1984-03-01-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
-•••\-
Lk. 7
.50
M
.70
.70
;r TALITUSES
AASTAT 2.—:
JST 2.—
^BADUS 7.50
lÄLG
11.—
SKVIEM 3.50
>RSILE 10.—
SL .... 3.—
)ADEL 3.—
^ELT 9.—
l^iB8ä:5.—•
M 18.—
.50
.50
$1^
.50
.50
.50
.50
.50
.70
4.— .50
5AARELT 2.— .50
[A
6.— .50
8.— $ 1 .—
4.— JfO
i) 20.— $ 1 .—
6 . — .50
8.8® .50
lemsdcogQ]) 6.— ,50
1.50 :50
2.75 .50
5? 14.— .50
16.20 .50
8.—
18.—
6 .— .70
13.— $1.—
19.50 .70
15.— .70
JENA 4.— .50
kNDIKUD 47.—
$1.50) mujale $3.—
It)NIA 5.75 .50
.\14.—;
8.—
8.—
18.—
.70
1.—
1.—
.70
1.—
7.— .70
?I ALL 10.— $1.75
STELE:
!tele) 3.— .50
õraamat
4.— o50
ööraamat
, 5.— .50
i ,-• .' • 3.— .50
2.50 .50
DVOKA4D1
««NN
asm
lllilllUrillllllllUlHillKtiUliliHHIMIIHHUtitt i
iule ruttasid. Juba piletit
li igaüht hoiatatud kaasa
kohvreid, käekotte, port-muid
«suuremaid kande-j
kästud aga tingimata kaa-^
päss. Laev pidi ,,ankru
["kell 10 hommikul, rei-lid
aga sadamaväravas ole-aega
varem,
j]. Taat:tuli kerges mantlis,
[skus. Ei olnud tegemist ju
Ivc: purjejahiga „Polli" —.
V kabiini OÜ mahtunud 6
I reisijat — „Baltika" oli
prgi päris ookeaniJaev.
|ga'- võis igamees sõita ku-jis,
passi keegi ei küsinud,
[ümber sõjalaevade „Lem-
_,,VamboIa'', need seisid
liinisadama ees. Purjekaga
lipaadiga võis sõita lausa
külje alla,, laevu võis •
(aega katsuda...
, .oh jäta need rumalad
Jvümises taat laulu, ja läks
laavatud metallvärava, mis
|ies lahutas nõukogude kö-igast
reisi- ja sõjasaladu-kkad",
mõtles taat ja esitas
h ohvitserile passi. Naine
|s oli pidanud avama oma.
, liiga suur oli see paistnud
Ishanlasest piirivalvurile,
hoo kurat!" nurises üks
mees' taadi selja taga,
lagu välismaale!"
I välismaale", rahustas taat,
[u isegi, et tamozhnasid ei
ürmees ei.küsinud kes need
olema, aga ega ta ei tead- .
(Järgneb)
tnm
Advokaaäid-notarfdl \
365 Bay Št., Sõite 401. 363-4451
õhtuti 447-2017 või 929-3425
ENN ALLAN
KUUSKNE
B;M.LL.B.
S Õ M fETERÄN ¥ E M T 0 0 T J Ä N Ä.
Teine kelder on sarnane, mitte
nii ilus ja väiksem, aga on palju
rohkem sees. Sün tehakse massiliselt
A^eirii. M^e nimi on Walter.
Kaske on alam-austria murdest aru
saada, sõber peab iga teise lause
tõlkima. Maitseme veine, paar
meest on veel kaasas. Tuleb välja,
et olen eestlane. Mees sõdis Kuramaal
viimases sõjas. Pääses Velii-kije
Luki alt minema, võeti Dan-zigis
vangi ja veetis kolm aastat
Kaukaasias. Teadis vene vangidest
palju rääkida: austerlastega käidi
süski paremini ümber kui sakslastega.
Oli mitu juhust, kus austerlane
pääses eluga olukorrast, kus
sakslane oleks kohe surma mõistetud.
Kolm tundi oli juttu maailma-
1 First Canadian Place, Ste. 3450 ^V^^^' austerlased olid sun-
Teü. Ikontoris 363-0073
koäus 360-8776
IGAL ALAL
MIHKEL HOLMBER©
BA., LL.B.
