1986-07-25-04 |
Previous | 4 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 56
VABA EESTLANE reedel, 25. juulil 1986 — Friday
aa
VALVEARST
lin
. ja 27. juulil
dr. M. Leesmemtj ttel
2., 3. ja 4.
dr. M. Leesimidinil,
dr. T. Maimets, ttel
16. ja 17. augustil
iil, Hei.
Musta Lindi Päev ei tohiks piirduda
ainult ühe päeva aktsioonina,
vaid see peaks kestma päevast-päeya
ja aastas^aastasse kuni ees^
margi saavutamiseni. Üheks selle-
, taoliseks mooduseks on äratada uü-
Idishimü küsimuslikii plakat-sÜdiga
või kleebisega auto kaitseraudadel
ia vimplitena antennidel 5,M5s :töi=
:lmius:-23. augustll^
leidmisel selgub natsismi-kommu
Toronto
enne ärasõitu
br^ kes sõidab Saksaihaa^^
piiskoplikul ordinatsiooni-^umalateenistusel Asta
. 56
AUSTRAALIA
UUDISEID
Sydney Jaani koguduse juhatus
korraldas 2. noy. järjekordsed surnuaia
koristamise talgud, et puhastada
Rockwoodi surnuaia teerajad
kõrvaldada langenud lehed ja oksad,
korrastada mahajäetud hauad
eriti nende omad, kel omakseid
pole.
] 3. oktoobril toimus Sydney
Eesti Majas Jaani Koguduse järjekordne
perekonnaõhtu, arvult 50-
nes koguduse asutamisest, nü et
omamoodi juubel.
Nagu alati algas õhtu praost E.
Kiviste lühikese palvusega, keda ka
õnnitleti tema eelseisva sünnipäeva
puhul. Eeskava oli elav, huvitav ja
vaheldusrikas, kus ettekanded vaheldusid
ühislauludega! Eriti meeldejäävaks
kujunesid Lea Arpi esitatud
kolm Einar Kiviste väimulik-patriootilist
luuletust tema „Vaimü-likkude
Laulude Kogust". Veel esinesid
sopran Viima Kalnin, Uve
Linholm, Tiiu Mäe ning Maia Lau-terbach.
Kõiki lauluettekandeid
saatis klaveril Aino Moyle.
Eeskava lõpuosa moodustasid
humoristlikud sõnalised ettekanded.
Kogu kava võeti ^ b l i k u poolt väga
soojalt vastu. Tavakohaselt oli koguduse
riaisring korraldanud rikkaliku
kohvilaua, üldine arvamine
oli, et need perekonnaõhtud on kujunenud
meie ühiskondlikus elus
üheks olulisemaks ühendavaks liir
• ^^Svenska liagmaaetr i i
ošaköhnä toimetaja Sigiird
berg, kes on spetsialist oma alal,
avaldas pikerna artikli hiljuti
mutiüd Bniar Öjašte jä
Hurda poolt koostatud ja välja aii-tüd
monümentaäjteosele ;„Estland, Ollia
Phüatelic & Postgeschichb
büch, Katäloög*\ 767-lehekuli^
kataloogis on uskumatul arvul fak^^^nvere^
püu»^'^^^
mitte tunnustada
iti- säilimist^ kültüiiri ja keelt. Iseseisva
Läti ajalugu on kustutatud N .
