Vaba eestlane , July 24, 1980

              m , peljapäeval, 24. juulil 1980 — Thursday, M y 24,-,1980 Nr. 56
vast
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, iSSTecumseth St. Torontos
.PEATOIMETAJA:-.Kari Arro^
TOIMETAJA: Hames Oja
: POSTIAADRESS;'P.O.-Box,70, Stn. C,;Toronto Oot ;M6J 3M7
TELEFONID: toetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutusi,
• ekspeditsiooa) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas^^ $^^^^^ $19-50 ja
veerandaastas $10.50, kirlpostiga aastas $56^—, poolaastas $30i0
ja veerandaastas $16^
TELLIMISHINNAD yäljaspool Kanadat: aastas $38.—, poolaas-tas
$21.— ja veeraiidaastas $11.—. Kiripostiga USA-s: aastas
$61.— poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.—
LENNUPOSTIGA ülemere-määdesse $72.—, poolaastas
50 c..-^ Üksiknumbri l o a d c . • ^
Published by Free Estonian Publisher Ltd., 135 T(
ToiÄo OntM6J2H2
VABADE EESTLASTE EMLEKAWJA
Kanadas räägitakse alati valimis­eelse
valmiskampaania kestel kob
kuhoiu vajadustest ja valitsuse
väljaminekute piiramisest. Kahjuks
peab konstateerima, et need luba­dused
jäävad atati õhku rippuma
ning raha antakse välja nii lahti­sel
käel, et see ei pane imestama .
mitte ainult Kanada maksumaks­jaid
vaid i^egi ka Ühendriikide v õ i ­musid
kuigi ka Washingtonis rää­gitakse
alati kokkuhoiu vajadusest
ja kritiseeritakse keskvalitsuse ker­get
kätt rahadega ümber käimi­sel..
Kujukaks näiteks Kanada libe­raalsest
rahade väljajagamise po­liitikast
on äsjane ministriabide
palkade tõstmine. Nü näiteks tõs­teti
kõige kõrgemas kategoorias
olevate riigiametnike s.t. ministri­abide
palka 85.700 dollarile aastas,
mis teeb välja 1648 dollarit nädalas.
Sellise palga saab näiteks Kanada
välismiiiistri abi Allan Gotlieb.
Samal ajal saab aga Ühendriiki­de
välisministri abi Warren M.
Christopher 60.662 dollarit palka
aastas. Olukorda ei päästa isegi
Kanada dollarite ümberarvestami­ne
Ühendrükidedolh-itesse Ja
« ^ B a «.«^x»™.-.. - - - _ välisministri abile antav eriline
Eestis püMtsetijudi/tati Moskva näpunäidete |är^ ^ /toetus —• Warren Christopheri
kuu esimestelpäevadelmitmesugiS-,,rahvaesindus". Selle -vale alla- ©Vaba maailma eestlaskond; satsioonide ja koguduste töö toeta- ® Rahvuskongress avaldab^ oma palgaümbrik jääb ikkagi kerge­te
kokkutiiekutega Ja simdusiikult krIipsutamiseks^^^^ kaudu mine jõukohase majandusliku ja murelikkust Vaba eesti kirjasõna j^^aks ja kõhnemaks kui Ottawa .
pidukuube tõmmatud üritustega Mos^^ et „vas- ülemaailmsel Eesti Rahvuskong- kaastöö pamišega. ümumise pärast. Tuleb teha jõu- Qotliebi palgasumma.
