1987-07-14-08 |
Previous | 8 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval; 14yjuulil^^^l^^^ 14, 1987 Nr. 52
u 2 J 4- S S 7 X 11 ^2
X •/^ X X 47
m: X r
.\ - .
2b J. }<
• J M28 . 29
u X X 35
I M X -30 X
37 X ^/ X ii
¥ .- X i&
SS
!,. ..
Š3 X
PÕIKREAD.: 1. Riik Aafrikas,
9. Eesti heliloojate suguvõsa, 13.
Mitte kprraline, 15. Elatanud, 16.
Pagaritoode, tagurpidi, 17. Noot;
18. lEessõna ladina keeles, 19.
Salalik olema, 22. U N ' i esimene
sekretär, 23. Alustas, 24; Kanda-da
juustusort, 26. Kaksikkonso-nant,
27. Kaks sama konsonanti,
28. Kõrgema tehnilise haridusega
i s i k , ^ l . Suur vaat, 33. Loch . . .
— ühe müstilise olendi läbi kuulsaks
saanud koht Shotimaal, 34.
Lõunamaine lind, 36. Kiss
me . . . — populaarne muusikal,
37. Nii, nõnda — kahes võõrkeeles,
38. Teatud heli, käändes,
42. Eesti paremaid maletajaid,
49. Seda on näiteks venelane või
tshehh, 52. Artikkel prantsuse
keeles, 53. Majaseen, 54. Veresoon,
vanemas keeles.
PÜSTREAD: I. Ajakirjanik-följetonist
E A . Jalaka pseudonüüm,.
2; Pärimus, pärandatud
komme, või tava, käändes. 3.
Shoti mehenimi, 4 .Taimede kaitsevahend,
5. Kaks sama vokaali,
6. 'Vajalik ese lühinägelikule (ta-
T Ä H E L E P A N U !
Parkway BakerM tooteid on
saadavall järgmistes ärides:
Broadview Delicatessen, Viking
Foods & Imports, The Finnish
Place, Nordic DistributiMg,
Main Meats.,
[^arkway Bakery
127 Manville Rd. Unit 14
Scarborough - Tel. 751-0066
väliselt mitmuse vormis), 7. Riik
Aasias, käändes, 8. uks aasta
vana, 9. Mõru, 10. Eessõna saksa
keeles,] 1. Väikesed pesad, 20.
Mägi Põhja-Soomes, 20a. Kolm
sama konsonanti, 21,. Kuulus
prantsuse impressionistlik kunstnik.
25. Kunst — ladina keeles,
27. . . . lilled - L. Koidula luuletuskogu,
29. Rohkem. 35.
Usund, 39. Arv. 40. Omapead,
vabalt,, 43. Teravili. 45. Kaks
sama konsonanti. 46. Lehari
operett. 47. Isiklik asesõna, 50.
Noot, 51. Neooni sümbol.
RISTSÕNA NR. L178
LAHENDUS
PÕIKREAD: 1. Vaba Eestlane.
7. Suu, 8. Mõningad. 12. Või,
13. Ni. 14. Mäe. 15. Sandarm.
17. Lina, 18. Areen. 20. K - 0 , 2 3.
Si, 24. N.S.,' 26. Koidula, 28,
Kauss, 29. Baer.
PÜSTREAD:. 1. Vambola, 2.
Bonn,3. Sea, 4. Ahv. 5. Esimees,
6. Duce, 8. lisak, 10. Genf, 11.
Daam, 16. Maal, 19. Eile, 21.
Oks, 22. Mix, 24. Na, 25. Su, 27.
Ab.
igilMillllllltitliSlliilS9liitllllliSIISiiHtilltllilllll88lill91itltiD
MAALID MÜÜGIL suure§ valikus.
