1981-10-15-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 72 VABA EESTLANE neljapäeval, 15. oktoobrü 1981 - Thursday, October 15, IX 3
•CD
iii.'nni r*'i^f'^
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
17. jä lp. oktoobril
dr. T; Säffllks, tel. 461-0912
25. ja 25. oktoobril
dr. A. Mae, tel. 493-7231'
isite oma
Eestlaste protestidemonstratsioosiid vene ISbusSidybeir^
„0dessjS9'' ve^e sõprusdelegatsi Vdnc@üveris$@ saabiamis®
pyhul
VANCOUVEE (VE) — Vancoüveri eestlastest ja memde tegevusest ilMub eesti ajakirjanduse veergu^
del informatsiooni võrdlemisi tagasihoidlikult, kuid see ei tähenda, et sealne ühiskondlik elu oleks varjusurmas.
Siin kulgeb (feesti elu Mitmes sektoris j a eestlastel Jätkub energiat ja enesealgatust ka poliitiliseks
tegevuseks nagu seda näitasid aügüsikuus toimunud demonstratsipronid N, lõbusõidulaeva
„Odessa*< Vancouveri sadamas viibimisei. Selle kohta Mrjutab meie kaastöjiline Vanc®üverist Järgmist:
Pühapäeval, 23. augustil
kognes pärast
jumalateenistust 13
Vjancouveri eestlast
sadamasse, .kuhu oli
saabunud nõukogude
lõbüsõidulaev „Odes-sa'*.
Demonstrandid
kandsid plakateid
pealkirjadega „0' Ca-nada,
we stand in
guard of thee",
„Freedom to Estonia,
Latvia and Lit-huania",
„Russians
out of Estonia" ja
teisi samalaadseid
lööklauseid.
^Protesteerijad
mainisid, et nemad
ei poolda kui venelased
saadavad oma
laevad Kanada sadamatesse
raha
teenima, samal ajal Grupp demonstrante, kes nõudsid vene okupatsioonijõudude lahkumist Eestist,
pole. kanada laeva-
' d e l mingit võimalust teenida maailmasõja ajal sakslaste küü- Vancouveri linnaisad kartsid ilm-oma
laevadega N. Liidu sadama- sist vabanes. ; selt vene^ delegatsiooni raekotta
tes sealset elanikkonda. Eestlased toraldasid venelaste tuua peaukse kaudu, kus valvel
Vastav küsimus esitati Jca VancO|U- külaskäigu puhul plakatitega de* olid demonstrandid, ning need too-^
veri endisele linnapeale Jack Vol- monstratsiooni ka raekoja peaukse di hoonesse ühe korvalulcse kaudu.
richile, kes ei osanud sellele vasta- ees. Eestlastega olid ühinenud ka
ta. Jack Volrich, kes oii Kanada- mõned juudi demonstrandid. Rae- Eesti demonstrandid jagasid ka
N, Liidu sõprusühingu luge, kan- kojas võttis vene delegatsiooni vas- laevale minevatele reisijatele lend-des.
rinnas ka vastavat märki, pi- tu Vancouveri linnapea Mike Har- lehti, -milles protesteeriti veiie lõ-däs
vajalikuks rõhutada, et Kana- coiirt, kes vahetas tervituskõnesid husõidulaeva Vancouverisse toomi-da
farmerid peaksid' tänulikud ole- vehe delegatsiooni juhi Anatoli se ja siin äritegemise vastu. Lend-maN.
Liidule, kes ostab Kanadast Miljehiniga. ^'Maljehini • .sõnavõtu lehes selgitati, et lõbusõidud amee-vilja.
HKIRIR
^nsurance
Agency
KiNPLUSTUSED
23 WESfMÖRE Dr., Süite 2M
Rexdale, Ont. M9V %Y1
Tel. 745-4622
Tiit Tamiiie rootsi
kirjosituse direktoriks
STOKHOLM (EPL) - Svenska
Akeriförbundet ja Sveriges Schak-tentreprenörers
Riksförbund moodustasid
hiljuti ühise kirjastuse^
mõlema orgariisatsiooni erialakir-jade
väljaandmiseks nimega Akeri-förlaget.
