1980-07-24-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
V A B A E E S T L Ä I N E neljapäeval, 2 4 . juulil 1 9 8 0 — tiiursday, July 2 4 , 1 9 8 0 Nr.
BQogxx vaas
võitja A. Oeter, jäi tulemusega
65.56-ga neljandale kohale.
0
Vaatamata vähesele treeningule
sel suvel, võitis suusatajana tuntud
Robert Vellend Ontario meistrivõistlustel
jalgrattal trekisõidus
kaks kuldmedalit.
Võistlused toimusid möödunud
nädalalõpul Delhi lähedal Wind-ham
Centre'i velodroomil. Laupäeval
võitis Robert ühe kilomeetri
eraldistardi ja püh,apäeval ^ koos
venna Martiniga veel 25 km paarissõidu.
Moskvas peetud -ker^
võistlustel viskas lätlane D. Eula
oda 92.06, venelane S.Litvinov heitis
vasarat 81.08.
Soonies Sotkamos peetud võistlustel
püstitas A. Kalliomäki teivashüppes
uueks Soome rekordiks
5.63v teisele kohale, jäi R.
5.55.
Pealkirja all „Haapsalü koguduse 700 aastapäeva puhul** kirju-tab
Haapsalu Jaani koguduse õpetaja Tiit Salumäe viimases „5:esti
Kirik" (nr. 3, 1980) numbris artikli. Haapsalu pühitses möödunud
aastal oma 70Ö*ndat aastapäeva Ja kuna see tekkiski piiskoplinna-na,
siis arvestab praegune Haapsalu luteri kogudus sellega oma vanust.
Lühikeses artiklis on antud kokkuvõtlikult seitsme sajandi
|a praegune
Gruusias peetud vasaraheitjate
duellil parandati maaümarekordit
kolm korda. Kõigepealt heitis Juri
Sedõhh 80.38, purustades ^sakslase
Karl Riehmi rekordi 80.32. See järele
heitis eestlane Jüri Tamm 80.46.
Tema maailmarekord püsis samuti
vaid mõne minuti. Sedõhh purustas
peatselt ka selle, heites 80.64.
Pärnakas Tamm on komandeeritud
õpingutele Kiievisse. Kuna ta ei
viibi okupeeritud Eestis, siis tema
tulemusi ei loeta Eesti rekordiks.
Rootsi ajakirjandus annab edasi
Nõukogude agentuuri A P N teadet,
mille järgi on kindlaks tehtud, et
lõunapoolses Eestis Klumetsa (?)
nimelise asula Juures asuvad kolm
väikest järve on oma iseloomult
kosmosest langenud .metepriitide
kraatrid. Vastavaid uurimusi on
teostanud eesti teaduste akadee-mia.
Järvekraatrid tekitanud meteoriit
kukkus umbes 6 0 Ö Ö aasta eest
alla Eesti kohal ja killunes enne
maapinnale Jõudmist kolmeks tükiks.
Tükid lõikasid 5 0 — 8 0 meetrilise
diameetriga kraatrid sügavusega
kuni 1 3 meetrit.
Geoloogid uurivad ka teisi järvi,
mis võiksid olla tekkinud meteorii-tide
kraatritest.
Soomepoiste Klubi lasi valmistada koopia kunagisest rügemendi lipust,
mis õnnistati kevadel Torontos. Stokholmi JR 200 sõprusühing
Ja Göteborgi JR 200 Koondis asetasid lipuvardasse hõbeplaadid;
•Pildil hõbeplaaai asetamine,. vasakul JR 2# Sõprusühingu, esimees..
¥. Esken. Foto: Vaba Eestlane
imA Yonge
Kinnis^v
TOOMAS
. (at Lyttoii Blvd) Toronto M4P gJi
ostu või müügi korral helistage
, tel 4874477, todas 447-2017
Tänavu saavutas inglise sportlane
F. Thompson uue Immnevõist-luse
maailmarekordi, saavutades
8622 punkti. Selle iga e i ohiud siiski
kuigi pikk, lääne-sakslane G.
