1986-07-25-08 |
Previous | 8 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
( •
VABA EESTLANE reedel, 25. juulil 1986 — Friday, July-25,-
Nr.
Runge tegi loenguleniiiiii
jä ©ma silrai. Ene Runge ja;
(Olin kutsutud Vancouverišse
loengut pidama.Kutsujaks i,EEST!
KULTUURI ÜHING KANADAS".
Loen^ toimus 6. juunil.
Astusin Torontos lennukisse 4.
Juuni hommikul. Lennuk pöördub
aga tõusuteelt tagasi,- midagi on
viga instrumentidega. Tõuseme õhku
tund aega hiljem, kell 9.55. On
ilus selge hommik ja linnale hea
vaade, varsti lendame üle metsade,
põldude ja väiksemate asulate.
Alles õhust näed, kui korrapäraselt
meie Kanada on ruutudeks ja
ribadeks jaotatud. Autoaknast nähtud
„lõpmatud" metsad ei olegi nii
lõpmatud. Ja kui palju on Kanadas
järvi! Idapoolsed põllud on
ruutudes, preeriates muutuvad
need pikkadeks ribadeks. Kaljumägede
tippudel valendab lumi, aga
näeb ka jääga kaetud uinuvaid järvi,
mille suurust ei oska 32.000 jala
kõrgusest otsustada.
Lõpuks hakkab aknasse oma
päikselise hallusega valendama
Vaikne ookean. Läheneme Vancou-veri
läänelinnaosas asuvale lennuväljale.
Kuigi lahkusime Torontost tund
aega hiljem, jõuame varem kohale
kui ette nähtud. Mulle on vastu
tulnud Krista Tanner, mu nädalane
võõrustaja. Krista on lennujaamas
juhuslikult varem, sest ta on
ära saatmas oma abikaasa Tease
õde ja õemeest New Yorki. Krista
ja Teas on kunagised Toronto gaid-ja
skautjuhid. Saadame siis teised
ära ja hakkame sõitma Tannerite
koju, mis on kaugel põhja Van-couveris.
Nende majast edasi on
kaljumäe Ijalal veel kümme maja,
siis algab mägi ja suur mets, kus
sügisel olevat ilusaid seeni;
Meil on palju mu võõrustajatega
kõneldf, kuid kasutan juhust ka
oma paijudeje tuttavatele Vancou-veris
helistamiseks. Järgmisel päeval,
neljapäeval, jõuab Seattlest
USA.st kohale sealse Eestlaste Pä-randusklubi
juhtaja Taimi Ene
Mpks, kellele olen kaasa võtnud
hulga diapositiive kopeerimiseks.
Meil on palju kõnelda rahvakunsti
äialt, edasiviimisest, vanade oskuste
õppimise vajalikkusest ja rahvakunsti
talletamisest.
Reede hommikul tuleb ta mulle
järele ja viib mind kokku paijude
rahvakunsti harrastajatega. Seal on
kuldsetb kätega Olga Vesik. Oh
seda iluija rikkust, mis. ta mulle
korvidest, kastidest ja kappidest
esile tõstab igas tehnikas ja töötluses.
Isegi rukkileib ja kolmepäe-valeib
omatehtuna laual, süldist ja
muust kõnelemata. Panen Olgale
väga südamele oma oskusi ja tarkusi
edasi õpetada, enne, kui nagu
ikka, hilja on.
Kohtun noore Ellen Kirs Well-bourn|
e'ga ja ta emaga. Ema on
samuti paljude oskustega. Noor Ellen,
kolmekümne ringis, on sõitnud
mind kohtama Victoria saarelt. Ta
ott hakanud Helmi Kurrik'u EESTI
RAHVARÕIVAID .inglise keeles
raalile panema. Samal ajal on
ta alustanud ka rahvarõiva seeli-
Icute kudumise õppega, kaasas ilusaid
proove. Mul on tuline heameel
ejfc on olemas nii toredat-järelkasvu,
loodan sama ka Torontost.
' Samal õhtul kel 7.30 on mul loeng
E?LK Peetri koguduse saalis. Mulle
öeldi, et harilikult on kuulajaid
60-^70 ringis. Keegi iitles mulle hil-jent,
et sellel õhtul oli kuulajaid
ehk üle 120-e. Mu teemaks on:
EESTI KUNST. Sisuks - mis on
eesti rahvakunst? Kas on olemas
eesti oma stiili?