Helistage etHe 225-SS95
390 Princess Ave., Willowdale
niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiss^^
oEi valvel eestlaskonna
San Francisco Eesti Seltsi uus
Valvur (juhatuse nõunik), Karin
Mati .Otsmaa (esimees), Liisa Sepp
iiar Ellam (abiesimees), . :
Siflat (laekur-varahoidja) 5
(kirjatoimetaja), ja Gun-
; (Algus lk.^^^^1^ V
juhatusel, Herbert Kirves laulis J.
Tamverki ,,Õhtu rahu",' Epp
Karike Jürima-Sonin W. A .
Mozarti ,,Halleluuja" ja Fr.
Saebelmanni ,,Palve" kuna Ülo
Valdma mängis orelil J . S. Bachi
,,Fuuga c-mol 1'' ja lõpuks L. van
Beethoveni Kõik taevad
laulvad".
Jutlustas piiskop K. Raudsepp,
öeldes et pühakiri pole halisev ega
abiotsiv kiri, vaid inimeselaps
peab ise end sirgu ajama ja elama.
Jumal tõmbab igaühe raskustest
välja kui teda vastu võetakse. Inimese
teras on usk Jumalasse.
Kontsert-jumalateenistuse korraldajaks
oli Rudolf Olljum.
Kontserdilt jõuti otse moenäitu-sele,
avati eesti pood ja linnas
oleval väljakul esinesid rahvata
ntsijad t a n t s u p õ i m i k u g a.
Moenäitusel oli kokku 80 mitmesugust
riietuseset, neid esitasid
kas moeloojad ise või modellid.
M o e n ä i t u s e l esitas Erna
Laanemäe ülevaate moe ajaloost,"
kommenteerisid Christina Naano-
Vesik ja Marvi Wilson, taustamuusikat
mängis Tarmo Viitre.
Moenäiluse koordinaatorid olid
Asta Auksmann, Aara Kubbo.
Heike KarukS; Ellen ja Linda
Kallas. Huvi. ürituse vastu oli
elav: ruumi tuli uute
istekohtadega laiendada üle 500-le
osavõtjale.
Selle lõppedes algas kunsti- ja
käsitöönäituse avamine. Kunstinäituse
poolel oli 112 tööd Lääneranniku
piirkonna kunstnikeh
lisaks mõned ; ka kaugemalt.
(Avaldame kunstinäitusest omaette
ülevaate meie ajalehe ühes
lähemas numbris). Kunstinäituse
avasid LEP: esimees M . Klaar ja
korraldaja Teas Tanner.
Neljapäeva-õhtuseks sündmuseks
oli Vancouveri Eesti
Seltsi teatriringi etendusena Aksel
Valgma .,Kõige kurja juur",
külakomöödia iseseisvuseaegsest
Eesti elust. Üha harvenevate teatrisündmuste
tõttu oli huvi eesti
lavaloomingu vastu ilmselt suur,
üle 800 teatrikülalise läksid esitatava
abil tagasi kunagise eesti
külaelu probleemidesse. (Vaatleme
teatrietendust lähemalt ühes
meie ajalehe lähemas numbris).
Reedene päev jätkus samase
tiheda programmiga: ,,Eesti —
meie vaimu varasalv", rannapeo
ja akadeemiliste organisatsioonide
lõunaeinega.
Pidupäevade kulminatsiooniks
nii osavõtjate arvult kui rahvuslikust
tunneteküllusest kujunes
laupäevane, keskpäeval algav
laulupidu, allpealkirjaga,,Laena
mulle kannelt,Vanemuine", sümfooniakontserdist
tuntud Or-pheum'i
saalis. Osavõtjate arvu
arvestatakse paarile tuhandele,
kuhu lisandub veel ligi paarsada
koorilauljat ja rahvatantsijat.
Koorilauljate ees kandis Vancouveri
noor George Neufeld
Eino Varkki loodud laulupeo
embleemi, millelt 'rahvusvärvili-sed
lindid läksid järel-astuvaile
noDrtele. Selle -järel sammusid
lauljad ja peagi täitis rahvariiete
värviküllus Tava.
