Vaba eestlane , October 15, 1981

              „V4B4 EESTLANE" on
vabade eestlaste häähk&ndii
Neljapäeval, 15. oktoobril iggi Thursday, October 15, 1981
IlmiibZkarfta
teisipöevof ja Ae/fopoevol
V MAAILM
HOUSTON ^ Rass ei mõjuta lap­se
intelligentsi taseme arenemist,
aga religioon võib seda teha, üt­les
dr. Zena Blau Houstoniülikoo-iis.
Oma uurimuses ta leidis, et
IQ (Intdligenee Quata) on mada­laim
nendel lastel, kelle emad olid
katoliiklased või baptistid. Blau
ütles, et ta leidis, et need tulemu­sed
olid madalamad rangete religi-õosete
emadega lastel ja see oli
ootamatu järeldus tema analüüsi­dele
valgete ja mustade laste juu­res.
Oma raamatus „Black Child-ren,
• White Ghildren, Competence,
Sozializatioh and Social Struekture"
vaatleb ta kogu küsimust ja leiab,
et usulise uskumise kõrval mõju­tavad
lapse intelligentsuse arengut
vanemate haridus,, sotsiaalne-öko-noomilinle
ja demograafiline pärita
oiu. Madalaim-slQ oli mustadel ja_
valgetel lastel ifatolüklasist emade­ga
101--103, ka
oli IQ madal.
baptistidest emadel Eesti vabadusvõitleja Jüri Kukk suri teatavasti palja streigi tagajärjel vene siinnitöölaagris ja maeti Vo­logda
surnuaiale. Pildil näeme manalasse varisenud eesti rahva õiguste eest võidelnud mehe lihtsat mul-emadJ
e religi.o opus on seotud sotsi- lah>un nikutaoMst^ k
aalsete teguritega, nagu liigne füü- * -
siline karistus |ja ema autoritaar­sus
lapse kas\}atamisel. ^ ' -
DJAKARTA ^ Lügkalastus ,on,
tuntud põhjus kalasaakide' vähene­miseks.
Teine |)õhjus on vähem tun­tud
ja alles viimasel ajal on selle­le
tähelepanu osutatud mangroov-metsade
ja muude rannikul asetse­vate
taimestikualade hävitamine.
om
Lääneriikide ajakirjaniku versiooii mõrvast erineb ametlikusi
versioonist
KAIRO -^Egiptuse valitsmse esindaja välisministri asetäitja OsamaBazmärMsvälišaJaki^^^^^
antud jutuajamisel, et president Änvar Sadati mõrva miseaktsiooni taga ei olnud valitsuse kukutamise kat-
Mangroovmetsad asetsevad troopi- set. Baz mainis, et kallaletungi teostasid ainult neli isikut — üks armee ohvitser, üks reservväelane ja
Ustel sajurikastel rannikuil. Metsi i^aj^g sõduri, mundrit kandvat tsiviüisikut. Lääneriiki de ajakirjanikud, kes nägid sündmust pealt, kahtle-on
peetud kasutuiks moskiitode si- vad nende andmete tõepärasuses, kuna nende arvates oli kallaletungijate Ja presidendi mõrvarite arv
gimis- ja asumispaikadeks ja selle- suurem. ' . ^
pärast on paljud neist hävitatud ^ . •
linnastumise ja turismi huvides, Presidendi mõrvameeskond sõi- gijate huvi jä tähelepanu kesk- tikat. Abipresident Mubarak, kelle
raiutud põletusmaterjäliks või tai- tis sõjaväe paraadi ajal presidendi punktiks. Paraadi ja kallaletungi valimiseks presidendiks ei ole tõe-mekahjurite
mürgitusest surres. aukülaliste-tribüüni ette veoau- jälginud välisajakirjanikud maiiii- näoliselt takistusi, on ametliku in-
.Äsja süski tõdeti Indoneesias teh^ tol, müles istusid kaheksa meest.#vad siiski, et kallaletungi ajal ei formatsiooni kohaselt Sadati polii-tud
uurimisega, et kui mangroov- Osama Baz kinnitas, et vandenõus- olnud näha ühtegi presidendi ihu- tika jätkaja ja ei poolda praeguse
metsi hävitati' hävisid kalamai- S6 6i ^1""^ pühendatud veoauto kaitsjat ning mõrvarid võisid ta- kursi muutmist,
mud, samuti kalad, kes said toitu J"ht ja kolm sõdurit. kistamatult tribüüni juurde jooks- Hosni Mubarak oi endine lennu-maiigroovpuude
vette langenud Ametlike andmete kohaselt ei oi- ta ja seal istujaid lähedalt tulista- ohvitser, kes sai oina Väljaõppe
nud presidendi ihukaitsjad selles da.
süüdi; et atakeerijate kallaletung Märgitakse, eftmo
surnud lehtedest ja muust kõduai-neist.
