Vaba eestlane , July 14, 1987

              Nr. V A B A EESTLANE teisipäeval, 14. juulil 1987 - Tuesday, July 14, 1987 7
kfrjanous kunsf " muusika
Kanada sünnipäeva tunnustuse-auhindade saajad. Vasakult
paremale: Ants Vomm, E.K.K.T.; East Yorgi linnapea J,
David Johnson, kõneleja ja üleandja;
E.K.K.T. ja Erna Relvik, E.K.K.Tc
€) 00
eestlasele
Neljapäeval 25. juunil toimus
Toronto raekojasi tunnustus-auhindade
jagamine !20-le isikule
Metro Torontost ja Distriktist,
Kanada Päeva komitee poolt.
Tunnustused anti vabatahtlikele
abistajatele erinevatest organisat­sioonidest.
Nende hulgast said
tunnustusi kolm Toronto kaas-'
maalast: Erna Relvik. John Tan­ner.
Ants Vomm. ,
Auvalves oi id noored mercväe-kadetiid
ja saal oli sölleks puhuks
illedega kaunistatud. Avasõnu ja
tervitajaid oli mitmete poolt,
nende hulgas korraldava auhin­dade
komisjoni esimees Mel
Graham, Hon. Tony Ruprecht.
M . P . P . , Yorgi linnapea Alan
Tonks, East Yorgi linnapea J.
David Johnson, jne.
Teadustajaks oli toimkonna-sekretär
Shamsh Kara. Saal oli
rahvast täis ning osa seisid. Igat
auh inna-saajat .saatis kohale
mereväe-kadett ja nimetati ka
organisatsiooni, kust keegi on
pärit.
Järgnes vastuvõtt kõigile raeko­ja
ülemises korruse .
MAI R. JÄRVE
Äsjamöödunud kesk-juuni • p ä e v a d e l „ o l i :rootsi
muusikapiiblikul ja eestlasi! esmakordne võimalus kuulda
maineka Eesti Filharmoonia
Tõnu Kaljuste taktikepi allc
Kuigi E. Filharmoonia Kam­merkoor
käesoleval puhul otsene soov.
esmakordselt Rootsit külastas, on Prof. Eric Ericsson, teatavasti
selle kontsertesinemised ulatunud rootsi koorimuusika suurkujusid,
aljudesse euroopa riikidesse, üldtuntud legendaarse eliiikoori
59
Teadsime, kes olid Kabaree"
tegelased ja näitlejad, sest nende
nimed esinesid kavalehel, kuid
selle suure ja ainulaad.se etenduse
korraldamisest teadsime vähe.
Laseme siis etenduse üldkorralda-jal
endal rääkida.
Kunas j a kuidas otsustate
'''teha?:
mõjuda Eric Ericssoni '][^Q|Pjg
niihästi ida- kui läänepoolses osas ,,Orfei Drängar*' ja Raadiokoori
ja see on esikohale tulnud mitmel kauaaegse juhina jne., on oma
rahvusvahelisel võisflusel. kooriga Eestit külastades sügavalt
Koor alustaji oma tegevust imponeeritud olnud eesti
Tallinnas lastekoorina nimega ^koorikultuurist ja eriti Veljo Tor-
.,Ellerhein'' juba i966 prof. mise kooriloomingust. (Teatavasti
Heino Kaljuste juhtimisel j a jätkas esitas Raadiokbor mõned aastad
sama nime antejzevust harrastus- tagasi Tormi.se Raua needmi^^
koorina alates 1974, joba Tõnu avalikul kontserdil).
Kaljuste taktikepi all. Alates 1981 Kammerkooril bü sääl pääle
kuulub koor elukutselise koorina otseste kontsertesinemiste
Eesti Filharmoonia juurde ja ülesandeks ka juhendustegevus
kohu.stub 88 korda aastas ühes neist arvukais!
esinema. , , s e m i n a r i g r u p p i d e s t " mis
On ilmne, et Eesti Filharmoo- töötasid selle suuremõõtmelise
nia Kammerkoori kutsumisel koorilauljate kokkutuleku ajal.
rootsi koorimuusika suurele Kodumaine koor tutvustas õp^
aastasündmusele ,,Körstämma pegrupile V . Tormise seatud eesti
1987'* Skinnskattebergis 12.—14! rahvatantse, niihästi laulduna kui
juunini;, 'käešolfeval•.suyel,;;võis ^ "kav tegielikult^v(^^ ;:;kuulajate
Lehetoimetuses kerkis vöimatas imtervjueerida äsja
Toronto Eesti Majas aset leidnud„Kabaree''-etenduse
organiseerijat (millest kirjutasime Vaba Eestlase*^ 2» juuli
reklaami alal.