Selle kirjastuse shefiks ja asjaajajaks
direktoriks nimetati ajakirja
Lastbilen, peatoimetaja Tüt
Tamme, kes ühtlasi jääb ka seda
ajakirja juhtima, müline moderniseeritakse
ja hakkab uuest aastast
tihedamini ilmuma.
Peatoimetaja asetäitjaks on nimetatud
Eric Björfclund, kes senini
tqimetas iAkerförbundeti liikmes-büUetääni
Direkt. Kirjastuse väljaandmisele
kuulub ka Akeriförbun-deti
ajakiri SER-tidningen. Ajakirjade
majandamine ja kuulutus-teosakond
on ühised.
Kommentaarid
(AlgBSlk..2) -
ühendriikide president Reagan
Ja ta valitsus on otsustanud teha
suuri pingutusi ameerika kaitse-valmiduse
tõstmiseks, eriti tuumarakettide
löögijõu suurendamiseks.
See on esife kutsunud mitmesuguseid
arvamisi ja ka võrdlemisi terava
kriitika, kuna paljude inimeste
arvates on nii ühendriikidel kui
ka N. Liidul sellisel määral rakette
ja tuumalaenguid tagavaraks, et
nad võivad üksteist pihuks Ja põrmuks
teha ning rakette Jääb „mus-tadeks
päevadeks" veel ülegi.
See on väga lihtlabane mõtlemisviis
ütlevad eksperdid, kes pooldavad
^ ameerika raketitagavara suurendamist,
lieed mehed kinnitavad,
et kui venelane tunneb oma tugevust
ja raketirelvade üleolekut,
siis muutub ta ülbeks ja enesekindlaks
ning see meelitab teda
esimese tuumarelvade hoobi andmisele,
sellest lootuses, et selle
esimese üllatuslöögiga hävitatakse
kõik ameeriklaste võimalused vastulöökide
andmiseks.
Sellist olukorda ei tohi lasta tekkida,
ütlevad ameerika raketirel-vastuse
suurendamise toetajad.
Pealegi on ameeriklastel küllalt
Majanduslikke võimalusi rakettide
ja tuumalaengute arvu surarendar
miseks — olgu need siis kavatsetavad
MX või mõnda ^teist tüüpi raketid.
President Reagni ja tema
kaitseministri Weinbergi probleem
seisab ainult seUes, millist moodust
Ja millist süsteemi kasutada rake-tirelvastuse
suurendamiseks. Märgitakse
õigustatult, et ameeriklased
on oma ükskõiksuse ja ettenägematuse
tulemusena kaotanud liiga
plalju kallist aega — lahenduse
leidmine ja selle praktiline rakendamine
võib nõuda vähemalt viis
või kuus aastat.
Kuid enne kui nii kugele Jõutaks
se, peavad ameeriklased elama
selles Ioo*^ses, et kuigi Moskva
võib teoreetiliselt anda ühendriikidele
esimese löögi tuulmarelvade-ga,
ei suuda ta ometi hävitada kõiki
rakette ja tuumalaenguid. Kuigi
vene \o6% tuleb üllatusena ja on
kavandatud tihedalt kontsentreori-tuna,
jääb ameeriklastel ikkagi
veel kasutada umbes 3500 raketti
tasumisrünnakuks. Sellest peaks
piisama Moskvale mõjuva vastulöögi
andmiseks. Küsimus seisab
ainult selles, kas vene ekspertide
kalkulatsioonid ei ole nende arvude
määritlemisel teistsugused, mis
toob kaasa olukorra, et Moskva
võtab kõigele vaatamata endale
esimese löögi andja riski.
ÄVAMINI
17. oittoobrii
m t m K O L I N U D U U T E S S E R U U M I D E N I
M E E L D I V A S S E . U N I Ö N V I L L E KESKÜSSE!
Tulge tutvuma meie^soome kangastelgedel töötamisega.
