Vaba eestlane , July 25, 1986

              VABA EESTLANE reedel, 25..jüuliM986— Fdäay, luly 25, 1986 . S
sm
STRAALIA
DISEID
ydney Jaani koguduse juhatus
raldas 2. nov. järjekordsed sur-ia
koristamise talgud, et puhas-a
Rockwoocii surnuaia teerajad
yaldada langenud lehed ja ok-
, korrastada mahajäetud.hauad
i nende omad, kel omakseid
3. oktoobril toimus Sydney
.tl Majas Jaani Koguduse järje-dne
perekonnaõhtu, arvult 50-
koguduse asutamisest, nii ct
amöodi juubel.
agu alati algas õhtu praost E.
'iste lühikese palvusega, keda ka
itleti tema eelseisva sünnipäeva
uil. Eeskava oli elav, huvitav ja
eldusrikas, kus ettekanded va-dusid
ühislauludega. Eriti meel-äävaks
kujunesid Lea Arpi esi-'
ud kolm Einar Kiviste vaimulik-riootilist
luuletust tema „Vaimu-kude
Laulude Kogust". Veel esi-id
sopran Viima Kalnin, Uve
iholm, Tüll Mäe ning Maia Lau-bach.
Kõiki lauluettekandeid.
tis klaveril Aino Moyle.
Eeskava lõpuosa moodustasid
mpristlikud sõnalised ettekanded,
gu kava võeti i^ubliku poolt väga
jah vastu. Tavakohaselt oli ko­duse
naisring korraldanud rikka-
\\ kohvilaua. Üldine arvamine
et need perekonhaõhtud on ku-nenud
meie ühiskondlikus ^elus
eks olulisemaks ühendavaks lü-s.
.
ravd€i°" kd inglist
eeles
Venelastel on äkki alanud agres-vne
meedia rünnak — ükshaaval
ilmuma hakanud ,,Pravda" väl-anded
hispaania ja prantsuse
eles ja uuemana inglise keeles
aazhiga 70.000. Väljaandjaks on
imees James King, kes ütles, et
. Liidu ametivõimud olevat küll
ivitatud .selle ilmumisest, aga „po-vat
sellesse segatud*'. Enne ilmu-aihakkamist
kirjutas King Inglis-aa
Julgeoleku asutusele; kihnita-aks
neile, et ta pole sellega loo-ud
^kommunistlikku parteirakku
öi midagi sellist". „Pravda" eri-umbrite
ilmuma hakkamine köi­es
Lääne-Euroopa riigis olevat
ngitud surest huvist N. Liidu vas-ravdcs
hi
MADRIID — Hispaania ettevõ-c,.
Scdem'V alustas hispaaniakeel-c
„Pravxla" väljaandmisega. Otsust
.öhjendati vajadusega tutvustada
.ispaania lugejaile otse algallikast
ündnuisi N. Liidus ja N. Liidu sot-iaalmajanduse
arengust.
23. jaanuaril .ilmus esimene:
rantsuskeelnc .,Pravda", mis tege-^
kull oli 7. jaan. „Prayda" prant-
^.uskccinc tõlge. Esimese numbri ti-laazh
oli olnud 100.000. .
M
./õekääriil
MÜÜA
korralik suvila.. Nõuetele vastav
septic tankv soevesi, puurkaev.
Tek 488-8533
l i
Kinkige sünnipäevaks |
MVABA EESTLANE 00
» 4 Kofr < t ^ A o f i » ! )<nix>< HiB>i K n s » ( i«Bi><Ma]>iKD'.
mine sellest poliitikast on samm
tagasi inimõiguste võitluses- vaata­mata
motivatsioonile. Amcerka
ametivõimude kohalolekut Lätis
tajutakse läti rahva, samuti teiste
küsimuses olevate rahvaste poo!t
kui- USA nõusolekut N. Liidu
lonisatsioonilc.
Andres Tork 60
lesti 'kiriku tygtvis Lcikew©@dis sinGciit
. Rohkearvuliselt • d l 18-e eesti k^^ esMa|aid
kogiBiaenisd Lakewoodis 5o Ja 6. aprillil toBmunud EELK
USA esimese praostkoiBEia sinodile. PraostkoniBasiiiod
tommh koinra aastas Ja see haarab eesti^M^ usu kogu­dusi
Floridast kuni Buffaloiij New Yorgist kuii Kaliffor-
Sinodist võttis osa ka meie logu-peetud
peapiiskop Kž Veem koos
assessor V. Mänd'iga Stokholmist.