Loengu lõpul kingin Fraseri ülikoolile
H, Kurrik'u raamatu EES^
Tl RAHVARÕIVAD, mille dr. Juta
ffalavakiiE sti;tiinnustefiBBin asjatundja Ja hingestaja
iss e. Igal Vancouveri külastajal on oma
omai mnljeM Vaba Eesflase lugejatega.
Ene Runge •
Mul on kaasas 140 diapositiivi,
läbilõige eestlaste rahvakunstist,
nii naiste kui meeste töödest, milles
lõpmata palju ilu, omapära ja
kindlasti ka eesti stiili. Pärast
loengut on rohkesti küsimusi ja
vastuseid. All saalis on perenaised
katnud toreda kohvilaua.
Krista Tanner, mu hea võõrustaja,
kutsub esmaspäeval oma kaunisse
kodusse kõiki neid, kes soovivad
minuga mõne küsimuse üle
kõneleda, samuti kõiki mu vanu ja
uusi sõpru.
Laupäeva hommikul sõidan De-rochesse,
mis on 62 miili Vancou-veri^
t väljas. Mu algkooli koolivenna
abikaasa õie on mulle oma väi-mehga
järeletulnud. Olen seal ka
pühapäeva. Ka Õie on suurte käsitööoskustega
inimene. Mu koolivend
Ool on haiglas kurja haigusega
ja ootab mind kannatamatult;
Kohtudes on mõlemal silmad niisked.
Käime üheskoos veel lapsepõl-ve-
teid. Ool on mind väga oodanud.
Viin talle sini-must-valge küünla.
Oolikene kustus järgmisel esmaspäeval.
Mu küünal põles ta sarga
juures.
Esmaspäeval lubab Krista mulle
500-doilarilise linnatuuri teha ja
teebki. Sõidame läbi Vancouveri
ajaloolise Gastowni, kus tänavanur^
gal töötab tore aurujõul käiv kell.
Sõidame läbi ,,punase laterna*'
piirkonna, läbi kahe hiinlaste linnaosa
: üks turistidele, teine igapäevastele
hiinlastele, sõidame mööda
eestlaste ehitatud pilvelõhkujatest,
läbi rikaste linnaosade, üle sildade,
merelahtede ja mägede. Imeilusaid
elamuid, igaüks erinev,
mida tingib kaljune maapind, ehitusmaterjaliks
palju ilusat, sooja-ilmelist
seedrit. Granville saarel
sööme lõunat. Seal on kunstnikud
leidnud omale töökohad, galeriid,
tantsijad stuudiod, samas ka teatrid.
Ilusas Stanley pargis jalutame
suurte seedrite ja paabulindude vahel
Linnud küll ilusad, kuid hääled
koledad. Ma ei ole kusagil näinud
nii suuri ja jämedaid seedreid.
Akvaarium on avaral alal, rohkesti
igasuguseid kalu ja muid.^mereelu-kaid.
Kõrvutan' seda Barcelonas
Hispaanias nähtud akvaariumiga.
Vaalad näivad minule nagu plastikust,
eriti albiino-vaal. Meresaar-mastel
pojad risti üle kõhu.
Aasadel valendamas ja rposata-mas
maarjalilied (bellis perennis),
mis meil olid aialilled, aga seal olevat
nuhtluseks nagu siin võililled.
et õied lendavad, üle .Lõviväravä
(Lion's Gate) sõidame linna tagasi.
Külastan ka Meeli Ann Tanne-rit,
Hendrik Tanneri, Kotkajärve
asutaja leske ja „Rajaleidjate"
lipkonna auvanemat, kes oma vanaduspäevi
mööda saadab ilusas
hoolduskodus, kus igal oma pri-vaatruum.
Viin ka temale lipkonna
nimel sini-must-valge küünla. Õhtul
on Krista ja Tease kodu minu külalisi
täis. Suupisteid, kohvi, veini.
Arutame ka tuleval aastal Vancou-veris
asetleidva Lääneranniku Eesti
Päevade näituste küsimusi. Olen
reedese ja esmaspäevase päevaga
näinud palju vanu gaidsõsaraid,
skaudivendi ja teisi sinnaasunud
torontolasi, kõnelemata uutest tuttavates.
