1980-12-18-02 |
Previous | 2 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
[
Lk. 2 VABA EESTLANE neljapäeval; 18. detsembril 1980 - Thursday, December 18,1980 Nr, 95
VABADE EESTLASTE MMLEKANBJA
VABAge
VÄLJAANDJA; O/Ü Vaba Eestaane,13§ Tecumseth St. TcOTsto®.
PEATOIMETAJA: Karl Arm
' TOIMiETAJA: Hames Oja
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto Osat. MSJ 3BÄ7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimisi, kuulutused,
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38-^, poolaastas $21.— ja
veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas $33—
I ja veerandaastas $17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42.—, pool^s-tas
ja veerandaastas $12— Kiripostiga USA-s: aastas
167.— poolaastas $35 JO ja v^randaastas $18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $76.—, poolaastas
$38.— ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c. —üksiknunibn hind §0
FREE iSTO^alÄ
by Free Estonian Publisher Lt^., 135
Toronto Ont. M6J 2H2
\ Toronto Eesti Naisseltsi äsjasel
Jõuluõhtul räägiti jõulupühadest Ja
Jõulukommetest erinevatel ajaloolistel
perioodidel, mis on oma hõlma
haaranud eesti rahva ning mõjutanud
^äga mitmesugusel kom-
Ibel nii positiivselt kui ka negatiivselt
meie rahva eluavaldusi. Need
Jõnlnmälestnsed olid kõik vastavalt
jõulude iseloomule' rõõmsad, tulvil
ilusatest mällusööbmud momentidest,
kommetest, Mrilus käimistest
ja usulistest ning rahvuslikest
traditsioonidest. Selles mälestuste
seerias oli ainult üks jõulumäles-ftuste
sõnavõtt kurb, masendav ja
M^gatiivne ning see tuli inimeselt,
kes oli viibinud pärast Teist maailmasõda
nõukogude korra ajal pi-jkemat
aega Eestis ning üle elanud
õuduste ja terrori aastad, mis hävitasid
meie senise idüllilise suure
vaevaga Ja püüdlikkusega üles
ehitatud elu, elustiili ja traditsioon
nid, kaasaarvatud jõulupühad.
Kommunistide eriline viha jõulupühade
ivastu on mõistetav ja arusaadav,!
kuna marksismi Ja kommunismi
teoreetikud j ^ ideoloogid
nimetavad usku „oopiumiks", mis
nende arvates segab inimeste mõtted
ja meeled ning on suuremaks
iakistavaks teguriks punasele aju-depesemisele
ning kommunistliku
ideoloogia levitamisele. Jõulupühad
on pikkade aegade jooksul
rahva ellu ja hinge juurdunud oma
ilusate traditsioonidega ja usuliste
elamustega ning moodustavad ristiusu
ühe tugevama kantsi, mida
kommunistid katsuvad purustada,
hävitada ja maatasa teha uute ja
iha kavalamate aktsioonidega, millele
s*^geli kaasa tõmmatakse ka
üksikuid usuelu Juhte, kes nõustuvad
kommunistidega koos töötama,.
Kommunism on teatavasti diktaa-torlik
terrorisüsteem, mis ei tunnusta
oma kõrval ühtegi teist võimu,
maailmavaadet ega eriarvamist.
Kommunistlik partei ei taotle
mitte ainult iga inimese igapäevase
elu kontrollimist, selle detailset
suunamist ja juhtimist vaid ta
üritab ka iga inimese mõttemaa-.
ima oma valvsa pilgu alla painu-tamist
ja sellele kommunismi
templi pealelöömist. See terroristlik
kontroll on hädavajalik süsteemi
elus ja võimul hoidmiseks, sest
isegi elementaarsete vabaduste
andmisel variseks kommunistlik
kord peatselt kokku. Sellise kontrolli
säilitamine inimeste kõigi ^eluavalduste
üle ei ole kergeiUesanne
ning raudeesriide taga tekkinud |a
paisunud dissidentide liikumised
näitavad ja kinnitavad, et vaatamata
aastatepikkusele ajudepesev
misele, sunnitöölaagrite > rakendamisele
ja inimeste vaimuhaiglasse
saatmisele ei ole kommunistidel
õnnestunud inimeste rahvuslikke |a
usulisi tundeid ja tungi vabadusele
hävitada.
Viimased sündmused Poolas näitavad,
et kommunistliku ideoloogia
inimeste ajudesse juurutamine ei
anna tulemusi ka aastate pikkuste
pingutuste järele. Kommunistlik
ideoloogia oma põhiolemuselt m
inimloomuse vastane ja selle rakendamise
vastu võideldakse vaatamata
kõige vägivaldsemale survele
kõigi käepärast olevate vahenditega,
vajaduse korral isegi oma
elu m^ängu pannes. Ning nagu kinnitab
olukordade areng Poolas, annavad
sealsele vabadusvõitlusele
kõige suurema ja tugevama moraalse
toetuse kirik Ja katoliku usk.