Kratschmer ületas selle rekordi 27
punktiga. Rekordimehe tulemused
olid: 100 m — 10,58, kaugus H
7.80. kuul — 15.47, kõrgus — 2.00,
400 m — 48,04, 110 m tõkkejooks —
13,92, kettaheide ^ 45.52, teivashüpe
4.60, odavise 66..50 ja
3500 m — 4.24,15. ,
. $ •,
Poolas peetud kergejõustikuvõistlustel
hüppas J . Wszola kõrgust
2.30 ja I. Trzepizudi 2.27, kuubalane
A. Gasanas jooksis 110 m tõk-keid
ajaga 13,57, poolakas T. Slu-sarski
hüppas teivast 5.50, tshehh
H. Fibingerova tõukas kuuli 21.41.
Ameerika ühendriikides peetud
kergejõustiku Võistlustel jooksis
C. Virgin 10.000 m ajaga 27.45,7,
R. Nehemiah jooksis 110 m tõkkeid
ajaga 13,26. Mõlemad on tänavuse
hooaja tipptulemused. Samal võistlustel
M. Wükins heitis ketast
68.68, kuna neljakordne olümpia-
Seoses juunisündmustega 40 aastat
tagasi koostas Shveitsi saksakeelne
raadio ulatusliku saate
Eesti kohta, mismratas tähelepanu
mitte üksi Shveitsis, vaid ka Lääne-
Saksamaal, kus saade on kuuldav. ^
Saate koostajaks oli pr. Beatrice
Eichmann-Leutenegger Wabren-
Bernis, kes; oli kogunud põhjaliku
materjali Eesti kohta ja andis oige
pildi ka N . Vene invasioonist Eestisse
ja järgnevast jätkuvast okupatsioonist.
Ülemaaümse Eesti Kesknõukogu
Euroopa-büroo juhataja Ants Luik
saatis raadio juhatusele Bernis ja
Beatrice Eichniann-Leuteneggeri-le
tänukirjad New Yorgis asuva
Ü.E. Kesknõukogu nime^. Ta küsis
ühtlasi ka raadiosaate" helilinti
Kesknõukogu jaoks ja taotles
Beatrice Eichmann-Leuteneggerilt
nõusolekut ka edaspidiseks koostööks
Eesti küsimuse propageerimiseks
Shveitsis/
Parim võimalus ümbniskoimas... Tulge CAMPBELLFORDi
Meil pn — -j^ Fiesta Jlr Pmto Bobcat ^^i^ i(
Grranada iir T-Bird -žrCougar XR7 Marqiais.
Kõik iiued *80 Ford yeoaatod kaasaaj^
Külastage meM — kõrge kvaliteet — säastuyõižaalias:
Meie oleme esikoha! • :
^ MÜÜGIS 1^ RENTIMISES ^ OSADES ^^TEENIND^^
KÕNELEME EESTI KEELT •
Meie tagame; kõik Fordi vabrta
1279. a. pärineb koguduse ole- 1977. a. valmis projekt uue raud-
'masolukinnita\^ ürik, kus Saare- betoonist lae ja s-kividest katuse
Lääne püskop Buxhoevden teatab rajamiseks. Tööd alustati kohe
toomkiriku valmimisest kavanda- juunis vanade konstruktsioonide
tud uues püskopilnnuses Haapsa- lammutamisega ' ning sama aasta,
lüs; Nüüdki seisab se^ Baltimaade 29. õktoobrü m^^^^
suurim ja avaraim ühelööviline joma kirikusse. Vnmistlustö jat-
;haruldase akustikaga pühale Niko- küsid 1978. ä; ja nüüdM^^^ osalausele
pühendatud kirik muistse liselt.
piiskopiUnmise varemete lõunatü-< tJuesü on krohvitud siseseinad
vas. Toomkirik kujunes sakslaste ^ ^ ^ ^ karniisidega ning tehtud
kirikuks. parandusi väljas.