Laine Loo ja Heino, Linda
Valter-Aug; Imbi Tanner-Harding,
Edda Andresson-Davis, Liis Köll-
Klaar, Leo ja Erika AUased, kellega
olime Saksamaal Oldenburgis
noortetööl, nüüd Brasiiliast lastel
Vancouveris külas. MilvPuuseppa
ema Mariga, Valve kauli, Juta
Kitchingut, Erli Lepikut ja palju
teisi, kes mäletab kõiki nimesid.
Teisipäev on ainus päev Expole
tõttamiseks. Alustan hommikul
maa peal, vee peal ja kui jõuan
Kanada värava juurde, siis õhus
kuni jõuan sinna kus on Ontario
paviljon. Seisan 2 tundi sabas, enne
kui sisse saan. Müstiline, fijm
väga üus ja meie võimlejad ka filmis.
Sabad ka teiste paviljonide
juures. Päevaga ei jõua pooltki läbi
käia. Pererahvas on juba muretsenud
mu kauase viibimise pärast.
Peale õhtusööki tahetakse
mind viia M.. Stanley mäe otsa,
1000 meetrit üle merepinna. Vaata^
me sellest kõrgusest linnale, lähtele,
ookeanile. Mäeotsa jaheduses
tervitavad mind parvena mustad
kärbsed, meenutamas Kotkajärvet.
Kesknädala hommikul valmistun
lennuväljale minemiseks. Lennuk
lahkub kell 12.30. Ilm on lõpmatult
päikeseline. Tänuga jätan Krista,
Tease, Kaili ja Ivo nägemiseni.
Lennuki õhku tõusties jätan hüvasti
imeilusa Vancouveriga ja Briti-
Kolumbiaga. õitsevate rododendronite,
rooside ja kont-puudega.
Teede ääres ja aasadel õilmitsevate
lupiinide, columbiinide ja fox-glovedega,
mis seal on metsalilled,
/kuid minu aias sugugi kasvada ei
taha. Kaasa toon oma koolivenna
aiast meie kodumaa aasadel kasvanud
kerakellukese ja tõrvalille
taimed, ning alpi-enziani. Nüüd
kasvavad nad minu aias. Torontole
lähenedes teatab piloot, et Torontos
sajab vihma, ning lennuki
maandudes varjab vaadet hall ja
külm vihmaloor. Nii sõidan oma
kaasaga läbi halli vihma kodu poole,
meeles kaunid muljed ja päike
Suitsef'€imiaie teeb
hiinlcised itiehelikyks
PEKING Mõned hiina mehed
ütlevad, et suitsetamine aitab
neid mõtelda. Teised ütlevad, et
sellega nad tunnevad, et nad on
,,tõelised" mehed. Paljud usuvad,
et sellega nende äri läheb paremini.
Suitsetamine on üha populaarsemaks
saamas Hiinas kui mehelik
komme. Seal arvestatakse 300 miljoni
regulaarse suitsetajaga. Suitse-tamise-
vastane kampaania on nõrk
ja juhuslik. Arstid on hirmutanud
inimesi, kuid suitsetajad arvavad,
et see asi pole tõsine. Hiina on ka
suurim
Xitf U
lOWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS
Aadraw AIUJADE B U I L I ^ ^
Sissekftik: 74 Victona St. (1. tän. Yonge^t idapool ja 1 tfin.
Queeo*ist 15tmspool) Postiaadress: 137 Yoage St/nShoppiiig
M
lo rStflnB lõng^^^^^ Knm» ja paljad mnid.
SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSI-TÖÖKS
MUSTRIGA. Tasma õpetamine Ja n5uamie. Külastage
meid. Soodsad hinnad.
Avatudt esmasp.---^dem 9.30--6, lau^
7 lUVERyiEW GARDENS, TORONTO
TEL.76M535
ILE jn HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JÄRGI
RATAS OPTICAL
m DANFORTH AVENUE
TORONTO, ONTAMO M4K I M
4165-6251
TlUdame ^psdt Igat iiild p r i ^ mt „€ataracf* tüöpL
SoM Tallk lasteraame, spordi kaitsep Ja parimas kvaliteedb
jiikesepiüle.