Praegu hävitatakse mang-roovmetsi
kiire hooga, kuid järel
on veel 20 miljonit hektari.
N. Liidus sel perioodil, mil mõ­lemate
riikide vahel valitsesid
jad jooksid isegi süridmusekohalt soojad vahekorrad,
minema ja otsisid kaitset Ja var. Egiptuses on presidendi surma
ju. puhul välja kuulutatud 40 päevane
Välisministri abi Baz toonitas lein, kuid Kairo tänavatel ei ole
• / • ^ ; õ n n e s f t r a s . . : ^
Baz mäims, et I tuUstämin^
ainult 20 sekundit ja just. sel mo-
NEW YORK - Grand Concourse, mendü lendasid suure müra saatel
omaaegseid üusamaid bulvaare üig tribüüni kiired sõjaväe jetlen- mitu korda rõhutatult, et Sadati märgata, et rahvas oleks Sadati
Bronxis, hakkas alla käima, kuna imki^jmis olid kõigi paraadi jäi- surm ei muuda Egiptuse välispolü- surmast eriti vapustatud.
smna sigines heaolutoetuse rahvast /" _J • •
ja värvilisi, mistõttu, suurenes 3 '
mitmekümne-kordselt ka kuritege­vus.
Laia puiesteed tahetakse nüüd
Eiiesti „ellu äratada'*, milleks 171
tän. piirkonnas neü päevü avati
•OD eiRdjaleid]at(
lipkonna aväkoMdys^^^
„Rajaleidjate", lipkonna ava-luksukorteritega
. korterimajad koondus toimus 8. okt. Peetri kiri-
Edaspidi tahetakse jõukama kihi ku aü kaalis. Pidulik koondus algas
elamispürkonda Grand Concoursel Uppude sissetoomisega ja küünal-laiendafia,
et see saaks tagasi endi- de süütamisega, õpetaja 0. Puhm
se hiilguse. pidas uue tegevusaasta alguseks
MBABANE, Svaasüand - Kuninl ^^^«1^ südamliku palvuse. Gai-gas
W u z a II, SvaasUandi Lõvi, ^ide Maleva poolt tervitas maleva
Pull, Seletamatu, Suur Mägi, on » ^S^- Tüa Kütt , Põhjala Tu-maailma
pikema vaütsemisajaga tarde" lipkonna heUakesle poolt
.monark ja ainus kuningas Aafri- ^^^^^ «S^^; Astrid Jogi. Lip-
EÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
H. LATER &C0.
"INSURANCE'*
1482 BathurstSt., 4
(BathursWSt. Glair)
Telefon kontoris 653-7815 Ja
S53-7816
kas, kel on tõeline kunmglilc võim. konna vanem gdr. Ene Runge tut-
Hüjuti ta tähistas oma valitsemise ^^^tas osavõtjatele lykomia uut
teemantjuubeUt. 82-aastane kunin- J^^i ngdr. Ingrid Kutti, kes oh se­gas
vübis oma juubeüvastuvõtul heUakeste juht.
umbes saja naise ja 600 lapsega, Ljpjjioi^^^
, N EW YORK - 925.000 algkooli- Järgmiseks:- Auvanemad: gdr.
õpilast alustas New Yorgis õppe- Klaudia Voiko ja Meeli-Ann Tan-
Väiksemaid
REMÕNTTOID
majade juures:
elekter, torud, püutööi jne.
Helistage— J. MEIUSI 225-3283
tööd. Juunis, eelmise õppeaasta ^e^; Vanem: gdr. En^^^^^
lõppemisel 15.000 4.-7. klassi õpi- ^g^^- ^^S^^^ Kutt. Abid: gdr. Ene
last kukkus läbi lugemise ja kirju- Lüdig ja ngdr. Susan Vanaselja.
Sündmuste kalender
9 Reedel, 16. oktoobril kell 7.30 6.
Vana Andrese kiriku saalis Eva
WUson-Märtsoni Ja Karl Berge-manni
kontsert.