. Zammit, Dash & Semple
ADVOKAADID -
1240 Bay S^t., Süite 307,
Tel. 923-2601
öhtmli 653-4874
TÕNU TOOME
B.A.S^eg LLeBo
ADVOKAAT — NOTAK
nitud> vastu tahtmist osalema. Mehed
olid minu sümis täpselt samad,
kui oleks mõned eesti mehed
olnud koos ja rääkinud murdelist
keelt. Vahe, mis paneb mõtlema
on, et need mehed said vangist välja
ja läksid koju, elasid elu^ edasi.
Meie meestel vaevalt seda võimalust
oli.
Ja rääkides keelemurretest,
Ameerikas läheb sageli meelest
ära, et terves Euroopas räägib enamus
inimesi kahte keelt. Lugesin
kord vana eestikeelest, 1945 väljaantud
rootsi keele õpikut, kus öeldi,
et Rootsis om kirjakeel ja kõnekeel.
Mõistet veel ei tabanud,
mul oli ju mitu keelt, inglise ja
eesti, mida rääkisin, kirjutasin ja
lugesin. Muidugi teadsin, et Inglismaal
on inglise keeles palju murdeid,
aga Ameerücas mitte. Ja kuigi
mõni üksik eestlane rääkis murdes,
oli see keel süski enam-vähem
sama. Aga sama ta ei ole. Eestis
ka oli aga inimene vähemalt kakskeelne,
kuigi ta võibolla murret
või kirjakeelt eriti hästi ei osanud.
Ja sün on sama asi. Mida rohkem
Yorkdale Place, 1 Yorkdale Road, vaatan olukorrale, seda vähem on
Soife 207
Toronto, Ont.M6A3Al
Telefon 789^7579
Ikodns 762-2367
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
H. LATER & C©.
MSURANCE BROKERS
1482 Bathurst St., 4 kord
(Bathurst—St. Glau:)
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7816
küllalt koolis õpitud kirjakeelest,
ka seda tundes läheb suur osa kaduma.
Pealegi on Euroopas traditsioonid
mida Ameeril^as ei ole, mis
väljendavad ennast osaliselt murdelises
keeles. Mida rohkem sün
olen, seda. rohkem tuleb ette, et
Euroopas loeb süski veel traditsioon.
See on eestlastele Ameerikas
probleemiks, meü ei ole traditsioonid
enam mi tähtsad, et me neid
alati säüitada tahaks. Ja sellest on
kahju.
Aga oleme Vünis, traditsioonide
linnas. Kesktalvel on veel hobuse-vankreid
tänaval, muidugi turistidele.
'
KOHTUSKÄIMINE
MEELELAHUTUSEKS'
W. Mart Laanemäe
$3.00. Kui mõtelda, et selle patendi
iUe kestsid vaidlused kohtus 21
aastat. Siis ei ole ta küll mi väärtuslik
kui võiks arvata. Aga kui
kook on püsmud Metternichi ajast,
võib ta ka midagi olla. Muidu on
kohtuskäimine omaette meelelahutus,
sellena on Vün kuidagi Ameerika
moodi, ühes ülikooli mstituu-dis
on kestnud kohtuprotsess viis
aastat, kuna üks professor oU kõrvaldanud
uurimisrahad oma taskusse.
Teda nimetati teiste poolt
avalikult vargaks, sellest tuli kohtuprotsess,
suur võitlus üistituudis,
direktor oli nõrk ja kõikus kahe vahel
jne. jne. Veel on kaks (seitsmest)
kohtuprotsessist ees. Vahepeal
kõrvaldati üks assistent üü-koolist,
kes oli võitlejaist „õigete"
pool, kuna tema olevat olnud akadeemiliselt
kvalifitseeritud. Kohe
sai ta pakkumise mmna Saksamaale
professoriks. Häbistava olukorra
(Austrias peetakse Saksa üükoole
paremaks) ärahoidmiseks sai ta
oma assistendikoha tagasi — palk
oli palju väiksem kui professori
oma, aga au oli päästetud. Sellised
võivad olla eurooplased. Muidugi
kannatas mstituudi töö selle all,
paljud käisid Viini ja Stuttgardi
vahet ja nii on elu olnud ka Stuttgardis
huvitav. Suure unna kohta
on Vimi kolm ajalehte oma- vale-andmetega
kõik võtnud National
Enquirer moodi üme. Siin peitub
võibolla keisri tsensori traditsioon.