Ra!Uiüd peamiselt Euroopa^ alates^
Hfa 10%
&a kodumaiseid retsepte ja soovikorraS saadame Ura.
tees murunjB, ja
JABA^BmANE" m valvel
Mmtloskenn® üldhuvide eesff
i9SSe8»lintllt8it8!HI!lSHit{t89ni!81»88HU6nilinUU99i»li09^
w •
Ordineeritavate vaimulikel
rikus. Vasakujjt prof. dr.
sepp, praost R. Reinaru
nistavad käed ordineerita^
kõrval teine ordineeritav
Laupäeval, 12. juunil
sejate ja Jahimec^ste Kl!
võistluse Siiticoe järvel,
luubeii rändkarikale ja ii
raldati Royal Beachi ja
alal.:' • :,.
Kogunemisekohl oli määri]
Royal Beäch Rd. ja Hõbeda
vahelisel maantee veerel, kuna
tide sisselaskmise kohaks oli
ratud Virginia Beachis hiljuti
minud, indiaanlastele kuul|
maa-alal paatide vettelaski
koht ja Sibbald Point Prov|
pargist; samast sai sealt sõüdei
rentida, mida mitmed ka t(
Võistlus algas kell 8 hommiku|
Olgugi, et hommikul Toroi
väljasõidu ajal sadas tugevalt
ma ja oli võrdlemisi tugev tuil
kohutanud see kirglikke kalasj
lasi ning võist 1 usele oli kogum
21 klubi liiget.
Mõned neist jõudsid püügik|
Ic iile tunni aja hilinemisega.
vastu tuult ja tugevaid lainel
olnud sõudmine kerge.
Beach'i ja indiaanlaste saarev;
Jiel ycealal ei. olnud nii tuge
laineid; kuid siiski nii, et oleks|
nud merehaigeks jääda.
Kalapüügiga oli asi nii, et
kärnist oli päris palju, kuid
tõsist võtmist ei olnud. Õnneti
oli ka see, et paljud suurema<
bclesid landi otsast lahti enne
välja tõmbamist.
Peale kella ühte kogunesid
icjad Hõbeda talu õuelcv kus
rolliti ja kaaluti saak. Selguj
kõige rohkem kalu oli püü
endine Royal Beachi elanik k
kalasportlane E. Lood. Tcm|
oma kotti kogunud tervelt
MUSTA LINDI PÄ|
23. august 1986.
NÄITAME, ET Ml
EI OLE UNUSTAI
MEIE ikESTATUI
KAASMAALASI.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 25, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-07-25 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860725 |
Description
| Title | 1986-07-25-08 |
| OCR text | ( • VABA EESTLANE reedel, 25. juulil 1986 — Friday, July-25,- Nr. Runge tegi loenguleniiiiii jä ©ma silrai. Ene Runge ja; (Olin kutsutud Vancouverišse loengut pidama.Kutsujaks i,EEST! KULTUURI ÜHING KANADAS". Loen^ toimus 6. juunil. Astusin Torontos lennukisse 4. Juuni hommikul. Lennuk pöördub aga tõusuteelt tagasi,- midagi on viga instrumentidega. Tõuseme õhku tund aega hiljem, kell 9.55. On ilus selge hommik ja linnale hea vaade, varsti lendame üle metsade, põldude ja väiksemate asulate. Alles õhust näed, kui korrapäraselt meie Kanada on ruutudeks ja ribadeks jaotatud. Autoaknast nähtud „lõpmatud" metsad ei olegi nii lõpmatud. Ja kui palju on Kanadas järvi! Idapoolsed põllud on ruutudes, preeriates muutuvad need pikkadeks ribadeks. Kaljumägede tippudel valendab lumi, aga näeb ka jääga kaetud uinuvaid järvi, mille suurust ei oska 32.000 jala kõrgusest otsustada. Lõpuks hakkab aknasse oma päikselise hallusega valendama Vaikne ookean. Läheneme Vancou-veri läänelinnaosas asuvale lennuväljale. Kuigi lahkusime Torontost tund aega hiljem, jõuame varem kohale kui ette nähtud. Mulle on vastu tulnud Krista Tanner, mu nädalane võõrustaja. Krista on lennujaamas juhuslikult varem, sest ta on ära saatmas oma abikaasa Tease õde ja õemeest New