1978-10-26-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ma Q (D 01 1978 avas .¥ENNAB Kavas ön ülemaailmse Eestiastepodt eelistatud m Me il§. aasta-sama ^rdköxma pooli Moderniseeritud avarad TOumid, Väärikas traditsioonidega. - T. Ii. MORBISOI^ M . SfeerlWBnie, § i , Ä o i t o , C [efcv K l ¥(Sisfuseks Minu sõnavõtu Üle Toronto Bes-ti Seltsi ühel peakoosoliekul, lais .ühidalt-:^oli refereeritud „Vaba Eestlases", on Rein Andre raevunud, mille ta esile tõi muUe oina teaefonikonedes (mul d i külalisi pealtkuulajatena) ja ta on s^a feorrahud ka ajalehtede rin Eestlas&s ü. iCetoõuikogul on vaid teohustusi, et ©esttei kõigis maailma osad^ meie vabadus-võitluslikule tegevusele kaasa tõmmata ja ©estlaskonm teadlik-kuist oma 'päritdlumaia. ja rahva naivamate probleamlde suhtes elavana, hoida. Eest! Väharügi esinduse tõi tassul A. .LinMiorst tervitusi |a Iparimaid stKwe koosoldcu h^üks fcordaaninekuks. iKoosoltot tervitas ^peapiiškop k. Veem, kes oli saabunud New Yorki. Ta märkis, et oikumeenilise liikumise kaudu on Eesti Ey. Lutecrlik Kirik ühenduses kogu maailma kirikutega kirikute Maa-ilimaliidu ja LutOTlIku Maailmaliidu kaudu. 1976. a. tehtud esildis kiriku olukorra kohta okupeeritud Eestiis on äratanud laiemalt tähelepanu. Nüüd on Eestist saa-bmjud uiis suurem ülevaade kirikute olukorrast, mida tahetakse levitada. Möödunud aastal teikkis kontakt^ka Vatikaniga. Balti koostöö cn muutnud Inten-süvseanaks.. , tetraalia esindaja M. Kan' sxiärkis, et AiustraaUas on erimu^ raks eesti keele säolitamine. Prafi- O . M i m i i k t e <B(tt©pameku,.'voii^ la väljatöötatud fessi pldamis^ kord põhimõtteliselt vastu ja limä xedaktsioonl. komisjosi, kes koostöös erimaar dega aimab konrale lõplliku r<g- Austraalia Seltside Liidu esindor gu tehakse ettevalmistusi Aust- M. Kari juhib tähelepanu asja-raalia Eesti laevadeks. olule, et nende poolt oli juba va- 'K. B}pp Inglismaa e e s t l a s t e " ^ ^ ^ ettepanek Bahvus-esindaja rõhutas Inglismaa Eest- H^<w^^si PMalüste kohta. Nm-laste ühingu soovi, et 1980. a. de ettepanek on erinev ^^^I^ Rahvuskongressi küsimus saaks k<mgressi koosseisu osas ja selle-lahendatud sõbralikus vaimus, g®, tahetakse saavutada, et lahe-tJlemaailmsete Eosti Päevade raa- neksid v^tuölud, ^ mis on tekka-mes peaks toimuma ainult üks nud Rahvuskongressi koosseisu Rahvusfcongiess. küsimuses. Rahviiskongress peaks olema kõiki haarav, aga mitte ai- Eestlaste Kesknõukogu Kana- nult Keskniduto>gu Rahvuskoiig das tegevust tutvustas liihidaltlress esimees Ü. Petersoo. Ta mäikis, et toimunud valmistega on EKN coosseis noorenenud, eriti juha- ;usej>sas. Rootsi eestlaste tegevusest ja probleemidest kõneles R E E esimees prof. H. Kauri. Käiku on Vastates U. Feterso© poolt esitatud küsimusele, kuidas hinna-il H A U A Eesti YON0E MEMORIÄLS LTB. 2019 Yonge St., Toronto T (Davisvüle & Eglmtoni vahel) 487-2147, ©htüti 447-1 Nigul Virro Rootsist saabunui ni kohaselt suri Lunäisiildtuntuä eesti teadlane ja Tartu Ülikooli viimane rektor ja majandusgeograafia professor Edgar Kant, kes oli sündinud 21. ^ EESTI SIHTKAPITAL ^ KANADAS, aastal. Professor Kanti eluküünla kustutas yähjahaigus, müle all ta oli kaiinatanud juba pikemat aega. Professor Kant töötas pagulasperioodil õppejõuna ILundis ning oli seal ka majandusgeograafia professoriks; luues ise selle õppetooli. Lähematest omaksetes , leinama poeg perekonnaga a i Annetused ja pärandused on Annetaja soovid täidetakse. 058 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 4 Eesti Skautlike Noorte Maleva Sao Paulös, Itaquera ,,Vanakeste liimas",siffi 4. oktopbria vanemaid sealseid eestlasi, 94^aastane Mihkel: Ernits. Kadunu pärines Välgjäijvelt, Võrumaalt, õppinud rätsepaks, rändas tä 1905. a. Fe-terburgi, kust ta 1918. a. tagasi saabus Eestisse, tegutsedes Tartus Rootsis juhatus otsustas korral-lrätsepana. 