Polütilised olud teravnesid ning .
XVI sajandi algul jätkati linnuse- Lubjatud sise- ja välisseinad, torn
Müüri ning kaitsevaUide tugev- ja lagi. Paigaldatud täielikult uus
damist Ja eelhoovide laiendamist, elektrisüsteem, tegemisel pingid
Mõistetav on, et vajati linna- ja i^õrandad. JKavas on veel remon-ümbruskomiä
rahvale eraldi kirikut ^i^a orel, laiendada koorirõdu,
väljaspool Hmiuse müüre. Selleks P ^ ^ ^ keskküte, restaureerida ai-otstarbeks
kohandati endine aida- .^^^ ja kantsel algses ^P
hoone ja pühitseti arvatavasti ^g^^
XVI saj. algaastaü püha Johannese tp^d on tehtud talgukorras kogudu-
Mriki&s, Johannes olFpüskopkomiaSelükmetepooU
kaitsepühak. Peagi jõudis refor- kogudusele on see pakkunud voi-matsioon
Eestimaale ja 1524. a . « i ^ l " « e ^ ^ s t a c i a oma usku tegu-andis
piiskop Johannes IV Ky|rel
armukirja,, millega lõpetati luterlaste
tagakiusamine ja lubatj ka
.Haapsalu linnakirikus evangeeliumi
jutlustada. Usupuhastuse ajast
jutustab 1587. a. daatumit kandev
õpetaja Joachim Jacobi hauaplaat
kiriku altari ees.
1930. a. Mhkis Imna bürgermeister
Balhorn kirikule Winterž
valmistatud kivialtari, millel op
esitatud terve õndsusluguJeesM-
; se ristimisest võiduni. j
1690. a. tuulelipp meenutab ümselt
suuremaid remonttöid, mille raames
ehitati seinad kõrgemaks,
avardati aknaid, laoti viü teravamaks
ja tehti uus katus ning lagi,
, mis tõenäoliselt püsis kuni 1977. a.
kapitaalremondini; 1694. a. langes
lossikirik tuleroaks jä Jaani kirik
jäi linnale ainsaks kirikuks ligi
poolteise sajandi vältel. -- 1707. a.
kingiti kogudusele Pärnu meistri ^^^^^^
F. Weissi valmistatud kantsel rik- ^ '
„EESTI KIRIK''
KALEVIPOEG
Õppe- Ja tööraamat
:;; ;Hind:$2.50:/-'-^
//Saadaval VABA EESTLASES
Abistamiskomitees
kooliõhtutiel Eesti Majas
Postiteel: L. Marley, 149 Bishop
Ave. WiUqwdale, Ont. M2M 1Z7
Postikulu 50 c
130 Grand Rd. (Hwy 30 S) Campbellfordp
Ont. KOL ILO — T d . 705-653-2300
Avatud: osmasp. — reedeni! 9—9, tap,
„MEIE REPUTATSIOON ON AUSUS"
kaüke puunikerdustega.
Praegune torn pärineb 1858. a.
Orel valmis 1933. a. vana pilli ja
Tallinna Kaarli kiriku endise oreli
baasÜ. Kirik kuulub rükliku muinsuskaitse
alla. Käesoleva aastakümne
algul selgus, et kirik vajab
põhjalikku remonti, krohvitud
puitlagi oli mädaniku poolt kahjustatud
ja katus ei pidanud, vastu
mereäärsetele tormidele. 1976; a.
alustati eittevalmistušte tegemise
ja'materjali kogumisega.
Vaba Eestlase talituses
$ 30— + saatekulu
670 ik. koos fotodega
/<Xl> ^ Ai^
^ /% ^ /%.
