleyad ajaloolased
palju oma vaeva^
Peeter Sopkruus kinnitab oma
loo pealkirjas, et mõtlemine ön
raske, . kuid iv väga vajalik
tegevus.;Täl endal x>n aga: ilmselt;
mõtlemise raskustega kõige
rohkem tegemist. Te ironiseerib
Selle üle, et Hirvepargi demonstratsioonil
nõuti Nõukogude-tungi
lepingu
ja ütleb, et kui
fashistlik Saksamaa 1941. aastal
N. Liidule kallale tungis, tallas
ta sel I ega 1939; a ast ai
augustikuu lepingu põrmu. Mis
ist siin veel vaja on ?
„Rahva Hääle*-artikli
autor. Sel puhul võib temalt
küsida, et kui see leping on põrmu
tallatud j ä Saksamaa pn
riigi kaheks jaotamisega tasa
lülitatud — mis põhjust on venelastel
veel Eestit ja ;teisi; Balti
riike okupeerida? Need riigid
okupeeriti ju ettekäändel, et
Hitleri tungib läbi Balti riikide
N. Liidule kallale.
Kuid Sookruusil ja nähtavasti
kõrgematel propagandameestel
Eestis on veel üks suur mure. Ta
küsib: Kui me oma ajaloo seni^
uurimata leheküljed iseendile
selgeks oleme teinud— siis
milliste minevikuteemadega piiritagused
õõnestuskesku^
nab ka sellele küsimusele
vastuse, mainides, et siis hakatakse
mängima rahvuistun-a
Julgeoleku ja
Koostöö Konverents Viinis
22V septembril
rentsi neljas faasy kus võtsid sõ
: millest tuleks ä r a märkida Inglismaa valismimiistri
hiljutist; kahe saksa riigijuhi kohtumist
BonniS: ja avaldas lootust,
et see annab tulevikus positiivseid
tulemusi. Tä tervitas küll Nõukogude
Liidu väi isrhinistri saabumist
Washingtoni läbirääkimisteks
maharelvastam ise küsimus- ;
tes, kuid samas: rõhutas, et meil
siin Viinis on. ikkagi peamine
,, inimõigused " j a see on ka võti,
et; jõuda kokkulepetele tei^ira?
küs:imustes! Ta kutsus kõiki oma
kolleege 34-st riigist lähemale
koos t ö ö l e hum a n i t a ara 1 a ste
küsimuste arutamisel, et saaks
veel käesoleval aastal Viini
konverents edukalt lõpetada.
Saadik Yuri Kashlev oli om
kõne koostanud peamiselt hiljutise
Mihhail Gorbatshovi kõne väljavõtetest.
Ta rõhutas, et Nõukogude
Liit ei luba kunagi teistel sekkuda
oma siseasjadesse/ See
olevat peamine rahu tagatis maai -
mas — see käib otseselt hiljutiste
mise keerukusele. Siit Võib
la, et Söokriius ise ei ole
loo ümbertegemise prot-jsessi
positiivsetele tulemustele
kindel ja kardab, et eestlase
rahvustunne jääb vaatamata
ajalPo ,,valgete lehtede - * täitmisele
ja eesti ajaloo kosmeetilisele
ümbertegemisele püsima.
::Kökküvõtte^ võib ^ eesti kom-ävaldatud
mõtete ja analüüside
põlejal oletada, et eesti rahval ei
Ta tuletas veelkordselt siinsetele
Nõukogude Liidu esindajatele
meelde, et enne ei leia meie siin
Viinis koostööd, kui Nõukogude
Liit aktsepteerib, et Berliini müür
on häbiväärne monstrum., mis
eraldab Euroopat kaheks tsooniks.
See ei lase eurooplastel vabalt
omavahel liigelda, segab vaba
inforrnatsiooni Jevikutja ori vastuolus
t s i v i l i s e e r i t u d inimeste põhimõtetega.
Edasi David Mellor .jätkas:
Kõigil Euroopa rahvastel on õigus
iseseisvalt arendada oma rahvuslikku
kultüüri^pöliitikat ja majandust,
mis on ära märgitud
Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni Põhikirjas, aga
samuti IcaMelsingi lõpudokumen-dis.