Eesti okupeerimise ja meie mgi tavalt rahva tahteM pohviidikn i^ht<?iKP <iänita^^^ pingutusi eesti raamatu ilmumise LoogUiselt ei ole see kuidagi põh­ja
rahva koloniseerimise 40; a a s t a . «V v^^^^ osa eesti rahvast. !^^fh^ ^^i^^" jendätud, et Kanada välisministri V
päeva; Pidustuste raamistikku tõm- seisu". SeMsed ajaloolised valed ' u " ....-r. , ffl^n-^ifi . i a v H H ^ eriti rõhku eesti ^bi saab rohkem palka kui tema
mati ka Tallhmas toimunud mdlaiJ^ on sMsM Mo raamatu viimisele noorte hulka, .j^etikaaslane^^ War^
lupidu, mis pühendati Eestis nõu- mentsdes ja läkitistes tavalised ülesandeks on .^idelda maa M ^ ^ ^ geograafdiselt kui Rahvusliku kirjastustegevuse kind. ^en M.Christopherü tuleb pidevalt
võimu kehtestamise jimbe- nähted, ja kogu maailm oskab 3^ rahva vabastamiseks Nõukogu- ka poliitüiselt.; ^ lustamiseks Rootsis moodustatud tegemist teha suurte ja raskete
Osa lippudest, mida kanti Eesti vabadusnõude demonstratsioonU Stokholmis Kungsträdsgardeniš, kus
1,'millega~pöörduti kõigi vabade rahvaste-poole toetuse,saamiseks. •
Foto: Vaba Eestlane
Me ja mis rahvuslike demonstrat;; nüüd õmneks ^^p^^^ ^JJlgs4.era^•<i^Li^^^ okupatsio ®-Vaba maailma eesüaste tahte Kirjandusfond reorganiseerida üle- ^^aaUmaprobleemidega ning ta
vahelistel nõupidamistel ja konve-sloonide
kartusel painutati tugeva öada.
sordüni alla, osutades sellele enne Samalaadsete valedega esines rni?:. rimine toimub igal asumismaal liks.
pidustusi ajakirjanduses Ja tdstes partel kesto ja okupeeritud @ Selleks meie võitleme kõmmu- esindusorganisatsiooni jä\ ülemaa- ^ Rahvuskongress rõhutab, et ees- rentsidel, kus talle langevad era-
Massimeediates võimalikul vähe Eesti ülemnõukogu ühisel koosöle- jiistijky yg^g imperialismi, eesti ilmses ulatuses Üleniaailmse Eesti ^ kultuurilooming kõikides faasi- vastutusrikkad iilesänded,
tähelepanu. Okupeeritud Eesti aja- kid partei esimees sekretär Kari j,ahvafüü^^^^ hävitamise, inimõi- Kesknõukogu kaudu; ^^^^ säiluma ja arenema "^^^^^^^^^^^^^^'^^^^^^
kirjanduses ilmunud artiklitest ja Vaino, kelle Ä e oli üldiselt g^ste rikkumise ja rahva majan- ^Trfülpmaailmne Eesti Rahvus- Eesti keel/ kirjandus, kujutav^^ maaüma käekäik. Meil
parteitegelaste sõnavõttudest .^^^
Järeldada, et ka olümpiaregati mme, nende ulistamme j a ajatoo kongress xrtsustaD, ^^meow^^^ tpgevus nin^ etnograafiline w ^otliebi tööpõUu kohta kuid kaht-tõmmatakse
täielikult punase pÄ^ "^"^^^^
paganda võrku lüng Eesü okupeevl9^ toimumid võltsitud gooriüselt tagasi ^"""^^.^^^
rimine tahetakse 'serveerida olüm- valimiste juures, Mmütades, et katsed higeda. eestlasi nõukogude Koos op Konverentsi ]argmi^ is- n^f^ ^ ^ ^ ^ ^ abi õlgadele paigutaüid töökoorma-piakmalistele
ja vällsajaMrjanto^^^^ tungüÄdnidisja seab to^^^
õnnistava ajaloolise suursündmu- daatide poolt^ olevat hääletanud ©vaba eestlaskond toetab moraal-^-^^^ Kanada ön nähtavasti
sena, mis on viinud seua, mis uu vimuu eeeessuti rraahuvvaa ka.uuii a55o0qJiO.wOu uinumimcaeiis,t, Ös<eCe<C t«ä-tStiaicejiapw rtiu» ggU aineliselt iakõigü ttemissttpeil ^/is. r ?f^ -A •• f -f f , iciiivubiitt.u«.s iaciumuiacis.ö j a c c a n unenariiKiaesi riKKam maa ja smi