. Jõulupühad on kogu maailmas
selleks sündmuseks, kus inimesed
kinnitavad oma usku tulevikku
ning otsivad rahu oma südames Ja
igapäevases eluvoolus. Jõulupühad
on ka nendeks pühadeks, millest
ammutatakse moraalset tuge ning
trööstivat ja julgustavat sõna maailmas
õigluse Jalule seadmiseks
ning kõigi tumedate ning inimese
paremaid omadusi hävitavate jõudude
vastu võitlemiseks. Meil Jääb
aimult loota, et rahu Ja õigluse
jõud kasvavad Ja arenevad maailmas
üha tugevamateks ja võimsamateks
ning et läbi raudeesriide
tungiv jõuluvalgus hakkab lõpuks
.kumama ka meie kodumaal.
K.Ao
Kommeiitaarid
Kui palju inimohvreid on
nud kohimuriistUku rezhiimi raken- rioodii^»^
damine ja pealesurumine Vene-maal
ja hiljeih Venemaaga N vM
du sildi aü vägiValdsdt^^M
riikides? ükski eräpooletustest ded inimesed kommunismi ohvriks
vaatlejatest ei oska sellele kiisi- ka Balti riikides kus pärast ^aUu-musele
täpset vastust anda nini tamist >kakätj arreteerima Ja sun-tõenäoliselt
puuduvad isegi Krem-nitöölaä^^^^ saatma eestlasi,
lis andmed aastakümnete jooksui lätlasi ja leedulasi. See akatsioon
teostatud massimõrvade, sunmks jätkus t^^^^ Teise maail.
häljutamistejä sunnitöölaagrites masäjaalgperipõdü> mil Balti rü-ebainimlikes
tingimustes hukatud^M^^
inimeste arvu kohta.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^W
Bolshevismi ohvrite küsimust on surma
eriti põhjalikult uurinud iiidn un^bes j30 miljpm^^ inimest^ siis
dissident geofüüsikJosef Djadkin^ I^adk^
k ^ on teinud peamiselt kokkuvõt-tüs^ j ^ piiditaniisoperats
teid Stalinirežhütni ajastu ohvrite päirast sõda^ mis n ^
kohta 1922, aastast kuni 1953. aas meeste hülgas 450,0(l0 ohvrit,
tani. Tema kalkulatsioonide kohä-^^^^^^^^D
selt on selle aja jooksul, see tähen- mõrvaoperatsioonide M^a iJ^Wus-dabÜgemale30-
n(B aasta kestel,^ Ja sünni-vägivaldsete
aktsioonide tulemuse: tööle saatinise. Selle analiiiisil^^
na surma saanud 43 kuni 52 miljoi mine Kremlis valmistab eriti pai-nit
inimest> kelledest iinibes 25-- ju meelehärma praegusel momeh.
30 miljonit langesid Teise maäil- dil> kus N; Liidtt M
masõja ohvritteks kuna mejää^
miijoiüte inimeste elud asuvad iWmnghöm^^
Stalini ja tema võiihukaašlaste hin- listlikest riikidest ostetud toiduai-geli
nete abil. Kahtlemata on Kremlis
Josef Djadkin jagalj bma uuriml- rää^tü^ ja kallfuleeritud polluma^
se aJaHselt nelja jperiöodi; Esinie- janduse ' praegusest uinmikust
ne periood heflmabajavaheimkkap^^ eraalgatusele suure-:
1929. aastast 1936. aastam. Selle mate^^^v^
perioodi kestel likvideeriti käpita- see oleks täieliku yaešustunnistuse
listUk Idass ning viidi nõukogude andmine marksistlik teooriatele
majandus iile marksisti^
teemile. Eriti^hälasta^^
tl välja iseseisev põllumeeste Idäss oma ebapraktiliste Ja eluvõõraste
ja teostati kcdhoQsišiisteemirakeh- kirjutuslaua taga loodud teooriate
damiiie. Djadkm arvestab, et selle ja ideede; rakendamiseks, mis ku-julma
massilise ihävitustöõ ohVriks juneväd praeguste eeldust koha-langes
10—16 miljonit meest, naist selt saatuslikuks kommunistlikule
ja last, kelledest paljud lasti surra ideoloogiale Ja selle alusel eksistee-lihtsalt
näljastirma.^^^^^^^^^^^^;^^^^^^^^^^^^^^^r
Teisel perioodil 1^37. aastast k u - r '•-''••^
ni 1938v aastani toimusid Liidus i
teatavasti suured poliitilised puhas- Äsjä avaldiafs üks prantsuse aja-tusoperatsiöonid.
Nendel aastatel ku-i Rootsist saabunud teaie, et
hukati kuklajaskudegä ja sunnitöö- Siberis on avastatud suur raaaalu-laagritesl>
4 miljonit inimest, pai- ne õlijärv,hiille reservid Ulatuvad
Jud neist parteiliikmed ja kõrge- 4,5 triljoni vaadile, see tähendab
madfunktsiöriärid. Selle puhastus- sada korda jsuuremale kogusele kui
aktsiooni raamides kaotasid oma on seda praegu teadaolevad Vene-e
M ka paljud Venemaal elavad maa reservid. Asjatundjad, kes
tunnevad Siberit ja sealsete uute
. õUvarude avakamise võimalüsi,v ^
kinmtavad, et see teade on Jäme
\: Kuid^ksperdi(J n^
' ^ ' selle teatega, et venelased vajJ^vad
hädapärast uute õlivarude avasta-
Eesti huvide kcitsl^na IMädriidis 2 «
Alljärgnevas jätkame EKN-n ja eesti ühiskonna esindaja Eneri Tauli kirjeldust tema tegevusest Mad- P^^ütikat Jätkata ja omatarviduse
riidis toimuval Euroopa koostöö- ja jolgeolefco konverentsi järelkonverentsil. Eneri Tanlldrjatabr^^^^^^ kõrval ka suurtes kogustes õli eks-portida.