, Mart Laanemäe.
Veel on aega avalduse sisse andmiseks 1983. a. hindamise osas, kui arvate, et
teie kinnisvara, kodu või äri, on valesti hinnatud. Hindamine on tähtis, sest kinnisvaramaks
oleneb sellest. Kinnisvara hinnatud väärtus korrutatakse teie omavalitsuse
ja kooli „mill rate'iga" ja see määrabki tele. 1984. a.kinnišvaram
l^indamisteadaanded on saadetud postiga kinnisvaraomanikele ja üüriljstele, kelle
hinnang oh muutunud möödunud aastast. Avalikke Istungeid (open houses) on
peetud teie rajoonis küsimustele vastamiseks ja hindamise informatsiooni pärandamiseks
kui vajalik. Avalike istungite kuupäevad ja asukohad olid teatatud eelmises
kuulutuses. .
kinnisvara hindamjsnimekiri, (Assessment Roll) on viidud omavalitsusele, et arvestada
maksu summa, mis peate maksma oma kinnisvaralt aastal 1984. Hindamise
informatsiooniks on kinnisvara hindamisnimekiri (Assessment Roll) praegu saadaval
vaatamiseks teie omavalitsuse kontoris tavalisel kontori lahtioleku ajal. Kui te
arvate," et teie kinnisvara on valesti hinnatud ja teie pole veel oma avaldust edasikaebuseks
sisse annud, siis on veel aega kuni 7. märtsini viia avaldus isiklikult
või postiga Assessment Review Boar&l Tähelepan
'hindamisteadaannet (Notice of Assessment); teil on ikkagi õigus edasi\<aebuseks.
00
Hindamise revideerimise komitee (Assessment Review Board) on erapooletu ja
raporteerib Ontario juriidilisele nõuandjale (Attorney General), kes omakorda
annab teile veel võimaluse teie kinnisvara hindamise veelkordseks läbivaatamiseks,
kui leiate, et see pole õiglane teie arvates, võrreldes samasugustega teie
rajoonis. Revideerimiskdmitee on formaalsuseta ja vabam, kui tavaline kohus.
Võite ise enda eest rääkida, advokaadi võtta või paluda sugulast või sõpra enda
eest rääkima.
Avalduse sisseandrhise hõlbustamiseks on avalduse vormid (Notice of Appeal)
saadaval Assessment Review Board'ist, Regional Assessment Office või kohalikust
omavalitsuse kontorist. Samuti võite kasutada Notice of Assessment'i teist poolt
või kirjutada isikliku kirja, millel on kinnisvara aadress, registreerimisnumber ja
edasikaebuse põhjus. Avaldused tuleb anda edasi allpool nimetatudv kohapealsele
hindamise revideerimise komiteele (Regional Registrar of the Assessment
Regional Registrar .
ASSESSMENT REVIEW BOARD
MINISTRY QF THE ATTORNEY 6EfMERAL
Süite 701,80 Bioor Street W.
Toronto; Ontario M5S1L9
iViinistry
of
Revenue
Ontario
TransiatiofT By This Publication from Text Provided by ttie Ontario Ministry of Revenus
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused
noortele ja teistele eesti organisatsioonidele
paranemist
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks. Eesti Maja, 958
Broadview Ave., Toronto, Ont.
M4K 2R6
NEW YORK - Privaatse
sega töötav majandusliku ennustuse
agentuur New Yorgis ütles, et
lende uurimine näitab, et Kanada
majanduselu taastamine pole veel
saavutanud oma tippu ja võib jätkuda
1984. a. kiirema sammuga kui
ülejäänud tööstusriikides. Agentuuri
juhtiv indeks Kanadale on töus-
Sachertorte
nud 19 protsendilise aastamääraga,
maksab turistidele ft^^V^gft^^f^^VW ®" suurem USA-st Ja teistest
suuremaist Lääne tööstusriikidest.
Samal nädalal ennustas Pariisis
asuv Organization for Economic
Co-operation and Development
(OECD) Kanadale eelolevaks aastaks
majandusliku kasvu 5 protsent
dtle, võrreldes 1983. a. 3 protsendiga.