Mitte just otse paradMsi,^silsvähe-^^^p^^^^ Inguvad rahad kergemalt ringi kui
mait paradiisi väravateni. vat „toorahva hidgav voit kodanluv okuDPeritud Fpstis ' selgitusega ^aiii riiKiue . uurimistöö ergutamist 3a lõunapool piiri. Siis ei pnmgl kii
Kui varemate üldhiukpidÄeöl 5^^^ toetamist, eriti imestada kui lihtsad postiametni-okpantide
aJaMrjandus oh pühen^taldrikule^^^^ Balti riikide ^seseisvu^e fcusiMse ^g^j^^^^^^^^^^^^^ palk peab
danud nendele sündmustele suurt niste, kes Juba 1917 ja 1918. aasta- €> Eesti Vabariigi jätkuv tunnus- käsitlemist konverentsil lopp- ühiskonnateaduste valdkonda. Sel- ulatuma vähemalt paarikümne tu-tähelepanu,
siis võis laulupeo eel- tel tahtsid Eestimaad kommunist- tamine vaba mai:Ima riikide poolt eesmärgiga saavut^da^ enesemaä- j^j^^ tuleb eestlaste asukohamaadel hande dollari piiridesse aastas;
setel päevadel otsida Nõukogude liku^^^V^ Ta tõs- ja Eesti Vabariigi diplomaatiliste ramise õigust Helsingi dekl^^ -
Eesti ajakirjandusest tikutulega tn- tis neid mehi esile kui suuri revo- ning konsulaaresinduste^ arhiive j a raamatiikogusid nende
formatsiooni laulupeo iiritustekoh-iutsioo kuid tal ne on oluliseks aluseks eesti rahva ^ Eesti ülemaailmne Rahvus- töös olulise eestiaiiielise materjali Kus korraldada järgmised Üle­ta.
Selle asemel kubisesid ajalehed ei sobinud loomulikult lisada, et vabadusvõitlusele- kongress 9. juulil 1980 Stokholmis kogumisel, säilitamisel, uurijatele maaümsed Eesti Päevad? See kü-lehekülgede
pikkustest artiklitest, suurem osa neist ^«®s^«st lõpeta- ^ protesteerib selle ^rastu, et Eesti kättesaadavaks tegemisel, publit- gj^ug j^g^Ms paratamatuU üles
mis kirjeldasid Moskva ja TaUimia^^s^^ etakommunistiiku Vene- j^iggi^g oiu^ne eUijõuline eest eelkooliealistele laste institutsioo- seerimisel ja informatsiooni vahen- gt^k^^
^laskond. Kasvav rõhk tuleb aseta:^idesaM^^^
da eesti keele säüitamisele ja ope- viiakse sisse kohustuslikus korras kiireloomuliseks eesmargiks tuleb, ggi^ kus järgmiste suurpidustuste
vahelisi vastastikuseid läkitusi maa tapakeldrites.
Eestis kommunistliku rügikorra Oma kõne lõpuosa pühendas K.
kehtestamise "^mistaMbeks mng Vaino pagulasee^^^^^ vene keele õpetamine. ' . seada kapitali kogumist,.mis vaja- as„j^j,toii/t^^^^
Eestimaa kommunistliku partei badusvõitluse kritiseerimisele i^^^^^ generatsioonidevahelist Aluseks NSVL haridusministee- lik eestiaineliste professuuride loo-keskkomitee
kokkutulekut partei mahategemisele, müleks on «ki- . .„.^; juu- miseks mõnede ülikooMe juurde, j^is^^^t^^^^^^
peasekretäri Venemaa eeeesstutaassee ppeeeerrmitumd EineiessxtEi pprrooppaaggaasnidaaa tisseennitrruil-- ^""^^^^^ ja arendamist 1979 „vene - keele sisseviimist ^ vabadusmõtte kandmise ^^^Ijuures otsustati pidustused,^ kor-
KariVainojaMoskvastkohalesaa-mitesalu^^^^^^ mitte-vene liiduvabariikide kooli^^^^^l^^^^^
detud poliitbüroo liikmekandidaadi mida kmmtayad ka ajaleht ,,Kodu. © Rahvuskultuurilise loomingu vii- eelsetesse institutsioonidesse ja helduseks on eestluse ' püsimine 1983. aastal, et eraldada neid olüm-
V.V. Kuznetsovi maaga välismaale saadetavad jelemine on lahutamatult seotud kooli etteValmistusldassi".