N. Liit produtseerib prae-
Minu arvates oli konverentsi de- pühendama olid suursaadik Kem- oonide koosseisudes on raudeesrii- gu rekordiliselt 12 miljonit vaati
legaatide töö organiseeritud selli- pelman ja kohtunik Bell jkoos abi- detaguste riikide päritoluga räägib õü ja ved^elat gaasi päevas, mil-selt,
et nad pühendasid oma vaba kaasadega Ühendriikidest, Charles iuba omalt poolt sellest huvist, m i - lest suur osa läheb ka Ida-Euroo-aja
konverentsi istungite vaheaega- Caccia Kanadast ja teisdd esinda- da need maad tunnevad Helsingi pa satelliitriikidele. Kuna Euroopa
del ja lantshitundidel läbirääkimis- jad, kellede näod on muutunud kokkulepete kolmandasse . gruppi Venemaal Ja Kaspia mere piirkon-tele
ija nõupidamistele oma kaas- nüüd juba üldtuntuks. Ma sõlmi- kuuluvate küsimuste kohta. Vaata- nas asuvad õliallikad on juba tüh-töölikega.
sin kontakte ka teiste ajakirjanike- mata paljudele lahtistele küsimus- Jaks pumbatud süs kasutatakse
Kuid ei ole liialdus kui ma vai= ga, kelledest mõnedega saime sõp- tele desarmeerimi^e ning teaduslike praegu Lääne-Siberis asuvate õli-
ONTARIO PEAMINISTER WILLIAM G. DAVIS
Ontario elanikkonna ja valitsuse nimel on mul meeldivaks ülesandeks
aftda teie lugejaskonnale edasi minu soojemad Jõulutervi-tused.
Inimkond on läbi aegade Jeesuslapse sünni tähistamiseks leidnud
' rahu> rõõmu ja headmedt.
Kui meie järjekordselt elame jõulude meeleolus ning jagame südamest
tulnud rõõmusid Ja õnnistusi, siis hoolitseme seUe eest, et
armastus, suuremeelsus ja kaastunne, mis märgistavad jõuluaega,
kestaksid igavesti ja leviksid üle segadustest haaratud maailma,
tuues inimkonda vendlusega sidudes rahu maa peale.
Ma avaldan teile kõigile oma siiramat tänu, kuna te olete pühendanud
oma kaed ja südamed aastate jooksul Kanada tugevdamiseks
ja ta ainulaadse mitmekultuurse pärandi rikastamiseks nmg
soovin, et 1980, aasta jõulud oleksid teile ja teie perekonnale õnne-
. WILLIAM' G. BAVIS
Eneri f&ul I2i
e Dinayiusi Kroonis
väljade varusid.
Kuid ka need varud hakkavad
me, mis hõlmavad inimoi^^e ^^PP^"*» Ja Kreml vajab uute õli-küsimusi,
paJju suurema sisseela- ^^^^^^^ avastusi, et Jätkata oma
käsitati kolmanda grupi problee- J
misega kui teisi küsimusi. .
Meie ei saa ilmselt oodata silma-
(Järg lk. 3)
u~
I '
I lugi&j^tete |a äriseprcidele
00
dan, et meid aktsepteeriti ,sama- radeks. Nad andsid m^ulle infor- j a majanduslike sidemete alal,
suguse respektiga, nagu oleksime matsiooni tulevaste sündmuste ja
omanud võrdse statuuse konve- delegaatide kohta jne.
rentsist osavõtvate rahvastega." Mulle imponeeris eriti — ja ma
Meie nõuanded olid ilmselt teretul- tahan seda rõhutatult toonitada
nud ja seda ma nimetan eduks. i. kõigile nendele inimestele, kes ot-
Ametlike külaskäikudega päral- sivad suuri suundasid meie vaba-leelselt
avastasin ma informaalse dusvõitluse tööle — et selline Hei- pilkseid resolutsioone ja tagajärgi
delegatsioonide liiki^ete möjutami- singi kokkulepete rakendamise 35 riigi esindajate kohtamiselt,
se maailma. Aimates instinktiivselt kontrollimise konverents, kui see Meie võime aga kindlasti ütelda, et lemisel. Ehkki meil on lihtne aru
„ajakirjanduse jõudu", lubasin mä peaks pärast kolme aasta möödu- l^õik see töö, mida meie inimesed saada Ühendriikide esindajate sel-
Madriidis olla „Vaba Eestlase" mist jälle toimuma mõnel vabal paljude viimaste aastate kestel on getest ja sirgejoonelistest väljen-esindaja,
kui neil ei ole ühtegi teist maal on ainuke —| ma kordan se- teinud, on avaldanud tõsiseid taga- dustest, tuleb meil teataval määral
esindajat Madriidis. Sellega koos da — tegevusväli, kus meid akt- järgi vastavate valitsuste juures usaldada k a näiteks Kanada ja V a -
sain ma loomulikult ajakirjaniku septeeritakse õigustatud arvamiste ning et nende valitsuste esindajad ^i^ani kahekülgseid läbu^kimisi,
volitused, mis minu arvates pidid kujundajatena Madriidis olid meie pingutuste tu- mis üritavaci kokkulepete saavuta-soodustama
mu tegevust. Ajakirja- |a kus meil on konverentsi ajal lemusena väga hästi informeeritud mist N. Liiduga,
niku kaart oli tegelikult ainsaks pas- - võimalik kontakte sõlmida osa- olukorrast. .
siks konverentsihoone territooriu- võtvate rahvaste delegaatidega Kui me võtame kontakte oma ^ joupmgutus, mida teevad
mile, kuhu pärast esimese nädala ja neid mõjutada meie kodupin- asukohamaade esindajatega sellis- ^^«^ "^^aili^as suuremad voi vaik-avakõnesid
ei lubatud enam külas- nai elavate inuneste saatuse la tel konverentsidel, siis peame res- mimoiguste allasuru-tajaid.
