Vaba eestlane , November 22, 1984

              ü 1984 — Thureday, November 22, 1984 Nr. 87
LAHEUS IGAVESELE UNELE MEIE AIMAS EMA^
VANAEMA JA öm
' Mil
sündinud 25. novembril 1898 Mustjalas
surnud 19. novembril 1984 Sault Ste. Maries
Tähtede taga Sul koidab
kord taevas.. o
Sügavas, lemas
AMANDAal
AUGUST abikaasaga
MAIMO ja mCHAEL
ARNO perekonnaga
PEETER abikaasaga .; ,
ANDRES abikaasaga \
vend JOHANNES abikaasaga USA^
vend EDUARD abikaasaga USA-s .
ÕDE Ja SUGULASED Eodu-Ee!stis
Talliina I Tütarlaste GümHaasiumt endised õpilased S tokholmi Eesti Majas toimunud kokkutulekul.
Foto: H. Trummer
ELK Jaani kogudus 50-aas!ane
Sydney E E L K Jaani kogudus sai 17. juunil 50-aastaseks, aga kuldjuubelit tähistati 7. oktoobril piduli­ku
Jumalateenistusega läti kirikus Homebush'is. Jumalateenistus kujunes suureks elamuseks kirikulistele,
kus esinesid kõik kohalikud laulukoorid. Pühapäeval, 14. oktoobril peeti Sydney Eesti Majas koguduse pe­rekonnaõhtu,
millega tähistati kuldjuubelit.
ARMASf ISA, VANAISA JA' SOGULAST
tüdinud 31 .detsembril 1905
surnud 20. novembril 1984
poeg PAUL perekonnaga JÄKOBPOOMN0; :,
KALDI abikaasaga
ENE-REET perekonnaga
KERSTI perekonnagav
KANADAS
;ffeeiäel,:23. pövemki:: k e l 730 .OMHDI Murray; E,
Ärasäänme Ä a s ^ l ^ kalmistule.
kurbuses. .
HELGI OTS las^^
EMEQAPÖLD: ; •
JUTA KIRST abikaasas
Pärnus suri 17. septembril Hfer-bert
Haas, sündinud 5. juiiidl 1914
•Valgas.. •. ' ••;
Tallimias suri 23; augustil Ägnes
.Kelder.:'. .,
Pariisis s u r l l . septembril Agnes
Bianco, neiuna Pudel. ;
Euroopa toitse
i
V 1' -
ROOMA —. Lääne-Euioopa on võt­nud
esimese ,sammu uue Euroopa
kaitseorganisatsiooni loomiseks
uuesti elustades Lääne-Euroopa
üniopni. Otsus tehti 7-me liikmes­riigi
poolt. Unioon, mis esiti moo­dustati
30 aastat tagasi Lääne-Sak-samäa
jäUerelvastuse kontrollimi­seks,
on nüüd mõeldud NATO tu-:
gevdamiseks.
Sydney E E L K Jaani kogudus on
Sydney eestlastele kuulutanud ju­malasõna
Austraalias 50 aastat.
Selle alguseks loetakse 17, juuiiit
1934, mil moodustati koguduse esi- •
mene nõukogu ja juhatus. Algaas­tail
oli koguduse õpetajaks balti­sakslane
Kurt Gielov, kes julgustas
koguduse asutamist. Kogudus te­gutses
Austraalia luteriüsu kiriku
toetusel. (Gielov maeti eesti kal­mistule
1957); ^
Järgneval praost Friedrich Stock­holmi
ajastul (1949^1960) eraldus
kogudus Austraalia Luterliku Kiri­kute
Liidust. ....__ ... ,__ ... .—
Töötati välja uus koguduse põhi­kiri
Eesti iseseisvuse aja kiriku»
te põhimääruste kohaselt
ja saadi iseseisvaks eiesti kogudu-
;SekŠ.
Uus aktiivseinr.ajajärk koguduse
elus järgnes õpetaja Einar Kiviste
saabumisega, pärast F. Stockholmi
puhkusele minekut aastal 1961. Ko­guduse
juurde asutati naisring,
1963. a. kogudus omandas maja.'
Eesti surnuaia alale ehitati ja sil-lutati
teid ja 1968. a. ehitati sinna
ieinamüür tuhaurnide paigutami­seks.
1972. a. ^valmis juurdeehitu­sena
koguduse majale Mrikusaal
milles hakati pidama jumalateehis-tusi
ja kirikutalitüsi yaheldumisi
jumalateenistustega; saksa kirikus.
Kogudus iihines Eesti Evangeeliu­mi
Luteri . Kirikuga ja detsembris
1972 moodustati Austraalias eesti
praostkond, kus õp. E, Kiviste va­liti
praostiks.