Yorki. Krista ja Teas on kunagised Toronto gaid-ja skautjuhid. Saadame siis teised ära ja hakkame sõitma Tannerite koju, mis on kaugel põhja Van-couveris. Nende majast edasi on kaljumäe Ijalal veel kümme maja, siis algab mägi ja suur mets, kus sügisel olevat ilusaid seeni; Meil on palju mu võõrustajatega kõneldf, kuid kasutan juhust ka oma paijudeje tuttavatele Vancou-veris helistamiseks. Järgmisel päeval, neljapäeval, jõuab Seattlest USA.st kohale sealse Eestlaste Pä-randusklubi juhtaja Taimi Ene Mpks, kellele olen kaasa võtnud hulga diapositiive kopeerimiseks. Meil on palju kõnelda rahvakunsti äialt, edasiviimisest, vanade oskuste õppimise vajalikkusest ja rahvakunsti talletamisest. Reede hommikul tuleb ta mulle järele ja viib mind kokku paijude rahvakunsti harrastajatega. Seal on kuldsetb kätega Olga Vesik. Oh seda iluija rikkust, mis. ta mulle korvidest, kastidest ja kappidest esile tõstab igas tehnikas ja töötluses. Isegi rukkileib ja kolmepäe-valeib omatehtuna laual, süldist ja muust kõnelemata. Panen Olgale väga südamele oma oskusi ja tarkusi edasi õpetada, enne, kui nagu ikka, hilja on. Kohtun noore Ellen Kirs Well-bourn| e'ga ja ta emaga. Ema on samuti paljude oskustega. Noor Ellen, kolmekümne ringis, on sõitnud mind kohtama Victoria saarelt. Ta ott hakanud Helmi Kurrik'u EESTI RAHVARÕIVAID .inglise keeles raalile panema. Samal ajal on ta alustanud ka rahvarõiva seeli- Icute kudumise õppega, kaasas ilusaid proove. Mul on tuline heameel ejfc on olemas nii toredat-järelkasvu, loodan sama ka Torontost. ' Samal õhtul kel 7.30 on mul loeng E?LK Peetri koguduse saalis. Mulle öeldi, et harilikult on kuulajaid 60-^70 ringis. Keegi iitles mulle hil-jent, et sellel õhtul oli kuulajaid ehk üle 120-e. Mu teemaks on: EESTI KUNST. Sisuks - mis on eesti rahvakunst? Kas on olemas eesti oma stiili? Loengu lõpul kingin Fraseri ülikoolile H, Kurrik'u raamatu EES^ Tl RAHVARÕIVAD, mille dr. Juta ffalavakiiE sti;tiinnustefiBBin asjatundja Ja hingestaja iss e. Igal Vancouveri külastajal on oma omai mnljeM Vaba Eesflase lugejatega. Ene Runge • Mul on kaasas 140 diapositiivi, läbilõige eestlaste rahvakunstist, nii naiste kui meeste töödest, milles lõpmata palju ilu, omapära ja kindlasti ka eesti stiili. Pärast loengut on rohkesti küsimusi ja vastuseid. All saalis on perenaised katnud toreda kohvilaua. Krista Tanner, mu hea võõrustaja, kutsub esmaspäeval oma kaunisse kodusse kõiki neid, kes soovivad minuga mõne küsimuse üle kõneleda, samuti kõiki mu vanu ja uusi sõpru. Laupäeva hommikul sõidan De-rochesse, mis on 62 miili Vancou-veri^ t väljas. Mu algkooli koolivenna abikaasa õie on mulle oma väi-mehga järeletulnud. Olen seal ka pühapäeva. Ka Õie on suurte käsitööoskustega inimene. Mu koolivend Ool on haiglas kurja haigusega ja ootab mind kannatamatult; Kohtudes on mõlemal silmad niisked. Käime üheskoos veel lapsepõl-ve- teid. Ool on mind väga oodanud. Viin talle sini-must-valge küünla. Oolikene kustus järgmisel esmaspäeval. Mu küünal põles ta sarga juures. Esmaspäeval lubab Krista mulle 500-doilarilise linnatuuri teha ja teebki. Sõidame läbi Vancouveri ajaloolise Gastowni, kus tänavanur^ gal töötab tore aurujõul käiv kell. Sõidame