1930. a. rändas ta^^^^^B^^^^ dada järjekordse leerilaagri 1979 suvel Metsakodus. Se© toimub iuteriuBUlfetele. Kui on küllaldaselt sookdjaid, toimub leerilaager ka ap. õigeusulistele. Laagri vastutavaks juhiks on Aino Miks. ' säilitame oma kunstiväärtused EESTI KUNSTIDE KESKUSE siüiasse, kus jäi elama Sao Pau losse väikse vaheajaga kä Rio de Janeirös. M. Ernits oli agaralt tegev Bra-siüia eestlaskonnas, Ims ta oli iseseisvuse ajal Kodu-iSesti esindajaks Välis-Eesti Ühingus. Kui vanadus kätte jõudis ja ta aastaid tagasi leseks jäi, pääses ta elama vanade jaoks ehitatud linnaossa. Annetused ja pärandused l ' on TULUMAKSUVABAD Seal elas ta 85. eluaastast alates. Ta oli pidevalt huvitatud eestlaste elust laias maailmas, lugedes eesti lehti. Veel. 30. septembril tähistas ta oma 94. sünnipäeva. ning viimati ,*Vaba pealkirjaga j Jlaske 77, 19. okt. Viünases on väljendused pehmemad^ kuid oma nime kõrvale on lisatud veel kolme noorema näitleja nimed, kes pidavat olema Kanada Eesti Teater juhatus. Minu sõnavõtt Tor. E. Seltsi peakoosolekul ei oanud kellegi vastu isikUkult sihitud. Olles 25 aastat olnud selle seltsi liikmeks, on mul õigus selle tegevuskava arutamisel oma soove esitada E. Andre käest luba küsimata, kes poile teadaolevalt ei TES-i ega ühegi teise eesti orgi iüge ega ei võta osa ühestki üritusest^ oma doUarikese mng muidu oma moraalse toetuse andmisega üritusile. Kuna Rem Andre kirjutis Raske uskuda" on sihitud minule,;hi-batagu mul esile tuua järgnust: Tor. E. S-i peakoosolekul selgus,'et Selts noorendatud juhatuse; all'on tegevuses aktiviseerunud, liikmete arv tõusnud 400 peale ja üha suurenemas, ühenduses sellega tegevuse mitmekesistumine ja hoogustamine. Soovitasin muuhulgas püüda võtta noorte teatri tegevus oma ^tüva alla ja seda põhjustel: 1. üha on märgitud, et head noored, kes lõpetanud Tor. E. S-i Täiendüskeskkooli, neile j ^b lünk) ed^pidi eesti elust osavõtuks/ Skautluse ja rahvatantsu kõrvale ori soovitatud teisigi. 2. Näib, et noortel on huvi teatri vastu. Teatritegijaid on olnud mit-. meid ja teatritruppe samuti. On olnud ja organiseeritud E: Maja kul-tuur& olle ja teatriring, on tegutsenud mitmed stuudiod, on olnud noorte eksperiment-teater „Savi" ning ka E. Kunstide Keste aasta-paar tagasi kutsus ellu oma noorte teatrigrupi ning alles mööd.keva^ del nautisime kaht noorte etendust „Kevade" ja„Rätsepa õhk", esimene E. Täienduskocaide ja teine lavastatud ja juhitud talentlike ja juba tähelepanu võitnud noorte eneste poolt. Paraku on need olnud ja jäänud vaheae-ta poola päritoluga isiku paavstiks valimist, niärkis peapiiskop, et läänemaailmas üldiselt eS . osata hästi ümbeip^ käia. Mosk- •.-.vaga. .• Nüüd pn paavstiks isik, kes teab kuidas Moskvaga tuleb suhelda ja kes on juba-märkinud, et ta ei kavatse usuvabaduse nõudmise" olla tagasihoidlik. SeÜest võib ella, kasu..; ÜEKN 1977. a.'tegevuse aruanne 1977. a, kohta oli esitatud kir-alikült. Kesknõukogu on pannut rõhku mitmesuguste kontaktide oomisele Euroopas, võttes oma sealsete esindajate' kaudu osa mitmesugustest rahvusvahelistest konverentsidest. Korraldati ka ülemaailmne aktsioon Eesti küsimuse tutvustamiseks seoses 1980. a. olümpiamängude regatiga ja 1978. a. Baiti regati Tallinnas korraldamisega^ le\dtades laialdaselt vastavat märgukirja. kompromissettepanelm, mille jäi^ Rähvuskongressa koossei^l moodustatakse osalt Austraalia ettepaneku ja osalt Eoötsi REE ettepaneku alusd. iREE esimees prof. H. Kauri ainud poliitüiste vangide abista- valgustab küsimust Rdots^^ olu-mise aktsio(m ja mitmes keeles j^^^^a tagapõhjal. Rootsis on ku-on levitatud kodumaalt saadud j^jj^ud kaks eridngkonda,toelle-ülevaadet okupeeritud Eestis tobUj on eriseisukohad mitmes fcü-muva ümbmse saastamise koh-simuses. liestl Komitee ümber ta. Esindus m pannud suurt^röh- 1 ^ 0 ^ ^ ringkond sai mast ku koolifcüsimuse lahendamisele. XJue seaduse alusel saadakse nüüd rügi kulul anda emakeelset õpetust.''; asjas ön olnud läbirääkimisi Eesti Komitee esimehe H. Markiga, kuid kokkulepe puudub. H. Kauri loodab et kord saadakse probleemid lahendada. H. Michelson märkis Saksamaa üldisele aruandele järgnesid lühiülevaated erimaadelt. Ü. E. Kesiknõukogu peaesindaja ülemaailmses Balti Nõukogus L Pleer tutvustas Balti Maailmanõukogu tegevust ja hiljuti toimunud Balti Foorumit, kus neljas erikomisjonis arutati balti rahvaste vabadusvõitluse küsimusi.' eestlaste tegevusest, et suvine laulupidu läks jõuliselt ja käiku on minemas Saksamaa ^stlaste ajaloo koostamine. ühendriikide Eesti Rahvuskomitee esimees J . Simonson tõstis Rahvuskomitee tegevusest esüe ÜSA Kongressi kõigile lükmeüe 2-lehddiljelise märgukirja saatmist, missugune märgukiri tood ära ka kongressi protokollis. E ^ - gus on Eesti kohta uue voldiku koostamine. Esitatud tegevusaruanne ja 1977. a. rahaline aruanne kinnitati ühel häälel Peale jooksva aruande oli Kesknõukogul aastavahetusel kahes erifondis kokku $27.622. var>em organiseerida ja REE alustas hiljiem tegevust. . Mis puutub -koosolekule esitatud Rahvuskongressil^ kavasse, sus see on Rahvuskongres- ; si küsimuses moodustatud koonj-tee ettepanek; mis aga ei ole veel REE juhatuse poolt kinnitatud. Selles korras ettenähtud Raiivus-kongressi moodustamise vüs võiks Rootsis adisimuse kohta esinevaid vastuolusid süvendada. Seepärast oleks parem praegu seda korda v!eel mitte vastu võt< ta> kuni on kasutatud ära kõils võimalused mingi kokkuleppe saavutamiseks^ Esitatud kava raskendaks edaspidise lahenduse leidmist. Ka vajaks kava mõnep osas muutmist. .':',•'.• Pärast mitmeid sõnavõtte/fc^ kab koosolek tagasi' Austraalia ettepaneOm, mis sai poolt 5 hääilt. Ö. Murulki ettepanek võetakse vastu 3 esindaja vastu ja 2 erapooletuks jäämist. Tegevuskava juurde esitatakse mitnieid sooviavaldusi ja tegevuskava koos sooviavaldustega võetakse ühel häälel vastu. ÜEKN eelarve võetakse vastu $10.000 suuruses. 3. Eesti Maja ja Tor. E. Selts on köhaks, kus võiks edeneda noorte pidevam teatritegevus. On saal etendusteks, raümid harjutusteks ja E. Selts tagab omia suure liikmeskonnaga ka tuumiku publikuna.; Eesti Selts vajab ka oma M-tuste sisustajana teatrit. 4. Meie olemasolevad püsivamad teatrid pole just oma lahkhelide tõttu ja koostöö puudumisel kohaks noorteteatrile, külastades noori. Kahjute on see nii, et ühe ad isikud ei võta osa nurin on viinud mitmeid tahtelisi noori eemale. Teatrid peaks hoolt kandma teatrituleviku pärast, mitte oma isiklikku teatritegemist esü*mda tõstes, öoori vastuolude keerisesse kiskudes. 5. Noortel on teadmisi, haridu^ selt kõrge tagapõhjaga, on jälginud etendusi paljudel suurlavadel ning teavad mõndagi ülikoolides selle ala ülle — igatahes olid meie mitmed teatrijuhid pagulusse tulles palju rohelisemad. Meie oma teatri tuleviku pärast peaksid noored ohjad oma kätte võtma ja organiseeruma, oma soovikohaselt õigusega esineda kus vaja ja sobiv ning vajaduse järele ise valida ja kutsuda nõuandjaid. „Rätsep õhk'^,; ,,üleliigne iiime^ ne" jt. näitasid, et on talente ja karakterkujusid, tahtelisi noori jõude. Mis puutub „vana kultuuritegelane", mida R. Andre mulle küll ironiseerivalt omistab, siis niipalju, et härra Andrele on k a selleks saada tee lahti, nagu igale teisele. Muidugi seda sujuvamalt ja tulemusrikkamalt, mida suurem hariduslik tagapõhi. Et ma olla olnud „kõigil Kanada Eesti Teatri etendustel aukülaliseks", siis ma ei mõista seda väljendust! Olen kõigil eesti teatrietendustel jt. üritus- ° , i - . J I 4„ Mv>4o;,5ArfW« ÜEKN tegevuskava osas tekiksid koosoleku! pikemad kõnelused 1980. a. tJleniaaümse Eesti Rahvuskongressi toüsunuses.. Rootsis R E E komisjoni poolt tehtud Rahvu^ongressi