matsiooni saamiseks
mäl aadressil või helistada tel. 08/
1 0 3 38,
te peaaegu kõige kohta, mis puu- juuiiicy nr -upcn luipiom
dütab Eesti posti ja * filateeliat, cy'^ (^^^^^^ ^^'^^ ainus kuritegu on
Kokkuvõttes on teos nüüd kind^ ja see toimub Eisenhower Ins- liitika tõttu USA valitsus on jätka- oma kodumaa ja rahvuskultuuri
lasti ka tulevikus asendamatu kä-*titutekaaskäendüšel;;S^ suhtlemist vii- armastamine^ on saadetud N. L i i -
; siraamat Eesti posti ja f ilateelia ^^^^^^ip?^^^
kohta; ICiiidü^^^^ ,,ALA on tänulik USA valitsuse-tusmärk
teose loojaile'\kirjuta^^^ USA presidendi tütretütre USA välisministri abi John C. le, teistele Lääne riikidele ja kõi-
Tullberg. Süson ösenhöweri poolt.^;^ Whitehead on kinnitanud, et USA gilevabadust^^a
USA direktor Charles Wick'i ja kon-maailnias, kes on andnud toetust
Nr Liidu minister-nõunik Oleg SÖ-verentsist ei ohusta või nõrgenda läti rahvale iseseisvuse ja enese-kplovi
toetust oodatakse ^rasekto- mingil viisil nimetatud mittetun- määramise püüetes! Me loodame ja
riie mõlemate valitsuste poolt, hustamise poliitikat ja on korranud palurne, et Chautauqua^^^k^
Konverentsi direktor John kauaaegset seisukohta selles aitab kaasa sellele püüdlusele."
ütles, et kokkuleppes pole ettenäh- küsimuses. Lisaks on 9, juunil Sellele seisukohale vastas USA
^ ; : tud eelset tsensuuri, sel 0 Washingtonis peetud pressikonve- välisministri abi John C. White-
Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis pressikatej mitmetuhandeline kuu- rentsil välisministri abi assistent head, tänades A L A antud toetuse
auhinnatööde v õ i s t l u s e k^^^ eest plaanitsetud Chautauqüa koh:-
aastal tuleb võistlustööd esitada 1^^^^ okupeeritud Läti üle tuleb verentsile N, Liidu—USA suhete
hüjemalt 1, oktpobriks^^^^^a^
^esti Teduslik^^ S^^^^ Rootsis, Box ooniprogrammidesse. gatsioprii poolt nimetatud konve- pinnal. „Teie olete näidanud sel-
92, 101 21 Stockholm, Sweden;^^^^^u^ get arusaamist Ghautauqua grupi
yõistluse tingimused on avaldatud j a c k M a t l o c k , U § ^ presidendi va- Selles valguses A L A usub, et eesmärgist saavutamaks dialoogi N !
irianduses. Veelkordse inför- nem hõuandjia nõukogude küsimu'- Ghautauqua konyerents võiks an- Liidu esindajatega ja hoolika tund-
^ " s i s , v p s m i n i s t r i assistent R õ z a n n e d ü h USA va- likkusega ptlaanitš sündmuse
Ridgeway, kaitseministri assistent litsusele, ameerika kodanikele ja efekti lätlastele ja Läti päritoluga
Richard Perle, välisministri abi as- internatsionaalsele pressile avali- ameeriklastele. Ma loodan, et see
sistent Mark Palmer, endine Riik- kult tõsta üles illegaalne N . Liidu kphtümine Läti pinnal võib aidata
liku JulgePleku küsiniuste nõuand-^ o Leedus ja Ees- esile tuua läti rähva soove maailma
ja Robert G. McEärlane ja saadik t^^^^ leedu:ja eesti tähelepanu ette," kirjutas J. G.
Jeanne Kirkpatrick; ' rahva võitlust säilimiseks N . Liidu Whitehead.