'•.••:;••;.:/•'.:
BBC venekeelseid saateid küll
enam ei segata, aga poolakeelseid
saateid segatakse jätkuvalt ja selle
segamise aparatuur asub Nõukogude
Liidu territooriumil;
Ministri-äbi küsis: Kuidas mõiste
,,glasiiost'' sobib kokku mõistega
defitsiit".
Inimesi Nõukogude Liidus ikka
veel peetakse nende veendumuste
pärast vanglates ja perekondadel
ei lasta ühineda, ning Nõukogude
LiidiiOVIRri tuleks oma leksikonist
yäljä võtta sõna ,^kaüge
sugulane", mida kasutatakse, et
keelata nõukogude kodanikel
külastada oma sugulasi välismail!:
Edasi David Mellor jätkas:
Helsingi protsess hõlmab j ä puudutab
kõiki inimesi ning Viini
Euroopa Julgeoleku ja Koostöö
Konverentsil tuleb tagada, et
Helsingi protsessi sätteist saaks
osa iga rahvas ja ka iga tavaline
kodanik. Oma kõne lõpetuseks ta
soovitas kevadel 1989. aastal korraldada
Londonis Rahvusvaheline
Informatsiooni Foorum.
Ameerika Ühendriikide dele-gatsiooni-
juht, suursaadik Warren
Zimmermann oma kõnes tervitas
käsilastelt Uütmisprotses-si
raamides midagi oPdata eesti
mineviku tõepäraseks selgitamiseks
ja eestlaste põhiliste õiguste
taastamiseks. Lühidalt: see on
vana kali uues astjas, •
Balti rahvuslike ^väljaastumiste
kohta, mis olid sihitud Nõukogude
okupatsiooni vastu Eestis,
Lätis ja Leedus, niida Nõukogude
Liit oli võimeline teostama ainult
pärast kurikuulsa Molotov-Rib-bentropi^
pakd/ sõlmimist 23.
augustil 1939. aastal, '
See puudutas samuti ka Kazahhi-ja
Moldaavia rahvaste hiljutisi
väljaastumisi nõukogude ülemvõimu
vastu.
Kuid vaatamata Nõukogude
Liidu juhi Mihhail Gorbatshovi
igakülgsetele jõupingutustele ning
manipuleerimisele mõistetega
,,glasnost", ,,perestroika" ja
,,demokratiseerimine-^ — ei aita
see enam-, et anastatud rahvaid
alistuvuses hoida. Nõukogude
Liidu poliitilise süsteemi saatuse
määrab ikkagi ajaloolise progressi
peasuund, mis juba ^suurepäraselt
ja tunnustavalt on hakanud realiseeruma
allutatud satelliitriikides
j arka Nõukogude Liidus endas,
leus järjest tõuseb rahvahulkade
\^astupanu nõukogude rezhiimile.
Üha valjemini kostab allutatud
rahvaste hääl, nõudes õigust
rahvuslikule enesemääramisele ja
iseseisvumisele.
Mis puudutab aga nõukogulaste
poolt siin Viinis tehtud ettepa-
- i (Järg lk. 3)
•4 • '
\
i •
Kui Kanada julgeolekupolitsei
1984. aastal ratsapolitseist
(RCMP) lahutati, siis loodi
iseseisev julgeolekuteenistus,
mis hakkas tegutsema Cänadian
Security Intelligence Service
(CSIS) nime all. Uus politsei-aparaat
on eksisteerinud nüüd
juba üle kolme aasta, kuid nagu
selgub, ei ole luureteenistus
suutnud teenida üldist rahulolu
ning on sattunud mitmel puhul
terava kriitika alla. Tundub, et
üks osa nendest etteheidetest on
põhjendatud, kuid nende kõrval
oh ka selliseid süüdistusi, eriti
sotsialistide fingkondadest, mis
kritis^eriyad luureorgani tegevust
N. Liidu huvides Kanadas
tegutseyate isikute jälitamisel ja
paljastamisel.