OECD üties, et Kanada ja USA
majanduslik kasv on kaugelt suurem
enamusest Euroopa riikidest.
Samal ajal Kanada konservatiivide
partei juht Brian Mulroney ütles,
et „täna meie riüc vaatab vastu
halvemale majanduslikule krü-sile
pärast suure majanduskriisi
päevi". :
RAAMATUPIDAJAD
JOHNE.SOOSAR
Chartered Accountant
181 University Ave., Ste. 1802
Toronto, Ont. M5H 3M7
Tel. 864-0099
ssiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
SALME t Ä A T MÄ
SINISED
e oo
Elas ja oli kord pisike,poiss. Tema nimi oli
Tinibu. Timbül oli väike sõber ka. Selle nimi oli
Tanibu. Timbul ja Tambul oli väike maja^ see
OÜ nende kod^. Maja oli küU ime-pisike, aga
maja ukse ees kasvas hügla suur õunapuu.
Poisid mängisid üheskoos terve päeva hommikust
õhtuni: nad käisid Jcoos metsas seiklemas>
sõid lõunat ja õhtust. Ja siis läksid mõlemad
magama. Nende väikeses majas seisis kaks väikest
voodit ^kõrvuti, seal nad magasid üksteise
•'kõrval./:
ühel õhtul väsis Tambu kangesti ära, aga Tim-bu
ei lasknud tal magama jääda. Timbu virises:
„Kui saaks smiseid õunu! Ma tahaks kangesti
süüa siniseid õunu!" Tambu tõreles:
„Ära lobise, smiseid õunu ei ole olemas!"
„Mina muud ei taha, ainult siniseid. Sinised
õunad on nü magusad; Siniseid õunu... Too siniseid
õunu..
„Jäta järgi!" hüüdis Tambü. j,õunad on pu-aased
ja kollased ja rohelised. Aga siniseid ei
ole."
„Sinised on kõige magusamad, need päris sinised,
need mis meie õunapuu otsas kasvavad-', torises
Tünbu.
Nüüd sai Tambu pahaseks, hüppas voodist
üles ja tõmbas Timbul teki pealt ära.
„Tule nüüd, ma näitan sulle, mis värvi õunad
on", kamandas ta. Timbu ja Tambu läksid välja,
olgugi et oli juba pime, sest öö oli käes. Aga
trepil jäid nad üllatunult seisma: Nende hiigla
suur õunapuu oli üleni täis õunu j a— kõik
õunad olid sinised.
„Kes selle tembu pn teinud?" küsis Tambu.
„Hi-hi-hii! Ha-ha-haa!" naeris keegi, .jsee olin:
mina ise! Kas usute või nutte."
„Kes sa kelm niisugune oled? Tule peidust
välja!" nõudis Tambu. .
„Ei ole ma peitu pugenud. Vaadake ülespo£>^
le!" vastas kelm. Poisid vaatasid ja nägid: kõrgel
taeval paistis kuu ja naeris laia suuga, ise
ünunargune Ja kollane.
„Mul hakkas siin üksinda igav", seletas kuu,
5,siis ma proovisin õunu, värvida. Päris kenad
tulid välja, eks ole?"
• -^Mina söön-.ainult siniseid õunu, muud ma ei.
tahagi", kinnitas Timbu ja s(õi mi palju "kui jaksas.
Kõht sai liiga ruttu täis ja poisid pidid siiski
voodisse öimema, sest kuu läks ka pilve taha
puhkama.
Hommikul, kui Timbu ja Tambu ärkasid,
jooksid nad otsekohe õue. Nad tahtsid näha, kas
sinised õunad puu otsas on veel alles. Aga jälle
jäid nad trepil seisma ja hõõrusid sUmi: kõik
õunad läikisid kollaselt ja punaselt, mitte ühte
sinist ei ohiUd näha. ;
„Kes seal jälle vigurdab?" küsis: Timbu pettunult.
,,Hi-hi-hü!Ha--ha-haa!" kuuldus kusagilt naer.
5,Ma sain õunad süski puhtaks!"
„Kes sa nüsugune oled, vigurivänt! Tule välja,
me õige vaatame smd!" käsutas Timbu.
„Ega mma peitust ei mängi", vastas vigurivänt.