Esinejad on örover Washington^^^^b võimu all. „Kuigi me ei „ L ä t i , Leedu ja Eesti rahvastele
jr., kahekordne Grammy-auhinna toeta seda konverentsi, me ei opo- ja kõigile Balti-Anieerika orgäni-saaja
dzhässmuiisik, laulja Ron neeri sellele," on nüüd A L A sei- satsioonidele võib kinnitada, et
Richardsoni Tony-auhinna saaja, su koht. USA anietlik osavõtt Ghautauqua
KarenAkerSy tantsijad T^trick kõiki konverentsist ei ohusta ega iiõrgen-sell,
Susan Jaffe ja Ghristian Hoi- Ghautauqua delegatsiooni ja pressi da mingil viisil mittetunnustamise
der ning viiuldaja Eugene Fodor,- liikmeid tutvumaks^^^^^ Ghautauqua konverents
kes võitis j 972. a. Moskvas Tshai- rahva ajalooga, kaasaarvatud ise- annab meile võimaluse avalikult
kovskl nimelise muüsikavõistluse.seisvuse^^^^a^^ N. Liidu invasiop- käsitleda ja Kinnitada seda poliiti-
' Ameerika Läti Ühing (The Ame-niga 1940 ja^^ Balti riikide fooru-o
o o D o . i i 8 0 D O B B D o x b o ( P o o B i , o a a i a t . i J O B B b ricah Latvian Association, ALA) N . Üiduga^^^ ütles Aristids Lam- mi ees, kus sel võib olla maksi-on
saanud informatsiooni USA yä- bergs, A L A president ajakirjandu- maalne mõju."
lismihisteeriuniilt, et mitmed valit-sele saadetud informatsioonis. Nii optimistlike vaadetega pple
suse ametnikud võtavad osa The ,,Me ^ooyinrie teha täiesti sel- mitte Balti Vabadusliit- kes saatis
Institution The Ei- geks, et Läti on praegu okupeeri- y S A välisministrile George P.
sehhowerlnstitute poolt korralda- tud maa Moskva k^^ Shültzlle protesti kirja, et USA
tavast konverentsist, inillepealkir- all. Läti rähvasi pole kunag;s vali- ametnikud võtavad osa Riias Läti-jaks
on ,,USA---Nv Liidu suhted: nud olla osana N., Liidust ja saa- maal plaanitsetavast kokkusaami-teekondavatijd
poliitikasse". See desvõ valiks entusiastlikult sest, kuna USA ametivõimude osa
# e n ä h t u d 15;-^19. sept. jä öm iseseisvuse ning enesemäära- võtt ka eraviisil käendatudkokku-see
toimub N. Liidu poolt pkupee-miše õiguse". saamisele annaks autoriteetsuse N.
ritud Läti linnas L i e l u p e s . ^ „
ph väljendanud rhuret kriitiline tänapäeval s^^ USA on alaliselt keeldunud tiin-valitsuse
ametnike osavõtu N. Liidu venestamispoliitika valgu- nustamastN. Liidu illegaalset Balti
e-.ses, mis-pn,.ohustanud:1ä
või ettevõteteso
nPravda" kd inglist
kedes
Venelastel on äkki alanud agressiivne
meedia rünnak — ükshaaval
on ilmurna hakanud „Pravda" väljaanded
hispaania ja prantsuse
keeles ja uuemana mglisekeefes
tiraazhiga 70.000. Väljaandjaks on
ärimees James King, kes ütles, et
N. Liidu ametivõimud olevat küll
huvitatud selle ilmumisest, aga „i30-
levat sellesse segatud". Enne ilmuma
hakkamist kirjutas King Inglismaa
Julgeoleku asutusele, kinnitamaks
neile, et ta pole sellega loonud
„kommunistlikku parteirakku
või midagi sellist". „Pravda" erinumbrite
ilmuma hakkamine kolmes
Lääne-Euroopa riigis olevat
tingitud surest huvist N . Liidu vastu.
Z ' ^ ' ^
MADRTID — Hispaania ettevõte
„Sedem" alustas hispaaniakeelse
,,Pravdä" väljaandmisega. Otsust
põhjendati vajadusega tutvustada
hispaania lugejaile otse algallikast
sündmusi N. Liidus ja N. Liidu sot-siaalmajanduse
arengust.
23v jaanuaril ilmus esimene
prantsuskeelne ^,Pravda", mis tegelikult
oli 1 jaan! ,,Pravda"; prantsuskeelne
tõlge. Esimese numbri ti-raazh
oli olnud 100:000.
Jõekäärul
korralik suvila. Nõuetele vastav
septic tanky sojevesi, püurkaev.