Kanada avalik arvamine ja
föderaalparlamendi opositsiooni
on eriti häiritud, et CSIS ori
hankinud valetõendeid kohtuliku
loa saamiseks telefonikõnede
pealtkuulamiseks. Vahejuhtum
tekitas selliseid laineid, et
CSIS-i senine direktor oli sunnitud
oma kohalt lahkuma ja
asendati uue mehega, kelle esimeseks
suuremaks ülesandeks
on organisatsiooni prestiizhi
tõsta ning kaotatud usaldust
tagasi võita.
Kuid CSlS-i mineviku kohal 1
pilvitavad valetõendite
hankimise kõrval ka terve rida
teisi ebaõnnestumisi, milledest
suurim on India reisilennuki
pommitamise afäär, mille
ohvriks langes 1985. aasta suvel]
329 inimest. Lennuk väljuj
Torontost ja oli teel Indiasse,
kui see pommiplahvatuse tulemusena"
Iiri rannikul alla kukkus.
CSIS ei olnud võimelint
selgitama^ kes olid pommi pail
gutamisel süüdlased, kuigi rää|
giti kahtlusalustest.
Tundub, et luureörganisät]
sioonil on suuri raskusi omj
tegevuse väljaarendamisel
kuna ta sammud on igasugust!
eeskirjadega ja kitsendustegj
väga piiratud. Nii näitekj
heidetakse CSlS-ile ette, et ta 01
uurinud ühe pahempoolse ajakirja
tagapõhja, võtnu-vaatluse
alla ametiühingute tej
gevüse ning tundnud huv
mitme Kanadas tegutseva rahu]
organisatsiooni tõelist
eesmärkide selgitamise vastu.
Rahuorganisatsioonide j:
CSIS-i vahekorra on viimast
ajal päevakorrale tõstnud sol
sialistide parteisse" kuulu
Kanada föderaalparlamendi
liige SvendRobinson, kes tooni|
tab, et luureorgan on raken
danud neli inimest rahuorgani|
satsioonide tegevuse jälgimiselt
Robinson nõudis parlamendi?
et valitsus rakendaks ametissj
erilise uurimiskomisjoni CSIS-tegevuse
selgitamiseks.
CSIS-i esindaja Gerry Cui
mings mainib omalt poolt,
Kanadas eksisteeriva rahuliiki
mise ridades pii N. Liidu agenti
või inimesi, kes on nõukogud|
mõju all. Cummings kinnital
et rahuorganisatsioonid tegutst
vad küll legaalsel alusel, kuil
nende ridades leidub inimesj
kelle tegevust tuleb jälgida.
Näib, et luure- ja julgeoleki
organ tegutseb nn. rahuorgan]
satsioonide ja nende koosseij
kuuluvate inimeste vaatlemist
Ja jälgimisel Kanada julgeolel
seisukohast lähtudes erakon
selt tähtsa ja vajaliku ülesandj
ga, kuna isegi võhikutele
selge, et suur osa rahuorganisaj
. siooni sildi all eksisteerivatel
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 15, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-10-15 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871015 |
Description
| Title | 1987-10-15-02 |
| OCR text | VABA EESTLANE neljapäeval, 15. oktoobril 1987 - Thursday, October 15, 1987 • iii. — i i L i i i i . Liiii| i m f " m i i i'f " ' " " " ^ Nr. 76 »mpni l i l l I iiiiuuMmnilllI VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA ESTLÄNE : O/U Vaba Eestlane, 120 A Willowdale ., Willowdale, Ont. M2N F R E E E S T O N I A N , PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 120 A Willowdale Ave., Willowdale, Ont. M2N 4Y2 Tegevtoimetaja: Arvi Tinits. .Toimetaja: Olaf Kopvillem. Toimetuse koMeegium: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass. Telefonid: toimetus 733-4550, talitus (tellimised, kuulutused, - ekspeditsioon) 733-4551 avatud esmaspäevast reedeni 9—3-ni. TerJmishininad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $60.—.poolaastas $34.— ja veerandaastas $18.