Kõigi nende suurte sõnadega vah- atakeeritakse Stokholmis toimunud i,a eesüaskond
ned, e k, uul,a miseks. propaga^nd a valjaan^ded., k.us 1e ritr eesti rahva vabadusvõitlusega. Va- irdauhvvuusMlimkuu jicäurec il^kdasövv uu ik^aauuduuu.. M^^^l^e^ ^P^*^"^^^^^^ ^ ... . . .
tuloödud läkituste ja kõnede pikas ÜlemaaUmseid Eesti P
_ - - , . , , 1 TnoVcimnaicoc ninfiicoc Kitao mitmos soktoris kollisioone.
reas on (?mamoodi huvitavaks do- le korraldajaid. Pärast seda kiil rahvusük-kultuuriliste jõudude taot- keele opetami^ ^ , maKsimaaises matuses. mõningatest mõtte
kumendiks N. Liidu kommunistUku parteitegelane oli ü ! ^ vabaks loominguks. ' ^^«^^1 ajal soovitame koiki meie ©Rahvusliku kasvatuse põhialuse avaldustest on AustraaUas toimu-partei
keskkomitee N.LÜdu Ülem- eesti rahva „suureÖ saavutused" . :. . . \ ; ^ ^ ^ " ^ ^ ^ Sel- vad mdustiised mõeldud kaueo
Hõukogu presiidiumi ja N. LüdukommuM^^
vaHtsuse mine läldtus Eesti Kom- oma kiidusõnu peale lugemsd, pl- eesti k^^^^ kodumaal ja rahvusteadUkkuse sisendamine dustuste vahemänguga eriti veel
munisüiku partei keskkomiteele, das^^ skauüik liikumine j a ^ ^ ^ tähtsusega. Siinjuu- kui arvesse võtta S i ^ Š t ^ d
valitsusele j a ülemnõukogu presii. tada, et Eesti NSV suurte edu-mstuste kogudused^ järjekordsed venestamise taotlusi^gg 3 , , ^ ,^ kodude abiks olla eesti tevalmistamk^^^^
diumile. Kui veneksed varem ala^ sammude taustal näevad arme^^^^ generatsioomde senisest vene keele pealesurumisega. ^^^^^^^ ; me a a i ; ^ in^P^^r^np^^^
ti vastu on vaielmid punaarmee välja kodanlike propagandistide suurem ^'akendamine orgamsatsi- ^ . ^^^^^^ ' suurnidi^^h^ k^h^^^
osavõtule Eesti iseseisvL^^^ laimu oonide ning koguduste tegevuse j u h - f ^ ^ ^ ® Rahvusliku kasvatuse tõhusama, !fyP^^«^
. 1 .
misel, siis nüüd mainitakse oma- meie vabarügi koh^
moodi diplomaatMult, et ,,Eesti elulaadi k^^^^^
töÖUsed ja talupojad Kommunistli^ kus Iseseisvas N^uko^^^ maade eestlas-. g ^ ^ P^j^^^^^^
ku Part^ iuhtim^el tudnedes N fils ta ka segaabielulisi perekondi. maailma, kes on intensiivselt koadade vahel informatsiooni \ V 2 i - ^ ^ esitatr ülemaailmsete Eesti
M i^artei juMmisevmgm^ gus.^ ^ ^ - ^ , ^ ^ , arendanud tegevust eesti koorüau- hpnd^mi.P knnHinat.iooni la ül Päevade institutsiooni rajamisel.