9 Laupäeval, 17. oktoobril kell 4
p.l. Lawrence Park Collegiate Ins-titute
saalis New Yorgi Eesti Teat-ri
külalisetenduse! E. ¥ilde
de".
® Laupäeval, 17. oktoobril kell
3--8 Karu of Kanada Art Gallery
Helmi Hermani akvarellide ja
skulptuuride näitus.
@ Laupäeval, 17. oktoobril kell 7
õ. Eesti Jlajas Lahti piirkonna Sõ­javeteranide
koori kontserte Pärast
kontserti koosviibimine.
® Pühapäeval, 18. oktoobril kell
6 õ. EKK Kontsertbüroo X juubeli-seeria
esimene kontsert: Peeter.
Tammearu helilooming.
Wm Mhmnaol
Marignaalid
Mulle 01 Mitmelt poolt ette dud> mitte
heidetud, et mu jutud jäävad võtma."
poolikuiks ja fei saa selget sotti. Juba seda algust lugedes läks
kuidas üks või teine asi lõppe- minu meel väga haledaks ja
nud või edasi läinud on. Nõnda- härdaks, sest kuna olen õrna
si ma sus otsustasin \kirja panna hingega naisterahvas, siis see,
mõned ^ marginaalid ehk ääre-' et keegi mulle hädas nõnda hei-märkused,
mis mõnda küsimust lasti kaasa tundma on hakanud,
vastata aitavad; võtab südamealuse soojaks ja
Kui ehk mäletate, siis olin pitsitab haleduse pärast paar
nõu ja abi otsimas, et mida te- pisarätki välja. Teate, kõige
ha pangas seisnud kahetuhande kergemini hakkab ju ikkagi en-dollariga..
dast kahju, nii et kas või nuia.
Selles asjas helistas mulle üks „Aga nüüd asja juurde. Kui
meeldiva häälega eesti leedi ja su vikat on juba kaua aega nüri
ütles nüt * olnud, sus ei tee sellele lnisuga
„ M i n u nimi on nagu puul, enam midagi. See nõuaÜ käia-millel
kolm nime: nimepüu, lõh. mist. Eriti veel kui on Eesti vi-mus
ja pärn. üks neist, heal lap- kat. Halvemal juhul vajab isegi
sel mitu nime, eks olet Teate, smirglit."
te annetage see oma raha pro- Yaat, selle koha peal tuli jäi-fessor
Võõbuse ajalooraamatute le väike eksitus ja järelmõtle-väljaandmise
heaks! Hädalist mise paus, sest kikustades olin
tuleb aidata!" lugenud^ et see vikatiäsjandus
Nii tema ütles ja selle järgi vajab mürglit". Mürglit mina
võis tõepoolest väita, et kui he- tean, see on üsna meelepärane
listajal on „nagu heial lapsel asi ja et kui Hiiumaamees tut-mitu
nime", siis „hea laps" te- sub mürglit tegema, siis oleks
ma tõepoolest ka õn. Hea soo- ju väga tore... Ja see võttis
vituse eest jääb mul üle nõuand- parasjagu naeru peale, aga süs
jat vaid soojalt tänada, õnneks sain eksitusest aru, et tekä rää-oim
selle ajalooraamatute terve gib hoopis mmgist smirglist ja
sarja omale juba tellinud ja see on tõsine asi.
Mis Ön šmllrgel, Böiümaä
mees? Kust seda saab? Eas toi­dupoest^
apteegist, raüäärist või •
koguni laualaost neid kõiki
kohti mina tean— ja kas ja kni
„Kmkige oma raha vaestele, ^^^^ g^da peale määrida
^el parem
- eesti vaestele!" ^g. ^^^^^ ^^^^^ ^g^^^
kinni maksnud, muidu oleksin
pidanud küll häbi pärast maa
alla vajuma.
üks teine nõuandja soovitas
nii:
veel Ma ei tea. Eesti vaeseid ma
siin ei tunne, eestlase eneseuh­kusel
lase end vaeseks tembel­dada,
ammugi mitte almuseid
ei-miUegi eest vastu võtta. Mis
puutub teistesse maailma vaes-tesse
~- siis kui ka kõigi rikaste
varandused vaestele välja jaga­da,
saaks sellest igaüks vaid
vaevalt-tuntava ^skukese, ega
oleks sellest millegiks ega kel­lelegi
küUalt.
Alas! Hoian endiselt oma ra-hanatukest
aastaks 2000 või oo­tan
uusi soovitusi, kuigi siiali-satudki
olid toredad.