Meviku kujundamisel pekteerima k a nende rahvaste sen- ^ ' - ^ TT ^^^^"''^
Ajakirjaniku tõendiga varustatut Helsingi kokkulepped ei moodiista ^^^"^^"st seoses sisepoliitiliste küsi- Z'^'^^!:^^'^^^
võisin ma\vabalt liikuda konve- kindlasti kõige efektiivsemat dcku- "^"«tega nii nagu meie loodame v.>VknS^ noimavat Helsmgi
renfsihoone eesruumides, kohvi- menti meie soovide rakendamiseks, "^"^^ sensitiivsust meie küsimus- T . ^"Tt •
kutes, baarides ja ajakirpndusele kuid Helsingi konverentsi järelkon- ^^«^ ^^htumisel. ^^^ü Lk^TtB^^t^^^V^
ettenähtud ruumides, verentsidel tuuakse dokumenteeri-. Nende lääneriikide hoiak tun- S s . K d m^^^
kus delegaadid veetsid oma vaba tult esile paljude rahvaste kannatu-aega
ning andsid improviseeritult sed mida konverentsist osavõtvate
ajakirjanikele jutuajamisi. rahvaste esindajad ei saa koju jõud-
Informaälsetel vestlustel delegaa- nult ignoreerida.
nusfab oma seda suurt vajaval- et meie kolme väikest riiki respek- tLZ.J^ "«nde küsitiiuste esile too-õ
w i ^ i f f - f * ' " » » ^ misel, mis oHd nii kriitilised polii-oiguse
albsnrumisel. «liste diskussioonide kestel,
tidega jõime palju tasse kohvi. Eri- f**' paljud delegaadid Nendel rahvastel on ka raskusi peame ütlemret'meie'pin'gutuli
tl vastutulelikud meile oma aega ühendriikide ja Kanada delegatsi- ebamäärase ideoloogia vastu võit- kroonis eda f - •
aastaks!
Hoidfce elavhna Põhl^-ÄmeerikG Qinuke kaks korda nädala$ Ilmuv ee$fikeelne aialeht—> fellige ttVoba Eesfias^" Tellimiskupong lk. 3
•
Nr. 95
VALVEAR
NÄDALALÕ
25., 26., 27. ja 28. dets.
sari, tel 532-9863.
1., 2., 3. ja 4. jaan.
iley, tel 921-7777.
KINDLUSTU
23 WESTOOREDr.,
Rexdale, Ont. M9
Tel. 7454622
^ KÕIKIDEKS
KINDLUSTUI^T
H. LATER &
Ltd.
•INSURANCE
1482 Bathurst St.»
' (Bathurst-^t. tl
Telefon kontoris 653
Uued kasu
tellimistöo
Kasukate parandused,
tegemised ja puh
soodsate hmdad
Aadress: 5463A Yo
WiUowdale, 0
(The Finnish Place
THE FURR
OLLI NIEMIN
Telefonid: 224-2008;
Kommentaarid
(Algus lk. 2)
sinust õlipoliitikat. As)
levad, et kui N. Liidus
ri aasta jooksul uusi
allikaid ei avastata ja
kendata, siis on venelas
juba 1985. aastal õli e
asemel hakkama seda
Läänemaailmas hinna
tamata õlivarusid Sib
kaudselt 300 kuni 400
dile, mis peituvad aga'
kui 11.000 jalga ja miU
miseks ja kättesaamise
tel puudub vastav mood
varustus. Venemaa
tundjad kinnitavad, et
puurimise ja õli pro
tehnoloogia on läänem
tehnoloogiast 12^0
Nü näiteks kulub
10.000-11.000 jala süg
aukude puurimiseks 9
päeva, kuna läänemaal
takse 10.000 jala süga
34 päevaga. 15.000 ja
augu puurimisel higist
sed oma "iganenud t
koguni kolm kuni neli
Need arvud ja tume
produtseerimise alal n
võrd vajavad kõmmu
maailma tehnoloogiat
jade avastamiseks ja õ
ooni praegusel tasemel
või selle tõstmiseks,
poliitika vaatlemisel ei
da, et venelased__saa
senti oma kõvast valu
pordist ja see raha kui
miselt läänest leivavili
te ostmiseks. Sellega
tekkmud läänemaailm
tente poliitikale base
mis taotleb venelaste
abistamist uute õliall'
misel ja nende kasu
seda ei tehta — arut
poliitilaid siis ürit
sed Kesk-Ida õlialUk
mist, mis toob kaas
maailmasõja. See o
mõtete ja võimaluste
millele läänemaailma
ki rohkesti toetajaid j
Need poliitikud unusta
et venelaste abistami
^ dab läänemaailm pide
jõudu ja tugevust ni
paisumisega kasvab
ahnus. Ja kas ei oi
tugev Venemaa on p
Kesk-Ida õliallikatele
siemaa?!