Tel. 488-8533
• • i y - •
Kinkige sünni
..VABA EESTLANE gs
mine sellest poliitikast on samm
tagasi inimõiguste võitluses vaatamata
motivatsioonile. Amecrka
ametivõimude kohalolekut Lätis
tajutakse läti i-ahva, samuti teiste
küsimuses olevate rahvaste poolt
kui ÜSA nõusolekut N. Liidu ko-mm
Hans Lupp Hatch &
taile tunnustust tema
Kõikidele eesti ajalehte(
jatele Kanadas on tunti
Lupp'i nimi. Samuti teav|
eestlased vabas Läänes,
tuntakse Hans Lupp'i, kui
ja eeskujulikku eestlast • Viil
le kõikide organisatsioonil
-€lu, kus Hans Lupp on oli
mees või juhatuseliige.
Kaugelenägeliku pilguga J
kohusetruudusega, praktüii
tuga juhib H. Lupp juba
aega meie koolikomiteed.
on arvestada neid tunde, m|
pühendanud Toronto eesti
hüvaiiguks, neile maiandusl
biilsuse saaviitamiseks.
Praktilise-hpolitsevä vaisi
Hans Lupp tegutsenud Ee
kapital Kanadas esimehena |
1974; aastast. Oma aruandl
H. L. äärmiselt täpne, lol
sjglge, kasutades mitm^
Kontrolli. Hans Lupp*is lej
kust ja annet argiülesannetj
damisel, ka suuremate süi
organiseerimisel.
Kui kõikumatu patriootil
vabaduse ja rahvusliku sõl|
se põhimõtte eest kindlat
valivad eestlased teda
Eestlaste Kesknõukogusse!
das, alates 1954. aastast.
Mõned inimesed väsiva^
kondlikes ülesannetes. Kui|
pidamisväärne on inimene,
meeldib ühiskondlik tege^
teeb seda tasuta, reeglil
oma sisemisest kutsumise
line lugupidamisväärne
on Hans Lupp. Ta töö m(
konnas on olnud edukas, sel
olnud õige inimene ülesj
mida ta enda õlgadele on vj
Kutsealaliselt on Hans Li
REAL ESTATI
325 MOOI
ESINDAJ;
MAI SAAI
Tel. kontoris 4!
kodus 71
Lugege koks
VABA EESTLÄ
eesfi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 25, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-07-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860725 |
Description
| Title | 1986-07-25-04 |
| OCR text | Nr. 56 VABA EESTLANE reedel, 25. juulil 1986 — Friday aa VALVEARST lin . ja 27. juulil dr. M. Leesmemtj ttel 2., 3. ja 4. dr. M. Leesimidinil, dr. T. Maimets, ttel 16. ja 17. augustil iil, Hei. Musta Lindi Päev ei tohiks piirduda ainult ühe päeva aktsioonina, vaid see peaks kestma päevast-päeya ja aastas^aastasse kuni ees^ margi saavutamiseni. Üheks selle- , taoliseks mooduseks on äratada uü- Idishimü küsimuslikii plakat-sÜdiga või kleebisega auto kaitseraudadel ia vimplitena antennidel 5,M5s :töi= :lmius:-23. augustll^ leidmisel selgub natsismi-kommu Toronto enne ärasõitu br^ kes sõidab Saksaihaa^^ piiskoplikul ordinatsiooni-^umalateenistusel Asta . 56 AUSTRAALIA UUDISEID Sydney Jaani koguduse juhatus korraldas 2. noy. järjekordsed surnuaia koristamise talgud, et puhastada Rockwoodi surnuaia teerajad kõrvaldada langenud lehed ja oksad, korrastada mahajäetud hauad eriti nende omad, kel omakseid pole. ] 3. oktoobril toimus Sydney Eesti Majas Jaani Koguduse järjekordne perekonnaõhtu, arvult 50- nes koguduse asutamisest, nü et omamoodi juubel. Nagu alati algas õhtu praost E. Kiviste lühikese palvusega, keda ka õnnitleti tema eelseisva sünnipäeva puhul. Eeskava