A ^ > ^ /^y*^
<SE^ ^ < ^ VS^ #^
Männikuline ja madaläkünkäline keda ma ise soovin sün olevat, — Kurjavahm poisiklutt! Kelle- line persekärbes kannul, unestas
tüüpiline Põhja-Eesti naaastik jät- aga rnitte te ga sa mõtled rääkivat? Passid Lindsten. — Ehk sõidab mööda kui
kus. Tee oli sellevõrra kurveline, Küsimus oli süa ja pane liikliis käima! Kui vii- aeglustame?
et Lindstenil poljud vaja kuigi- kapten mõtles hetke. vitad meid veel hetke võrra, süs Mercedese kurus langes 40- l e.
kaugele soita enne kui kontroll- Kus on üks? Teid oli äsja ne- kaeban sinu peale Mosvasse valis- Gazll samuti. Osuti langes 2 0 - l e,
punkt kadus nähtavusest. Ta pea- li, kordas ta jälle. mmisteeriumisse ^ja turismüninis;- nü ka Gaz'il. Sel ei ohmd mõtet
tas auto: Jussi tuli üsna kaua oo- — Mina ei vasta enne, 'kui sa se- teeriumüe. Ja Reuteri teadeteagen^ mö^ö^^^ sõitmisks. Lindsten peatus
data, aga lõpuks ilmus hingeldav letad niuBe,'mis s^^ tuuri kaudu saadetakse kõikidele ja läks kapotti avama. Gaz peatus
mees metsast. tegemist, keda mma oma autos läänmikide ajalehtedele Uudis 100 • meetri kaugusel. Lindsten
Liiklus oli plematu. Vastu sõitis sõidutan? Me: oleme tulnud sea- sellest, kuidas süa küll meelitatak- Õiendas kapoti all peagu viis mi- •
üksamus Volga, kus oli näha sees dushkult teie maale ja oleme sea- se turiste, aga kuidas neid simko- nutit. Gaz püsis omal kohal. Lind-sõdureid
ja katusel oli raadiotele- duslikul ja lubatud matkal. Neil heldakse. * sten puges autosse ja hakkas sõit-foni
antenn. Vahepeal mööduti jä- kaaslastel oti luba sim istuda, kuaa pikkvihävälang oli täitnud oma ma. Gaz'ki sai end lükuma ja"
relvankrit vedavast traktorist ja ma ise olen neid kaasa kutsunud, otstarbe: Tõenäoliselt kapten Püsis kindla vaiiemaa kaugusel
kolmest hobusevankrist. Igaval Kuid kõigepealt ei ole suiul süa mõtles hetke, mis oleks targem — Sellest ei tule midagi, tõdes
matkal saavutas tugev lõunasöök autosse mingit asja: J a kui katsud teha. Lahendust leides ulatas ta Vuotilamen. See jahib tahtlik^^
oma ülesande: Kalle ja Vuotüai- tulla, siis tõuka^^ passid tagasi jä ütles hiidagi vene t>as. metsa. Mehel
nen magasid. Juss selle asemel p i - - ^ Näidake passid. Passid siia! 'keeles valvureile ja. teise Gazi' ^u- tuleb pikk suunistusniatk Tallinna,
di jälgima järgmise kontMlpunkti kamandas kapten. hüe. Poom avati, tee sulgemiseks Settod arvas üksmeelselt, et
saabumist. • Kapten hakkas passe uurima, paigutatud maasti^ muud võimalust ei olnud: Lindsten
— Peatu jälle. Seal mäe harjal, mille suhtes tal siiski ei olnud mi- kõrvale ja Mercedes hakkas oma hakkas sõitma normaalse kiiriise-
Mma hüppan siit metsa, määritlesdagi öelda. Lindsten selle asemel teekoda jätkama. . ga. Kõüd pingutusi tehes püsis
soovis jätkata väitlemist: ; Gazkannui.