„Siih ma olen. Vaadake ülespoole!" Poisid
vaatasid üles ja nägid: Päike naeris sinisel
taeval ja h Ä ä s kohe seletama:
„Küll mul oli tegemist täna homnükul! Va'
sõber kuu oli öösel nalja temud ja kõik õunad
siniseks värvinud. Pidin neid kõvasti pesema kastetilkadega
ja oma kürtega kuivatama, et nad
jälle punaseks ja kollaseks sain. Näe, päris hästi
õnnestus. Mis teie arvate?" '
„Aga mma tahan just siniseid õunu", torises
Timbu, „sinised õunad on kõige magusamad."
Ise aga võttis siiski maast punase Õuna üles ja
hammustas selle küljest suure tüki ära.
Nojah, oli ka päris hea magus Õun.
i^UNANE VIHMAVARI
Timbu |a Tambu teine seiklus
ühel päeval ütles Tambu: „Täna lähme metsa."
Aga Tünbu ei tahtnud metsa minna, tema
tahtis tugi äärde jooksta, seal vee sees solkida
jä väikseid konnapoegi püüda,
„Mme sma pealegi tiigi äärde, mina lähen
metsa", arvas Tambu ja hakkas üJe nüdu metsa
poole minema.
„Ei taha üksi tiigi äärde, sma pead ka tulema!"
nõudis Tünbu ja hakkas töinama.
„Öota, küU ma tulen tagasi", vastas Tambu
ja läks edasi otse metsa suunas.
„Ei taha metsa! Mina tahan tiigi äärde", jonnis
Tünbu ja nuttis. Aga kui Tambu juba metsa
äärde oli jõudnud, jooksis Tünbu talle järele,
ise karjus kõigest jõust Tambu jäi nüüd seisma,
ootas teist järele ja ütles:
„Ära niiviisi karju, jänesed ehmatavad ära ja
saavad kõhuvalu." ' ,
„Ei taha jäneseid, nüna tahan konnapoegi!"
töinas Tünbu edasi.
„Miks sa täna mi halvas tujus oled?" küsis
Tambu. „Terve mets saab märjaks kui sa nii
palju nutad. Oleks meü vähemalt vihmavarigi
kaasas!" Vaevalt oh.ta seda ütetaud kui kuuldus
suhmat ja sahinat puude latvades. Poisid vaatasid
üles ja nägid, kuidas üks punane asi keerles
nende peade kohal.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 1, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-03-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840301 |
Description
| Title | 1984-03-01-07 |
| OCR text |
-•••\-
Lk. 7
.50
M
.70
.70
;r TALITUSES
AASTAT 2.—:
JST 2.—
^BADUS 7.50
lÄLG
11.—
SKVIEM 3.50
>RSILE 10.—
SL .... 3.—
)ADEL 3.—
^ELT 9.—
l^iB8ä:5.—•
M 18.—
.50
.50
$1^
.50
.50
.50
.50
.50
.70
4.— .50
5AARELT 2.— .50
[A
6.— .50
8.— $ 1 .—
4.— JfO
i) 20.— $ 1 .—
6 . — .50
8.8® .50
lemsdcogQ]) 6.— ,50
1.50 :50
2.75 .50
5? 14.— .50
16.20 .50
8.—
18.—
6 .— .70
13.— $1.—
19.50 .70
15.— .70
JENA 4.— .50
kNDIKUD 47.—
$1.50) mujale $3.—
It)NIA 5.75 .50
.\14.—;
8.—
8.—
18.—
.70
1.—
1.—
.70
1.—
7.— .70
?I ALL 10.— $1.75
STELE:
!tele) 3.— .50
õraamat
4.— o50
ööraamat
, 5.— .50
i ,-• .' • 3.— .50
2.50 .50
DVOKA4D1
««NN
asm
lllilllUrillllllllUlHillKtiUliliHHIMIIHHUtitt i
iule ruttasid. Juba piletit
li igaüht hoiatatud kaasa
kohvreid, käekotte, port-muid
«suuremaid kande-j
kästud aga tingimata kaa-^
päss. Laev pidi ,,ankru
["kell 10 hommikul, rei-lid
aga sadamaväravas ole-aega
varem,
j]. Taat:tuli kerges mantlis,
[skus. Ei olnud tegemist ju
Ivc: purjejahiga „Polli" —.