Lisaks kaunitele soome käsitöödele müüme kanada artisaanide
töid, mnuholgas kamieiiä käsitsi õmmeldud lasteriietusesemeid*
K O H V I K A T L K U U M A N A Li^UPÄEVAL, 17. ja
P Ü H A P Ä E V A L , 18. O K T O O B R I L K O G U PÄEVo
E m LOFT
Ulla Bush & Maire Gronholm
176'B Main St. Umonville, Ont. L3R
Tel. 297-1495
TÄHELEPANU! Uus aadress: Unit 40
1275 Egiinton Ave. E. Mississauga
(läänepool Dixie Road'i)
Telefon 624-8826
ajal küsis keegi pealtvaatajatest riklastele ja kanadalaštele ,,Odes-
. . 1 valjul häälel: „Kuhu te parkisite sa" pardal.on ühest küljest vene-
.„^''!Lf'^'^ oma tankid" ja veidi hiljem „Kas lastele raha teenimiseks kuid tei-teil
kulus seileks kümme kuud en- sest küljest ka puru silma puista-ne
kui te saite süasõiduks viisa?" miseks. Laeval näidatakse^^ et vene
Vancouveri ajalehtede andmetel raiväs elab külluses ja luksus^e^^^^^^
d i vahelehüüdjaks Raimond kuna tegelikult on Venemaal suüi"
Stamme nimeline mees, kes oli puudus toXduäinetest ja tarbekau-raekotta
saabunud koos grupi padest ning tavalisel venelasel po-eestlastega,.
kes protesteejrisid N. le mingit võim alust sooritada reise
Liidu okupatsiooni vastu Eestis, lõbusõidulaevadel.
linnavalitsuse delegatsioon kes
sooritas külaskäigu Vancouveri
raekotta, kus talle oli korraldatud
vastuvõtte.
Odessa linn on Vancouveri sõpruslinnaks
ja Vancouver andis
Odessale suurt majanduslikku
abi pärast seda kui Odessa Teise
eesti ühiskonna
Kavatsetakse esitada eesti, läti ja leedgii
autorite näidendeid inglise keeles
Rõõm j a nauding oli lugeda Valli Maris and Baiba" on vaimukas
Voitki Loomingupäevade ettekan- komöödia, mis jällegi väärib ette-net
„Kas tulevikuta teatritulevik?" kandmist rahvusvahelisele publiku-
Vaba Eestlases lO.ndal septembril, le. ,
Valli Voitk leiab, et ta oA ise ehk Kolmas näidend toob meid "täna-
, ,kõikide vastupidiste elukogemus- päeva paguluses sündinud noorte
te tõttu-siiski lapsemeelega idea- probleemide - juurde. Näidend on
Ust" ja pakub meile hoogsa ja op- eestlase Elmar. Maripuu „Fanta-timistliku
pilgu eesti teatri tule- sies of a Dying Planet", mis kanti
vikkü. ^ eesti keeles ette New Yorgis ja
Teaterei ole muidugi täitsa las- Torontos nimega ,,Sündmused sure-teaed.,
Valli Voitk hoiatab noori vai planeedil". Näidendi on autori
teatrihuvüisi, et ,,ei saa hakata: poolt põhjalikult ümber kirjutatud
raha koguma niisama üldsõnalise ja inglise keelde tõlgitud,
jutu peale. Teil peab valmis olema Valli. Voiki ettekanne käsitleb
oma kindel kava, mida tahate te- muidugi eesti teatrit eesti keeles
ha, missugust tukki lavastada ja ja mõni ehk leiab, et eestlastel ei
kes seda teevad". saaks olla erilist huvi ingliskeelse-
\ Hea küll. On loodud teatrirühm te teatrietenduste vastu. Võiks siis
nimega „Amber Lights The- küsida, et milleks meie üldse teat-ater"..
' rit teeme? Eesti teater on alati
Rühm koosneb läti, leedu ja rohke- püüdnud täita rahvuslikke ülesan-arvulisest
eesti teatritegelastest. deid.
Esineme novembri kolme viimasel ^^^^ ^^j^^ ^^^^^^ äärmiselt
nädalal Cafe Concertis (149 ^.-^^^^^^ ^.^ ^^^^^^^ ^^^^^^^
le kõrge kultuurilise taseme. On
vajalik seda maailmale selgitada.
;
Meie ei saa loota, et maailma;
Yonge Street) kolme baltlaste poolt
kirjutatud näidendiga.'
Esimene näidend on Antanas
Šhkema „The Awakening". Näidendi
tegevus, sünnib 1944. aastal .. ^ , .