Vaimulike loengute üle hingas Ju­malat
sellises eesti ImMkogudlü-
. ses, mis (Oii ütneile südamdäheda-
Järgnes peapiiskop -K. Veemi
maia õnnistus, sest need haarasid bmapoolne suusõnaline kinnitus
usuelu tähtsamaid teemiasid, nagu: Lounä-Florida Pauluse kogudusele,
amiulaua talitus, kristlaste osadus mriida ta esitab konsistooriumile kir­ja
nstikaridmise vaimulik • tähendus jälžkuks kinnitamiseks;
nelja evangeeliumi valgusel. Liigutav oli sündmus, kus Lake-
Praost Rudolf Reinaru on jõud- woodi Püha Vaimu kirikus seisa-rnas
oma elu kolmveerand sajandi vad paljude eesti koguduste esinda-juubelile.
Teda armastatakse mitte jäte ja kirikuliste ees praost Rudolf
üksi LakewöödiSp vaid ka kogu ees- Reinaru^ peapiiskop Konrad Veem
ti kiriku poolt. ja õpetaja Helmut Rüdmik,^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
YalimiEStdl : valiti R. Mespani Nad OEI ssnitanud. kristllBkus W"
iiuesti tagasi järgmiseks vifeScs onastuses üicsteisele k Immaia
aastaks praostkonna ja insmeste ees.
Valimine oli ühel häälel, müle üle Peale ametlikke koosolekuid olid
avaldati erilist rõõmu. peapiiskop/assessorid ja õpetajad
r© insenirifirma teenistuses töös- Kinnitamisele pandi praost R/ koos omavahelistel vaimulikd^
tuslike projektide juhatajana ja as- Reinaru poolt järgmine ettepanek: koosviibimistel, mis toimusid palve
Kõikidele iesti ajalehtede luge- partnerina. Tema 25-aastast „Aasta tagasi EELK USA esimesse ja kristliku osaduse tunnetuses, kus
jatele Kanadas on tuntud Hans P^"^^^ Hatch and Associates Engi- praostkonda vastu võetud Lõuna- kinnitati eesti kiriku üksmeelt ja
Lupp'i nimi Samuti teavad teda Project Management Florida Pauluse kogudus jäädavalt ühtekuuluvust,
eestlased vabas Läänes Torontos ^^^^^^ttele märgiti hiljuti piduliku kinnitada praostkonda kuuluvaks Pühapäevasel jumalateenistusel
tuntakse Hans Lupp'i, kui aktiivset ^oosviibimise raames kus talle koguduseks.; Kõik kohal olevad teenisid peapiiskop K. Veem,
ja eeskujulikku eestlast Viiks nika ^i^gi^i^^^^^-niansetmoobid ja kuld koguduse õpetajad |a koguduste praost R. Remaru ja õpetaja Hel­le
kõikide organisatsioonide loet- ^f®^^^^ suurema rahalise hü- esindajad hääletasid kinnitamise mut Rüdmik.
MliiBstas prof. .dr. A. Võõbus
JCristuse ülestõusmise väe teemal,
tiijies esile leesuse üteiiise: „Eiai-huoIgiB
teile!" •
Jumalateenistus lõppes õnnistussõ-poolt.
eesti kirikus on
Hans Lupp Hatch & Associates vastuvõtul, kus avaldati
talle tunnustust tema 25-aastase tööpanuse eest.
elu, kus Hans Lupp on olnud esi- ^^^?^?^^* , ., . . . . , . , , , . ,
mees või juhatuseliige. , ^"'S ta jouab neü paey.1 65-nda Järgnesid as,aUkud ,a kristlikke
Kaugelenägeliku pilguga, suure f.!üf f " J"."" ^ põhitõdesid kaitsvad sõnavõtud
kohusetrtodusega, praktilise väis- f^^^^^^a notiandvates ülesanne- mitme kogudi.se esindaja ,a esime-tuga
juhib H. Lupp Juba kauemat l^,?"?. . .1. , " ^ ' ' 'Ä
aega meie kooUkomiteed. Võimatu tunnustatud lugupeetav EELK põhimäärustes on kordu- nadega peapiiskopi
on arvestida neid tunde, mis ta on Jl**'^ f '"'^ ^^^^
pühendanud Toronto eesti ^ koolide
hüvanguks^ neile majandusliku sta^
biUsuse saavutamiseks.
Praktilise-hoolitse va vaistuga on
Hans Lupp tegutsenud Eesti Siht­kapital
Kanadas esimehena alates
1974. aastast. Oma aruandlusis on
H. L. äärmiselt täpne, loogiliselt
selge, kasutades mitmepoolset
kontrolli. Hans Lupp'is leidub os­kust
ja annet argiülesannete lahen­damisel,
ika suuremate sündmuste
organiseerimisel.
Korp! Franternitas Esticas, kuhu R A H V A V A B A K I R I K.
kuulub vilistlasena.