—, kiripostiga lisandub postikulu - vastavalt $1 l l . - , 4 6 0 . - , $31,-. Tellimishinnad: väljaspool Kanadat: aastas $80;--, poolaastas $44.— ja veerandaastas $23.^. I klassi posti ja lennuposti hinnad vastavalt — USA $115.—, $62.—, $32.—, mujal välismaal $140.-f, $75.-, $40.-. Aadressi muudatus $1.— — Üksiknumbri hind 75 C; Kuulutuste hinnad: üks toll ühel veerul: $5.50, esiküljel $6.50. Kuulutusi võetakse vastu nädala esimesse ajalehte kuni reede homm. kella 10-ni ja nädala teise ajalehte kuni teisip.,homm. kella 10-ni. Väljaspool tööaega: Leida Marley 223-0080. ifiMIIIIIIIIIIIIIUIHIinillHB!ini88SlllfllBnmiilHISHHIItnBS8SIHIII|l»ininilllll^ TäUiiinas^ ffi^ bentrop-Molptovi pakti aasta^ päev|äl|23. augustil korraldatud rahvuslikul demonstratsioonil — esiteks näitas see _ nijõududele, et nende suured pingutused möödunud nelja-kömriekahe aasta jooksul ei ole suutnud hävitada Eestis peale-kasvanud generatsioonides rahvuslikku vaimu ja hoiakut ning teiseks andis see nõukogude mrionstratsiopni kohta avaldatud kommentaaridest järeldusi teha Gorbatslioyi uutmise poliitika hindamiseks seoses lootustega balti rahvastele suuremate yabadiiste andmiseks ja nende õiguste taastamiseks. ^,Vaba Eestlases" on juba varem mitmel puhul mainitud, et nõukogude ajakirjaiidus m õ i st i s d e m o n s t r at s j 0 ö n I täielikult hukka, tembeldades selle Cli^ agentide ja välismaiste raadiosaadete selliste _ seisukohtade: kõrval on ilmunud eesti kpnimu-nistliküs ajakirjanduses ka pikemaid kirjutisi, kus demonstratsiooni põhjuseid on püütud üksikasjaliselt uurida ning Hirvepargi sündmusest kommunistlikule Järeldusi Üheks selliseks pikemaks vaatluseks on 5,Rahva Hääles 29^ ai^gustil ihiiünud Peeter Sookruusi nimelise autori pikk peaaegu poole leheküljeline artikkel , ,Mõtlemine v: oii; ^ raske 9. kuid väga vajalik tegevuis; • ^ mille sissejuhatuses autor katsub filosoofiliste targutustega selgeks teha, et ajaloo üle mõtiskledes saab õigetele tulemustele Jõuda vaid vaadeldes kunagisi sündmusi historismi põhiniOt-test lähtudes. Siee tähendab autori sõnade kohaselt ,^nõuet läheneda toonastele sünd'^ mustele tplleäegseid tingimusi ^arvestadesi^''' i ka PoPlas Solidaarsuse nimelise ametiühingu äärmuslik liikumi-ne. Balti^^^^^^^^^r^^^^^ olevat läänemaised prppagandistid va-linud saatejaamade kaudu eestlaste, -Jätläste: ja leedulaste üleskütmiseks ajaloo, või nagu autpr ütlejb — ,,meie maal tekkinud htiyi ajaloo västp.'^ Teatud toitepinnaks rahva ülesässitamiseks olevat välismaade prppagändameešte kalkulatsioonide kohaselt v^meie maa ajaloos seni lahtikirjutaiiiata valged laigud, eriti StaHpi kultuse ;u jKOik tesseü. iiirvepargi demonstratsiopiii käsitanud nõukpgujie autorid,^^^l^^ Sookruus standard põhiväitest, et demonstratsiooni põhjustajaks olid läänemaised propagah^ da saatejaamad, kellede aktiivsuse jastamine üleliidulises ajakirjanduses.' ' Sookruus tunnistab avameelselt, et kopliprögramr niide: hoolika silumise: tõttu ea-leia noored ajalootundides vastuseid paljudel teravatele, aga vayälikele küsimustele minevikust. Tulemuseks on autori arvates võimalused mängida inimeste tunnetel, õhutada ühiselt tegema laiemaid üldistusi, ajaj ä r g u s t , millest- eestlastel seni veel täit teiayet ei olevat. Kuidas seda olukorda paräini-dada? Milliste