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 18, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-12-18 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e801218 |
Description
| Title | 1980-12-18-02 |
| OCR text | [ Lk. 2 VABA EESTLANE neljapäeval; 18. detsembril 1980 - Thursday, December 18,1980 Nr, 95 VABADE EESTLASTE MMLEKANBJA VABAge VÄLJAANDJA; O/Ü Vaba Eestaane,13§ Tecumseth St. TcOTsto®. PEATOIMETAJA: Karl Arm ' TOIMiETAJA: Hames Oja POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto Osat. MSJ 3BÄ7 TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimisi, kuulutused, TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38-^, poolaastas $21.— ja veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—, poolaastas $33— I ja veerandaastas $17.— TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42.—, pool^s-tas ja veerandaastas $12— Kiripostiga USA-s: aastas 167.— poolaastas $35 JO ja v^randaastas $18.50 LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $76.—, poolaastas $38.— ja veerandaastas $20.— Aadressi muudatus 50 c. —üksiknunibn hind §0 FREE iSTO^alÄ by Free Estonian Publisher Lt^., 135 Toronto Ont. M6J 2H2 \ Toronto Eesti Naisseltsi äsjasel Jõuluõhtul räägiti jõulupühadest Ja Jõulukommetest erinevatel ajaloolistel perioodidel, mis on oma hõlma haaranud eesti rahva ning mõjutanud ^äga mitmesugusel kom- Ibel nii positiivselt kui ka negatiivselt meie rahva eluavaldusi. Need Jõnlnmälestnsed olid kõik vastavalt jõulude iseloomule' rõõmsad, tulvil ilusatest mällusööbmud momentidest, kommetest, Mrilus käimistest ja usulistest ning rahvuslikest traditsioonidest. Selles mälestuste seerias oli ainult üks jõulumäles-ftuste sõnavõtt kurb, masendav ja M^gatiivne ning see tuli inimeselt, kes oli viibinud pärast Teist maailmasõda nõukogude korra ajal pi-jkemat aega Eestis ning üle elanud õuduste ja terrori aastad, mis hävitasid meie senise idüllilise suure vaevaga Ja püüdlikkusega üles ehitatud elu, elustiili ja traditsioon nid, kaasaarvatud jõulupühad. Kommunistide eriline viha jõulupühade ivastu on mõistetav ja arusaadav,! kuna marksismi Ja kommunismi teoreetikud j ^ ideoloogid nimetavad usku „oopiumiks", mis nende arvates segab inimeste mõtted ja meeled ning on suuremaks iakistavaks teguriks punasele aju-depesemisele ning kommunistliku ideoloogia levitamisele. Jõulupühad on pikkade aegade jooksul rahva ellu ja hinge juurdunud oma ilusate traditsioonidega ja usuliste elamustega ning moodustavad ristiusu ühe tugevama kantsi, mida kommunistid katsuvad purustada, hävitada ja maatasa teha uute ja iha kavalamate aktsioonidega, millele s*^geli kaasa tõmmatakse ka üksikuid usuelu Juhte, kes nõustuvad kommunistidega koos töötama,. Kommunism on teatavasti diktaa-torlik terrorisüsteem, mis ei tunnusta oma kõrval ühtegi teist võimu, maailmavaadet ega eriarvamist. Kommunistlik partei ei taotle mitte ainult iga inimese igapäevase elu kontrollimist, selle detailset suunamist ja juhtimist vaid ta üritab ka iga inimese mõttemaa-. ima oma valvsa pilgu alla painu-tamist ja sellele kommunismi templi pealelöömist. See terroristlik kontroll on hädavajalik süsteemi elus ja võimul hoidmiseks, sest isegi elementaarsete vabaduste andmisel variseks kommunistlik kord peatselt kokku. Sellise kontrolli säilitamine inimeste kõigi ^eluavalduste üle ei ole kergeiUesanne ning raudeesriide taga tekkinud |a paisunud dissidentide liikumised näitavad ja kinnitavad, et vaatamata aastatepikkusele ajudepesev misele, sunnitöölaagrite > rakendamisele ja inimeste vaimuhaiglasse saatmisele ei ole kommunistidel õnnestunud inimeste rahvuslikke |a usulisi tundeid ja tungi vabadusele hävitada. Viimased sündmused Poolas näitavad, et kommunistliku ideoloogia inimeste ajudesse juurutamine ei anna tulemusi ka aastate pikkuste pingutuste järele. Kommunistlik ideoloogia oma põhiolemuselt m inimloomuse vastane ja selle rakendamise vastu võideldakse vaatamata kõige vägivaldsemale survele kõigi käepärast olevate vahenditega, vajaduse korral isegi oma elu m^ängu pannes. Ning nagu kinnitab olukordade areng Poolas, annavad sealsele