Vaba eestlane , October 15, 1981

              'lk. 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 15. oktoobril 1981 — Thürsday, October 15, 1981 Nr. 72
VABADE'EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
¥AfiA SESTLANI
- VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth Toronto».
PEATOIMETAJA Karl Arro
TOIMETAJA. Hanaes Oja
POSTIAADRESS: PO Box 70, Stri.C, Toronto Oot. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus.;^54-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas: $38.-.-, poolaastas $21.— Ja
veerandaastas |11.—, kiripostiga aastas $81.—, poolaastas |33.—
ja^ veerandaastas $17.— ,
TELLIMISHINNAD väljaspool Kaaadat: aastas $42—, poolaas­tas
$23— ja veerandaastas $12.—. Kiripostiga USA-s: aastas
, $67.— poolaastas $35.50 ja veerandaastas $18.50
LENNUPOSTIGA tilemere-maadesse: aastas $76.—, poolaastas
$38— ja veerandaastas $20.— .
Aadressi muudatus 50 c. —üksilmumbri hind 50 c.
FREE ESTONIAN
Published by Free Estonian Publisher Ltd., 135 Tecumseth St^
Toront© Ont.M6J2H2
tan
Eesti rannas 1944. aasta sügisei. Kalurid ja randlased seavad paate korda, ei alustada ohtlikku teekonda
üle Lääiemere Eootsi randa.
Egiptuse presidendi Änvar Sa-dati
ootamatu surm põhjalikult
planeeritud ja origin^lselt läbivii­dud
mõrvaoperatsioöni tagajärjel
on tekitanud Kesk-Ida poliitilises
elus ootamatult suure lünga, mille
täitmisel võib tekkida Araabia
maaümas ning Egiptuse-Iisraeli
vahekordades täielikult EÜSI aspek­te
ja olukordi. Ehkki Egiptuse kõr-gemad
võimukandjad eesotsas ase­presidendi
Hosni Mubairak'iga ja
kaitseminister Mohammed Abdel
Halimiga kinnitavad, et valitsus ja
sõjavägi kavatsevad jätkata mõr­va
ohvriks langenud president Sa^
dati sise- ja välispoliitilcat, peetak­se
olukorda Egiptuses siiski era­korraliselt
pinevaks, mis võib esi­le
kutsuda suuremaid verevalami-
••§i. •
President Anvar Sadat oii kaht­lemata
suurekaliibriline riigi­mees,
kes oma otsustes Ja poliiti­liste
suundade määritlemisel läb-üus
puhtpraktilistest kaahitlustest.
Ehkki teda pärast tema surma
läänemaailma ajakirjanduses üiis-itatakse
kui suurt rahuapostlit, ei
teinud ta oma otsuseid Iisraeliga
rahu sõlmimiseks idealistlikest
kaalutlusist vaid puht praktilistest
seisukohtadest väljudes.
Egiptus oli pärast 1973. aasta sõ­da
Iisraeliga suurtes raskustes ja
vajas suurt majanduslikku toetust,
mida talle võimelised olid pakku­ma
Ameerika ühendriigid. Tekki­nud
olukorda hakkas energiliselt
temale omaste kombinatsioonide ja
mahinatsioonidega ära kasutama
tolleaegne ühendriikide välisminis­ter
Kissmger, kelle vahetalituse
tulemusena Sadat asus Iisraeliga
lepituse teele ja siirdus Jkogu maa­ilma
üllatuseks oma rahuteekonnal
Iisraeli pealinna Jeruusalemma.
Sellele järgnes kuulus €amp Davi-di
konverents, kus tolleaegne
Ühendriikide president Carter ühi-sdt
Iisraeli peaminister Beginiga
Ja presi^^ent Sadatiga välja tööta­sid
põhilised alused kitsamas mõt­tes
Egiptuse ja Iisraeli ning laie­mas
mõttes kogu Araabia maail­ma
ja Iisraeli vahel rahu saavuta­miseks.'