yvähenditega tuleks puuduvat lünka täita? Sookruus annab ka siin vastuse, >kinnitades, /^iet::Nv- Liidus 'on võetud nüüd suiind ajaloos esinevate valgete laikude kõr- . ai amisega, ^ Juba alustatud vajalike uurimistöödega, kuid kahjuks võtavad need nii palju aega, et uusi ppikuid ei saavat homseks; Sookruus ei midaiieed uute ajalooraamatute seni täitmata valged laigud sisaldavad, kuid kui ta süüdistab läänemaised raadiosaatjaid, et need panevad paljusid inimesi nägema ajalugu võõra mudeli järgii siis jääb üle , et uued ajälöo-ajalugu nagu see tegelikult , vaid nagu kommunistlik i seda vajalikuks peab. Lühidalt: siin pn tegemist kommunistliku partei väljaandega, mida on muudetud ja täiendatud Gorbatshovi mustri järele. Kahtlemata on see suur Ja delikaatne töö j kuna raske on ajaloolisi tõsiasju sellisel määral väänata ja puserdada, et kom-esf Äi >X::;::;<:::;:;:::;::AV^:VA|:^ .•.•••.v.-.-.'.*.-.-.-.- - -•.v.-.-.v^..,./........ Austria-^Gemiter, kus toimub Eeroopa Julgeoleku j a Koostöö Konv Foto:. H. Tanu kuritegude laviinist ainult Stalini süüdistamisega puhtalt, välja tuleb. Kui Eestis tegutsevad propagandamehed halisevad; et Eesti ajalooraamatutes on valgeid lehekülgi, siis võivad pagulaseestlased neile oma ajalooraamatutega appi tulla. Paguluses ilmu- Biud Eesti ajalooraamatutes ei ole valgeid lehekülgi ning seal ei ole vaja midagi ümber teha ega uurida. Kõik faktid on kirja pänidud nii nagu need tegelikult Piid ning neid Gorbatshovi uutmise ja tõelise avameelsuse poliitika raamides ära trükkides vähendaksid kommunistid ja nende teenistusesoleyad ajaloolased palju oma vaeva^ Peeter Sopkruus kinnitab oma loo pealkirjas, et mõtlemine ön raske, . kuid iv väga vajalik tegevus.;Täl endal x>n aga: ilmselt; mõtlemise raskustega kõige rohkem tegemist. Te ironiseerib Selle üle, et Hirvepargi demonstratsioonil nõuti Nõukogude-tungi lepingu ja ütleb, et kui fashistlik Saksamaa 1941. aastal N. Liidule kallale tungis, tallas ta sel I ega 1939; a ast ai augustikuu lepingu põrmu. Mis ist siin veel vaja on ? „Rahva Hääle*-artikli autor. Sel puhul võib temalt küsida, et kui see leping on põrmu tallatud j ä Saksamaa pn riigi kaheks jaotamisega tasa lülitatud — mis põhjust on venelastel veel Eestit ja ;teisi; Balti riike okupeerida? Need riigid okupeeriti ju ettekäändel, et Hitleri tungib läbi Balti riikide N. Liidule kallale. Kuid Sookruusil ja nähtavasti kõrgematel propagandameestel Eestis on veel üks suur mure. Ta küsib: Kui me oma ajaloo seni^ uurimata leheküljed iseendile selgeks oleme teinud— siis milliste minevikuteemadega piiritagused õõnestuskesku^ nab ka sellele küsimusele vastuse, mainides, et siis hakatakse mängima rahvuistun-a Julgeoleku ja Koostöö Konverents Viinis 22V septembril rentsi neljas faasy kus võtsid sõ : millest tuleks ä r a märkida Inglismaa valismimiistri hiljutist; kahe saksa riigijuhi kohtumist BonniS: ja avaldas lootust, et see annab tulevikus positiivseid tulemusi. Tä tervitas küll Nõukogude Liidu väi isrhinistri saabumist Washingtoni läbirääkimisteks maharelvastam ise küsimus- ; tes, kuid samas: rõhutas, et meil siin Viinis on. ikkagi peamine ,, inimõigused " j a see on ka võti, et; jõuda kokkulepetele tei^ira? küs:imustes! Ta kutsus kõiki oma kolleege 34-st riigist lähemale koos t ö ö l e