Ometi on ühele inimesele sü*
damesse läinud see ajalehte pan­dud
lugu ja kurtmine, et mu
maakodu vikat on nüri ja et ma
ise seda luisata ei oska. Selles
das? Tead, olen linnalaps...
Aga kiri läheb edasi:
„Luisk on ikkagi mõeldud ker­gemaks
lihvimiseks peale käia­mist.
Just nagu paljudki vahest
luiskavad (mis on kerge valeta­mine);
et tõejutl ilusasti koos
seisaks. Luisk on olemas — kes
annab vikati? Muidugi, kui ma
ilma aadressita oskasin selle
kurja sulle kätte toimetada, kül-l
a p ^ a siis oskaksin ka vikati
leida. Hakkaja mees saab libe­dalt
kivilt rohkem kui tobe mõi­sapõllult,
aga miks asja keeru­liseks
teha." Alla on kirjutanu^
„Sügavalt aupaklik Hiidlaste
Kuningas".
Siinjuures — aitäh Hüumaa
mees saatja-aadressita ilusa kir-asjas
sain ma toimetuse kaudu eest!
Mihklikuu l^sel päeval kirjuta- ' Mitmed on küsinud, et kuidas
tudkirjaj saadetud Hüdlaste Ku- on lood nende kurejutu viisiku-ninga
poolt. Kiri algab nü: tega? Kannatust, kannatust, mu
„0h Jumal, Rim, mul on sust daamid ja härrad! iga asi tuleb
hale meel! Kanda aastaid nüri- omal ajal või veidi hiljem ja kui
dat vikatit ja lõhkuda sellega ei tulegi — mis ma smna para-tunamullust
koltunud heina na- ta saaksin, eks ole!
gu Putkaste panin materdas Aga kui mõnda uudist juhtub,
ussi. Eks' igaüks peab oma risti küll kirjutan, kohe otsemaid lä-kandma
kui see on peale pan- heb lehte jä süs kuulete;
^ q^wär- mdv Katrin Kütti Lae- , ^^^^V^^^^^ü ® Pühapäeval, 18.. oktoobril kell
' 11 homm. Vana Andrese kii^ikus
süski edasi järgmisse klassi. Mm- «S^^- ^^^^ gavad laup., 17. okt. ja toimuvad kontsertjumaiateenistus: sopran
de, 62% kukkus läbi ka teistkordsel HeUakeste pere „Sädemed" juht: I^ella 10-12-m igal laupäeval Peet- wüson-Märtson ja K..0. Märt-katsel.
I E-gd. Sirje Järvel, abid: E-gd He- ^ kiriku ruumes.' Palutakse kõiki gon
• HEILSINGI - Soome kiriku sta- Sadul ja Marika Tamm. ' ^.^^^^^ saanud ava- ^ Pühapäeval, 18.. oktoobrü kell
tistika kohaselt möödunud aastal ^,Tulilimmd" gaidrühm, vanem: s o " : Ä S l^^Jl^!^
oli Soomes peaaegu 9000 abielula- g^^. Ene Lüdig, juht: Karin Raus, kohale ilmuda ' va tähistamise aktus. -
hutust, mis on 7% vähem kui eel- abijuht- Viviann Oder Luiged" ® Neljapäeval, 22. oktoobril kell
misel 1979. aastal. Lahuselamisi on galgajuht- Kristi Lüdig abi' TÜna "Rajaleidjate" lipkonna talgud 8 õ. Eiesti Majas Eesti Äiandusklu-
5600, mis Qn ühe protsendi võrra germat Sinüüled" salgajuht: Ly- toimivad 17.-18. okt. Kotkajär- bi loenguõhtu, kavas Hilja Jukkumi
suurenenud! Kiriku lükmed sõlmi- yan Der Veen abijuht: Mari ^"^^ palutakse lastevanemaid loeng „Liiliased maitsetaimed",
sid möödunud aastal 27.758 abielu, Kängsepp Salgajuhid on üht- ^"ng^valt osa võtta. Kavas on „Ra- ® Laupäeval, 24. oktoobril kell
miUest 13,5% olid tsiviüabieUumi- jasi ka rühma a^bijuhid välisseinte värvimme ja 7:30 õ. Hart House Music Room,
sed. Neist omakorda .7% õnnistati " tare ümbruse korrastamine. Samu-. Toronto Ülikoolis muusika- ja luu-kirikus.