eeltöödest andis ülevaate R E E juhatus-liigeO. Muruk. Ta märkis,; et Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu ettepanekul asus Rootsi Eestlaste Esindus öirganisatoorsete eeltööde tegemisele, moodustades Rahvuskongressi asomitee. Kongressi põ-hikorra kava valmis kevadel ja saadeti hiljem maade keskorgani-atsioonidele tutvunemiseks ja seisukoha võtmiseks. teise etendusist ja vastupidi. Tõde- tel olnud oma „kulu ja Mrjadegä Mida pikemaks venib eestlaste pagulaspõlv, seda rohkem tekib segaabielusid. Pildil näeme eestlannat Sirje ScIimuFi, kes ablel- • lius Göteborgis suvel rootslase'Hasse L^^ da seda võis ka Rätsepa õhk" etenduse puhul - ei ühestki teatrist ainustki tegelast sel etendusel Vist küli- sildi pärast — Kanada Eesti Teater, mida R. Andre oli soovitanud kasutada, vastu saades oma programmi üiie ürituse. Jaht „programmidele'V on ju nii tavaline. Kui palju on kuuldud nurinat ja pahameelt, et lihe teatri laval olnud noor on teisel laval - ülevõetud avastatud ^" õigus ja (ainsana väljaarvatud ,,Rätsepa õhk" etendus, müleks Rita Su:' mulle pääsme; pihku surus. Tänan Rita!) Et R. Andrele minu osavõtt on olnud austav, siis tänan austuse eest! Võib öÜa kohtume R Andiega vahest ka mõnel eestlaste kultuuriüritusel? Tänan „Vaba Eestlase" toimetust mulle lahkesti lubatud lehe ruumi eest. . Lugupidavalt • R ; ANTIK i korraldava komitee poolt väljatöötatud Rahvuskongressi pidamise kord näeb ette Rahvuskongressi korraldamist ülemaailmse Eesti Kesknõukogu poolt Idnnitatud korra alusel ja oma koosseisu osas samasuguse kvoorumiga, nagu olid moodustatud 1972. ja 1076. Rahvuskongressid. Rahvusikong-ressil on ettenähtud töökomisjo-nid, ettekannetega ettenähtud põ hitmnadelV ning deklaratsioonide ja resolutsioonide vastuvõtmine. ••• •. Valimiste all seab A . Kurj Rootsi poolt esimehe kohale tagasi senise esimehe A. Andersoni ja M. Kari Austraalia poolt L Heeri. I. Pleer võtab oma kandidatuuri tagasi ja A. J . Anderson valitakse ühel häälel, kahe erapooletuks jäämisel esimeheks. Juhatuse » lükmeiks valitakse maade rgi Mäicjo Kari (aseonik Mari Linnamaa), Ilmar Pleer (asemik Paul Saar), Harald Raudsepp (asemik L. Savi), Kaljo Popp (asemik ü. Anson) ja E. Vallaste (asemik H. Must). Revisjonikõ-misijoni lükmeiks valitakse A . Hinno, A. Ruubas ja K. Leik. Peavolinikeajs Washingtoni valitakse G.Buschmann ja K. Popp, Euroopa büroo liikmeiks A. Joon-son, 0. Aule ja A. Luik, peadele-gaadiks Balti Maaümanõukogusse I. Pleer ja majandustoimkonna liikmeiks H. Lane-Lahesalu, A ; Männik ja H . Must. - Läbirääkimiste all teatas ESTO '76 esimees K. Popp, et Eesti Pae-vade a^okkuvõtted näitavad tulusid 1432.655, M u s i d $431.993, ülejääk arvestatud $662.50. Esto albumeid on veel müüa 300 eks. Koosolek lõppes hümni laulmis e keU 5 p.l. 362 Danlorth Ave. Toronto, Ont FLOWERS & GIFTS Värsked ja esmaklassilised lilled igaks sündmuseks. Kimstkäsitöid kinkideks: ehted, merevaik, üahktööd, pianÄep-dused. ^aamika. eesti, läti ja inglise keelt. Hr. 79 Hiljuti oli tähelepanuväärt lauluvõistlus In£ vembris toimuval Ta ütleb, et Lonc bas teda ebaõnn, tal gupõletikfcu ja kui| ahürü sai aru tal saanud nad seda of arvesse võtta. Londonis tabas hejuhtiun, mis tall^ halba meeleolu Londoni maa-ald rastati ta rahak(| raha ja dokumei mille korraldamine konnas võttis oi aega. Ja kui ta sil ja tädi juurde soil ta end haigena, vq tununa. Ta oli teii ja lootnud tulemi energiat ja süs äklj ^ lõtvunud resignat talle meenus sõites et kui Jumal ul^j šüs võib ta ametil Jõudes tädi juurdj Ingeanar, pead kc helistama, kuna • msi väga hüvitati ESTO MUTUAL Aktsia hind 20. 145 King St. Toronto, Ont Telefon päev] õhtul 92 1 Puhastan keemilis ning) Teie diivani j bad seinast seina oma kodus. 447-9? O P T I C A L S R. SCHMID,] Suur yaük eur( Zeiss, Rodens] äpetsialiseerunu( al^ 1586 BLOOR ST. pool Dimdasj TELEFOI J A A N . 6^ Teeme uusi ja nü linnas yõimleBtiisi •Toronto suurlelj pühapäevase väl| „The City" aval( artikli ;,Fit and| tutvustatakse UI tust, ingliskeelse dy suits", mis oJ dina näivast v( Lühil^ese tutvust] res on^3 lk. vänj uut riietust, deni lev Estienne .ees| liikmed Heli son, EhaKuutänl