Camp Davidi kokkulepete tulemu­sena
garanteeris Begin kull Egip­tusele
sõjas kaotatud , maa-alade
tagasiandmise, kuid palestiinlastele
kuuluva Jordani jõe läänekalda ja
araablaste põlise eluaseme tuleviku
arutamisel Ja palestiinlastele auto-
Eoomia kindlustamisel tekkis üs-,
raeli vastuseisu ja kõveneva hoia­ku
tõttu suuri raskusi. Iisraeli pea­minister
Begin ei hakanud mitte
ainult läbirääkimistega viivitama
Ja neid venitama, vaid tema valit­suse
korraldusel ja eestvõttel hak­kas
Iisrael rajama okupeeritud
maa-aladele palestiinlaste asulate
'keskele uusi • iisraeli asundusi,. mis
tiivustas palestiinlasi üha suurema­le
vastupanule, terroriaktsiöonldele
ja Palestiina Vabastamise Organj-satsioohi
tegevuse laienemisele.
Kui Iisraelile sõbralikus lääne­maailmas
vaadatakse Sadatile kui
eriliste annetega varustatud ja
suurest rahuarmastusest kantud
inimkonna heategijale, siis Araa­bia
maailmas, eriti palestiinlaste
hulgas ning sellistes sõjakates riiki­des
nagu Liibüa Ja Süüria, peetak­se
president Sadatit araaba rah­vaste
ja nende huvide reetjaks.
Üheridrükidega sõlmitud kokkule­pete
alusel, saab Egiptus ameerik­lastelt
Iisraeliga rahuteekonnale
asumise eest aastas üle 1 miljardi
dollari majanduslikku toetust Ja
sellele lisaks moodsaid relvi, mida
sõjakalt häälestatud araablased ja
palestiinlased peavad altkäemaksu
vastuvõtmiseks Ja araablaste ^elu­liste
huvide raha eest maha müü
miseks.
See kibestunud kriitika Sadati po-lütikale
realiseerus lõpuks põhjali­kult
ettevalmistatud relvastatud
kallaletungiks presidendile, mis
lõppes tema surmaga. Sadat aimas
kindlasti luba pikema aja kestel
ette, et tema elul ei ole Egiptuse
Islami fundamentalistide silmis
enam mingit väärtust ja ta püüdis
oma vaenlastest ette Jõuda ring
nende käsi siduda nende massilise
arreteerimisega Ja suurte puhas-tusoperatsiöonidega.
Kuid need
sammud ei suutnud süski vande­nõu
organiseerijate plaani nurja
ajada ning president maksis vastu­olude
eest ülejäänud araabia maa •
ilmaga oma eluga.
Isegi kõige paremini informeeriv
tud Ja taibukamad poliitilised vaat­lejad
ei oska praegu ennustada,
mis juhtub Egiptuse tulevikus Ja
millises suunas sõitmiseks seatak­se
üles riigilaeva purjed. Egiptui^e
juhid toonitavad rõhutatult, et
Egiptus jätkab Sadati senist välis­poliitikat
— tihedaid sidemeid
ühendriikidega Ja rahu viimistle­mist
lisraeiiga, kuid arvestades
rahva üldist meeleolu Ja suurt opo­sitsiooni
sellele poliitikale, ei ole
senise suuna jätkamine enam kau­geltki
kindel. See paneb muretse­ma
ka Ameerika ühendriigid, kel­lede
poliitika tugisammasteks õli-rikkas
Kesk:Idaš olid sõbralikud
suhted ja koostöölised vahekorraf
Iisraeliga ja Egiptusega. Kui Egip­tuse
välispoliitika muutub ja hak­kab
koostööd Otsima teiste Araabia
riikidega, siis võib isegi oletada, et
Camp Davidis rahule pandud alu­sed
löövad ohtlikult kõikuma ja ko­gu
Kesk-Ida läheb vastu uutele pi­nevatele
ja ohtudest tulvil sünd­mustele.
Kirjcsüiik Arved ViirSaidi ettekanne
vahelisel kirianike tongressf
Mäletan, kuidas sõber ligi kolm­kümmend
aastat tagasi äsja Vanast
Maailmast siia saabununa kirjutas
oma muljetest Kanada kohta: „Eu-roopa
sarnane see maa ei ole, aga
sün on vaba hingata."
Siin on vaba hingata -— see oli,
mida me otsisime: vabadust! Va­badust,
mille eest meie, poliitilised
põgenikud Baltimaadelt ja Ida-Eu-roopast,
oleme pidanud nii kallilt
maksma ja mida siin võetakse en­dastmõistetava
taevaannina.