Liikmeskonna suuruselt on Syd­ney
Jaani kogudus viies vabas maa-'
ilmas EELK kogudušist. Kogudu­sel
on kaks pihtkonda: Wallongpn-gis
ja Thirlmeres. Sydneys pee­takse
jumalateemstusi kiriku saa­lis,
Goulbum St. saksa kirikus,
Cabramatta anglikaani kirikus,
Bankstowni ühendatud kirikus ja
EOBERT ja MEERI;
LeMasMälellaMe
H JaisväSdame kaastumet:VE^^
:LYl>iA: ja AUGUST. NURM
i
Kanaaiegset head sõp:^
VIKTOR
MÄRT JOASAARE ai
. V A L D U LOIT pen
suurtel pühadel St. Stepheni kirikus
Sydney eeslinnas;.
Kõiki teenib praost E. Kiviste,
kuna abilised puuduvad.
Majanduslikult on koguduse elu
olnud tasakaaiüstatud. Koguduse
liikmeskond on vananev, suur osa
neist juba kõrges eas. Noortest on
vähe kirikus käijaid, mis on osalt
seletatav kaasaja elupinge ja lük-luskaugustega,
TV-kirikusaadetega
pühapäevahommikuti jm. Kuid
kristlik kirik on alati püsima jää­nud
ja meie emakeelsel kirikul on
veelgi suurem ülesanne paguluses.
Oma eesti kirjk ja eesti keel on
nurgakivi millele tungineb meie
rahvuslik olemasolu. .
Koguduse asutajaist on alles
Alice Veidebaum, kes meenutab
rtöö-algust. Esimene eestikeelne ju--
malateenistus peeti Sydneys 7.' jaa­nuaril
1934 NMKü saalis. Külalise­na
oli Sydneysse tulnud Pinnaroö
luteriüsu koguduse õpetaja Kurt
Gielov.
Peale õpetaja lahkumist hakka­sid
kohalikud eestlased allkirju
koguma, et õp. K. Gielov saaks
Sydneysse ümber paigutatud.
Soov täitus ja õp. Gielov saabus sa­ma
aasta juuni alul, pidas 10. juu­nil
jumalateenistuse ja tegi teata­vaks,
et koguduse asutamise koos­olek
toimub järgmisel pühapäeval,
kohe peale jumalateenistust.
Kohale oli ümunud umbes 170 ini­mest,
kellest koosolekule jäid 120.
õp. K. Gielov ütles oma sõnavõtus,
et nüüd on viimane aeg eestlastele
sün jumalateenistus pidada, sest
muidu need eestlased, kes seitse ja
rohkem aastat siin elanud, jäävad
onia kirikule võõraks. Ta ütles kä,
et Austraalia Ev. Luteriüsu kirik
on nõusoleku andnud eesti kogudust
igatpidi toetada. Koosolekul otsus­tati
eesti kogudus asutada ja kiri­kunõukogu
valida, kuhu valiti seit­se
liiget.
Koguduse asutaja ja esimene
Õpetaja Kurt Gielovi isa oli roots­lane;
ema sakslanna, tä ise pidas
end sakslaseks. Ta ei salanud seda
ja juba avamiskoosolekul avaldas
lootust, et kogudus kord nii tuge­vaks
saab, et kodumaalt eesti õpe­taja
kutsub, milline soov täitus al­les
pärast II maaümašõda põgeni­kuga.
K. Gielov oli sündinud 30.
okt. 1895 Virumaal Pagari mõisa­valitseja
pojana, kes pärast Narva
gümnaasiumi lõpetamist siirdus
1927. a. koos abikaasaga Austraa­liasse.
Lõpetas Adelaide luterliku vai­muliku
seminari 1929 ja ordinee-riti
kirikuõpetajaks MelbouMie'is
9. jaan. 1930. •1
FLOWERS d. GIFTS
EiKflist E3SN-1 liiget
EisistkasStõld MEiMdeksi ehted, merevaik, i^stto^o
põühikeräiised, keftiamüoi.
Räägiteicse eesti, iiti fa inglise keelt • : :EESTLASTE ÄKNÖUKOGU KANADAS
Ta oli Sydney Eesti Jaani kogudu­se
õpetaja kuni 1940, aastani^ mii
ta sakslasena interiieeriti koondus^
laagrisse, kust vabanes 1945. Suri
Sydneis 5. jaan. 1957 61-aastasena.
Algaastail korraldati igal püha­päeval
peetavate jumalateenistuste
kõrval aastas neli kohviõhtut, näi-temüiike
ja väljasõit. Esimese te­gevusaasta
lõpul võis õpetaja, oma
aastaaruandes kinnitada, et kogu­dus
on kindlal JalaL Koguduse] oli
ca 150 lüget, aastas peeti 48 juma­lateenistust
eesti keeles, 13. inglise
keeles, 1 saksa keeles; ristiti 5 last,
leeritati 5 noort, laulatati 1 paar.
; Koguduse õitseaeg, kus lükmete
arv tõusis paarisajale hakkas möö­duma.
Inimesed jätsid liikmemak­sud
maksmata, kuigi see oli vaid
10 shillingit aastal. Ka kirikuskäi-jate
arv vähenes a asta-a astalt.
õpetaja kaebas, et ta on pidanud
kjorduvalt jumalateenistusi pida­mata
jätma inimeste puudumise
tõttu.