Laulupeo avas Saima Jäälaid
deklamatsiooniga, millele järgnes
Kanada hümn. Edasi teadustaja
Ardo Hansson esitas iga laulu eel
mõnerealise rahvalaulumõõdus
motivatsiooni järgnevale laulule.
Ühendkoor, enam kui sajaliik-meiine,
laulis Thomas Kirvese
juhatusel E. Rajaloo. ,,Las mina
hakkan J a u l e e m a l e , I<ein
Neggo--M. Saare ,,Allik'\;Zoj^^
Vaga — K: Türnpu: ,,Kevade
tunne'V j a R. Neggo j^^^^^ ^ .
Aava v,Hommik"^
Ülo Valdma esitas orelil J . Si-beliuse,,
Finlandia" ja E. Võrgu
Isamaale".; Lig;i 30-liikmeline
lastekoor laulis põimiku eesti
lauludelt, juhatan; Milvi Taylor ja
klaveril saatis T. Kirves.
- U uest i es i nes ühendkoor,
lauldes Eugen Rüüsi juhatusel P;
Ardna seni peamiselt soololauluriä
tuntud ,,Varsakabi", T. Kirvese
juhatusel V . Loigu -„Ilutegija",
Z. Vaga juhatusel S. Purre ,,Jaaniõhtule".
Bariton Herbert Kirves laulis K.
Raidi seatud : rahvaviisi „Ära
viies" ja L. Virkhausi seatud
,,Kus on kurva kodu?" misjärel
ühendkoor lõpetas laulupeo osa F,
Saebelmanni lauluga „Katinimad
laulud';, juhatas E . Ruus.
Laulupeo teise poole moodustas
rahvatantsu-põimiku„Tulge tantsima"
esitamine. Üldjuhiks ja lavastajaks
oli Susan Muld,
pillimeesteks Peeter Soide, Liina
Teose ja Erik Teose. Ligi 40 tantsupaari
täitsid lavaruumi dünaamilise
rahvakunsti loominguga,
kuhu oli põimitud enamus popu-laarsemaist
eesti rahvatantsudest.
12-paariline laste esinemine sai
eriti populaarseks, kuna niõned
tantsijad olid alles väga noored.
Ühendkoorimoodustasid Los An-gelese.
Portlandi, San Francisco,
Seattle ja Vancouveri,
s e g a k o o r i d , n ä i d a t e s et piki
lääneranniku eestlaste keskusi
ee st i lau l u vi 1 j e 1 e t a k se; e r i t i
märgatav oH lauljate hulgas
nooremate osa.Toronto lauljaist
esindas Margit Viia Estonia
koori .Rahvatantsijad olid Los
Angelese,Portlandi,San Francisco,
Seattle j a kahest Väncouver' .
rühmast.
Lõputseremoonias päevade
esimees M . Klaar tänas esinejaid
kõigi nimel, nimetades neid ,,tu-lehoidjaiks".;
Siis tuli lavale pikk
rida nooremaid esinejaid, iaal
käes lillekimp, mis kordkonalt
anti koori- j a rahvatantsujuhti-d
e l e . - . - ' v ^
Laulupidu ja rahvatantsupõi-mik,
olid olnud rahvustunnet
äratavad — pidu lõpetati võimsa
Eesti hümniga. 1
Samal õhtul toimus Eesti Päevade
ball ligemale tuhande osavõtjaga
kolmes erivanusele ettenähtud
saalis.
Pühapäeval toimus viimase üritusena
rahvapidu ,,Mingem üles
mägedele!" kilomeetri kõrgusel
Groüse Mountainil. Vaatamata
sajusele ilmale, mis mäetipu peitis
pilvedesse, tõusid köissoidukitega
mäetippu üle 1500 peolise; Ometi
muutis ilm ettenähtud väiiskaVa
sisemiseks ehkki avatseremoonia
peeti kahes telgialušes. Lühikeses
sõnavõtus nenditi ilmastikust ole-nevaid
muudatusi, mis siski osavõtjate
tuju ei rikkunud; ainult
üksikud olid süüdjstanud korraldajaid
saju pärast. Koor laulis
,,Kalamehe mõrsja" T. Kirvese
ja , , A l l i k " E. Ruusi juhatusel
ning veel teisena ,,Jaaniööl".