Lindsten tegutses käsukohaselt Lmdsteni seltsis põhilise kaitu- v , ^^ ,
, ja Juss kaduljäUeinetsa peitu - ^ ^ ^ ^ seletama, riiis te- misfcursuse läbi teinud Yuotüamen Järgnevas konMlpunktis o^^
tu saadud halva tunde eemaldami- na paberid on bussis. Meid^on au. Uus PPom tuli^nähtavale^ f i^^^^^ Z^^^^SS^
seks v o ^ jookide tõttu venis tos nüüd neli, olla ^^idraJ ^oli p^^^^ ^
lõunaaeg pikaks. Pärast eshnest kolm. Valvur ^ < ^ ^ ^ ^
klaasi vodkat pidi Lindsten leppi- mese poomi juures pabereid. Sel- pi. Tee oli selgesti suletud. keelab mmda^^^^^ Msj)ag^n sa sel j i i s i l karju- ^ ^^rel
ma amul mineralvee ja paari pea- Iharast eme poomi pea a * k i n - Valvesõdur vnpas - t o ^peaüi- ^ ^
' vahitahletiga. Vähehaaval jõudis ni, mina jooksen metsa kaudu rin- ma ja samas va^^^ - rem mi a s^ neli, kus on uiss, reteenda.^^^:^^.^^ sõitu kuni Tallinna 4vas Lüid-temagi
end korda seada, kuigi ta g l Sa jääd jäüe pärast poomi kümmend^ riinnakpüssidega, r d - jamas kapten ^dasi. ^ Just selle pärast, et ^ e W s t e a '
jutukuses ei pääsenud teiste kõr- peatuma ja mma tulen autosse tar vastatud sõdurit, seisatudes sõidu- _ Lõpeta poiss oma sõnade- oleks võidud arreteerida pidin
vale. gasi. Ma tean kohad ja annan nõu auto ümber, üksust juhtinud noor j^^^ng, ma ei vütsi smuga enam karjuma. Muidu tulnuks sün poomi Ai^amme osutus, õigeks. Poom
Knnn Tailinm P™^ kus seista tuleb. : k ^^eJahti. ^ ^^^^1^^.^ T^^ poomi järel vahetuv auto järgnes
nimp^ h S ^ J ^ n ^ - ^ ™ kmni, ma lähen ~ Kus uks on7^ k^^^ ta kohe ^us, mis keelab mind oma^^^^^ hSlSSriSMSr ™ nüüd nii palju soome ke^^^ / võtmast keda ma soovin. Kui^^^^^^
naavai jalule laua kulge kmm kas- poQ,jj^ig^ ^^^^ et sõdur ei näe - Meid on kolm. Kas sa ei mõis- sellist ei ole ega sellist ei nen mae ja Kohtla-Järve. Läheneti K i -
vanud grupi. Rahvahulk oh ikka ^^^^ ^^^^^^ teatas Juss hetke pa- ta arvestada üma: arveiauata? M y i du seadustis süs anna viõli^^^p^ õhk oli muutu-veel
auto umber, saadi snski sisse '^^t. imestas Lindsten. mssid avä^oom ja anna maastikuautodest sõitis nud omapäraselt halliks Jä š uW
ja asuti teele. . .^gdüs nähtavusest metsa. - Teid oli asja neli. Auto tuli j^äsk neile roosteelajaüe teelt lah- Paari-kolmesaja meetri kaugusel, seks. Autosse- hakkas tungima õli
- Narva ja Tallmna vahelisd Lindsten jätkas sõitu jä pidi pea- vastu, see t Oli võünatu teada, kas see oli ha- lõhna.^^^^ ^^^^^ ^ ^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^ ^
212 Momeetrüisel distantsil on tuma mõnesaja meetri kaugusel K^^^ ' • känud jälghiia soonilasi või sõit^^^^
üheksa kontrollpunkti, esimene poomi ees. Sõdur piüus kiiresti au- — Kuule nüüd mees, mis see Kapten ei liigutanudki, ega vas- muidu samas suunas,
neist päris Narva linna piiril, s^- tosse, haaras siis telefoni ja avas üldse Simsse puuto^^^
letas Juss, • mõne sõna ütlemisega poomi tos istuvad?. Siin oii just need iiuesti, enesel kikal puna nüüd kaasa võetakse, kui on sel-
71.:
Eehnisel õhtul napsutamise tõt- — Mina neist läbi ei pääse,
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 24, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-07-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800724 |
Description
| Title | 1980-07-24-06 |
| OCR text |
V A B A E E S T L Ä I N E neljapäeval, 2 4 . juulil 1 9 8 0 — tiiursday, July 2 4 , 1 9 8 0 Nr.