, NKVD vang'l as TLe edJu s. OShUk1e ^m a o^l1i' suurr,i i•gi.d, au.s taksid me,i d •ja ar-
i. sesei:s vuse aj.a -l i Vt rilwm use t+e atri dji-- v. estak.s id; m, eieg7a , ilma et me to, eis -
rektor ja peale sõja kujunes temast ja-tutvustame neüe oma kui-üks
silmapaistvamaid leedu näite- t''™ oMaparaja ]oudu, _^
,,AmberLights Theatre" on võtkir
jenikke, - kirjutades avant-garde nud oma eesmärgiks, et lavastada
näidendid juba 50-ndatel aastatel. ,. , , . ^ . ,
Kuigi tema töö on rahvusvahelisel balti teatrüoommgut mglise kee-tasemel,
ei ole seda senini inglise ^'''^^^ professionaalses teat-keeles
esitatud. f' ^usuguse projekti suurejoone-
, Ime labivumme On amult SIIS voi-
Teiseks on lätlase Änslavs Eg- malik, kui balti ühiskond seda toe-iitsi
„Maris and Baiba". Näi- tab.
dend käsitleb abielu- Ja lahutus- VaUi Voitk leiab küll, et „eesti
-probleeme 50-ndate aiastate lõpul ühiskond paneb vajalikud rahad
• ••EuroopasJa PÄa-Ameerikas. • kokku", kui noortel'-on visioon ja
Tööstustrateegia
konverentsid T0r®ntos
|a Calgarys
Couchiching Institute on Public
Affairs korraldab Torontos 1-
päevase konverentsi „Compete and
Survive; An Industrial Strategy
for Canada."
Konverents toimub teisipäeval,
20. okt. k l . 4.00 p.l.—10.30 õ.
Toronto Stock Exchange, Tradieg
Floor, 234 Bay St..
: Peakõnelejaks" on National Bank
of Ganada president Michel Be-langer.
Õhtusöögil „The Fifty Fourth"
ruumides, Toronto Dominion To-wer,
kõneleb Ontario majandusminister-
Frank S. Miller.
Osavõtumaks on $50.00. Tasuda
CIPA, 20 Eglinton Ave. E.
Süite 203, Toronto, M4P 1A9. Lä-hem
inform.: V. Andre, 485-7823.
Sama konverents toimub Cal-gary's
esmaspäeval, 2. nov. Inform.
ja registr.: Dr. Fraser H. Allen,
c/0 Amoco Canada Petroleum Co.
Ltd., 444 - 7th Ave. S. W. Calgary,
Aita. T2F 0Y2; tel: (403) 267-
0340.
tahe eesti teatriga tegeleda.
Senini oleme korjanud ligi poolteist
tuhat dollarit, peamiselt
oma enda annetatud rahadest.
Sellega ei ole teatri uür veel makstud.
Tarvis on k a raha valgustuseks,'
lavakujunduseks ja reklaamiks,
mis peaks toimuma ka ing-
Hskeelsetes lehtedes. Iga annetus
on teretulnud ja äärmiselt vajalik.
Kui leiate, et meie projekt väärib
ühiskonna toetust, paluksime, et
ka isiklikult toetaksite meid.
Annetused tuleks saata Eesti
Kirjanduse Sõprade nimele. Informatsiooni
annetuse andmise kohta
saab õhtuti Kaja Telmetüt
766-1363) või
(767-6464).
(tel.
Peeter "Ilveselt
Elmar Maripuu
Harri Mürk,
kaubämaia
Draperihid valmistatakse ka tellimise peale
VABA EESILAN
Aastas
Poolaastas $21.-
Veerandaastas $11
K I B I P O S T I GA
$33.-»
Veerandaastas $17.-»
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesae:
$76.—, poolaastas $38,—, veerandaastas $29^-*
Väljaspool KanacN'
$42.—
$23,—
|12.-
$67.—
$35.50
$18.50
Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 50
Kanada aadressidele palume märkida „POSTAL CODE" Ja
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatsbekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Pnblishers nimele.
••*-.• . -- • ' • . • • • I • / '
jMjiJUJJBUl^rWPbi^^
P.©. iox 70, Postal Štn. C. Toronto 3. O n l
M6J 3M7 ,
Paluö muSe saata VABA EESTLA>® a?stais / ?30olaastalla /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga aktes „ . -. '
19—- . Tellimise katteks lisan $ sikjuum»
rahas / ^hekiga / rahakaardiga. (Raba saata ainulft tähtSdrjai;).