oli elav, huvitav ja vaheldusrikas, kus ettekanded vaheldusid ühislauludega! Eriti meeldejäävaks kujunesid Lea Arpi esitatud kolm Einar Kiviste väimulik-patriootilist luuletust tema „Vaimü-likkude Laulude Kogust". Veel esinesid sopran Viima Kalnin, Uve Linholm, Tiiu Mäe ning Maia Lau-terbach. Kõiki lauluettekandeid saatis klaveril Aino Moyle. Eeskava lõpuosa moodustasid humoristlikud sõnalised ettekanded. Kogu kava võeti ^ b l i k u poolt väga soojalt vastu. Tavakohaselt oli koguduse riaisring korraldanud rikkaliku kohvilaua, üldine arvamine oli, et need perekonnaõhtud on kujunenud meie ühiskondlikus elus üheks olulisemaks ühendavaks liir • ^^Svenska liagmaaetr i i ošaköhnä toimetaja Sigiird berg, kes on spetsialist oma alal, avaldas pikerna artikli hiljuti mutiüd Bniar Öjašte jä Hurda poolt koostatud ja välja aii-tüd monümentaäjteosele ;„Estland, Ollia Phüatelic & Postgeschichb büch, Katäloög*\ 767-lehekuli^ kataloogis on uskumatul arvul fak^^^nvere^ püu»^'^^^ mitte tunnustada iti- säilimist^ kültüiiri ja keelt. Iseseisva Läti ajalugu on kustutatud N . matsiooni saamiseks mäl aadressil või helistada tel. 08/ 1 0 3 38, te peaaegu kõige kohta, mis puu- juuiiicy nr -upcn luipiom dütab Eesti posti ja * filateeliat, cy'^ (^^^^^^ ^^'^^ ainus kuritegu on Kokkuvõttes on teos nüüd kind^ ja see toimub Eisenhower Ins- liitika tõttu USA valitsus on jätka- oma kodumaa ja rahvuskultuuri lasti ka tulevikus asendamatu kä-*titutekaaskäendüšel;;S^ suhtlemist vii- armastamine^ on saadetud N. L i i - ; siraamat Eesti posti ja f ilateelia ^^^^^^ip?^^^ kohta; ICiiidü^^^^ ,,ALA on tänulik USA valitsuse-tusmärk teose loojaile'\kirjuta^^^ USA presidendi tütretütre USA välisministri abi John C. le, teistele Lääne riikidele ja kõi- Tullberg. Süson ösenhöweri poolt.^;^ Whitehead on kinnitanud, et USA gilevabadust^^a USA direktor Charles Wick'i ja kon-maailnias, kes on andnud toetust Nr Liidu minister-nõunik Oleg SÖ-verentsist ei ohusta või nõrgenda läti rahvale iseseisvuse ja enese-kplovi toetust oodatakse ^rasekto- mingil viisil nimetatud mittetun- määramise püüetes! Me loodame ja riie mõlemate valitsuste poolt, hustamise poliitikat ja on korranud palurne, et Chautauqua^^^k^ Konverentsi direktor John kauaaegset seisukohta selles aitab kaasa sellele püüdlusele." ütles, et kokkuleppes pole ettenäh- küsimuses. Lisaks on 9, juunil Sellele seisukohale vastas USA ^ ; : tud eelset tsensuuri, sel 0 Washingtonis peetud pressikonve- välisministri abi John C. White- Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis pressikatej mitmetuhandeline kuu- rentsil välisministri abi assistent head, tänades A L A antud toetuse auhinnatööde v õ i s t l u s e k^^^ eest plaanitsetud Chautauqüa koh:- aastal tuleb võistlustööd esitada 1^^^^ okupeeritud Läti üle tuleb verentsile N, Liidu—USA suhete hüjemalt 1, oktpobriks^^^^^a^ ^esti Teduslik^^ S^^^^ Rootsis, Box ooniprogrammidesse. gatsioprii poolt nimetatud konve- pinnal. „Teie olete näidanud sel- 92, 101 21 Stockholm, Sweden;^^^^^u^ get