BQogxx vaas
võitja A. Oeter, jäi tulemusega
65.56-ga neljandale kohale.
0
Vaatamata vähesele treeningule
sel suvel, võitis suusatajana tuntud
Robert Vellend Ontario meistrivõistlustel
jalgrattal trekisõidus
kaks kuldmedalit.
Võistlused toimusid möödunud
nädalalõpul Delhi lähedal Wind-ham
Centre'i velodroomil. Laupäeval
võitis Robert ühe kilomeetri
eraldistardi ja püh,apäeval ^ koos
venna Martiniga veel 25 km paarissõidu.
Moskvas peetud -ker^
võistlustel viskas lätlane D. Eula
oda 92.06, venelane S.Litvinov heitis
vasarat 81.08.
Soonies Sotkamos peetud võistlustel
püstitas A. Kalliomäki teivashüppes
uueks Soome rekordiks
5.63v teisele kohale, jäi R.
5.55.
Pealkirja all „Haapsalü koguduse 700 aastapäeva puhul** kirju-tab
Haapsalu Jaani koguduse õpetaja Tiit Salumäe viimases „5:esti
Kirik" (nr. 3, 1980) numbris artikli. Haapsalu pühitses möödunud
aastal oma 70Ö*ndat aastapäeva Ja kuna see tekkiski piiskoplinna-na,
siis arvestab praegune Haapsalu luteri kogudus sellega oma vanust.
Lühikeses artiklis on antud kokkuvõtlikult seitsme sajandi
|a praegune
Gruusias peetud vasaraheitjate
duellil parandati maaümarekordit
kolm korda. Kõigepealt heitis Juri
Sedõhh 80.38, purustades ^sakslase
Karl Riehmi rekordi 80.32. See järele
heitis eestlane Jüri Tamm 80.46.
Tema maailmarekord püsis samuti
vaid mõne minuti. Sedõhh purustas
peatselt ka selle, heites 80.64.
Pärnakas Tamm on komandeeritud
õpingutele Kiievisse. Kuna ta ei
viibi okupeeritud Eestis, siis tema
tulemusi ei loeta Eesti rekordiks.
Rootsi ajakirjandus annab edasi
Nõukogude agentuuri A P N teadet,
mille järgi on kindlaks tehtud, et
lõunapoolses Eestis Klumetsa (?)
nimelise asula Juures asuvad kolm
väikest järve on oma iseloomult
kosmosest langenud .metepriitide
kraatrid. Vastavaid uurimusi on
teostanud eesti teaduste akadee-mia.
Järvekraatrid tekitanud meteoriit
kukkus umbes 6 0 Ö Ö aasta eest
alla Eesti kohal ja killunes enne
maapinnale Jõudmist kolmeks tükiks.
Tükid lõikasid 5 0 — 8 0 meetrilise
diameetriga kraatrid sügavusega
kuni 1 3 meetrit.
Geoloogid uurivad ka teisi järvi,
mis võiksid olla tekkinud meteorii-tide
kraatritest.
Soomepoiste Klubi lasi valmistada koopia kunagisest rügemendi lipust,
mis õnnistati kevadel Torontos. Stokholmi JR 200 sõprusühing
Ja Göteborgi JR 200 Koondis asetasid lipuvardasse hõbeplaadid;
•Pildil hõbeplaaai asetamine,. vasakul JR 2# Sõprusühingu, esimees..