Kolm ja pool aastat pärast kogudu^
se asutamist oli olukord muutu­nud
nii halvaks, et peakoosolekul
30. jaan. 1938. a. võeti tõsiselt arü-tusele
koguduse likvideerimine,
kuid otsustati, et seda ei tohi siiski
teha.
'Põhjuseks oli Õpetaja haigus,
lahkhelid ja arusaamatused, Syd­neyst
maale lahkumine, vaimustus
läks üle, tekkisid tühjade juttude
mõjud. Majanduslikud raskused
olid suured, neist püüti üle saada
liikmemaksu meeldetuletuskirjade
saatmisega ja pöördumisega luteri
kiriku sinodi poole toetuse saami­seks,
õpetajal oli 1939. a. juulis.
poole aasta palk saamata. Kuna
kogudusel oli majanduslikke raslcu-
'Si,süs mõned liikmed kartsid, et
peavad isiklikult vastutama kogu­duse
l^õlgade eest, sellepärast 1935.
a. veebruarikoosolekul tehti teata­vaks,
et iikski liige ei vastuta võl­gade
eest.
Protokollidest selgub, et kogudu­se
algaastail valitsenud üksmeel ja
sõbralik koostöötahe kadus mõne
aastaga ning koguduse juhtivate
|;egeliaste vahel tekkisid pahandu­sed;
mille põhjused näivad olevat
väikesed ja tähtsusetud,
kuna iselles suhteliselt väikeses
eestlaste kogus leidus inimesi
! erinevate iseloomudega, ilmavaa­detega
ja temperamendiga, kes
omavahel ei sobinud.
Teine põhjus oli oWd rahvuslik­ku
laadi, õpetaja o l i sakslane. Kui
Eestis ilmus ,,Postimehes" süüdis­tus,
et. õpetaja olevat teeninud
Landeswehris, siis õpetaja pidi sel­le
süüdistuse all elama poolteist
jaastat kuni peakoosolekul 30. jaan.
1938 ette loeti Eesti Kaitseministee­riumilt
saadud teade, et Kurt Gie­lov
oli osa võtnud Eesti Vabadus­sõjast.
Valesüüdistuse all elamine
011 kahjustanud aga õpetaja tervist.
Mittelöjaalsust oli korvatud aga
õpetaja hauale samba püstitamise-
.gav'.:,;;.^- •
Tülide tõttu oli õpetaja palunud
kiriku kefekvalitsust, et ta üm­ber
paigutatakse. Järgmisel koos­olekul
enamus koosolijaistaval^
das soovi, et õpetaja kohale
jääks, kuid õpetaja jäi oma otsu­se
juurde.
Lahenduse tõi aga 11 maailmasõda,
mil kõUc sakslased intemeeriti.
Koguduse algajastu tegevus oli
viljakas. Poolteist aastat pärast ko­guduse
asutamist ilmus trükist õp.
K. Gielovi toimetusel oma ajaleht
„Sydney Eesti Ev. Luth. Usu Jaa­ni
Koguduse Teataja", mis oli trü­kitud
eestlasele kuuluvas trükiko­jas.
Esimene number oli 84chekül-jeline.
millest pool äride kuulutusi.
Ajalehe teine number ümus^Eesti
Vabariigi aastapäevaks, ol^at veel
kolmaski number ilmunud/kuid see
pole siiani säilinud. [
Alice Veidebaum, kellelt need vii­mased
mälestuskillud saadud, üt-.
leb et kõigele vaatamata on tal ol­nud
heameel, et on võinud armsas
emakeeles Jumala sõna kuulda
ning eesti kogudusse kuuluda.
Leido
STOKHJ
vaheliselt t|
dagoog ja
satsiooni \\
Rootsi 'vai
ristatud rii
ga,Jllis qj
viiendas si|
olulise no(
eest.
Riiklik
tum" looc
münditaksi]
das 18-ndž
ndas suuni
ses Rootsis
aumärgid
riiklik teel
nimetus „1
bores" on
tähendab
seda vääril
„Grai
STOKH
heliplaadial
^grampriset]
Välja aa§tf
pidulik
toimus Stol
12 auhii
ka Neemel
gi sümf
tud Jear
, „Grammist
gi orkestri
I;- '
Sügispj
Thundj
Thunder
diringf iga|
nov. õhtul,
de hulgas
lühikese sol
Puna. Harij
lised pereni
ja maitsva]
dus müud(
põdraliha jl
Viimane olf
Liitola pool
paärikümnJ
laual oli k l
tajateks oj
Raudseppi,
Aino Reiljj
Peol jag^
givõisüuso
püüdis Jak|
li Richard
püüdis Osk|
auhinnad
L E r i k Sol
bit Liigvak
se rändaul
- omandas
Peol toir
loosid müi
suks mängi
ri „valitsej
ro.
Eesti
Annetused,!
ja mälestu
vabad. Süj
noortele ja
Eesti
kaudu U
saamiseks.
Broadvicw
Eesüi
1'. :.
! •