Kii-ikust lahkus möödunud Vanemgaidide rühm „Virmali- ti peab lipkond tema hooleks mää- leõhtu Urve jKaruksi ja Kaljo Rai-aa^
täl ca 14.000 isikut ja kirikutega sed", vanem: ngdr. Susan Vana- ratud heUakeste ja juhtide laagri- di loomingust „Kuldkeeled".
liitus 5000. i Lahkumišikt 76% olid selja, juht: ngdr. Maret Xük, abi- väljakud, pesumaja ja väljakäigu. ® Pühapäeval, 25, oktoobril kell
limiakogudusis. Luteri koguduste juht: Vivian Birk. >,Kuldring"talvekorda panema. Samal ajal 3 p.L Eesti Maja suures saalis
liikmete arv kasvas möödunud juht: ngdr. Reet Vanaselja-Marley, toimuvad ka „Lembitu" talgud. K.A. Lehela kinoetendos.
•aastal 4000 võrra ja oli aasta lõ abi ngdr. Ellen Allas.„Kuldring" Talgulistel palutakse registreeri- ® Laupäeval, 31. oktoobril ja püha-pul-
4,322.534. Lükmete arv suure- on nende gaidide ja juhtide üksus, da: skni. Egbert Runge, tel: päeval, 1. novembril Eesti Maja
nes linnakogudustes, aga vähenes kes otsesest tööst osa võtta ei saa, 438-6500 või lipkonna juhile, tel. väikses saalis Kai Kääridi 9. ise-maal.
iSoome elanike arv on kuid soovivad siiski lipkonda ja 889-1063 või lihtsalt antud päevadel seisev kunstinäitus. Avatud kell 10
4.771.000. > gaidide perre kuuluda. : Kotkajärvele ilmuda. .
'® Austraalia TV tutvustas esma­kordselt
2. aug. saates ikestatud
rahvaid, andes edasi ülekande nen­de
ühisjumalateenistuselt Sydney
katoliku kir&us pealkirja all „The
People. from Captive Nation". Tee­nisid
mitme rahvuse vaimulikud ja
rahvuste esindajad esinesid lühisÕ-navõttudega.
Eestlasi esindas Tiiu
KroU-Smimul. ~
® ' Krahvinna Margaretha Sten-boek-
Tusti suri 9. juulil Visbys. Tä
maeti 24. juulü õp. Ture \Vfester-strömi
poolt östergarni kälniistule,
inis on lähim Eestile. M.Stenbock
oli 1944. a. tegev eesti meremees­te
abistajana. Kapten Julius Paju-äär
asetas kadunule pärja Eesti
Komitee ja eesti koguduse .poolt.
• Laupäeval, 31; oktoobril kell 7
õ. Prince Hotenis, 900 York Mills
Rd. Segakoori 30. aastapäeva ball.
^ Pühapäeval) 1. novembril kell
3 p.l. Tartu College'is mulkide
seltskondlik koosviibimine.
©Pühapäeval, 1. novembril kell
3 p.l. Eesti Majas Eesti invaliide-toetäva
Naisringi moenäitus*
® Laupäeval, 7. novembril kell 7
õ. Eesti Maja suures saalis hiidlsis-te
Mreva kavaga mardipiiUo;,
Luulekogusid
Astrid Ivasicilt
Dr. Ivar Ivaski abikaasa lätlan­nast
luuletaja Astrid Ivaskilt on
ümunud Rootsis luuletuskogu
„Lahtide kaared", mis hõlmab
1957—1979 aasfate loomingut. Raa­matus
on 41 mus^t-valget fotot, niis
tehtud Ivar Ivaski poolt. Luuletus­kogu
ümus lätlaste kirjastuse
„baugaya" kirjastusel ja seUe ku­jundajaks
Oli tähelepandavamaid
Rootsi raamatukujundajaid Nor-munds
Hartmanis. Luuletuskogus­se
on võetud impressioone Soo­mest,
Islandist. Iirimaalt, Hispaa­niast,
Kreekast, Austriast, Unga­rist,
Itaaliast ja „kodümaisest"
Coloradost. Lisatud fotodest mit­med
kirjeldavad £otosilmaga poe­tessi
inspiratsioonimaastikke.
Tänavu ilmus Astrid Ivaskilt
kakskeelne, ingüse/lätikeelne luu-letuskogu„
At the FalloWs Edge"
^anta Barbai:as, Mudborn Pressi
kirjastusel. See valiti Small Pres-ses
Book Club (Dustbooks) üheks
käesoleva aasta raamatuks. .