vabadusvõitlusele kõige suurema ja tugevama moraalse toetuse kirik Ja katoliku usk. . Jõulupühad on kogu maailmas selleks sündmuseks, kus inimesed kinnitavad oma usku tulevikku ning otsivad rahu oma südames Ja igapäevases eluvoolus. Jõulupühad on ka nendeks pühadeks, millest ammutatakse moraalset tuge ning trööstivat ja julgustavat sõna maailmas õigluse Jalule seadmiseks ning kõigi tumedate ning inimese paremaid omadusi hävitavate jõudude vastu võitlemiseks. Meil Jääb aimult loota, et rahu Ja õigluse jõud kasvavad Ja arenevad maailmas üha tugevamateks ja võimsamateks ning et läbi raudeesriide tungiv jõuluvalgus hakkab lõpuks .kumama ka meie kodumaal. K.Ao Kommeiitaarid Kui palju inimohvreid on nud kohimuriistUku rezhiimi raken- rioodii^»^ damine ja pealesurumine Vene-maal ja hiljeih Venemaaga N vM du sildi aü vägiValdsdt^^M riikides? ükski eräpooletustest ded inimesed kommunismi ohvriks vaatlejatest ei oska sellele kiisi- ka Balti riikides kus pärast ^aUu-musele täpset vastust anda nini tamist >kakätj arreteerima Ja sun-tõenäoliselt puuduvad isegi Krem-nitöölaä^^^^ saatma eestlasi, lis andmed aastakümnete jooksui lätlasi ja leedulasi. See akatsioon teostatud massimõrvade, sunmks jätkus t^^^^ Teise maail. häljutamistejä sunnitöölaagrites masäjaalgperipõdü> mil Balti rü-ebainimlikes tingimustes hukatud^M^^ inimeste arvu kohta.^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^W Bolshevismi ohvrite küsimust on surma eriti põhjalikult uurinud iiidn un^bes j30 miljpm^^ inimest^ siis dissident geofüüsikJosef Djadkin^ I^adk^ k ^ on teinud peamiselt kokkuvõt-tüs^ j ^ piiditaniisoperats teid Stalinirežhütni ajastu ohvrite päirast sõda^ mis n ^ kohta 1922, aastast kuni 1953. aas meeste hülgas 450,0(l0 ohvrit, tani. Tema kalkulatsioonide kohä-^^^^^^^^D selt on selle aja jooksul, see tähen- mõrvaoperatsioonide M^a iJ^Wus-dabÜgemale30- n(B aasta kestel,^ Ja sünni-vägivaldsete aktsioonide tulemuse: tööle saatinise. Selle analiiiisil^^ na surma saanud 43 kuni 52 miljoi mine Kremlis valmistab eriti pai-nit inimest> kelledest iinibes 25-- ju meelehärma praegusel momeh. 30 miljonit langesid Teise maäil- dil> kus N; Liidtt M masõja ohvritteks kuna mejää^ miijoiüte inimeste elud asuvad iWmnghöm^^ Stalini ja tema võiihukaašlaste hin- listlikest riikidest ostetud toiduai-geli nete abil. Kahtlemata on Kremlis Josef Djadkin jagalj bma uuriml- rää^tü^ ja kallfuleeritud polluma^ se aJaHselt nelja jperiöodi; Esinie- janduse ' praegusest uinmikust ne periood heflmabajavaheimkkap^^ eraalgatusele suure-: 1929. aastast 1936. aastam. Selle mate^^^v^ perioodi kestel likvideeriti käpita- see oleks täieliku yaešustunnistuse listUk Idass ning viidi nõukogude andmine marksistlik teooriatele majandus iile marksisti^ teemile. Eriti^hälasta^^ tl välja iseseisev põllumeeste Idäss oma ebapraktiliste Ja eluvõõraste ja teostati kcdhoQsišiisteemirakeh- kirjutuslaua taga loodud teooriate damiiie. Djadkm arvestab, et selle ja ideede; rakendamiseks, mis ku-julma massilise ihävitustöõ ohVriks juneväd praeguste eeldust koha-langes 10—16 miljonit meest, naist selt saatuslikuks kommunistlikule ja last, kelledest paljud lasti surra ideoloogiale Ja selle alusel eksistee-lihtsalt näljastirma.^^^^^^^^^^^^;^^^^^^^^^^^^^^^r Teisel perioodil 1^37. aastast k u - r '•-''••^ ni 1938v aastani toimusid Liidus i teatavasti suured poliitilised puhas- Äsjä avaldiafs üks prantsuse aja-tusoperatsiöonid. Nendel aastatel ku-i Rootsist saabunud teaie, et hukati kuklajaskudegä ja sunnitöö- Siberis on avastatud suur raaaalu-laagritesl> 4 miljonit inimest, pai- ne õlijärv,hiille reservid Ulatuvad Jud neist parteiliikmed ja kõrge- 4,5 triljoni vaadile, see tähendab madfunktsiöriärid. Selle puhastus- sada korda jsuuremale kogusele kui aktsiooni raamides kaotasid oma on seda praegu teadaolevad Vene-e M ka paljud Venemaal elavad maa reservid. Asjatundjad, kes tunnevad Siberit ja sealsete uute . õUvarude avakamise võimalüsi,v ^ kinmtavad, et see teade on Jäme \: Kuid^ksperdi(J n^ ' ^ ' selle teatega, et venelased vajJ^vad hädapärast uute õlivarude avasta- Eesti huvide kcitsl^na IMädriidis 2 « Alljärgnevas