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 15, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-10-15 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811015 |
Description
| Title | 1981-10-15-03 |
| OCR text | Nr. 72 VABA EESTLANE neljapäeval, 15. oktoobrü 1981 - Thursday, October 15, IX 3 •CD iii.'nni r*'i^f'^ VALVEARST NÄDALALÕPUL 17. jä lp. oktoobril dr. T; Säffllks, tel. 461-0912 25. ja 25. oktoobril dr. A. Mae, tel. 493-7231' isite oma Eestlaste protestidemonstratsioosiid vene ISbusSidybeir^ „0dessjS9'' ve^e sõprusdelegatsi Vdnc@üveris$@ saabiamis® pyhul VANCOUVEE (VE) — Vancoüveri eestlastest ja memde tegevusest ilMub eesti ajakirjanduse veergu^ del informatsiooni võrdlemisi tagasihoidlikult, kuid see ei tähenda, et sealne ühiskondlik elu oleks varjusurmas. Siin kulgeb (feesti elu Mitmes sektoris j a eestlastel Jätkub energiat ja enesealgatust ka poliitiliseks tegevuseks nagu seda näitasid aügüsikuus toimunud demonstratsipronid N, lõbusõidulaeva „Odessa*< Vancouveri sadamas viibimisei. Selle kohta Mrjutab meie kaastöjiline Vanc®üverist Järgmist: Pühapäeval, 23. augustil kognes pärast jumalateenistust 13 Vjancouveri eestlast sadamasse, .kuhu oli saabunud nõukogude lõbüsõidulaev „Odes-sa'*. Demonstrandid kandsid plakateid pealkirjadega „0' Ca-nada, we stand in guard of thee", „Freedom to Estonia, Latvia and Lit-huania", „Russians out of Estonia" ja teisi samalaadseid lööklauseid. ^Protesteerijad mainisid, et nemad ei poolda kui venelased saadavad oma laevad Kanada sadamatesse raha teenima, samal ajal Grupp demonstrante, kes nõudsid vene okupatsioonijõudude lahkumist Eestist, pole. kanada laeva- ' d e l mingit võimalust teenida maailmasõja ajal sakslaste küü- Vancouveri linnaisad kartsid ilm-oma laevadega N. Liidu sadama- sist vabanes. ; selt vene^ delegatsiooni raekotta tes sealset elanikkonda. Eestlased toraldasid venelaste tuua peaukse kaudu, kus valvel Vastav küsimus esitati Jca VancO|U- külaskäigu puhul plakatitega de* olid demonstrandid, ning need too-^ veri endisele linnapeale Jack Vol- monstratsiooni ka raekoja peaukse di hoonesse ühe korvalulcse kaudu. richile, kes ei osanud sellele vasta- ees. Eestlastega olid ühinenud ka ta. Jack Volrich, kes oii Kanada- mõned juudi demonstrandid. Rae- Eesti demonstrandid jagasid ka N, Liidu sõprusühingu luge, kan- kojas võttis vene delegatsiooni vas- laevale minevatele reisijatele lend-des. rinnas ka vastavat märki, pi- tu Vancouveri linnapea Mike Har- lehti, -milles protesteeriti veiie lõ-däs vajalikuks rõhutada, et Kana- coiirt, kes vahetas tervituskõnesid husõidulaeva Vancouverisse toomi-da farmerid peaksid' tänulikud ole- vehe delegatsiooni juhi Anatoli se ja siin äritegemise vastu. Lend-maN. Liidule, kes ostab Kanadast Miljehiniga. ^'Maljehini • .sõnavõtu lehes selgitati, et lõbusõidud amee-vilja. HKIRIR ^nsurance Agency KiNPLUSTUSED 23 WESfMÖRE Dr., Süite 2M Rexdale, Ont. M9V %Y1 Tel. 745-4622 Tiit Tamiiie rootsi kirjosituse direktoriks STOKHOLM (EPL) - Svenska Akeriförbundet ja Sveriges Schak-tentreprenörers Riksförbund moodustasid hiljuti ühise kirjastuse^ mõlema orgariisatsiooni erialakir-jade väljaandmiseks nimega