arusaamist Ghautauqua grupi yõistluse tingimused on avaldatud j a c k M a t l o c k , U § ^ presidendi va- Selles valguses A L A usub, et eesmärgist saavutamaks dialoogi N ! irianduses. Veelkordse inför- nem hõuandjia nõukogude küsimu'- Ghautauqua konyerents võiks an- Liidu esindajatega ja hoolika tund- ^ " s i s , v p s m i n i s t r i assistent R õ z a n n e d ü h USA va- likkusega ptlaanitš sündmuse Ridgeway, kaitseministri assistent litsusele, ameerika kodanikele ja efekti lätlastele ja Läti päritoluga Richard Perle, välisministri abi as- internatsionaalsele pressile avali- ameeriklastele. Ma loodan, et see sistent Mark Palmer, endine Riik- kult tõsta üles illegaalne N . Liidu kphtümine Läti pinnal võib aidata liku JulgePleku küsiniuste nõuand-^ o Leedus ja Ees- esile tuua läti rähva soove maailma ja Robert G. McEärlane ja saadik t^^^^ leedu:ja eesti tähelepanu ette," kirjutas J. G. Jeanne Kirkpatrick; ' rahva võitlust säilimiseks N . Liidu Whitehead. Esinejad on örover Washington^^^^b võimu all. „Kuigi me ei „ L ä t i , Leedu ja Eesti rahvastele jr., kahekordne Grammy-auhinna toeta seda konverentsi, me ei opo- ja kõigile Balti-Anieerika orgäni-saaja dzhässmuiisik, laulja Ron neeri sellele," on nüüd A L A sei- satsioonidele võib kinnitada, et Richardsoni Tony-auhinna saaja, su koht. USA anietlik osavõtt Ghautauqua KarenAkerSy tantsijad T^trick kõiki konverentsist ei ohusta ega iiõrgen-sell, Susan Jaffe ja Ghristian Hoi- Ghautauqua delegatsiooni ja pressi da mingil viisil mittetunnustamise der ning viiuldaja Eugene Fodor,- liikmeid tutvumaks^^^^^ Ghautauqua konverents kes võitis j 972. a. Moskvas Tshai- rahva ajalooga, kaasaarvatud ise- annab meile võimaluse avalikult kovskl nimelise muüsikavõistluse.seisvuse^^^^a^^ N. Liidu invasiop- käsitleda ja Kinnitada seda poliiti- ' Ameerika Läti Ühing (The Ame-niga 1940 ja^^ Balti riikide fooru-o o o D o . i i 8 0 D O B B D o x b o ( P o o B i , o a a i a t . i J O B B b ricah Latvian Association, ALA) N . Üiduga^^^ ütles Aristids Lam- mi ees, kus sel võib olla maksi-on saanud informatsiooni USA yä- bergs, A L A president ajakirjandu- maalne mõju." lismihisteeriuniilt, et mitmed valit-sele saadetud informatsioonis. Nii optimistlike vaadetega pple suse ametnikud võtavad osa The ,,Me ^ooyinrie teha täiesti sel- mitte Balti Vabadusliit- kes saatis Institution The Ei- geks, et Läti on praegu okupeeri- y S A välisministrile George P. sehhowerlnstitute poolt korralda- tud maa Moskva k^^ Shültzlle protesti kirja, et USA tavast konverentsist, inillepealkir- all. Läti rähvasi pole kunag;s vali- ametnikud võtavad osa Riias Läti-jaks on ,,USA---Nv Liidu suhted: nud olla osana N., Liidust ja saa- maal plaanitsetavast kokkusaami-teekondavatijd poliitikasse". See desvõ valiks entusiastlikult sest, kuna USA ametivõimude osa # e n ä h t u d 15;-^19. sept. jä öm iseseisvuse ning enesemäära- võtt ka eraviisil käendatudkokku-see toimub N. Liidu poolt pkupee-miše õiguse". saamisele annaks autoriteetsuse N. ritud Läti