V kabiini OÜ mahtunud 6
I reisijat — „Baltika" oli
prgi päris ookeaniJaev.
|ga'- võis igamees sõita ku-jis,
passi keegi ei küsinud,
[ümber sõjalaevade „Lem-
_,,VamboIa'', need seisid
liinisadama ees. Purjekaga
lipaadiga võis sõita lausa
külje alla,, laevu võis •
(aega katsuda...
, .oh jäta need rumalad
Jvümises taat laulu, ja läks
laavatud metallvärava, mis
|ies lahutas nõukogude kö-igast
reisi- ja sõjasaladu-kkad",
mõtles taat ja esitas
h ohvitserile passi. Naine
|s oli pidanud avama oma.
, liiga suur oli see paistnud
Ishanlasest piirivalvurile,
hoo kurat!" nurises üks
mees' taadi selja taga,
lagu välismaale!"
I välismaale", rahustas taat,
[u isegi, et tamozhnasid ei
ürmees ei.küsinud kes need
olema, aga ega ta ei tead- .
(Järgneb)
tnm
Advokaaäid-notarfdl \
365 Bay Št., Sõite 401. 363-4451
õhtuti 447-2017 või 929-3425
ENN ALLAN
KUUSKNE
B;M.LL.B.
S Õ M fETERÄN ¥ E M T 0 0 T J Ä N Ä.
Teine kelder on sarnane, mitte
nii ilus ja väiksem, aga on palju
rohkem sees. Sün tehakse massiliselt
A^eirii. M^e nimi on Walter.
Kaske on alam-austria murdest aru
saada, sõber peab iga teise lause
tõlkima. Maitseme veine, paar
meest on veel kaasas. Tuleb välja,
et olen eestlane. Mees sõdis Kuramaal
viimases sõjas. Pääses Velii-kije
Luki alt minema, võeti Dan-zigis
vangi ja veetis kolm aastat
Kaukaasias. Teadis vene vangidest
palju rääkida: austerlastega käidi
süski paremini ümber kui sakslastega.
Oli mitu juhust, kus austerlane
pääses eluga olukorrast, kus
sakslane oleks kohe surma mõistetud.
Kolm tundi oli juttu maailma-
1 First Canadian Place, Ste. 3450 ^V^^^' austerlased olid sun-
Teü. Ikontoris 363-0073
koäus 360-8776
IGAL ALAL
MIHKEL HOLMBER©
BA., LL.B.
. Zammit, Dash & Semple
ADVOKAADID -
1240 Bay S^t., Süite 307,
Tel. 923-2601
öhtmli 653-4874
TÕNU TOOME
B.A.S^eg LLeBo
ADVOKAAT — NOTAK
nitud> vastu tahtmist osalema. Mehed
olid minu sümis täpselt samad,
kui oleks mõned eesti mehed
olnud koos ja rääkinud murdelist
keelt. Vahe, mis paneb mõtlema
on, et need mehed said vangist välja
ja läksid koju, elasid elu^ edasi.
Meie meestel vaevalt seda võimalust
oli.
Ja rääkides keelemurretest,
Ameerikas läheb sageli meelest
ära, et terves Euroopas räägib enamus
inimesi kahte keelt. Lugesin
kord vana eestikeelest, 1945 väljaantud
rootsi keele õpikut, kus öeldi,
et Rootsis om kirjakeel ja kõnekeel.
Mõistet veel ei tabanud,
mul oli ju mitu keelt, inglise ja
eesti, mida rääkisin, kirjutasin ja
lugesin. Muidugi teadsin, et Inglismaal
on inglise keeles palju murdeid,
aga Ameerücas mitte. Ja kuigi
mõni üksik eestlane rääkis murdes,
oli see keel süski enam-vähem
sama. Aga sama ta ei ole. Eestis
ka oli aga inimene vähemalt kakskeelne,
kuigi ta võibolla murret
või kirjakeelt eriti hästi ei osanud.
Ja sün on sama asi. Mida rohkem
Yorkdale Place, 1 Yorkdale Road, vaatan olukorrale, seda vähem on
Soife 207
Toronto, Ont.M6A3Al
Telefon 789^7579
Ikodns 762-2367
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
H. LATER & C©.
MSURANCE BROKERS
1482 Bathurst St., 4 kord
(Bathurst—St. Glau:)
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7816
küllalt koolis õpitud kirjakeelest,
ka seda tundes läheb suur osa kaduma.