¥. Esken. Foto: Vaba Eestlane
imA Yonge
Kinnis^v
TOOMAS
. (at Lyttoii Blvd) Toronto M4P gJi
ostu või müügi korral helistage
, tel 4874477, todas 447-2017
Tänavu saavutas inglise sportlane
F. Thompson uue Immnevõist-luse
maailmarekordi, saavutades
8622 punkti. Selle iga e i ohiud siiski
kuigi pikk, lääne-sakslane G.
Kratschmer ületas selle rekordi 27
punktiga. Rekordimehe tulemused
olid: 100 m — 10,58, kaugus H
7.80. kuul — 15.47, kõrgus — 2.00,
400 m — 48,04, 110 m tõkkejooks —
13,92, kettaheide ^ 45.52, teivashüpe
4.60, odavise 66..50 ja
3500 m — 4.24,15. ,
. $ •,
Poolas peetud kergejõustikuvõistlustel
hüppas J . Wszola kõrgust
2.30 ja I. Trzepizudi 2.27, kuubalane
A. Gasanas jooksis 110 m tõk-keid
ajaga 13,57, poolakas T. Slu-sarski
hüppas teivast 5.50, tshehh
H. Fibingerova tõukas kuuli 21.41.
Ameerika ühendriikides peetud
kergejõustiku Võistlustel jooksis
C. Virgin 10.000 m ajaga 27.45,7,
R. Nehemiah jooksis 110 m tõkkeid
ajaga 13,26. Mõlemad on tänavuse
hooaja tipptulemused. Samal võistlustel
M. Wükins heitis ketast
68.68, kuna neljakordne olümpia-
Seoses juunisündmustega 40 aastat
tagasi koostas Shveitsi saksakeelne
raadio ulatusliku saate
Eesti kohta, mismratas tähelepanu
mitte üksi Shveitsis, vaid ka Lääne-
Saksamaal, kus saade on kuuldav. ^
Saate koostajaks oli pr. Beatrice
Eichmann-Leutenegger Wabren-
Bernis, kes; oli kogunud põhjaliku
materjali Eesti kohta ja andis oige
pildi ka N . Vene invasioonist Eestisse
ja järgnevast jätkuvast okupatsioonist.
Ülemaaümse Eesti Kesknõukogu
Euroopa-büroo juhataja Ants Luik
saatis raadio juhatusele Bernis ja
Beatrice Eichniann-Leuteneggeri-le
tänukirjad New Yorgis asuva
Ü.E. Kesknõukogu nime^. Ta küsis
ühtlasi ka raadiosaate" helilinti
Kesknõukogu jaoks ja taotles
Beatrice Eichmann-Leuteneggerilt
nõusolekut ka edaspidiseks koostööks
Eesti küsimuse propageerimiseks
Shveitsis/
Parim võimalus ümbniskoimas... Tulge CAMPBELLFORDi
Meil pn — -j^ Fiesta Jlr Pmto Bobcat ^^i^ i(
Grranada iir T-Bird -žrCougar XR7 Marqiais.
Kõik iiued *80 Ford yeoaatod kaasaaj^
Külastage meM — kõrge kvaliteet — säastuyõižaalias:
Meie oleme esikoha! • :
^ MÜÜGIS 1^ RENTIMISES ^ OSADES ^^TEENIND^^
KÕNELEME EESTI KEELT •
Meie tagame; kõik Fordi vabrta
1279. a. pärineb koguduse ole- 1977. a. valmis projekt uue raud-
'masolukinnita\^ ürik, kus Saare- betoonist lae ja s-kividest katuse
Lääne püskop Buxhoevden teatab rajamiseks. Tööd alustati kohe
toomkiriku valmimisest kavanda- juunis vanade konstruktsioonide
tud uues püskopilnnuses Haapsa- lammutamisega ' ning sama aasta,
lüs; Nüüdki seisab se^ Baltimaade 29. õktoobrü m^^^^
suurim ja avaraim ühelööviline joma kirikusse. Vnmistlustö jat-
;haruldase akustikaga pühale Niko- küsid 1978. ä; ja nüüdM^^^ osalausele
pühendatud kirik muistse liselt.
piiskopiUnmise varemete lõunatü-< tJuesü on krohvitud siseseinad
vas. Toomkirik kujunes sakslaste ^ ^ ^ ^ karniisidega ning tehtud
kirikuks. parandusi väljas.