läbi ,,punase laterna*' piirkonna, läbi kahe hiinlaste linnaosa : üks turistidele, teine igapäevastele hiinlastele, sõidame mööda eestlaste ehitatud pilvelõhkujatest, läbi rikaste linnaosade, üle sildade, merelahtede ja mägede. Imeilusaid elamuid, igaüks erinev, mida tingib kaljune maapind, ehitusmaterjaliks palju ilusat, sooja-ilmelist seedrit. Granville saarel sööme lõunat. Seal on kunstnikud leidnud omale töökohad, galeriid, tantsijad stuudiod, samas ka teatrid. Ilusas Stanley pargis jalutame suurte seedrite ja paabulindude vahel Linnud küll ilusad, kuid hääled koledad. Ma ei ole kusagil näinud nii suuri ja jämedaid seedreid. Akvaarium on avaral alal, rohkesti igasuguseid kalu ja muid.^mereelu-kaid. Kõrvutan' seda Barcelonas Hispaanias nähtud akvaariumiga. Vaalad näivad minule nagu plastikust, eriti albiino-vaal. Meresaar-mastel pojad risti üle kõhu. Aasadel valendamas ja rposata-mas maarjalilied (bellis perennis), mis meil olid aialilled, aga seal olevat nuhtluseks nagu siin võililled. et õied lendavad, üle .Lõviväravä (Lion's Gate) sõidame linna tagasi. Külastan ka Meeli Ann Tanne-rit, Hendrik Tanneri, Kotkajärve asutaja leske ja „Rajaleidjate" lipkonna auvanemat, kes oma vanaduspäevi mööda saadab ilusas hoolduskodus, kus igal oma pri-vaatruum. Viin ka temale lipkonna nimel sini-must-valge küünla. Õhtul on Krista ja Tease kodu minu külalisi täis. Suupisteid, kohvi, veini. Arutame ka tuleval aastal Vancou-veris asetleidva Lääneranniku Eesti Päevade näituste küsimusi. Olen reedese ja esmaspäevase päevaga näinud palju vanu gaidsõsaraid, skaudivendi ja teisi sinnaasunud torontolasi, kõnelemata uutest tuttavates. Laine Loo ja Heino, Linda Valter-Aug; Imbi Tanner-Harding, Edda Andresson-Davis, Liis Köll- Klaar, Leo ja Erika AUased, kellega olime Saksamaal Oldenburgis noortetööl, nüüd Brasiiliast lastel Vancouveris külas. MilvPuuseppa ema Mariga, Valve kauli, Juta Kitchingut, Erli Lepikut ja palju teisi, kes mäletab kõiki nimesid. Teisipäev on ainus päev Expole tõttamiseks. Alustan hommikul maa peal, vee peal ja kui jõuan Kanada värava juurde, siis õhus kuni jõuan sinna kus on Ontario paviljon. Seisan 2 tundi sabas, enne kui sisse saan. Müstiline, fijm väga üus ja meie võimlejad ka filmis. Sabad ka teiste paviljonide juures. Päevaga ei jõua pooltki läbi käia. Pererahvas on juba muretsenud mu kauase viibimise pärast. Peale õhtusööki tahetakse mind viia M.. Stanley mäe otsa, 1000 meetrit üle merepinna. Vaata^ me sellest kõrgusest linnale, lähtele, ookeanile. Mäeotsa jaheduses tervitavad mind parvena mustad kärbsed, meenutamas Kotkajärvet. Kesknädala hommikul valmistun lennuväljale minemiseks. Lennuk lahkub kell 12.30. Ilm on lõpmatult päikeseline. Tänuga jätan Krista, Tease, Kaili ja Ivo nägemiseni. Lennuki õhku tõusties jätan hüvasti imeilusa Vancouveriga ja Briti- Kolumbiaga. õitsevate rododendronite, rooside ja kont-puudega. Teede ääres ja aasadel õilmitsevate lupiinide, columbiinide ja fox-glovedega, mis seal on metsalilled, /kuid minu aias sugugi kasvada ei taha. Kaasa toon oma koolivenna aiast meie kodumaa aasadel kasvanud kerakellukese ja tõrvalille taimed, ning alpi-enziani. Nüüd kasvavad nad minu