Akeri-förlaget. Selle kirjastuse shefiks ja asjaajajaks direktoriks nimetati ajakirja Lastbilen, peatoimetaja Tüt Tamme, kes ühtlasi jääb ka seda ajakirja juhtima, müline moderniseeritakse ja hakkab uuest aastast tihedamini ilmuma. Peatoimetaja asetäitjaks on nimetatud Eric Björfclund, kes senini tqimetas iAkerförbundeti liikmes-büUetääni Direkt. Kirjastuse väljaandmisele kuulub ka Akeriförbun-deti ajakiri SER-tidningen. Ajakirjade majandamine ja kuulutus-teosakond on ühised. Kommentaarid (AlgBSlk..2) - ühendriikide president Reagan Ja ta valitsus on otsustanud teha suuri pingutusi ameerika kaitse-valmiduse tõstmiseks, eriti tuumarakettide löögijõu suurendamiseks. See on esife kutsunud mitmesuguseid arvamisi ja ka võrdlemisi terava kriitika, kuna paljude inimeste arvates on nii ühendriikidel kui ka N. Liidul sellisel määral rakette ja tuumalaenguid tagavaraks, et nad võivad üksteist pihuks Ja põrmuks teha ning rakette Jääb „mus-tadeks päevadeks" veel ülegi. See on väga lihtlabane mõtlemisviis ütlevad eksperdid, kes pooldavad ^ ameerika raketitagavara suurendamist, lieed mehed kinnitavad, et kui venelane tunneb oma tugevust ja raketirelvade üleolekut, siis muutub ta ülbeks ja enesekindlaks ning see meelitab teda esimese tuumarelvade hoobi andmisele, sellest lootuses, et selle esimese üllatuslöögiga hävitatakse kõik ameeriklaste võimalused vastulöökide andmiseks. Sellist olukorda ei tohi lasta tekkida, ütlevad ameerika raketirel-vastuse suurendamise toetajad. Pealegi on ameeriklastel küllalt Majanduslikke võimalusi rakettide ja tuumalaengute arvu surarendar miseks — olgu need siis kavatsetavad MX või mõnda ^teist tüüpi raketid. President Reagni ja tema kaitseministri Weinbergi probleem seisab ainult seUes, millist moodust Ja millist süsteemi kasutada rake-tirelvastuse suurendamiseks. Märgitakse õigustatult, et ameeriklased on oma ükskõiksuse ja ettenägematuse tulemusena kaotanud liiga plalju kallist aega — lahenduse leidmine ja selle praktiline rakendamine võib nõuda vähemalt viis või kuus aastat. Kuid enne kui nii kugele Jõutaks se, peavad ameeriklased elama selles Ioo*^ses, et kuigi Moskva võib teoreetiliselt anda ühendriikidele esimese löögi tuulmarelvade-ga, ei suuda ta ometi hävitada kõiki rakette ja tuumalaenguid. Kuigi vene \o6% tuleb üllatusena ja on kavandatud tihedalt kontsentreori-tuna, jääb ameeriklastel ikkagi veel kasutada umbes 3500 raketti tasumisrünnakuks. Sellest peaks piisama Moskvale mõjuva vastulöögi andmiseks. Küsimus seisab ainult selles, kas vene ekspertide kalkulatsioonid ei ole nende arvude määritlemisel teistsugused, mis toob kaasa olukorra, et Moskva võtab kõigele vaatamata endale esimese löögi andja riski. ÄVAMINI 17. oittoobrii m t m K O L I N U D U U T E S S E R U U M I D E N I M E E L D I V A S S E . U N I Ö N V I L L E KESKÜSSE! Tulge tutvuma meie^soome kangastelgedel töötamisega. Lisaks kaunitele soome käsitöödele müüme kanada artisaanide töid, mnuholgas kamieiiä käsitsi õmmeldud lasteriietusesemeid* K O H V I K A T L K U U M A N A Li^UPÄEVAL, 17. ja P Ü H A P Ä E V A L , 18. O K T O O B R I L K O G U PÄEVo E m LOFT Ulla Bush & Maire Gronholm 176'B Main St. Umonville, Ont. L3R Tel. 297-1495 TÄHELEPANU! Uus aadress: Unit 40 1275 Egiinton Ave. E. Mississauga (läänepool Dixie Road'i) Telefon 624-8826 ajal küsis keegi pealtvaatajatest riklastele ja kanadalaštele ,,Odes- . . 