EOLL komitee abiesimees H i l -
ja Hanson ütles juhtlause ,,Minge
üles mägedele-
Liisa Dobereiner, kes oli tegev
spordivõistluste korraldamisega,
märkis et sportlik tegevus läks
üldiselt' hästi ja lubas vastava informatsiooni,
ajalehtedele saata.
. Ü li mait täidetud kohv iku
ruumides toimus piiratud ulatuses
kohal kell 8 hommikul! Pole vist
vaja nimetada, et meie tegelased
kõik võtsid end selleks päevaks
töölt vabaks o Saal : jli aparatuur
valmisid ainult veerand tundi enne
uste avamist.
Ilma et praaliksimcv võiksime
küll öelda, et Rootsi noortele olid
meie ettevalniistused nii palju üle
ootuste, et nad hak-kasid
närveerima, ei kas nende
etenduse tase on vastav (niis ta
muiduiii oli, ja kuidas veel!!).
Vaheiiiäf kuseks nendiksin, ct
Lakewoodis tehti neist ainult
teatrilavastus>-; pandi pingid lava
ette ja see oligi kõik.
Ning mwyd ülejäänud asjad?
Etenduse õhti^ks(>li kohal
peaaegu 30 vabatahtlikku meid
aidates baari, köögi, ja kontrolliga
(kõikidel õlid roosaks-värvitud
juuksed).
Ilma Valve Kivilo energia ja
eiukutselisti kogemusteta oleks
ohtu palju vaesem olnud. Valve
töötas jä organiseeris peaaegu
täisajaliselt Viimase kahe nädala
Juba 3 59 pi 1 e t i t müü d i
eelmüügil! Uksemüügiga kokku
oli kohal 409 inimest publikus
(mõned maksuvabad, näit. ajale-led.
Miss Tallinn, jne.). Loeme
ka üles toetavad organisatsioonid:
M e t s a ü l i k o o l , ,\ Y u r i ' s ' *
Restoran, Sihtkapital Kanadas.
Juhatus jagunes järgnevalt:
üldkorraldaja: Toomas Merilo:
direktor: Valve Kivilo: dekoratsioon:
Alar Kivilo; toit ja baar: Ilmar
Soom; pileti-müük ja
reklaam: Ingrid Piil: „ametita
liige": Linda Saaliste; ametita
liige'': Hanrio Niidas.
Ma loodan et sellega on teil tekkinud
ülevaade sellest, mida
Totonto eestlased tegid
vabatahtlikult Rootsi eesti noorte
kasuks (kõik ülejääk läheb Rootsi:
praegu paistab et summa on
$2000 +). Samuti loodan ma et ei
ole liiga hilja panna ajalehte mõni
rida, mis võtaks kokku Toronto
noorte panuse. . . Olen ise otse
ü 1 latu nud ab i I i s te e ne rg i a s t,
originaalsusest j a kohusetun-dest
. .
: Tänan väga — tõepoolest.
saime nüüd palju targemaks ja
loodame seda tarkust ka oma
lugejatega jagada. Loodame, et
Teil tulevikuski ettevõtlikkust
jätkub samalaadseid ja veelgi
toredamaid asju kori^aldada.
ARVI
eeskava, Rahvatantsijad esinesid
erikorrustel. Vancouveri noored
võimlejad esinesid Helve Ranniste
juhatusel, hoopis rohkem esinesid
erirühmade rahvatantsijad, kes
vaid väiksemas koosseisus võisid
kasutada puupüsti ruumi;
; L õ p utse remo on l a - to imus
kohviku trepil kuna inimesed
s e i s i d vihmavarjudega või
vihmariietuses hoone ees. Loositi
välja kahe loterii võidud, misjärel
esimees M . Klaar kutsus ette oma
abilised,kellele avaldas tehtud töö
eest tänu. Sarnuti anti igale
organisats^ioonilb üle lipunõel.