iM^^^nma^ E^m^^o etmpena- ^ jg, ^.^a eestlane kuulugu vä- lu ja üldse eesti muusikakultuuri d S i S m S S a ^ M seisukohtade alusel tuleks
kukutasid vihatud kodanliku diM^^^^^^ *a ^eel kara eestr j^g^^^l^ kujutavate kunstide arenda- ^ ''^^^
tuuri Ja taaskehtestasid nõukogude rahva kommunismist ,,va '
wnarMn TaŠk caltfiicptnlrs nnihp>r ÄlHif^s «(f^llp jnflstft kftVa-dämise
aladel. Koostöö teostamise ESTO-sid korraldada võimalikel
t .3 « •• IL A711 in * n misel ja eesti kunsti rahvusvaheÜ-u,,^j^„^^
vöimu." Jaab selgusetuks, mida se" mnher. ^Mes^elle aasta^ keva- ^ ^ . _ tutvustamisel, eesti teatrite !^r^'L^d£^ mis võimaldaks rahvustunde säde-mõtlevad
Moskva, propagandisüd del NATO õppuste ajal, mis olid ® Koostöö voi selle taotlemine v,^^^^ rahvatantsu "^^^ "^"'^"^ kasvatuse ^^imus- v^^.^ ^. j ^ . ^ , . . . ,
oma ,,internatsionaalse toetusega" toimunud M.IJidu b^^^^ organisatsiooni W ^ ™ a ku.
ja kas siin ei ole tegemist Eestisse dai, oH Ühendriikide räejuhatus Nõukogude okupatsioonivõimu esin- ^ ^ ^ ^ ^ j ^ ^ ^ vSjaatenS- ^ ^esandeid täitma,
toodud vene söomusdiviiside sult- Smselt provokatsioonillstel eesmär- dajatega kahjustab Eesti vabasta-^ ^^^^^^^ iihtläsi Oma kultuurili
sukatlte^varju paSg^
majmtaksep^^^
,,1940, aasta sotsialistlik-revolutsi- gisuguste „iseseisvate" riikidena, lašte tänase ohvrita Selleüärat
oon olevat teinud kapitalistide Ja kes ei kuulu N. liidu koosseisu. „Ei jga eestlase kohuseks ees^ ^^^P © Eesti rahvuskultuuri edukaks
mõisnike ülemvõimule lõpu**. Sel- lähe läbi härrased! f e i l on Juba ^^^^^^ž viljelemiseks ülemaailmses ulatu-line
väljendus ei tundu enam isegi aeg ammu mõista, et eesti rahvas; . . / : ' ; . • ' — — — s e s on vaja suuremat koostööd
võimalik.
Kuid selle otsusega seoses kerki­vad
siiski paratamatult üles mõned
mõtted ja seisukohad, mis heida­vad
Stokholmi otsusele teatud vai*-
Ju. Keegi ei kahtle selles, et Aust­raalia
eestlaskond on erakordselt
aktiivne Ja võimeline eesti rahvus-
Eestis oli külaskäigul USA pea- grupp kes saab küduväärselt bak-
' propagandavõttena vaid r^^ et Eesti ^ ^ ^ ^ ^ ^ ' ^ ' ^ ^ ^ ' ^ ^ ^ ^^
veana, kuna Eestis ieab^^^s^ okupeerimist välismaailmale kuida^ ^ " " ^ ^ ' " . ' ' ^ ^ ^^
Hks, e t ^ e ü e r ^ ^ ^ valguses näidata. " ' ^ '^
enam ^ t e g i mõisnikku. Vamo ähvardavalt. Kuid valeL on lüMkesed Jalad, ü t - ^ ^ ^ L ^ " ^ ^ ^ ^^^^^ keelele terve rida„aga'sid", mis
^.^^J^^^^^ K, Vaino Ja teiste temataoliste jeb vanasõna. Ja need jalad kuhi- ^ ' " ' ' ^ ^ v ° ^ S ? " o o n seUel NSV välisministri asetäitjale K. d lase Stokholmi otsust paista eriti
M, eiEesü^^^^^
tL välismaailmas suurt tähelepam^ tuleb arvestada suurte kaugustega
nmgijdjastatikap misi veelgi " r ^ " ? ' ^ ^ ' ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^^«"1 pastas ka lauhi,j,^^p^^^^
; yotmistjo^^^ «ma vabadusnõud.^^^,5,^,j^^,3gg5ä^j^^^^^^^ sõidukuludega, mis
mes lubati seada amult kõmmu- kstega õ^^ i ; tuurilist sisu andvad koondorgam- päeval, esmaspäeval, 7. juulil ta-pariei
kaüidMaate" Ja koos-peavad' ©ma.'sem!stele valedele-M-'-'^• ::/^, ^ satsioonid. -/^ .' v;,. ; gasi. Leningradi/: ^ V ^ (Järg lk/3) :