1 valjul häälel: „Kuhu te parkisite sa" pardal.on ühest küljest vene- .„^''!Lf'^'^ oma tankid" ja veidi hiljem „Kas lastele raha teenimiseks kuid tei-teil kulus seileks kümme kuud en- sest küljest ka puru silma puista-ne kui te saite süasõiduks viisa?" miseks. Laeval näidatakse^^ et vene Vancouveri ajalehtede andmetel raiväs elab külluses ja luksus^e^^^^^^ d i vahelehüüdjaks Raimond kuna tegelikult on Venemaal suüi" Stamme nimeline mees, kes oli puudus toXduäinetest ja tarbekau-raekotta saabunud koos grupi padest ning tavalisel venelasel po-eestlastega,. kes protesteejrisid N. le mingit võim alust sooritada reise Liidu okupatsiooni vastu Eestis, lõbusõidulaevadel. linnavalitsuse delegatsioon kes sooritas külaskäigu Vancouveri raekotta, kus talle oli korraldatud vastuvõtte. Odessa linn on Vancouveri sõpruslinnaks ja Vancouver andis Odessale suurt majanduslikku abi pärast seda kui Odessa Teise eesti ühiskonna Kavatsetakse esitada eesti, läti ja leedgii autorite näidendeid inglise keeles Rõõm j a nauding oli lugeda Valli Maris and Baiba" on vaimukas Voitki Loomingupäevade ettekan- komöödia, mis jällegi väärib ette-net „Kas tulevikuta teatritulevik?" kandmist rahvusvahelisele publiku- Vaba Eestlases lO.ndal septembril, le. , Valli Voitk leiab, et ta oA ise ehk Kolmas näidend toob meid "täna- , ,kõikide vastupidiste elukogemus- päeva paguluses sündinud noorte te tõttu-siiski lapsemeelega idea- probleemide - juurde. Näidend on Ust" ja pakub meile hoogsa ja op- eestlase Elmar. Maripuu „Fanta-timistliku pilgu eesti teatri tule- sies of a Dying Planet", mis kanti vikkü. ^ eesti keeles ette New Yorgis ja Teaterei ole muidugi täitsa las- Torontos nimega ,,Sündmused sure-teaed., Valli Voitk hoiatab noori vai planeedil". Näidendi on autori teatrihuvüisi, et ,,ei saa hakata: poolt põhjalikult ümber kirjutatud raha koguma niisama üldsõnalise ja inglise keelde tõlgitud, jutu peale. Teil peab valmis olema Valli. Voiki ettekanne käsitleb oma kindel kava, mida tahate te- muidugi eesti teatrit eesti keeles ha, missugust tukki lavastada ja ja mõni ehk leiab, et eestlastel ei kes seda teevad". saaks olla erilist huvi ingliskeelse- \ Hea küll. On loodud teatrirühm te teatrietenduste vastu. Võiks siis nimega „Amber Lights The- küsida, et milleks meie üldse teat-ater".. ' rit teeme? Eesti teater on alati Rühm koosneb läti, leedu ja rohke- püüdnud täita rahvuslikke ülesan-arvulisest eesti teatritegelastest. deid. Esineme novembri kolme viimasel ^^^^ ^^j^^ ^^^^^^ äärmiselt nädalal Cafe Concertis (149 ^.-^^^^^^ ^.