Oli selge, et minu küüsi oli
angenud palju talente. Ei
kõlvanud muu kui et neile ja
nende ideedele anda ,,Carte
BlanchVi'\ Arutasime kõiki asju
ja tegime otsused grupina. On
raske öelda, mis mõte oli kelle
oma, kuna töötasime nii hästi
koos — ideed lihtsalt lendasid.
Aga Alar oli kindlasti kõige
o r i g i n a a 1 s e m. M õn i üks i k
koosolek möödus enne kui sai
selgeks, et ükski mei.st ei jää
muidu rahule kui
,,Kabaree-õhtu\' on kõige huvita­vam,
mida me suudame teha. . .
ei tohi teha ..lihtsalt teist Eesti
Maja pidu'V.
I Paari nädala pärast olid
juhatusse astunud ka Hanno
Niidas ja Linda Saaliste. Esimene
on ärimees ning ..Accountant**
(kes omab söökla ..Yuri\s'' ja
..The Swan C l u b l " ) . ja teine
(Linda) jällegi töötab reklaami
alal.
Missugust reklaami tehti? .
Reklaami alal on seaduseks
,.identiteet"! Isegi ilma lugemata
(alateadvuse kaudu) peab inimene
sellest aru saama. Selle
saavutamiseks valisime valgeks
grimmitud ..Gonferencier" näo.
mis ilmus igas reklaamis, ning
värvid roosa, valge, jamusta.
Seda pilli isegi suurendati 1.5 x
0.75 m suuru.seks ja riputati igale
poole Eesti maja saali dekorat-.
siooniks.
Paisutasime reklaam-lehti auto-akendele
eesti üritustel, jagasime
neid isiklikult, saatsime valsc-näolised
isikud kabaree-riietuses
rahva sekka Tallinna Festivalil ja
annetasime prii-pileteid ..Miss
Tallinnale'\ Ja muidusi kuuluta-sime
Eesti ajalehtedes — aga. et
kuulutus oleks silmatorkavam, oli
tagapõhjaks must värv.
Meie reklaamsedel (poster) oli
Ingrid Piili poolt kujundatud ja
seda riputati paljudesse
kohtadesse.
Ning Eesti Maja dekoratsioomi?
Meie otsustasime varakult, et
,iKabaree**-õhtu peab erinema
teistest üritustest ja samaaegselt ei
tohi see tunduda ..odav'*. Et
,, Kabaree *' muljet tekitada, oi i
vaja intiimsust: Eesti Maja kõrged
laed ja .,külm*'valgustus ei suut­nud
seda tunnet tekitada. Kahte
kärbest saime lüüa ühe hoobiga
Alari mõttega, et pir^ne riputada
risti-rästi suure saali lae alla ja
värvilisi tulesid panna väikse saali
lampidesse. Et päike ei paistaks
saalidesse, kasutasime musta riiet
ja tõrvpaberit akende katmiseks.
Kuna temaatilised värvid «olid
roosa, valge, ja mustv olid laua
linad roosad ja küünlad mustad,
laual põles elektri" — roos
Valdo Kask („Conferencier")
külastas Torontot aasta algusel ja
astus kontakti Ingrid Piili ja
minuga, et uurida võimalusi eten­duse
korraldamiseks. Sooviti
ainult et saal oleks üüritud ja
reklaami tehtud. Sooviti ka,"et
õhtu ei oleks ainult teater vaid ka
..pidu" kus pakutak.se süüa ja
juua. Nõuded olid minimaalsed ja
võtsin vastu üldkorraldaja ameti. •
Valdo Kask lubas lähema aja­j
o o k s u l meiega kontakti
astuda,aga teda voeti sõjaväe­teenistusse
Rootsis ja Ann Jüri.soo
pidi tema osa täitma. Aprillikuus
helistas Ann mulle, et teatada, et
reis.on kindel j a ruumid tuleb kin­ni
panna.
Kuidas organiseeriti õhtut?
Kui tähtpäev oli kindlaks
t e h t u d, p id i n .. mee s k o n n a V'
kokku tooma. Peaorsaniseeri-jateks
said vabatahtlikult peale In­grid
Piili j a minu. Valve Kivilo.
Alar Kivilo ja Ilmar Soom. Kuna
meil oli ainult . 10 nädalat
jäänud.pidasime koosolekuid üks
kord nädalas.
Valve Kivilo on mitme elukut-seiiste
moodsa-tantsu etenduste
direktor** olnud. Alar Kivilo
elukutse on film (ta on pool-omanik
firmas ,.Propeller**. mis
teeb TV reklaame — viimasel ajal
on tema Levi*s Jeans. Smarlies.