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , October 26, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-10-26 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e781026 |
Description
Title | 1978-10-26-04 |
OCR text | ma Q (D 01 1978 avas .¥ENNAB Kavas ön ülemaailmse Eestiastepodt eelistatud m Me il§. aasta-sama ^rdköxma pooli Moderniseeritud avarad TOumid, Väärikas traditsioonidega. - T. Ii. MORBISOI^ M . SfeerlWBnie, § i , Ä o i t o , C [efcv K l ¥(Sisfuseks Minu sõnavõtu Üle Toronto Bes-ti Seltsi ühel peakoosoliekul, lais .ühidalt-:^oli refereeritud „Vaba Eestlases", on Rein Andre raevunud, mille ta esile tõi muUe oina teaefonikonedes (mul d i külalisi pealtkuulajatena) ja ta on s^a feorrahud ka ajalehtede rin Eestlas&s ü. iCetoõuikogul on vaid teohustusi, et ©esttei kõigis maailma osad^ meie vabadus-võitluslikule tegevusele kaasa tõmmata ja ©estlaskonm teadlik-kuist oma 'päritdlumaia. ja rahva naivamate probleamlde suhtes elavana, hoida. Eest! Väharügi esinduse tõi tassul A. .LinMiorst tervitusi |a Iparimaid stKwe koosoldcu h^üks fcordaaninekuks. iKoosoltot tervitas ^peapiiškop k. Veem, kes oli saabunud New Yorki. Ta märkis, et oikumeenilise liikumise kaudu on Eesti Ey. Lutecrlik Kirik ühenduses kogu maailma kirikutega kirikute Maa-ilimaliidu ja LutOTlIku Maailmaliidu kaudu. 1976. a. tehtud esildis kiriku olukorra kohta okupeeritud Eestiis on äratanud laiemalt tähelepanu. Nüüd on Eestist saa-bmjud uiis suurem ülevaade kirikute olukorrast, mida tahetakse levitada. Möödunud aastal teikkis kontakt^ka Vatikaniga. Balti koostöö cn muutnud Inten-süvseanaks.. , tetraalia esindaja M. Kan' sxiärkis, et AiustraaUas on erimu^ raks eesti keele säolitamine. Prafi- O . M i m i i k t e gu Rahvuskoiig das tegevust tutvustas liihidaltlress esimees Ü. Petersoo. Ta mäikis, et toimunud valmistega on EKN coosseis noorenenud, eriti juha- ;usej>sas. Rootsi eestlaste tegevusest ja probleemidest kõneles R E E esimees prof. H. Kauri. Käiku on Vastates U. Feterso© poolt esitatud küsimusele, kuidas hinna-il H A U A Eesti YON0E MEMORIÄLS LTB. 2019 Yonge St., Toronto T (Davisvüle & Eglmtoni vahel) 487-2147, ©htüti 447-1 Nigul Virro Rootsist saabunui ni kohaselt suri Lunäisiildtuntuä eesti teadlane ja Tartu Ülikooli viimane rektor ja majandusgeograafia professor Edgar Kant, kes oli sündinud 21. ^ EESTI SIHTKAPITAL ^ KANADAS, aastal. Professor Kanti eluküünla kustutas yähjahaigus, müle all ta oli kaiinatanud juba pikemat aega. Professor Kant töötas pagulasperioodil õppejõuna ILundis ning oli seal ka majandusgeograafia professoriks; luues ise selle õppetooli. Lähematest omaksetes , leinama poeg perekonnaga a i Annetused ja pärandused on Annetaja soovid täidetakse. 058 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6 4 Eesti Skautlike Noorte Maleva Sao Paulös, Itaquera ,,Vanakeste liimas",siffi 4. oktopbria vanemaid sealseid eestlasi, 94^aastane Mihkel: Ernits. Kadunu pärines Välgjäijvelt, Võrumaalt, õppinud rätsepaks, rändas tä 1905. a. Fe-terburgi, kust ta 1918. a. tagasi saabus Eestisse, tegutsedes Tartus Rootsis juhatus otsustas korral-lrätsepana. 