Viis aastat tagasi, kui Hans Lupp
jõudis „senaatori ikka", kuueküm-ne-
aastaseks, vääristati teda Kana­da
Eestlaste Teenetemärgiga eest:
iusele ja Eesti vabadusvõitlusele
osutatud teenete eest.
Hans Lupp on sündinud 25. juulU
192L a. Seega on päikeseküllusli-kus
juulis sündinu nüüd kuueküm-neviieaastane
seenior.
Pingelist koosolekuil ja tööüies-tugev
ja Kristuses kindlal alusel!
SeBleE itõeD võttes sõna meae Bugau- Seda kogesid eestlased, kes rohke-peetud
prof. dr. Arthur Võõbus', arvuliselt võtsid osa Lakewoodis si-te
jõuliselt rõhutas eestlaste nodist.
üle ootuste ja lootuste hästiõn- hl Tiina Petersoni klaverisaatel,
andeis olemist, kodust eemalviibi- nestunud peoks oli Leicesteri Eesti Pärast aktust, mülele lõppsõna üt-
Kui kõikumatu patriooti, Eesti mist teab, talub ja mõistab H. Lup- Segakoori ja rahvatantsijate ke- les LES abiesinaine Helga Heinas-vabaduse
ja rahvusliku sõltumatu- pisharmantne ja südamlik abikäa-vadpidu aprilli lõpus. Arvukate ük- tu järgnes mag. Salme Pruudeni
se põhimõtte eest kindlat võitlejat, gjjg sikesinejatele üsaks laulis koor mi- austamine tema 80. sünnipäeva
valivad eestlased teda pidevalt Austatud, armas Hans! Sa oled tu laulu eesti Vanast koorireper- puhul.
Eestlaste Kesknõukogusse Kana- pälvinud oma võimete, mõtete ja tuaarist, mis näisid kõigile meeldi- Juubilari õnnitlesid praost dr. J.
das, alates 1954. aastast. tegude ühtsusega, truudusega oma vat. Rahvatantsijate esinemine Taul ja usuteaduse magister Sal-
Mõned inimesed väsivad ühis- rahvusele AUTOEITEEDI ja PO- Malle Toome juhtimisel kulges su- me Aareandi. Inglismaa Eestlaste
kondlikes ülesannetes. Kuid lugu- FULAAESUSE. Hindame Su tege- juvalt ja rõõmustas kõiki. Nü laul- ühingu esimees H. Heinastu tea-pidamisväärne
on inimene, kellele vust, ettevõtmisi, saavutusi. Soovi- jaile kui ka tantsijaile oli tulnud tas, et Salme Pruuden on valitud
meeldib ühiskondlik tegevus, kes me Sulle jõudu ning indu eelole- lisajõudu väljaspoolt. lEÜ auliikmeks, andes üle vastava
teeb r seda tasuta, reeglipäraselt väiks aastSiiks kindlalt sama rada
oma sisemisest kutsumisest. Sel- edasi astuda! Olgu Taevane Isa
line lugupidamisväärne eestlane Sulle ja Su perele jätkuvalt armu-on
Hans Lupp. Ta töö meie ühis- line!
konnas on olnud edukas, sest ta on
olnud õige inimene ülesannetes^
mida ta enda õlgadele on võtnud.
Kutsealaliselt on Hans Lupp. suia-
Sinu 'sõbrad EKN-ust; Toronto
Eesti Koolide perest ja Eesti
Sihtkapitalist Kanadas.
REAL ESTATE SERVICES LTD., BROKEE
325 MOORE AVENUE,- TORONTO
tel. kontoris 424-49(J<0)
kodus 751-1296
auaardessi. /A. Ojasoo andis üle
auaadressi Londoni Eesti Maja
^ poolt. Järgnes veel terve rida ter-
Eesti Apostliku õigeusu Kiriku vitusi organisatsioonidelt ja üksik-
Inglismaa koguduse suursündmus isikuilt
— aasta ainukene jumalateenistus
— toimus pühapäeval, 20. aprillii
E, V. Saatkonna hoones. Preestri- Bradfordi Eesti Kodus korralda­ta
kogudust oli seekord tulnud kü- tud emadepäeva aktusele oli kogu-lastama
ülempreester Nikolai nenud üle ootuste rohkesti külalisi.
Suursööt koos abikaasa Hildaga Aktuse avas vaimülücu kõnega õpe-
Rootsist. Kirikuliste hulgas oli ka taja abiline Ernst Luuk, millele
koguduse liikmeid väljaspool Lon- järgnevalt esitas segakoor „Kung-donit.