hum a n i t a ara 1 a ste küsimuste arutamisel, et saaks veel käesoleval aastal Viini konverents edukalt lõpetada. Saadik Yuri Kashlev oli om kõne koostanud peamiselt hiljutise Mihhail Gorbatshovi kõne väljavõtetest. Ta rõhutas, et Nõukogude Liit ei luba kunagi teistel sekkuda oma siseasjadesse/ See olevat peamine rahu tagatis maai - mas — see käib otseselt hiljutiste mise keerukusele. Siit Võib la, et Söokriius ise ei ole loo ümbertegemise prot-jsessi positiivsetele tulemustele kindel ja kardab, et eestlase rahvustunne jääb vaatamata ajalPo ,,valgete lehtede - * täitmisele ja eesti ajaloo kosmeetilisele ümbertegemisele püsima. ::Kökküvõtte^ võib ^ eesti kom-ävaldatud mõtete ja analüüside põlejal oletada, et eesti rahval ei Ta tuletas veelkordselt siinsetele Nõukogude Liidu esindajatele meelde, et enne ei leia meie siin Viinis koostööd, kui Nõukogude Liit aktsepteerib, et Berliini müür on häbiväärne monstrum., mis eraldab Euroopat kaheks tsooniks. See ei lase eurooplastel vabalt omavahel liigelda, segab vaba inforrnatsiooni Jevikutja ori vastuolus t s i v i l i s e e r i t u d inimeste põhimõtetega. Edasi David Mellor .jätkas: Kõigil Euroopa rahvastel on õigus iseseisvalt arendada oma rahvuslikku kultüüri^pöliitikat ja majandust, mis on ära märgitud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Põhikirjas, aga samuti IcaMelsingi lõpudokumen-dis. '•.••:;••;.:/•'.: BBC venekeelseid saateid küll enam ei segata, aga poolakeelseid saateid segatakse jätkuvalt ja selle segamise aparatuur asub Nõukogude Liidu territooriumil; Ministri-äbi küsis: Kuidas mõiste ,,glasiiost'' sobib kokku mõistega defitsiit". Inimesi Nõukogude Liidus ikka veel peetakse nende veendumuste pärast vanglates ja perekondadel ei lasta ühineda, ning Nõukogude LiidiiOVIRri tuleks oma leksikonist yäljä võtta sõna ,^kaüge sugulane", mida kasutatakse, et keelata nõukogude kodanikel külastada oma sugulasi välismail!: Edasi David Mellor jätkas: Helsingi protsess hõlmab j ä puudutab kõiki inimesi ning Viini Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Konverentsil tuleb tagada, et Helsingi protsessi sätteist saaks osa iga rahvas ja ka iga tavaline kodanik. Oma kõne lõpetuseks ta soovitas kevadel 1989. aastal korraldada Londonis Rahvusvaheline Informatsiooni Foorum. Ameerika Ühendriikide dele-gatsiooni- juht, suursaadik Warren Zimmermann oma kõnes tervitas käsilastelt Uütmisprotses-si raamides midagi oPdata eesti mineviku tõepäraseks selgitamiseks ja eestlaste põhiliste õiguste taastamiseks. Lühidalt: see on vana kali uues astjas, • Balti rahvuslike ^väljaastumiste kohta, mis olid sihitud Nõukogude okupatsiooni vastu Eestis, Lätis ja Leedus, niida Nõukogude Liit oli võimeline teostama ainult pärast kurikuulsa Molotov-Rib-bentropi^ pakd/ sõlmimist 23. augustil 1939. aastal, ' See puudutas samuti ka Kazahhi-ja Moldaavia rahvaste hiljutisi väljaastumisi nõukogude ülemvõimu vastu. Kuid vaatamata Nõukogude Liidu juhi Mihhail Gorbatshovi igakülgsetele jõupingutustele ning manipuleerimisele mõistetega ,,glasnost", ,,perestroika" ja ,,demokratiseerimine-^ — ei aita see enam-, et anastatud rahvaid alistuvuses hoida. Nõukogude Liidu poliitilise süsteemi saatuse määrab ikkagi ajaloolise progressi peasuund, mis juba ^suurepäraselt ja tunnustavalt