Vaba eestlane , July 14, 1987

              Nr. 52 Nr. 52 EESTLANE teisipäeval, 14. jyulil 1987 - Tuesday, My 14, 1987
[D SERVICE
mited
M1S4L9
-5716
otsis
i itus-sõnavõtt Metroo
istest osavõtjatele ja
Dckholmis).
isaülikool põhiiiiõttelisclt
lilasnooruselc mõeldud. '
on areng olnud pisut
liii kui ülenieremaades,
pole siiski nii suur et
res oleks vaja siinkohal
Niipalju vast, et Metroo
s kümme aastat tegutse-võtnud
kindla organisat-
|kuju (ühing); Tegevus
peamiselt nädalaliste
ride korraldamises,
liöda k i rj astus tegev u ses
matut ning viimane näide :
ilmunud ,.Aja Lugu"?
is küsitleb eesti keele
: siin võõrsil). Kor-
|. ka teisi, peamiselt en-slikke,
liokkutulekuid.
ainimist veel üks aspekt,P
Istab eesti ühiskonnalegi
na eba-selge," nimelt et
t^iruplp ükikisikutena kan-väga
suurt osa eesti elust
riivsusest ka väljaspool
. See • osa välistatakse
iQolt kes on vastu n.n.
liseca Eestiga**.
10 on niisiis-kosu inimesi,
eit hoolivad Eesti maast
st. keele>t ja kultuurist. :
etroos.se koondutakse, on
st, et tänapäeva pro-istlikus
ja ebaausas
s on vaja kohta kus saab
lutada ni i ausalt ja ob- -
It kui võimalik. Kui me
ja ' arvustame Eesti
i; Eesti olukorda praegu
ie enda üh iskonda Läänes -
selleks, et meil (kõigil)
igas olukorras teada ja
gelikkust ning takte. Me
ta: Vaatamata asjaolule, et
on sõltuv ' valitsevast
poliitilisest olukorrast, on
emas eestlastele ka mingi
ontsept, mida ei maksa
lasta ükspuha mis lipu all
du asume.
an, et olen osanud midagi
a ka selle kohta, miks on
ud seda kokkutulekut siin
mistada. Soovin et saate
aselt kokkutulekult palju
ontakte ning väärt mõt­ust.
kus: kokkutuiekul/vastu-
011 c:a 90 eestlast üle
a, nende .seas umbes 20
iesti.st)
HIUIIIflHIUinUtHmUHItHWI
»sti toitude
ilmistamin®
• • • • • • • • • y
<andäl ei ole aega . . o
[E VALMISTAME
>cl, pulmad,
1IU ROISER -
192-7614; 485-9886
1llllltlliültiHII89iBHi8mi8llllliilinHS88il
'J
Anu Linnkk
USA-s tagasi
Nagu teSefonite^l USA-st
kuulsime, on Anu Linnas N .
Liidust USA-sse tagasi jõud­nud.
Et Wäsinud ja kurba
Anut mitte oma Iküsitlustega
t ü l i t a d a , katsume tema
teekonna kohta lühikest
aruannet anda mõnesonali-selt,
teistelt kuuldud info
kaudu.
: VIeie lehe 7.Juuli numbris
teatasime, et Anu Linnas
reisis koos oma isa kaitsead^
vokaadi, endise USA justiits-ministri
Ramsey GIark'igä
juuni lõpus N . Liitu, kus tal
Rõõmsa üllatuse. valmistas ehatarelastele Külakaja
p i l l i r a h v a s , kes 14 .liikmelises koosseisiuis ilusal
päikesepaistelisel jaaffiipäeva pealelõunal oma aja pühendas
meie vanemale generatsioonile, et ühiselt pillihelide saatel
meenutada meile armsakssaanud traditsioonilisi rahvuslikke
tähtpäevi — Võidupüha ja jaanipäeva. Kuna ehatarelasi on
kõikidest meie kodumaa valdadest, siis oli valitud avalauluks
pillirahva juhataja August Tuvikese poolt sümboolselt
,,Terve vald oli
poolehoiu-avalduse.
õnnestiüs 1. juulil
mõneks minutiks külastada.
Linnas olevat surnud nelja­päeval,.
2. juulil Leningradi
haiglas sildame- ja neeruhai-guse
tõttu. Vene arstid rõhu­tasid;
et Linnas tõi oma
haigused USA-sl kaasa.
(USA-s ütles Justiitsministee­riumi
esindaja, et Linnast oli
ravitud kõrge vererõhu ja
maohaavade tõttu, kuad et ta
o l u k o r d ei oler olnud
kardetav).
Karl Linnase põrm tuhas-tati
Leningradis ja Anu Lin­nas
ning Ramsey Clark
saabusid 4. juulil pagasi New
Yorki, tuues kaasa tuhaurni.
Matuste kohta ei ole veel
andmeid. Tütarde soovil pidi
see toimuma ainult omaste
osavõtul, ilma suure tsere­mooniata.