Eks'see ole meie —- Ida-Euroo-past
tulnute ja siinsete, alati vaba­duses
elanute -—arusaamade põhi­line
vahe, nii eraldiseisev nagu
maailma- kaks poolust. See: teeb
uustulnukate silmis nii mõnegi
idealisti ja inimõiguste nõudja, kel
puuduvad tegelikkusest kogemu­sed,
peaaegu automaatselt naiivseks
Moskva propagandistiks.
Nagu kõigile sellest kongressist
osavõtjaile, nii on meilegi ü/imalt
tähtisi 'mis juhtub Ladina-Ameeri-kas
või Lõuna-Aafrikas. ,
Kuhugi ei mata N. Liidu GRU
(Foreign Intelligence vOpera-tions)
hetke! rohkem rublasid
kui nende kahe piirkonna ,jva-bastamiseks".
Seda „vabaštamist" on "tegelikult
kaua plaanitsetud. Selleks väike
näide mu enda läbielatust.
N. Liidu esimese okupatsiooni:
ajal Eestis, kevad-talvel 1941^ vii­di
mind dissidentliku tegevuse tõt­tu
koolis ülekuulamistele NKVD-sse.
Kolm salajast sessiooni umbes
nädalaste vahedega kujutasid 19-
aastase nooruki elus omal moel va­pustavat
elamust.
Minu isiklikku olukorda kergen­das
mu sotsiaalne päritolu — olin
väikese taluomaniku ja vaese käsi­töölise
poeg, koolis õppemaksust
vabastatud ^jne. Pealegi olin ma
punaarmee kutsealune, kes pidi
eeloleval sügisel alustama oma
sundaja teenimist. Minu poliit-kas-vatus
oli niisiis alles pooleli.
. Kui püüdsin aga iseenda kõrval
kõnelda ka oma ,kahe kaaslase
kaitseks, siis kõlas ülekuulaja jäik
vastus:
„Räägi eftda eest .— nende pä­rast
suud kulutaba ei maksa!"
„VABA EESTLASEST
Värskemad uudised loete
'Lituanistikos Institutes (The
Institute of Lithuanian Studies)
presüdium valis dr. Ivar Ivaski
tema teenete eest leedu kultuurir
edutamisel instituudi auliikmeks.
Ivar Ivaskile tehti see austusaval­dus
teatavaks 28. septembril. ,
Ivar Ivask on intematsionaalsev
kirjandusajakirja „Worl(3 Litera-tiire
Today" (endine ,,Books
Abroad") toimetajana pühendanud
tähelepanu leedu kirjandusele, na­gu
ta on teinud ka teiste balti rah­vaste
kultuurile, kuid leedulased on
seda aga esimestena hinnanud.
Kuna nemad ei olnud milleski
suuremad ^,süündlased" kui mi­na,
siis ajas too väide salapolit­sei
poolt mind õiglaselt vihale.
„Kas teie tõesti ei suuda mõista,
et oleme kasvanud erinevas ühis­konnas.
Kui ,meie ümbrus (envi-ronment)
teie silmis on rikkunud
meie arusaamu, siis ei saa teie a.ca
ometi mitte oodata, et need kapi­talismi
"igandid oleksid, meist kom­munistliku
korra all üle öö jäägi­tult
kadunud! Andke meile aega
-—ka nendele kahele minu sõbra­le!
ükski meist ei saaohetkš kiita
seda ülekohut, inimese ekspluatee­rimist
-inimese poolt, mis toimub'
kapitalistlikus ühiskonnas, eriti
Lõuna-Ameerikas! Meie, nagu iga
teinegi noor, mõistame täielikult
hukka selle suurmaaomanike orja-süsteemi!"
.Need olid umbes sõnad, mis
muutsid olukorra — päästsid nii
minu kui ka mu kaaslased.
Veel enam — ülekuulaja JÕhk-iras
ja kinnises näos lelMs sõh-ralik-
kamraadlik soojus, võidu­rõõm.
Aednik temas nägi oma
töövilja.
Senise hajameelse revolvriga
mängimise asemel oma lauasditlis
andis ta ^mulle õppetunni maailma­revolutsioonist,
mida ma kunagi- ei
unusta. I
,,Tõepoolest, võidelda nende
vaeste inimeste eest on meie iga­ühe
püha kohus — selleks on kõik
meetodid ja ohvrid lubatud! Meie
ei küüni neid praegu aitama otse;
kuid me abistame neid esialgu
juhtkonna treeningu ja relvadega.