jätkame EKN-n ja eesti ühiskonna esindaja Eneri Tauli kirjeldust tema tegevusest Mad- P^^ütikat Jätkata ja omatarviduse riidis toimuval Euroopa koostöö- ja jolgeolefco konverentsi järelkonverentsil. Eneri Tanlldrjatabr^^^^^^ kõrval ka suurtes kogustes õli eks-portida. N. Liit produtseerib prae- Minu arvates oli konverentsi de- pühendama olid suursaadik Kem- oonide koosseisudes on raudeesrii- gu rekordiliselt 12 miljonit vaati legaatide töö organiseeritud selli- pelman ja kohtunik Bell jkoos abi- detaguste riikide päritoluga räägib õü ja ved^elat gaasi päevas, mil-selt, et nad pühendasid oma vaba kaasadega Ühendriikidest, Charles iuba omalt poolt sellest huvist, m i - lest suur osa läheb ka Ida-Euroo-aja konverentsi istungite vaheaega- Caccia Kanadast ja teisdd esinda- da need maad tunnevad Helsingi pa satelliitriikidele. Kuna Euroopa del ja lantshitundidel läbirääkimis- jad, kellede näod on muutunud kokkulepete kolmandasse . gruppi Venemaal Ja Kaspia mere piirkon-tele ija nõupidamistele oma kaas- nüüd juba üldtuntuks. Ma sõlmi- kuuluvate küsimuste kohta. Vaata- nas asuvad õliallikad on juba tüh-töölikega. sin kontakte ka teiste ajakirjanike- mata paljudele lahtistele küsimus- Jaks pumbatud süs kasutatakse Kuid ei ole liialdus kui ma vai= ga, kelledest mõnedega saime sõp- tele desarmeerimi^e ning teaduslike praegu Lääne-Siberis asuvate õli- ONTARIO PEAMINISTER WILLIAM G. DAVIS Ontario elanikkonna ja valitsuse nimel on mul meeldivaks ülesandeks aftda teie lugejaskonnale edasi minu soojemad Jõulutervi-tused. Inimkond on läbi aegade Jeesuslapse sünni tähistamiseks leidnud ' rahu> rõõmu ja headmedt. Kui meie järjekordselt elame jõulude meeleolus ning jagame südamest tulnud rõõmusid Ja õnnistusi, siis hoolitseme seUe eest, et armastus, suuremeelsus ja kaastunne, mis märgistavad jõuluaega, kestaksid igavesti ja leviksid üle segadustest haaratud maailma, tuues inimkonda vendlusega sidudes rahu maa peale. Ma avaldan teile kõigile oma siiramat tänu, kuna te olete pühendanud oma kaed ja südamed aastate jooksul Kanada tugevdamiseks ja ta ainulaadse mitmekultuurse pärandi rikastamiseks nmg soovin, et 1980, aasta jõulud oleksid teile ja teie perekonnale õnne- . WILLIAM' G. BAVIS Eneri f&ul I2i e Dinayiusi Kroonis väljade varusid. Kuid ka need varud hakkavad me, mis hõlmavad inimoi^^e ^^PP^"*» Ja Kreml vajab uute õli-küsimusi, paJju suurema sisseela- ^^^^^^^ avastusi, et Jätkata oma käsitati kolmanda grupi problee- J misega kui teisi küsimusi. . Meie ei saa ilmselt oodata silma- (Järg lk. 3) u~ I ' I lugi&j^tete |a äriseprcidele 00 dan, et meid aktsepteeriti ,sama- radeks. Nad andsid m^ulle infor- j a majanduslike sidemete alal, suguse respektiga, nagu oleksime matsiooni tulevaste sündmuste ja omanud võrdse statuuse konve- delegaatide kohta jne. rentsist osavõtvate rahvastega." Mulle imponeeris eriti — ja ma Meie nõuanded olid ilmselt teretul- tahan seda rõhutatult toonitada nud ja seda ma nimetan eduks. i. kõigile nendele inimestele, kes ot- Ametlike külaskäikudega päral- sivad suuri suundasid meie vaba-leelselt avastasin ma informaalse dusvõitluse tööle — et selline Hei- pilkseid resolutsioone ja tagajärgi delegatsioonide liiki^ete möjutami- singi kokkulepete rakendamise 35 riigi esindajate kohtamiselt, se maailma. Aimates instinktiivselt kontrollimise konverents, kui see Meie võime aga kindlasti ütelda, et lemisel. Ehkki meil on lihtne aru „ajakirjanduse jõudu", lubasin mä peaks pärast kolme aasta möödu- l^õik see töö, mida meie inimesed saada Ühendriikide esindajate sel- Madriidis olla „Vaba Eestlase" mist jälle toimuma mõnel vabal paljude viimaste aastate kestel on getest ja sirgejoonelistest väljen-esindaja, kui neil ei ole ühtegi teist maal on ainuke —| ma kordan se- teinud, on avaldanud tõsiseid taga- dustest, tuleb meil teataval määral esindajat Madriidis. Sellega koos da — tegevusväli, kus meid akt- järgi vastavate valitsuste juures usaldada k a näiteks Kanada ja V a - sain ma loomulikult ajakirjaniku septeeritakse õigustatud arvamiste ning et nende valitsuste esindajad ^i^ani kahekülgseid läbu^kimisi, volitused, mis