1
Linnase surojia üksikasjade
kohta loodame lähemal ajal
veel teateid tuua.
Lühiuudiseid
- Tsher-nobõli
kohtuprotsess kuue
süüdistatu üle, mis möödunud
nädalal algas, on salajaseks
kuulutatud. Välismaised repor­terid
eemaldati pärast esimest
päeva kohtust ning neid enam
sisse ei lasta. •
Rahvuslikkudest üldtuntud lau­ludest
kokkuseatud eeskava, mis
oli põimitud ühislauludega, sai
suurte kiiduavalduste osaliseks.
Eriti südamesse tungivana mõjus
k u u I aj as ko nn ale pilli rahv a
naisliikmele Vaiki Meltsi, Salrae
Tuvikese ja Frieda Saarni poolt
tunnetega ettekantud , ,Kord
mõtetes istus üks emake nii."
Kahtlemata võimaldab sellist et­te
k a n n et a i n u 11 h i n d a m alu
muusikaline talent ja pikemaaja-line
koostöö mitmekülgsete
võimetega August Tuvikese
juhatusel.
Kõnega esines meie rahvuse
noorema generatsiooni liige
Maiki Andre-Lupp. kes omapoh-;
jalikult ja hästi ettevalmistatud
kõnes toonitas vanema generat-s
i o 0 n i o sat ä hit s u st meie
vabadusvõitluses jif traditsioonide
säilitamises ning nende vajalikus
edasiandmises järgnevatele põlve­dele.
Kahtlemata kustutas kõnele­ja
mitmegi mured meie vabadus­võitluse
jätkumise kohta noorema
generatsiooni poolt ja andis
lootusi meie kodumaa vabastami­se
püüetele. Kõneleja lõpetas oma
hea ettekande luuletusega kodu­maalt,
meie vabadusvõitluse
õhutamiseks.
Südamlik ettekanne sai kestvate
kiiduavalduste osaliseks; mida see
kahtlemata oli ära teeninud.
--^Kü-lasolev
Kanada kaitseminister
Perrin Beatty ütles siinpeetaval
rahvusvahelisell relvastuskärpl-mise-
konverentsil, et tal on tõe­poolest
kavatsus Kanadale vä­hemalt
10 uut tuumajõul
töötavat allveelaeva muretseda.
Ta ütles küsimusteperioodii
pärast oma konverenIsS-kõnet,
et peale pikka kaalutlemist Ot­tawas
peetakse tuuma-allvee-laevu
kõige tõhusamaks ja
otstarbekohasemaks kaitse­jõudude
tugevdamise viisiks.
Eriti olevai meed sõjalaevad
tähtsad Kanada piiride kindlus­tamiseks.
PANAMA CITY (Reuter) -
Tuhanded panamalased igno­reerisid
meeleavaldustekeeldy
ja marssisid tänavatel, nõudes
de facto riigijuhi j a sõjavägede
ülemjuhataja kindral Manuel
Antonio Noriega ametist tagasi
astumist. Teda süüdistatakse
korruptsioonis j a endise ülem­juhataja
mõrvamises. Panamas
viibib muuseas kohalikus sõja­väebaasis
suurem USA väeük^
sus, mis
ajutise valitsuse peaminister
Amintore Fanfani valmistub
ametist tagasi astumisele. Fan­fani
Kristlik-Demokraatide va­litsus
pidi juba aprillis lahku­ma,
kuid neid paluti president
Coššiga poolt uute valimisteni
edasi jääda.
Ilmus müügile UUDIS-KOGUTEOS
m
käsitledes üle-eestilist põgenemist 1944. a .
Mälestusjutustused 37 autorilt, koostanud Roman Marley. Kõvas
köites, 343 lehekülge, 14 fotot, hind $23.00.
Müügik,VABA EESTLASE" talituses
Sobiv kink ISADEPÄEVAKS ja muudeks sündmusteks.
Saatekulu Kanadas'$1.75, mujale $3.75
Lõpulauluna lauldi ühiselt ,,Hoia
Jumal Eestit, meie kodumaad."
Pidulikule osale järgnesid
lühikese vaheaja järele kergemasi­sulised
jaanipäeva-kohased
pillilood ja laulud, mis kuula­jaskonna
viisid mälestustes tagasi
kodumaa jaanipäeva valdkonda.
Meeldejäävamaks osaks lõbusate
pillilugude kõrval oli kindlasti
kombekohane ,,Ehatare jaanipäe­va
rong", paljude ehatarela.ste
kaasabil, mille eestvedajaks oli
veetlev ElnaKungla, kuna tagant-tõukamine
oii jäetud Abi.stamise
Komitee juhatuse-liikme O. Ran­namäe
kindlatesse kätesse. Samuti
oli meeldejäävaks Külakaja
naistrio,,Tähekene miks sa
v i l g u d ? ' m i l l e s osalesid
meeldivalt Vaiki Melts, Salme
Tuvikene ja Frieda Saarni.