1930. a. rändas ta^^^^^B^^^^ dada järjekordse leerilaagri 1979 suvel Metsakodus. Se© toimub iuteriuBUlfetele. Kui on küllaldaselt sookdjaid, toimub leerilaager ka ap. õigeusulistele. Laagri vastutavaks juhiks on Aino Miks. ' säilitame oma kunstiväärtused EESTI KUNSTIDE KESKUSE siüiasse, kus jäi elama Sao Pau losse väikse vaheajaga kä Rio de Janeirös. M. Ernits oli agaralt tegev Bra-siüia eestlaskonnas, Ims ta oli iseseisvuse ajal Kodu-iSesti esindajaks Välis-Eesti Ühingus. Kui vanadus kätte jõudis ja ta aastaid tagasi leseks jäi, pääses ta elama vanade jaoks ehitatud linnaossa. Annetused ja pärandused l ' on TULUMAKSUVABAD Seal elas ta 85. eluaastast alates. Ta oli pidevalt huvitatud eestlaste elust laias maailmas, lugedes eesti lehti. Veel. 30. septembril tähistas ta oma 94. sünnipäeva. ning viimati ,*Vaba pealkirjaga j Jlaske 77, 19. okt. Viünases on väljendused pehmemad^ kuid oma nime kõrvale on lisatud veel kolme noorema näitleja nimed, kes pidavat olema Kanada Eesti Teater juhatus. Minu sõnavõtt Tor. E. Seltsi peakoosolekul ei oanud kellegi vastu isikUkult sihitud. Olles 25 aastat olnud selle seltsi liikmeks, on mul õigus selle tegevuskava arutamisel oma soove esitada E. Andre käest luba küsimata, kes poile teadaolevalt ei TES-i ega ühegi teise eesti orgi iüge ega ei võta osa ühestki üritusest^ oma doUarikese mng muidu oma moraalse toetuse andmisega üritusile. Kuna Rem Andre kirjutis Raske uskuda" on sihitud minule,;hi-batagu mul esile tuua järgnust: Tor. E. S-i peakoosolekul selgus,'et Selts noorendatud juhatuse; all'on tegevuses aktiviseerunud, liikmete arv tõusnud 400 peale ja üha suurenemas, ühenduses sellega tegevuse mitmekesistumine ja hoogustamine. Soovitasin muuhulgas püüda võtta noorte teatri tegevus oma ^tüva alla ja seda põhjustel: 1. üha on märgitud, et head noored, kes lõpetanud Tor. E. S-i Täiendüskeskkooli, neile j ^b lünk) ed^pidi eesti elust osavõtuks/ Skautluse ja rahvatantsu kõrvale ori soovitatud teisigi. 2. Näib, et noortel on huvi teatri vastu. Teatritegijaid on olnud mit-. meid ja teatritruppe samuti. On olnud ja organiseeritud E: Maja kul-tuur& olle ja teatriring, on tegutsenud mitmed stuudiod, on olnud noorte eksperiment-teater „Savi" ning ka E. Kunstide Keste aasta-paar tagasi kutsus ellu oma noorte teatrigrupi ning alles mööd.keva^ del nautisime kaht noorte etendust „Kevade" ja„Rätsepa õhk", esimene E. Täienduskocaide ja teine lavastatud ja juhitud talentlike ja juba tähelepanu võitnud noorte eneste poolt. Paraku on need olnud ja jäänud vaheae-ta poola päritoluga isiku paavstiks valimist, niärkis peapiiskop, et läänemaailmas üldiselt eS . osata hästi ümbeip^ käia. Mosk- •.-.vaga. .• Nüüd pn paavstiks isik, kes teab kuidas Moskvaga tuleb suhelda ja kes on juba-märkinud, et ta ei kavatse usuvabaduse nõudmise" olla tagasihoidlik. SeÜest võib ella, kasu..; ÜEKN 1977. a.'tegevuse aruanne 1977. a, kohta oli esitatud kir-alikült. Kesknõukogu on pannut rõhku mitmesuguste kontaktide oomisele Euroopas, võttes oma sealsete esindajate' kaudu osa mitmesugustest rahvusvahelistest konverentsidest. Korraldati ka ülemaailmne aktsioon Eesti küsimuse tutvustamiseks seoses 1980. a. olümpiamängude regatiga ja 1978. a. Baiti regati Tallinnas korraldamisega^ le\dtades laialdaselt vastavat märgukirja. kompromissettepanelm, mille jäi^ Rähvuskongressa koossei^l moodustatakse osalt Austraalia ettepaneku ja osalt Eoötsi REE ettepaneku alusd. iREE esimees prof. H. Kauri ainud poliitüiste vangide abista- valgustab küsimust Rdots^^ olu-mise aktsio(m ja mitmes keeles j^^^^a tagapõhjal. Rootsis on ku-on levitatud kodumaalt saadud j^jj^ud kaks eridngkonda,toelle-ülevaadet okupeeritud Eestis tobUj on eriseisukohad mitmes fcü-muva ümbmse saastamise koh-simuses. liestl Komitee ümber ta. Esindus m pannud suurt^röh- 1 ^ 0 ^ ^ ringkond sai mast ku koolifcüsimuse lahendamisele. XJue seaduse alusel saadakse nüüd rügi kulul anda emakeelset õpetust.''; asjas ön olnud läbirääkimisi Eesti Komitee esimehe H. Markiga, kuid kokkulepe puudub. H. Kauri loodab et kord saadakse probleemid lahendada. H. Michelson märkis Saksamaa üldisele aruandele järgnesid lühiülevaated erimaadelt. Ü. E. Kesiknõukogu peaesindaja