aias. Torontole lähenedes teatab piloot, et Torontos sajab vihma, ning lennuki maandudes varjab vaadet hall ja külm vihmaloor. Nii sõidan oma kaasaga läbi halli vihma kodu poole, meeles kaunid muljed ja päike Suitsef'€imiaie teeb hiinlcised itiehelikyks PEKING Mõned hiina mehed ütlevad, et suitsetamine aitab neid mõtelda. Teised ütlevad, et sellega nad tunnevad, et nad on ,,tõelised" mehed. Paljud usuvad, et sellega nende äri läheb paremini. Suitsetamine on üha populaarsemaks saamas Hiinas kui mehelik komme. Seal arvestatakse 300 miljoni regulaarse suitsetajaga. Suitse-tamise- vastane kampaania on nõrk ja juhuslik. Arstid on hirmutanud inimesi, kuid suitsetajad arvavad, et see asi pole tõsine. Hiina on ka suurim Xitf U lOWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS Aadraw AIUJADE B U I L I ^ ^ Sissekftik: 74 Victona St. (1. tän. Yonge^t idapool ja 1 tfin. Queeo*ist 15tmspool) Postiaadress: 137 Yoage St/nShoppiiig M lo rStflnB lõng^^^^^ Knm» ja paljad mnid. SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSI-TÖÖKS MUSTRIGA. Tasma õpetamine Ja n5uamie. Külastage meid. Soodsad hinnad. Avatudt esmasp.---^dem 9.30--6, lau^ 7 lUVERyiEW GARDENS, TORONTO TEL.76M535 ILE jn HÄRRADELE ÕMBLEMINE TELLIMISTE JÄRGI RATAS OPTICAL m DANFORTH AVENUE TORONTO, ONTAMO M4K I M 4165-6251 TlUdame ^psdt Igat iiild p r i ^ mt „€ataracf* tüöpL SoM Tallk lasteraame, spordi kaitsep Ja parimas kvaliteedb jiikesepiüle. Ra!Uiüd peamiselt Euroopa^ alates^ Hfa 10% &a kodumaiseid retsepte ja soovikorraS saadame Ura. tees murunjB, ja JABA^BmANE" m valvel Mmtloskenn® üldhuvide eesff i9SSe8»lintllt8it8!HI!lSHit{t89ni!81»88HU6nilinUU99i»li09^ w • Ordineeritavate vaimulikel rikus. Vasakujjt prof. dr. sepp, praost R. Reinaru nistavad käed ordineerita^ kõrval teine ordineeritav Laupäeval, 12. juunil sejate ja Jahimec^ste Kl! võistluse Siiticoe järvel, luubeii rändkarikale ja ii raldati Royal Beachi ja alal.:' • :,. Kogunemisekohl oli määri] Royal Beäch Rd. ja Hõbeda vahelisel maantee veerel, kuna tide sisselaskmise kohaks oli ratud Virginia Beachis hiljuti minud, indiaanlastele kuul| maa-alal paatide vettelaski koht ja Sibbald Point Prov| pargist; samast sai sealt sõüdei rentida, mida mitmed ka t( Võistlus algas kell 8 hommiku| Olgugi, et hommikul Toroi väljasõidu ajal sadas tugevalt ma ja oli võrdlemisi tugev tuil kohutanud see kirglikke kalasj lasi ning võist 1 usele oli kogum 21 klubi liiget. Mõned neist jõudsid püügik| Ic iile tunni aja hilinemisega. vastu tuult ja tugevaid lainel olnud sõudmine kerge. Beach'i ja indiaanlaste saarev; Jiel ycealal ei. olnud nii tuge laineid; kuid siiski nii, et oleks| nud merehaigeks jääda. Kalapüügiga oli asi nii, et kärnist oli päris palju, kuid tõsist võtmist ei olnud. Õnneti oli ka see, et paljud suurema< bclesid landi otsast lahti enne välja tõmbamist. Peale kella ühte kogunesid icjad Hõbeda talu õuelcv kus rolliti ja kaaluti saak. Selguj kõige rohkem kalu oli püü endine Royal Beachi elanik k kalasportlane E. Lood. Tcm| oma kotti kogunud tervelt MUSTA LINDI PÄ| 23. august 1986. NÄITAME, ET Ml EI OLE UNUSTAI MEIE ikESTATUI KAASMAALASI. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-07-25-08