Pealegi on Euroopas traditsioonid
mida Ameeril^as ei ole, mis
väljendavad ennast osaliselt murdelises
keeles. Mida rohkem sün
olen, seda. rohkem tuleb ette, et
Euroopas loeb süski veel traditsioon.
See on eestlastele Ameerikas
probleemiks, meü ei ole traditsioonid
enam mi tähtsad, et me neid
alati säüitada tahaks. Ja sellest on
kahju.
Aga oleme Vünis, traditsioonide
linnas. Kesktalvel on veel hobuse-vankreid
tänaval, muidugi turistidele.
'
KOHTUSKÄIMINE
MEELELAHUTUSEKS'
W. Mart Laanemäe
$3.00. Kui mõtelda, et selle patendi
iUe kestsid vaidlused kohtus 21
aastat. Siis ei ole ta küll mi väärtuslik
kui võiks arvata. Aga kui
kook on püsmud Metternichi ajast,
võib ta ka midagi olla. Muidu on
kohtuskäimine omaette meelelahutus,
sellena on Vün kuidagi Ameerika
moodi, ühes ülikooli mstituu-dis
on kestnud kohtuprotsess viis
aastat, kuna üks professor oU kõrvaldanud
uurimisrahad oma taskusse.
Teda nimetati teiste poolt
avalikult vargaks, sellest tuli kohtuprotsess,
suur võitlus üistituudis,
direktor oli nõrk ja kõikus kahe vahel
jne. jne. Veel on kaks (seitsmest)
kohtuprotsessist ees. Vahepeal
kõrvaldati üks assistent üü-koolist,
kes oli võitlejaist „õigete"
pool, kuna tema olevat olnud akadeemiliselt
kvalifitseeritud. Kohe
sai ta pakkumise mmna Saksamaale
professoriks. Häbistava olukorra
(Austrias peetakse Saksa üükoole
paremaks) ärahoidmiseks sai ta
oma assistendikoha tagasi — palk
oli palju väiksem kui professori
oma, aga au oli päästetud. Sellised
võivad olla eurooplased. Muidugi
kannatas mstituudi töö selle all,
paljud käisid Viini ja Stuttgardi
vahet ja nii on elu olnud ka Stuttgardis
huvitav. Suure unna kohta
on Vimi kolm ajalehte oma- vale-andmetega
kõik võtnud National
Enquirer moodi üme. Siin peitub
võibolla keisri tsensori traditsioon.
, Mart Laanemäe.
Veel on aega avalduse sisse andmiseks 1983. a. hindamise osas, kui arvate, et
teie kinnisvara, kodu või äri, on valesti hinnatud. Hindamine on tähtis, sest kinnisvaramaks
oleneb sellest. Kinnisvara hinnatud väärtus korrutatakse teie omavalitsuse
ja kooli „mill rate'iga" ja see määrabki tele. 1984. a.kinnišvaram
l^indamisteadaanded on saadetud postiga kinnisvaraomanikele ja üüriljstele, kelle
hinnang oh muutunud möödunud aastast. Avalikke Istungeid (open houses) on
peetud teie rajoonis küsimustele vastamiseks ja hindamise informatsiooni pärandamiseks
kui vajalik. Avalike istungite kuupäevad ja asukohad olid teatatud eelmises
kuulutuses. .
kinnisvara hindamjsnimekiri, (Assessment Roll) on viidud omavalitsusele, et arvestada
maksu summa, mis peate maksma oma kinnisvaralt aastal 1984. Hindamise
informatsiooniks on kinnisvara hindamisnimekiri (Assessment Roll) praegu saadaval
vaatamiseks teie omavalitsuse kontoris tavalisel kontori lahtioleku ajal. Kui te
arvate," et teie kinnisvara on valesti hinnatud ja teie pole veel oma avaldust edasikaebuseks
sisse annud, siis on veel aega kuni 7. märtsini viia avaldus isiklikult
või postiga Assessment Review Boar&l Tähelepan
'hindamisteadaannet (Notice of Assessment); teil on ikkagi õigus edasi\ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-03-01-07