Pärast jumalateenistust oli ja'* Ernst Luugi juhtimisel kaks
seltskondlik koosviibimine, mille ig^iu, ^esti Kodu esimees Endel
jooksul preester Suursööt andis pi- Raatma tervitas kõiki emasid, kel-kemat
informatsiooni teiste kogu- IQIQ j^innitati rinda lüled. Aktuse-duste
tööst lootsis ja mujal.
JÄBÄ EiSTLÄSr ~ muküm f@
11. mai
suutis Londoni Eesti Maja vaevalt
mahutada järjekordsele emadepäe­va
aktusele tulntjd kaasmaalasi."
Aktuse ja mitmekesise einelaua
korraldajad olid nagu ikka Londoni
Eesti Seltsi juhatuseliikmed. Aktu°
se avas praost J. Taul. Deklamee­rijatena
esinesid Linda Lembra ja
Jufhani ning Karin Eistrat. Aktuse
muusikalise osa eest hoolitses Lon-kõnelejaks
oli nooremasse generat­siooni
kuuluv Juta Edgar, mülele
järgnes traditsiooniline ühislaul
„Ema süda*^ Aktusele järgnes is­tumine
kohvilauas.
KATUSETOOD
mued ja parandamfiiKSo
Soome ehitajad
VeliSalniiBi@E49243Sl
Metro licence 2422
Andres Tork
24. juulU 1986 tähistas Toronto
EELK Peetri koguduse esimees
Andres Tork oma, 60. juubelit. Sün­dinud
Tartus tuntud pedagoogi dr.
Juhan Torgi ja Marie Helene, sün­dinud
Kabm, noorema pojana õppis
Andres Tartu Poeglaste Gümhaa-siumis>
lõpetades 1944. Mobilisat­sioonist
pääses tervislikel põhjusil.
Sadamasse hüinemise tõttu pääses
perekond Tork ka saatusest, mida
ees ootas teisi põgenikke laeva
„Moero** hukkumiseL
Saksamaale Jõudes asus töökas
ja edasipüüdlik noormees kohe töö-normi
täitma, et pääseda nii pea
kui võimalik Darmstadt*! Ülikooli.
Olekski lõpetanud inseneriteadus­konna,
kui Üus-Meremaale edasi-siirdumise
võimalus ei oleks neile
avanenud tänu ühele juudisoost
kooliõpetajale, kes garanteeris nei­le
korterit. Ka uues asukohamaas
tegi Andres kohe ära nõuetava
tööperioodi. Lõpetas Christchurch'i
Ülikooli 1950. a. tsiviilinseneri kraa­diga.
Töötas valitsuse juures jõu­jaamade
ja jõepaisude projekteeri­misel.
1955. detsembris abiellus
Inge Silmiga. Neile sündis neli last,
Viive, Hillar, Lembit ja Aarne.
Aucklandis elades oli Andres ak­tiivne
kohalikus Balti Klubis ja
luteri koguduses. Kuid Uus-Mere-maal
oli eestlaste arv äärmiselt
väike ning väljavaated laste eest­lasteks
kasvatamiseks halvad. And­res
ja Inge otsustasid jällegi üm­ber
asuda, seekord Torontosse.
1965 astusid nad laevale, mis tõi
neid läbi Vaikse ookeaani ja Pana­ma
kanali kaudu Põhja-Ameerikas-se.
Lapsed olid' soovinud vahepea­tusel
Tahiitis sinna troopilisse pa­radiisi
jääda, kus igal lapsel mitu
koera, kuid inseneri sumale ei js-tunud
hästi primitiivsed sanitaar-,
ja kanalisatsiooniolud. j
Torontos jõi juubilar koos pere­konnaga
kohe agaralt kaasa eesti
tegevusega. Andres oli esimeseks
meessoost õpetajaks J^eetri kogu­duse
pühapäevakoolis, siis oli lee-rieelsete
noorterühma juhataja.
Varsti valiti ta koguduse nõukogus-se,
siis juhatusse ning 1980. a. on
ta olnud koguduse esimees. Tema
siiras kristlik usk ja tugev töövõi­me
on teda kandnud läbi raskeid
momente ning koguduse juhtimine
on ohiud edukas. Eraelus on ta
üheks äbipresidendiks konsulteeri-mis-
inseneri firmas Morrison
Hershfield Ltd., olles end täienda­nud
Toronto ülikooli magistrikraa­diga,
mille saavutas 1970. a. väite­kirjaga
„Analysis of Elastic Cab-le
Nets by Iterative Displace-ments".
Aega on juubilar l^idnyd
ka koorilauluks, korvpalli ja võrk­palli
mänguks ja murdmaiasuusa-tamiseks.
Akadeemiliselt kuulub
Eesti Üliõpüaste Seltsi.
Armas Andres, sinu mitmed
sõbrad soovivad sulle veel palju­deks
aastateks tervist, jõudu Ja
Issanda õnnistust!