Apple Computer, ja Molsoni rek­laamid
paljunähtud relcvisioonis).
Ilmar Soom on ülikooli äriralal
lõpetanud ja Ingrid Piil töötab
Huvitav kontser
Roy Thompson
Esmaspäeval 20. juulil kell 8
õhtul esineb Roy Thompspn
Hall'is kõrgeklassiline läti kam­merkoor
Riiast Ave S o l " . See
kontsert on koori Põhja-Ameerika
turnee viimane esinemine enne
kodumaale siirdumist.
Neljakümne-liikmeline koor on
rahvusvaheliselt tuntud, eriti
Euroopas, kelle repertuaari mit-^
meküigsus ja laiahaardelisus
peaks pakkuma huvi igale koori-iauiu
entusiastile. Kontserdi kavas
on ka palu eesti helilooja Veljo
Tormise loomingust.
osavõtul) tantsiluna — äratades
osavõtjais elavat hovi niihästi
muusika ku tantsude suhtes.
Kõik Kammerkoori kontserdid
(mõni ütles sõnajala — õis, mis
õitseb ainult jaaniõhtul), ja igale
lauale oli paigutatud ,,Kabaree
Menüü", mille oli v^
L1 odav Saal islev:'
Juba tükk aega tagasi kerkis
reedeõhtuste kavade koostamisel
ü'le s küsi mu s Pe ns i o n ä r i d e
Klubis: Kuidas öl^ks võimalik
pakkuda kuulajaile muusikalisi
ettekandeid ilma suuremate ras-kusteta?
Aegade jooksul on
heliplaadistatud hulga ooperimuu­sikat
eesti solistide ettekandel^
kuid heliplaatide tehniline
kvaliteet pole mitte kõige parem,
ja need on tehniliselt aegunud.
Seekord koguti siis kokku
mitmesuguste sissemängimise-aegadega
ooperimuusikat ja ot­sustati
neist valiku järele
valmistada korralik helilint, mis
peale põhjaliku ettevalmistuse ka
teoks sai, kasutades heliplaate
Peeter Möldre ja Elmar Ani
kogudest. H . Höövel koostas va­jaliku
sõnalise sissejuhatuse ja
samas jagas solistid nelr
jaliikmelistesse gruppidesse, kus
mees- j a naishääled vaheldusid,) et
saada kuulamiseks hüvitavamat ja
mitmekesisemat kava. Helilindile
sissemängimise teostas Peeter
Möldre abilistega" ja see tulj
esmakordselt ettekandele Pensio­näride
Klubis 8, mai peälelõuna-sel
kokkutülekui. Kuna Mon­trealis
oli sel ajal veel bussi- ja
allmaaraudtee-streik, siis kahjuks
oii osavõtt ettekandest A^äiksem
kui tavaliselt.
Kohalolijad nautisid seda tun^
niajalist oppefimuusikat ja
vastuvõtt oli soe. Koostajail on
kavas veel lindistada teine osa sar­nasest
ooperimuusikast.
Kuidas oM baari ja toiduga?
Ilmar Soom hoolitses selle eest.
Põhi mõneks oli jällegi kvaliteet,
erinevus ja soodne hind.
Sellepärast pakuti ..lox, cream
cheese& bager; $4.0()eest, vähja-^
ja krabiliha ..platter'* $5.00 eest.
ja 3 oz. heeringat hapukoorega
S3.00 eest: sama hinnaga saadi
hapukapsast j a praevorsti osta.
Baaris oli müügil vaadiõlut 1.5 1
shoppenite kaupa ($7.00). shäm-pust
(Henkel Trocken) ja veini
pudelite kaupa ($ 12.00). ja
peeneid koiijäkeid ning likööre.
Kõik hiiinad olid soodsad!
Kes korraldas teliniMse
aparatuuri?' V:
Stellan (Rootsist),; Valve Kivilo
abiga, rhuretses elukutselist helk­ja
välgüstussüsteemi etenduse
jaoks' (üüriti^ T^^ firma
,,Westbury Sound & Lighting'u''
käest, hintiaks: $ KTOÖOO!).
Aparatuuri elektrivoolu vajadused
olicl nii kõrged, et tuli lülitada
traate otse Eesti Maja peakorkide
tahi keldris. eestlaseis^^^
spets Hr. Halling aitas
sellega.:'V.
Kuidas läks, päev Ja õMe;
enne etendust?
Saali dekoreerimine algas
6:00 p.l. neljapäeval. Kell 1:
lahkusime ja olime jälle ^