ülemaailmses Balti Nõukogus L Pleer tutvustas Balti Maailmanõukogu tegevust ja hiljuti toimunud Balti Foorumit, kus neljas erikomisjonis arutati balti rahvaste vabadusvõitluse küsimusi.' eestlaste tegevusest, et suvine laulupidu läks jõuliselt ja käiku on minemas Saksamaa ^stlaste ajaloo koostamine. ühendriikide Eesti Rahvuskomitee esimees J . Simonson tõstis Rahvuskomitee tegevusest esüe ÜSA Kongressi kõigile lükmeüe 2-lehddiljelise märgukirja saatmist, missugune märgukiri tood ära ka kongressi protokollis. E ^ - gus on Eesti kohta uue voldiku koostamine. Esitatud tegevusaruanne ja 1977. a. rahaline aruanne kinnitati ühel häälel Peale jooksva aruande oli Kesknõukogul aastavahetusel kahes erifondis kokku $27.622. var>em organiseerida ja REE alustas hiljiem tegevust. . Mis puutub -koosolekule esitatud Rahvuskongressil^ kavasse, sus see on Rahvuskongres- ; si küsimuses moodustatud koonj-tee ettepanek; mis aga ei ole veel REE juhatuse poolt kinnitatud. Selles korras ettenähtud Raiivus-kongressi moodustamise vüs võiks Rootsis adisimuse kohta esinevaid vastuolusid süvendada. Seepärast oleks parem praegu seda korda v!eel mitte vastu võt< ta> kuni on kasutatud ära kõils võimalused mingi kokkuleppe saavutamiseks^ Esitatud kava raskendaks edaspidise lahenduse leidmist. Ka vajaks kava mõnep osas muutmist. .':',•'.• Pärast mitmeid sõnavõtte/fc^ kab koosolek tagasi' Austraalia ettepaneOm, mis sai poolt 5 hääilt. Ö. Murulki ettepanek võetakse vastu 3 esindaja vastu ja 2 erapooletuks jäämist. Tegevuskava juurde esitatakse mitnieid sooviavaldusi ja tegevuskava koos sooviavaldustega võetakse ühel häälel vastu. ÜEKN eelarve võetakse vastu $10.000 suuruses. 3. Eesti Maja ja Tor. E. Selts on köhaks, kus võiks edeneda noorte pidevam teatritegevus. On saal etendusteks, raümid harjutusteks ja E. Selts tagab omia suure liikmeskonnaga ka tuumiku publikuna.; Eesti Selts vajab ka oma M-tuste sisustajana teatrit. 4. Meie olemasolevad püsivamad teatrid pole just oma lahkhelide tõttu ja koostöö puudumisel kohaks noorteteatrile, külastades noori. Kahjute on see nii, et ühe ad isikud ei võta osa nurin on viinud mitmeid tahtelisi noori eemale. Teatrid peaks hoolt kandma teatrituleviku pärast, mitte oma isiklikku teatritegemist esü*mda tõstes, öoori vastuolude keerisesse kiskudes. 5. Noortel on teadmisi, haridu^ selt kõrge tagapõhjaga, on jälginud etendusi paljudel suurlavadel ning teavad mõndagi ülikoolides selle ala ülle — igatahes olid meie mitmed teatrijuhid pagulusse tulles palju rohelisemad. Meie oma teatri tuleviku pärast peaksid noored ohjad oma kätte võtma ja organiseeruma, oma soovikohaselt õigusega esineda kus vaja ja sobiv ning vajaduse järele ise valida ja kutsuda nõuandjaid. „Rätsep õhk'^,; ,,üleliigne iiime^ ne" jt. näitasid, et on talente ja karakterkujusid, tahtelisi noori jõude. Mis puutub „vana kultuuritegelane", mida R. Andre mulle küll ironiseerivalt omistab, siis niipalju, et härra Andrele on k a selleks saada tee lahti, nagu igale teisele. Muidugi seda sujuvamalt ja tulemusrikkamalt, mida suurem hariduslik tagapõhi. Et ma olla olnud „kõigil Kanada Eesti Teatri etendustel aukülaliseks", siis ma ei mõista seda väljendust! Olen kõigil eesti teatrietendustel jt. üritus- ° , i - . J I 4„ Mv>4o;,5ArfW« ÜEKN tegevuskava osas tekiksid koosoleku! pikemad kõnelused 1980. a. tJleniaaümse Eesti Rahvuskongressi toüsunuses.. Rootsis R E E komisjoni poolt tehtud Rahvu^ongressi eeltöödest andis ülevaate R E E juhatus-liigeO. Muruk. Ta märkis,; et Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu ettepanekul asus Rootsi Eestlaste Esindus öirganisatoorsete eeltööde tegemisele, moodustades Rahvuskongressi asomitee. Kongressi põ-hikorra kava valmis kevadel ja saadeti hiljem maade keskorgani-atsioonidele tutvunemiseks ja seisukoha võtmiseks. teise etendusist