Järgnes LEP'de viimane samm,
M. Klaar andis päevade lipu üle
järgmise pidustuse korraldava
komitee esimehele Valdur Kask-iale.
Teatavasti otsustati hommikusel
koosoleku I järg mi sed
Lääne ranni ku Eesti Päevad
pidada Los Angeleses. Järgnes
Eesti hünin, mille ajal vabasU^^
v õ r g u s t • s i n i - m u s t - v a l g ed
,mis pilve kadusid.
H . O JA
i i l
mm •
Nr. 52.
Sepa 80
mmm
i i
ijV'.-': "
III
, mi
• I
)a
Kui septembris 1944 noori
aastane Paasvere vallavai!
Alfred Sepa koos abikaasa
kolme väikse lapsega . rc
kiiruga paati, et alustj
hädaohtlikku pögenemisteekof
Rootsi, siis kindlasti ei olnui
aega mõelda, mida tulevik t(
Enamuses põgenikud arvasi(
lootsid, et peatselt võimaldubl
tagasi pöörduda vabasse Ees
ja jätkata pooleli-jäänud tööj
tegevust.
Juubilar sündis 8 juulil.
Virumaal, Laekvere kül
Paasvere vallas. Neid oli 11 m
venda. Noor Alfred oli
brus konnas hästi tuntud
sõbralik ja otsusevõime|
noormees. Juba 30-aastaselt
ta vallavolikogu liikmeks ja s(
päevast tänaseni on juubj
jätkunud aega, eneseohverda
ja tahet Eesti ühiskonna h|
töötada. 1940 a. valiti A.
Paasvere vallavanemaks, m|
ametit ta ei saanud kaua pidac
tuli kommunistiik okupatsiooj
aga siakslaste tulles ta oli
ametit jätkama. Meie leami|
raske oli sakslastega maal
ajada. Norme tuli täita ja sel
sai noor vallavanem nii hakki
et sakslased olid rahul ja
talumehed söönud.
Rootsis sündis Sepadele
laps ja kuna seal elu nagu ei|
riud jalgu alla, siis emigre(
nad. 1950 a. Kanadasse. ajJ
elama Torontosse. Tööleidmil
olnud eriti raske ja Sepast sa
ehituspuusepp. Aga peagi al|
juubilar juba iseseisva ettevc
majade ja suvilate ehitamist.j
jud meist elavad, teadlikult
mitte. Sepa poolt ehitatud mai
ja suvitavad tematehtud kei]
su v i l a t e s. E h it u s ett e v õ l
tegutses juubilar kuni oi^
puhkepaigale minna.
Alfred ja abikaasa H<
võimaldasid kõigile oma nj
lapsele kõrgema hariduse ja
õnnelik abielu jookseb juba
aastat. Neil on kaheksa lapsJ
Ühiskondliku tegevusega
lemine ndüab kõigepealt
tahet ja oskust kõigiga häst|
saada. Peab oleme kani
kuulata, mida. teised arv|
Need omadused on, juül
olemas. Lisaks on vaja ka t(
sõnade ja nõuannete köj
Torontos ei ole ühtegi suu
rahvuslikku ettevõtlust teost)
kus A. Sepa kaasaaita
puuduks. Olgu mälu väi
damiseks ja noorematele
miseks, et juubilar oma igaj
se töö kõrvalt oli üks
Ühispanga asutajaid; Oli a|
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 14, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-07-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870714 |
Description
| Title | 1987-07-14-08 |
| OCR text |
VABA EESTLANE teisipäeval; 14yjuulil^^^l^^^ 14, 1987 Nr. 52
u 2 J 4- S S 7 X 11 ^2
X •/^ X X 47
m: X r
.\ - .
2b J. }<
• J M28 . 29
u X X 35
I M X -30 X
37 X ^/ X ii
¥ .- X i&
SS
!,. ..