^ ^^^^^^^ ^^^^^^^ le kõrge kultuurilise taseme. On vajalik seda maailmale selgitada. ; Meie ei saa loota, et maailma; Yonge Street) kolme baltlaste poolt kirjutatud näidendiga.' Esimene näidend on Antanas Šhkema „The Awakening". Näidendi tegevus, sünnib 1944. aastal .. ^ , . , NKVD vang'l as TLe edJu s. OShUk1e ^m a o^l1i' suurr,i i•gi.d, au.s taksid me,i d •ja ar- i. sesei:s vuse aj.a -l i Vt rilwm use t+e atri dji-- v. estak.s id; m, eieg7a , ilma et me to, eis - rektor ja peale sõja kujunes temast ja-tutvustame neüe oma kui-üks silmapaistvamaid leedu näite- t''™ oMaparaja ]oudu, _^ ,,AmberLights Theatre" on võtkir jenikke, - kirjutades avant-garde nud oma eesmärgiks, et lavastada näidendid juba 50-ndatel aastatel. ,. , , . ^ . , Kuigi tema töö on rahvusvahelisel balti teatrüoommgut mglise kee-tasemel, ei ole seda senini inglise ^'''^^^ professionaalses teat-keeles esitatud. f' ^usuguse projekti suurejoone- , Ime labivumme On amult SIIS voi- Teiseks on lätlase Änslavs Eg- malik, kui balti ühiskond seda toe-iitsi „Maris and Baiba". Näi- tab. dend käsitleb abielu- Ja lahutus- VaUi Voitk leiab küll, et „eesti -probleeme 50-ndate aiastate lõpul ühiskond paneb vajalikud rahad • ••EuroopasJa PÄa-Ameerikas. • kokku", kui noortel'-on visioon ja Tööstustrateegia konverentsid T0r®ntos |a Calgarys Couchiching Institute on Public Affairs korraldab Torontos 1- päevase konverentsi „Compete and Survive; An Industrial Strategy for Canada." Konverents toimub teisipäeval, 20. okt. k l . 4.00 p.l.—10.30 õ. Toronto Stock Exchange, Tradieg Floor, 234 Bay St.. : Peakõnelejaks" on National Bank of Ganada president Michel Be-langer. Õhtusöögil „The Fifty Fourth" ruumides, Toronto Dominion To-wer, kõneleb Ontario majandusminister- Frank S. Miller. Osavõtumaks on $50.00. Tasuda CIPA, 20 Eglinton Ave. E. Süite 203, Toronto, M4P 1A9. Lä-hem inform.: V. Andre, 485-7823. Sama konverents toimub Cal-gary's esmaspäeval, 2. nov. Inform. ja registr.: Dr. Fraser H. Allen, c/0 Amoco Canada Petroleum Co. Ltd., 444 - 7th Ave. S. W. Calgary, Aita. T2F 0Y2; tel: (403) 267- 0340. tahe eesti teatriga tegeleda. Senini oleme korjanud ligi poolteist tuhat dollarit, peamiselt oma enda annetatud rahadest. Sellega ei ole teatri uür veel makstud. Tarvis on k a raha valgustuseks,' lavakujunduseks ja reklaamiks, mis peaks toimuma ka ing- Hskeelsetes lehtedes. Iga annetus on teretulnud ja äärmiselt vajalik. Kui leiate, et meie projekt väärib ühiskonna toetust, paluksime, et ka isiklikult toetaksite meid. Annetused tuleks saata Eesti Kirjanduse Sõprade nimele. Informatsiooni annetuse andmise kohta saab õhtuti Kaja Telmetüt 766-1363) või (767-6464). (tel. Peeter "Ilveselt Elmar Maripuu Harri Mürk, kaubämaia Draperihid valmistatakse ka tellimise peale VABA EESILAN Aastas Poolaastas $21.- Veerandaastas $11 K I B I P O S T I GA $33.-» Veerandaastas $17.-» LENNUPOSTIGA ülemere-maadesae: $76.—, poolaastas $38,—, veerandaastas $29^-* Väljaspool KanacN' $42.— $23,— |12.- $67.— $35.50 $18.50 Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 50 Kanada aadressidele palume märkida „POSTAL CODE" Ja USA aadressidele „ZIP CODE" Pangatsbekk või rahakaart kirjutada Free Estonian Pnblishers nimele. ••*-.• . -- • ' • . • • • I • / ' jMjiJUJJBUl^rWPbi^^ P.©. iox 70, Postal Štn. C. Toronto 3. O n l M6J 3M7 , Paluö muSe saata VABA EESTLA>® a?stais / ?30olaastalla / veerandaastaks — tavalise / kiripostiga aktes „ . -. ' 19—- . Tellimise katteks lisan $ sikjuum» rahas / ^hekiga / rahakaardiga. (Raba saata ainulft tähtSdrjai;). |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-10-15-03