Polütilised olud teravnesid ning .
XVI sajandi algul jätkati linnuse- Lubjatud sise- ja välisseinad, torn
Müüri ning kaitsevaUide tugev- ja lagi. Paigaldatud täielikult uus
damist Ja eelhoovide laiendamist, elektrisüsteem, tegemisel pingid
Mõistetav on, et vajati linna- ja i^õrandad. JKavas on veel remon-ümbruskomiä
rahvale eraldi kirikut ^i^a orel, laiendada koorirõdu,
väljaspool Hmiuse müüre. Selleks P ^ ^ ^ keskküte, restaureerida ai-otstarbeks
kohandati endine aida- .^^^ ja kantsel algses ^P
hoone ja pühitseti arvatavasti ^g^^
XVI saj. algaastaü püha Johannese tp^d on tehtud talgukorras kogudu-
Mriki&s, Johannes olFpüskopkomiaSelükmetepooU
kaitsepühak. Peagi jõudis refor- kogudusele on see pakkunud voi-matsioon
Eestimaale ja 1524. a . « i ^ l " « e ^ ^ s t a c i a oma usku tegu-andis
piiskop Johannes IV Ky|rel
armukirja,, millega lõpetati luterlaste
tagakiusamine ja lubatj ka
.Haapsalu linnakirikus evangeeliumi
jutlustada. Usupuhastuse ajast
jutustab 1587. a. daatumit kandev
õpetaja Joachim Jacobi hauaplaat
kiriku altari ees.
1930. a. Mhkis Imna bürgermeister
Balhorn kirikule Winterž
valmistatud kivialtari, millel op
esitatud terve õndsusluguJeesM-
; se ristimisest võiduni. j
1690. a. tuulelipp meenutab ümselt
suuremaid remonttöid, mille raames
ehitati seinad kõrgemaks,
avardati aknaid, laoti viü teravamaks
ja tehti uus katus ning lagi,
, mis tõenäoliselt püsis kuni 1977. a.
kapitaalremondini; 1694. a. langes
lossikirik tuleroaks jä Jaani kirik
jäi linnale ainsaks kirikuks ligi
poolteise sajandi vältel. -- 1707. a.
kingiti kogudusele Pärnu meistri ^^^^^^
F. Weissi valmistatud kantsel rik- ^ '
„EESTI KIRIK''
KALEVIPOEG
Õppe- Ja tööraamat
:;; ;Hind:$2.50:/-'-^
//Saadaval VABA EESTLASES
Abistamiskomitees
kooliõhtutiel Eesti Majas
Postiteel: L. Marley, 149 Bishop
Ave. WiUqwdale, Ont. M2M 1Z7
Postikulu 50 c
130 Grand Rd. (Hwy 30 S) Campbellfordp
Ont. KOL ILO — T d . 705-653-2300
Avatud: osmasp. — reedeni! 9—9, tap,
„MEIE REPUTATSIOON ON AUSUS"
kaüke puunikerdustega.
Praegune torn pärineb 1858. a.
Orel valmis 1933. a. vana pilli ja
Tallinna Kaarli kiriku endise oreli
baasÜ. Kirik kuulub rükliku muinsuskaitse
alla. Käesoleva aastakümne
algul selgus, et kirik vajab
põhjalikku remonti, krohvitud
puitlagi oli mädaniku poolt kahjustatud
ja katus ei pidanud, vastu
mereäärsetele tormidele. 1976; a.
alustati eittevalmistušte tegemise
ja'materjali kogumisega.
Vaba Eestlase talituses
$ 30— + saatekulu
670 ik. koos fotodega
/ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-07-24-06