minu arvates pidid kujundajatena Madriidis olid meie pingutuste tu- mis üritavaci kokkulepete saavuta-soodustama mu tegevust. Ajakirja- |a kus meil on konverentsi ajal lemusena väga hästi informeeritud mist N. Liiduga, niku kaart oli tegelikult ainsaks pas- - võimalik kontakte sõlmida osa- olukorrast. . siks konverentsihoone territooriu- võtvate rahvaste delegaatidega Kui me võtame kontakte oma ^ joupmgutus, mida teevad mile, kuhu pärast esimese nädala ja neid mõjutada meie kodupin- asukohamaade esindajatega sellis- ^^«^ "^^aili^as suuremad voi vaik-avakõnesid ei lubatud enam külas- nai elavate inuneste saatuse la tel konverentsidel, siis peame res- mimoiguste allasuru-tajaid. Meviku kujundamisel pekteerima k a nende rahvaste sen- ^ ' - ^ TT ^^^^"''^ Ajakirjaniku tõendiga varustatut Helsingi kokkulepped ei moodiista ^^^"^^"st seoses sisepoliitiliste küsi- Z'^'^^!:^^'^^^ võisin ma\vabalt liikuda konve- kindlasti kõige efektiivsemat dcku- "^"«tega nii nagu meie loodame v.>VknS^ noimavat Helsmgi renfsihoone eesruumides, kohvi- menti meie soovide rakendamiseks, "^"^^ sensitiivsust meie küsimus- T . ^"Tt • kutes, baarides ja ajakirpndusele kuid Helsingi konverentsi järelkon- ^^«^ ^^htumisel. ^^^ü Lk^TtB^^t^^^V^ ettenähtud ruumides, verentsidel tuuakse dokumenteeri-. Nende lääneriikide hoiak tun- S s . K d m^^^ kus delegaadid veetsid oma vaba tult esile paljude rahvaste kannatu-aega ning andsid improviseeritult sed mida konverentsist osavõtvate ajakirjanikele jutuajamisi. rahvaste esindajad ei saa koju jõud- Informaälsetel vestlustel delegaa- nult ignoreerida. nusfab oma seda suurt vajaval- et meie kolme väikest riiki respek- tLZ.J^ "«nde küsitiiuste esile too-õ w i ^ i f f - f * ' " » » ^ misel, mis oHd nii kriitilised polii-oiguse albsnrumisel. «liste diskussioonide kestel, tidega jõime palju tasse kohvi. Eri- f**' paljud delegaadid Nendel rahvastel on ka raskusi peame ütlemret'meie'pin'gutuli tl vastutulelikud meile oma aega ühendriikide ja Kanada delegatsi- ebamäärase ideoloogia vastu võit- kroonis eda f - • aastaks! Hoidfce elavhna Põhl^-ÄmeerikG Qinuke kaks korda nädala$ Ilmuv ee$fikeelne aialeht—> fellige ttVoba Eesfias^" Tellimiskupong lk. 3 • Nr. 95 VALVEAR NÄDALALÕ 25., 26., 27. ja 28. dets. sari, tel 532-9863. 1., 2., 3. ja 4. jaan. iley, tel 921-7777. KINDLUSTU 23 WESTOOREDr., Rexdale, Ont. M9 Tel. 7454622 ^ KÕIKIDEKS KINDLUSTUI^T H. LATER & Ltd. •INSURANCE 1482 Bathurst St.» ' (Bathurst-^t. tl Telefon kontoris 653 Uued kasu tellimistöo Kasukate parandused, tegemised ja puh soodsate hmdad Aadress: 5463A Yo WiUowdale, 0 (The Finnish Place THE FURR OLLI NIEMIN Telefonid: 224-2008; Kommentaarid (Algus lk. 2) sinust õlipoliitikat. As) levad, et kui N. Liidus ri aasta jooksul uusi allikaid ei avastata ja kendata, siis on venelas juba 1985. aastal õli e asemel hakkama seda Läänemaailmas hinna tamata õlivarusid Sib kaudselt 300 kuni 400 dile, mis peituvad aga' kui 11.000 jalga ja miU miseks ja kättesaamise tel puudub vastav mood varustus. Venemaa tundjad kinnitavad, et puurimise ja õli pro tehnoloogia on läänem tehnoloogiast 12^0 Nü näiteks kulub 10.000-11.000 jala süg aukude puurimiseks 9 päeva, kuna läänemaal takse 10.000 jala süga 34 päevaga. 15.000 ja augu puurimisel higist sed oma "iganenud t koguni kolm kuni neli Need arvud ja tume produtseerimise alal n võrd vajavad kõmmu maailma tehnoloogiat jade avastamiseks ja õ ooni praegusel tasemel või selle tõstmiseks, poliitika vaatlemisel ei da, et venelased__saa senti oma kõvast valu pordist ja see raha kui miselt läänest leivavili te ostmiseks. Sellega tekkmud läänemaailm tente poliitikale base mis taotleb venelaste abistamist uute õliall' misel ja nende kasu seda ei tehta — arut poliitilaid siis ürit sed Kesk-Ida õlialUk mist, mis toob kaas maailmasõja. See o mõtete ja võimaluste millele läänemaailma ki rohkesti toetajaid j Need poliitikud unusta et venelaste abistami ^ dab läänemaailm pide jõudu ja tugevust ni paisumisega kasvab ahnus. Ja kas ei oi tugev Venemaa on p Kesk-Ida õliallikatele siemaa?! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-12-18-02