linnas L i e l u p e s . ^ „ ph väljendanud rhuret kriitiline tänapäeval s^^ USA on alaliselt keeldunud tiin-valitsuse ametnike osavõtu N. Liidu venestamispoliitika valgu- nustamastN. Liidu illegaalset Balti e-.ses, mis-pn,.ohustanud:1ä või ettevõteteso nPravda" kd inglist kedes Venelastel on äkki alanud agressiivne meedia rünnak — ükshaaval on ilmurna hakanud „Pravda" väljaanded hispaania ja prantsuse keeles ja uuemana mglisekeefes tiraazhiga 70.000. Väljaandjaks on ärimees James King, kes ütles, et N. Liidu ametivõimud olevat küll huvitatud selle ilmumisest, aga „i30- levat sellesse segatud". Enne ilmuma hakkamist kirjutas King Inglismaa Julgeoleku asutusele, kinnitamaks neile, et ta pole sellega loonud „kommunistlikku parteirakku või midagi sellist". „Pravda" erinumbrite ilmuma hakkamine kolmes Lääne-Euroopa riigis olevat tingitud surest huvist N . Liidu vastu. Z ' ^ ' ^ MADRTID — Hispaania ettevõte „Sedem" alustas hispaaniakeelse ,,Pravdä" väljaandmisega. Otsust põhjendati vajadusega tutvustada hispaania lugejaile otse algallikast sündmusi N. Liidus ja N. Liidu sot-siaalmajanduse arengust. 23v jaanuaril ilmus esimene prantsuskeelne ^,Pravda", mis tegelikult oli 1 jaan! ,,Pravda"; prantsuskeelne tõlge. Esimese numbri ti-raazh oli olnud 100:000. Jõekäärul korralik suvila. Nõuetele vastav septic tanky sojevesi, püurkaev. Tel. 488-8533 • • i y - • Kinkige sünni ..VABA EESTLANE gs mine sellest poliitikast on samm tagasi inimõiguste võitluses vaatamata motivatsioonile. Amecrka ametivõimude kohalolekut Lätis tajutakse läti i-ahva, samuti teiste küsimuses olevate rahvaste poolt kui ÜSA nõusolekut N. Liidu ko-mm Hans Lupp Hatch & taile tunnustust tema Kõikidele eesti ajalehte( jatele Kanadas on tunti Lupp'i nimi. Samuti teav| eestlased vabas Läänes, tuntakse Hans Lupp'i, kui ja eeskujulikku eestlast • Viil le kõikide organisatsioonil -€lu, kus Hans Lupp on oli mees või juhatuseliige. Kaugelenägeliku pilguga J kohusetruudusega, praktüii tuga juhib H. Lupp juba aega meie koolikomiteed. on arvestada neid tunde, m| pühendanud Toronto eesti hüvaiiguks, neile maiandusl biilsuse saaviitamiseks. Praktilise-hpolitsevä vaisi Hans Lupp tegutsenud Ee kapital Kanadas esimehena | 1974; aastast. Oma aruandl H. L. äärmiselt täpne, lol sjglge, kasutades mitm^ Kontrolli. Hans Lupp*is lej kust ja annet argiülesannetj damisel, ka suuremate süi organiseerimisel. Kui kõikumatu patriootil vabaduse ja rahvusliku sõl| se põhimõtte eest kindlat valivad eestlased teda Eestlaste Kesknõukogusse! das, alates 1954. aastast. Mõned inimesed väsiva^ kondlikes ülesannetes. Kui| pidamisväärne on inimene, meeldib ühiskondlik tege^ teeb seda tasuta, reeglil oma sisemisest kutsumise line lugupidamisväärne on Hans Lupp. Ta töö m( konnas on olnud edukas, sel olnud õige inimene ülesj mida ta enda õlgadele on vj Kutsealaliselt on Hans Li REAL ESTATI 325 MOOI ESINDAJ; MAI SAAI Tel. kontoris 4! kodus 71 Lugege koks VABA EESTLÄ eesfi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-07-25-04