Kahetunnine unustamatu eeskava
lõppes ühislauluga ,.Kuldne
õhtupäike, ilus oled sa.''
Kahtlemata jäi iga ehatarelase
südamesse tänutunne kõigile neile
toredate meeste ja naiste vastu,
kes kaasa. aitasid meie tradits­iooni
1 iste pidupäevade heale kor­daminekule
ja ei põlanud raskusi
ega vaeva vanema generatsiooni
mälestustes tagasi viimisel oma
kodumaale. Kindlasti aitas
jaanipäeva meeleolu tõstmisele
kaasa ka selleks puhuks EAK
poolt jagatavad joogid, mille
tarbekohane jaotamine oli EAK
juhatu.seliikmete J.: Sootsi ja 0.
Rannamäe usaldu.slikes kätes.
Veelkordne südamlik tänu suure
V a e V a n ä g i j a i l e K ü l a k aj a
pillirahvale Tuvikene. Salme:
Lall. Ruudi: Vesi. Riks. Migur.
Peeter: Vaikemäe. Raid: Alaver.
August: Melts. Vaiki: Saarni.
Frieda: Pangsepp. Ants; Hütt,
August: Pormeister. Valter: Ale.
Artur ja Teder. Heino koos teie
juhi Auüust Tuvikesejia.
Loodame pealsele jällenägemise­le.
Suurim tänu Eesti Abistamise
Komitee juhatusele esimees A.
Sepaga, kelle korraldusel see ilus
t rad i ts i oo ni 1 i ne koos v i i b i mine
teostus ja tänu lubaduse eest
samalaadse kbrraldamiseks eel­oleval
mardipäeval.
Üks Tallinna Kammerkoori
laulja jäi Rootsi
VjHelsingin Sanomat" (24.6.
1987) kirjeldab Tallinna Kammer­koori
esinemisi Jyväskylä suve-pidustustel
ja märgib sellega seo­ses,
et üks Kammerkoori laulja jäi
Rootsi, s.t. hüppas ära. Pidus­tuste
korraldajad on seletan' d
veel, et Tallinnast teatati, t
< Jyväskylässe saabub 35 inimest,
tegelikult aga tuli 29. Kui Rootsi
jäänu maha arvata; siis ilms It
ei lubatud Tallinnast välja sõi.a
viiel lauljal.
Stokholmis esines koor Veljo
Tormise lauludega, mis esitavad
erakordselt suuri nõudmisi inter-m
9jKülakaja'' pillirahva AMgustid — vasataltjuliiataja August
Tuvikene ja viiulil August HuttV Foto: Hans Kävä
Osa ^,Külakaja'' pillirahvast; vasakult Vaiki Melts, Salme
Tuvikene, Artur Ale jä Valter Pormeister. Foto: Hans^K^
E
IHi 1 Iside Plaza. Brimley nurgal)
Omm\k Äke Saarinen
i g a p ä e v
iCõik ddikcitessid sa
Äri avatud: teisip.,kolmap. ja neljap. 9—6, reedel 9—7, laup.
Esntasp. suletud; j '
9 - 4 .
i—°
Ä r f S^^^^^G^^^ ^^^^^^^^^^ '
Sasidavail kõik B.M.C. lõngad, samuti käsitöömatterlalio Taanist.
Külastage meid! LeiaiteköikeVini^ käsitööks.
(ida pool Woodbiiie Sui) way'd)
Avatud: 10—-6, esmaspäeviti suletud
„YABA EESTtÄNi"
on vabade eestlaste bäälelfahdja.
preetidele. Need täideti ka iga­külgselt,
aga ometi märkis
„Dagens Nyheter'i" (1:9.6.1987)
arvustaja Hans Wolf, et j õulise
„Raua needmise" jaoks polnud
koor kiülalt arvukas. Kahjuks
on nii, et okup. Eestis otsusta­vad
väljasõidu lubade üle funkt­sionäärid,
kel pole aimugi koori-tumee
kunstilisest küljest.
„Teatajä'' kuuleb^ pn
ärahüppaja 25-aastaiie tenor
Veiko (või Veikko?) Kiiver.^^^T^^^^
laulis veel kaasa koori kontserdil
Berwaldhallenis, kuid ei ilmunud
Soome sõitva
Sevastoopoli sadamasuus püsti­tati
1904. aastal „XJputatud
laevade mälestusmärk*' Krimmi'
sõja ühe traagilisema sündmuse
50. aastapäeva puhul. Samba ka­vand
on eestlaselt Amandus
Adämsonilt. Samalt kujurilt on
t e ä t a V a s t l ka ,,Russalka''
mälesstüssammas Kadrioru ran­nas
Soome lahes hukkunud vene
soömsulaev,,Russalka' 'males
E.R.