ja vastupidi. Tõde- tel olnud oma „kulu ja Mrjadegä Mida pikemaks venib eestlaste pagulaspõlv, seda rohkem tekib segaabielusid. Pildil näeme eestlannat Sirje ScIimuFi, kes ablel- • lius Göteborgis suvel rootslase'Hasse L^^ da seda võis ka Rätsepa õhk" etenduse puhul - ei ühestki teatrist ainustki tegelast sel etendusel Vist küli- sildi pärast — Kanada Eesti Teater, mida R. Andre oli soovitanud kasutada, vastu saades oma programmi üiie ürituse. Jaht „programmidele'V on ju nii tavaline. Kui palju on kuuldud nurinat ja pahameelt, et lihe teatri laval olnud noor on teisel laval - ülevõetud avastatud ^" õigus ja (ainsana väljaarvatud ,,Rätsepa õhk" etendus, müleks Rita Su:' mulle pääsme; pihku surus. Tänan Rita!) Et R. Andrele minu osavõtt on olnud austav, siis tänan austuse eest! Võib öÜa kohtume R Andiega vahest ka mõnel eestlaste kultuuriüritusel? Tänan „Vaba Eestlase" toimetust mulle lahkesti lubatud lehe ruumi eest. . Lugupidavalt • R ; ANTIK i korraldava komitee poolt väljatöötatud Rahvuskongressi pidamise kord näeb ette Rahvuskongressi korraldamist ülemaailmse Eesti Kesknõukogu poolt Idnnitatud korra alusel ja oma koosseisu osas samasuguse kvoorumiga, nagu olid moodustatud 1972. ja 1076. Rahvuskongressid. Rahvusikong-ressil on ettenähtud töökomisjo-nid, ettekannetega ettenähtud põ hitmnadelV ning deklaratsioonide ja resolutsioonide vastuvõtmine. ••• •. Valimiste all seab A . Kurj Rootsi poolt esimehe kohale tagasi senise esimehe A. Andersoni ja M. Kari Austraalia poolt L Heeri. I. Pleer võtab oma kandidatuuri tagasi ja A. J . Anderson valitakse ühel häälel, kahe erapooletuks jäämisel esimeheks. Juhatuse » lükmeiks valitakse maade rgi Mäicjo Kari (aseonik Mari Linnamaa), Ilmar Pleer (asemik Paul Saar), Harald Raudsepp (asemik L. Savi), Kaljo Popp (asemik ü. Anson) ja E. Vallaste (asemik H. Must). Revisjonikõ-misijoni lükmeiks valitakse A . Hinno, A. Ruubas ja K. Leik. Peavolinikeajs Washingtoni valitakse G.Buschmann ja K. Popp, Euroopa büroo liikmeiks A. Joon-son, 0. Aule ja A. Luik, peadele-gaadiks Balti Maaümanõukogusse I. Pleer ja majandustoimkonna liikmeiks H. Lane-Lahesalu, A ; Männik ja H . Must. - Läbirääkimiste all teatas ESTO '76 esimees K. Popp, et Eesti Pae-vade a^okkuvõtted näitavad tulusid 1432.655, M u s i d $431.993, ülejääk arvestatud $662.50. Esto albumeid on veel müüa 300 eks. Koosolek lõppes hümni laulmis e keU 5 p.l. 362 Danlorth Ave. Toronto, Ont FLOWERS & GIFTS Värsked ja esmaklassilised lilled igaks sündmuseks. Kimstkäsitöid kinkideks: ehted, merevaik, üahktööd, pianÄep-dused. ^aamika. eesti, läti ja inglise keelt. Hr. 79 Hiljuti oli tähelepanuväärt lauluvõistlus In£ vembris toimuval Ta ütleb, et Lonc bas teda ebaõnn, tal gupõletikfcu ja kui| ahürü sai aru tal saanud nad seda of arvesse võtta. Londonis tabas hejuhtiun, mis tall^ halba meeleolu Londoni maa-ald rastati ta rahak(| raha ja dokumei mille korraldamine konnas võttis oi aega. Ja kui ta sil ja tädi juurde soil ta end haigena, vq tununa. Ta oli teii ja lootnud tulemi energiat ja süs äklj ^ lõtvunud resignat talle meenus sõites et kui Jumal ul^j šüs võib ta ametil Jõudes tädi juurdj Ingeanar, pead kc helistama, kuna • msi väga hüvitati ESTO MUTUAL Aktsia hind 20. 145 King St. Toronto, Ont Telefon päev] õhtul 92 1 Puhastan keemilis ning) Teie diivani j bad seinast seina oma kodus. 447-9? O P T I C A L S R. SCHMID,] Suur yaük eur( Zeiss, Rodens] äpetsialiseerunu( al^ 1586 BLOOR ST. pool Dimdasj TELEFOI J A A N . 6^ Teeme uusi ja nü linnas yõimleBtiisi •Toronto suurlelj pühapäevase väl| „The City" aval( artikli ;,Fit and| tutvustatakse UI tust, ingliskeelse dy suits", mis oJ dina näivast v( Lühil^ese tutvust] res on^3 lk. vänj uut riietust, deni lev Estienne .ees| liikmed Heli son, EhaKuutänl |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-10-26-04