Š3 X
PÕIKREAD.: 1. Riik Aafrikas,
9. Eesti heliloojate suguvõsa, 13.
Mitte kprraline, 15. Elatanud, 16.
Pagaritoode, tagurpidi, 17. Noot;
18. lEessõna ladina keeles, 19.
Salalik olema, 22. U N ' i esimene
sekretär, 23. Alustas, 24; Kanda-da
juustusort, 26. Kaksikkonso-nant,
27. Kaks sama konsonanti,
28. Kõrgema tehnilise haridusega
i s i k , ^ l . Suur vaat, 33. Loch . . .
— ühe müstilise olendi läbi kuulsaks
saanud koht Shotimaal, 34.
Lõunamaine lind, 36. Kiss
me . . . — populaarne muusikal,
37. Nii, nõnda — kahes võõrkeeles,
38. Teatud heli, käändes,
42. Eesti paremaid maletajaid,
49. Seda on näiteks venelane või
tshehh, 52. Artikkel prantsuse
keeles, 53. Majaseen, 54. Veresoon,
vanemas keeles.
PÜSTREAD: I. Ajakirjanik-följetonist
E A . Jalaka pseudonüüm,.
2; Pärimus, pärandatud
komme, või tava, käändes. 3.
Shoti mehenimi, 4 .Taimede kaitsevahend,
5. Kaks sama vokaali,
6. 'Vajalik ese lühinägelikule (ta-
T Ä H E L E P A N U !
Parkway BakerM tooteid on
saadavall järgmistes ärides:
Broadview Delicatessen, Viking
Foods & Imports, The Finnish
Place, Nordic DistributiMg,
Main Meats.,
[^arkway Bakery
127 Manville Rd. Unit 14
Scarborough - Tel. 751-0066
väliselt mitmuse vormis), 7. Riik
Aasias, käändes, 8. uks aasta
vana, 9. Mõru, 10. Eessõna saksa
keeles,] 1. Väikesed pesad, 20.
Mägi Põhja-Soomes, 20a. Kolm
sama konsonanti, 21,. Kuulus
prantsuse impressionistlik kunstnik.
25. Kunst — ladina keeles,
27. . . . lilled - L. Koidula luuletuskogu,
29. Rohkem. 35.
Usund, 39. Arv. 40. Omapead,
vabalt,, 43. Teravili. 45. Kaks
sama konsonanti. 46. Lehari
operett. 47. Isiklik asesõna, 50.
Noot, 51. Neooni sümbol.
RISTSÕNA NR. L178
LAHENDUS
PÕIKREAD: 1. Vaba Eestlane.
7. Suu, 8. Mõningad. 12. Või,
13. Ni. 14. Mäe. 15. Sandarm.
17. Lina, 18. Areen. 20. K - 0 , 2 3.
Si, 24. N.S.,' 26. Koidula, 28,
Kauss, 29. Baer.
PÜSTREAD:. 1. Vambola, 2.
Bonn,3. Sea, 4. Ahv. 5. Esimees,
6. Duce, 8. lisak, 10. Genf, 11.
Daam, 16. Maal, 19. Eile, 21.
Oks, 22. Mix, 24. Na, 25. Su, 27.
Ab.
igilMillllllltitliSlliilS9liitllllliSIISiiHtilltllilllll88lill91itltiD
MAALID MÜÜGIL suure§ valikus.
Helistage etHe 225-SS95
390 Princess Ave., Willowdale
niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiss^^
oEi valvel eestlaskonna
San Francisco Eesti Seltsi uus
Valvur (juhatuse nõunik), Karin
Mati .Otsmaa (esimees), Liisa Sepp
iiar Ellam (abiesimees), . :
Siflat (laekur-varahoidja) 5
(kirjatoimetaja), ja Gun-
; (Algus lk.^^^^1^ V
juhatusel, Herbert Kirves laulis J.
Tamverki ,,Õhtu rahu",' Epp
Karike Jürima-Sonin W. A .