on hakanud realiseeruma allutatud satelliitriikides j arka Nõukogude Liidus endas, leus järjest tõuseb rahvahulkade \^astupanu nõukogude rezhiimile. Üha valjemini kostab allutatud rahvaste hääl, nõudes õigust rahvuslikule enesemääramisele ja iseseisvumisele. Mis puudutab aga nõukogulaste poolt siin Viinis tehtud ettepa- - i (Järg lk. 3) •4 • ' \ i • Kui Kanada julgeolekupolitsei 1984. aastal ratsapolitseist (RCMP) lahutati, siis loodi iseseisev julgeolekuteenistus, mis hakkas tegutsema Cänadian Security Intelligence Service (CSIS) nime all. Uus politsei-aparaat on eksisteerinud nüüd juba üle kolme aasta, kuid nagu selgub, ei ole luureteenistus suutnud teenida üldist rahulolu ning on sattunud mitmel puhul terava kriitika alla. Tundub, et üks osa nendest etteheidetest on põhjendatud, kuid nende kõrval oh ka selliseid süüdistusi, eriti sotsialistide fingkondadest, mis kritis^eriyad luureorgani tegevust N. Liidu huvides Kanadas tegutseyate isikute jälitamisel ja paljastamisel. Kanada avalik arvamine ja föderaalparlamendi opositsiooni on eriti häiritud, et CSIS ori hankinud valetõendeid kohtuliku loa saamiseks telefonikõnede pealtkuulamiseks. Vahejuhtum tekitas selliseid laineid, et CSIS-i senine direktor oli sunnitud oma kohalt lahkuma ja asendati uue mehega, kelle esimeseks suuremaks ülesandeks on organisatsiooni prestiizhi tõsta ning kaotatud usaldust tagasi võita. Kuid CSlS-i mineviku kohal 1 pilvitavad valetõendite hankimise kõrval ka terve rida teisi ebaõnnestumisi, milledest suurim on India reisilennuki pommitamise afäär, mille ohvriks langes 1985. aasta suvel] 329 inimest. Lennuk väljuj Torontost ja oli teel Indiasse, kui see pommiplahvatuse tulemusena" Iiri rannikul alla kukkus. CSIS ei olnud võimelint selgitama^ kes olid pommi pail gutamisel süüdlased, kuigi rää| giti kahtlusalustest. Tundub, et luureörganisät] sioonil on suuri raskusi omj tegevuse väljaarendamisel kuna ta sammud on igasugust! eeskirjadega ja kitsendustegj väga piiratud. Nii näitekj heidetakse CSlS-ile ette, et ta 01 uurinud ühe pahempoolse ajakirja tagapõhja, võtnu-vaatluse alla ametiühingute tej gevüse ning tundnud huv mitme Kanadas tegutseva rahu] organisatsiooni tõelist eesmärkide selgitamise vastu. Rahuorganisatsioonide j: CSIS-i vahekorra on viimast ajal päevakorrale tõstnud sol sialistide parteisse" kuulu Kanada föderaalparlamendi liige SvendRobinson, kes tooni| tab, et luureorgan on raken danud neli inimest rahuorgani| satsioonide tegevuse jälgimiselt Robinson nõudis parlamendi? et valitsus rakendaks ametissj erilise uurimiskomisjoni CSIS-tegevuse selgitamiseks. CSIS-i esindaja Gerry Cui mings mainib omalt poolt, Kanadas eksisteeriva rahuliiki mise ridades pii N. Liidu agenti või inimesi, kes on nõukogud| mõju all. Cummings kinnital et rahuorganisatsioonid tegutst vad küll legaalsel alusel, kuil nende ridades leidub inimesj kelle tegevust tuleb jälgida. Näib, et luure- ja julgeoleki organ tegutseb nn. rahuorgan] satsioonide ja nende koosseij kuuluvate inimeste vaatlemist Ja jälgimisel Kanada julgeolel seisukohast lähtudes erakon selt tähtsa ja vajaliku ülesandj ga, kuna isegi võhikutele selge, et suur osa rahuorganisaj . siooni sildi all eksisteerivatel |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-10-15-02