Mozarti ,,Halleluuja" ja Fr.
Saebelmanni ,,Palve" kuna Ülo
Valdma mängis orelil J . S. Bachi
,,Fuuga c-mol 1'' ja lõpuks L. van
Beethoveni Kõik taevad
laulvad".
Jutlustas piiskop K. Raudsepp,
öeldes et pühakiri pole halisev ega
abiotsiv kiri, vaid inimeselaps
peab ise end sirgu ajama ja elama.
Jumal tõmbab igaühe raskustest
välja kui teda vastu võetakse. Inimese
teras on usk Jumalasse.
Kontsert-jumalateenistuse korraldajaks
oli Rudolf Olljum.
Kontserdilt jõuti otse moenäitu-sele,
avati eesti pood ja linnas
oleval väljakul esinesid rahvata
ntsijad t a n t s u p õ i m i k u g a.
Moenäitusel oli kokku 80 mitmesugust
riietuseset, neid esitasid
kas moeloojad ise või modellid.
M o e n ä i t u s e l esitas Erna
Laanemäe ülevaate moe ajaloost,"
kommenteerisid Christina Naano-
Vesik ja Marvi Wilson, taustamuusikat
mängis Tarmo Viitre.
Moenäiluse koordinaatorid olid
Asta Auksmann, Aara Kubbo.
Heike KarukS; Ellen ja Linda
Kallas. Huvi. ürituse vastu oli
elav: ruumi tuli uute
istekohtadega laiendada üle 500-le
osavõtjale.
Selle lõppedes algas kunsti- ja
käsitöönäituse avamine. Kunstinäituse
poolel oli 112 tööd Lääneranniku
piirkonna kunstnikeh
lisaks mõned ; ka kaugemalt.
(Avaldame kunstinäitusest omaette
ülevaate meie ajalehe ühes
lähemas numbris). Kunstinäituse
avasid LEP: esimees M . Klaar ja
korraldaja Teas Tanner.
Neljapäeva-õhtuseks sündmuseks
oli Vancouveri Eesti
Seltsi teatriringi etendusena Aksel
Valgma .,Kõige kurja juur",
külakomöödia iseseisvuseaegsest
Eesti elust. Üha harvenevate teatrisündmuste
tõttu oli huvi eesti
lavaloomingu vastu ilmselt suur,
üle 800 teatrikülalise läksid esitatava
abil tagasi kunagise eesti
külaelu probleemidesse. (Vaatleme
teatrietendust lähemalt ühes
meie ajalehe lähemas numbris).
Reedene päev jätkus samase
tiheda programmiga: ,,Eesti —
meie vaimu varasalv", rannapeo
ja akadeemiliste organisatsioonide
lõunaeinega.
Pidupäevade kulminatsiooniks
nii osavõtjate arvult kui rahvuslikust
tunneteküllusest kujunes
laupäevane, keskpäeval algav
laulupidu, allpealkirjaga,,Laena
mulle kannelt,Vanemuine", sümfooniakontserdist
tuntud Or-pheum'i
saalis. Osavõtjate arvu
arvestatakse paarile tuhandele,
kuhu lisandub veel ligi paarsada
koorilauljat ja rahvatantsijat.
Koorilauljate ees kandis Vancouveri
noor George Neufeld
Eino Varkki loodud laulupeo
embleemi, millelt 'rahvusvärvili-sed
lindid läksid järel-astuvaile
noDrtele. Selle -järel sammusid
lauljad ja peagi täitis rahvariiete
värviküllus Tava.
Laulupeo avas Saima Jäälaid
deklamatsiooniga, millele järgnes
Kanada hümn. Edasi teadustaja
Ardo Hansson esitas iga laulu eel
mõnerealise rahvalaulumõõdus
motivatsiooni järgnevale laulule.
Ühendkoor, enam kui sajaliik-meiine,
laulis Thomas Kirvese
juhatusel E. Rajaloo. ,,Las mina
hakkan J a u l e e m a l e , I |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-14-08