Idealistide ja rahulolematu elemen-
/ji abiga kapitalistlikel maadel. Aga
pea oleme meie tugevaim jõud
maailmas, sest meil on oma kindel
ja ivankumatu eesmärk. Kui kapi­talistid
eksporteerivad ; igasugust
pudi-padi, siis eksporteerime meie
revolutsiooni. Ära muretse: küll N :
Liit hoolitseb, et rõhutud tapavad
kord oma isandad ja ekspluateeri­jad
üle maailma.' Siis marsime sis­se
meie —- korda hoidma ja valit­sema!"
Korda hoidma ja valiti^ema —
mis see mõiste tähendab, seda
kogesime ju sealsamal ajal Bal­tikumis.
Me polnud siis veel teadlikud kõi­ges,
mis juhtus okupantide „püha
õieuse-- nimel, kuid me aimasime.
Inimeste jäljetu kadumine kujutas
õudusisendavat fakti — osa huka­tute
masshaudadest avastasime hil­jem,
osa ootab avastamist Vene­maa
mullas ja Siberis.
Ma usun, et balti rahvad ~
eestlased, lätlased ja leedulased,
kes olid esimesi N. Liidu agressi­ooni
ohvreid, — teavad paremini
kui inimesed siin vabas maailmas,
mis on inimõiguste rikkumine ja
KES (!) on olnud ja pn pidevalt
suurim inimõiguste rikkuja.
Põgenesime kord põlevatt.maalt
lootusega paluda abi oma kannata­vatele
hõimudele. Need lootused
varisesid, aga reaalsuse ees pea.
Kogesime lühinägelikkust, igno-rantsi.
reetmist.
Paljud meist olid ise tunnista-piks
kolme miljoni venelase, uk­rainlase
jq teiste sundrenJ^trieeri-misele
Saksamaalt — likvideeri­miseks
Siberi sunnitöölaagrites.
Kuid N, I.iidu rahvaste vanglas
ei hävitata üksi indiviide, vaid ter­veid
rahvaid, keeli ja kultuure. See
toimub pidevalt ja süstemaatiliselt.
Vaaladele, ^hülgetele ja lindudele
taeva all leidub eestkostjaid, ajale­heruumi
ja raha kaitseaktsioonide
läbi viimiseks. See kõik puudub
inimeste ja rahvaste kaitseks raud­eesriide
taga! Mis on saanud Vol-ga-
sakslastest, mis Krimmi-tatarT
lastest? Soome-ugri rahvaste hävi­tamine
on toimunud Põhja-Vene-maal
tsaariaegadest peale. Kes teab
teist seda, et väike 200.000 liikme­line
ingeri rahvas likvideeriti Pein-si
järve taga Leningradi lähistel
san^uti alles pärast Teist Maailma­sõda?!
See kõik ei ole mitte kauge mi­nevik
ajaloo hallis hämaruses. Ne­likümmend
aastat tagasi toimunu
jätkub ka täna.
Tihti tundub, fet vaba maailma
poliitikud, ajakirjanikud, kirjani­kud,
kultuuri- ja usutegelased on
vaikinud N. Liidu inimõiguste rik­kumisest
sihilikult. Kas selle vai­kimise
põhjuseks on loomulik
hirm — respekt toore jõu ees?!^
Kas meie vabadus siin pn ainult
selleks, et me võiksime maha kis­kuda
kõiki sajandite kestel loodud
tugesid oma ühiskondlikus struk­tuuris?!
. Kodu, kasvatust, abielu,
moraali, vanemate respekti, katoli­ku
kirikut^ sõjaväelist distsipliini
jne. jne.
Ja samal ajal — kas mc tõesti ei
tihka tõsta oma sõrmeotsa selle
sajandi „pühaduse", kommu-nistliku-
fashistliku diktatuuri,
Venemaa kolonialismi vastu??
Nii ei loodeta pärast ^ Ungari
ülestõusu ja Praha kevadet seal­pool
raudset eesriiet enam abi Lää­nest.
Nii peab/Poola minema üksi.
vastu oma saatusele. Nii marsivad
koolinoored Tallinnas ja teistes
Baltimaade linnades miilitsate pek­su
ja vangistamisi trotsides, nõudes
vabadust ja venelaste lahkumist.
Nii annavad noored Tartus salaja,
välja vabas maailmas ilmunud luu­letuskogude
kordustrükke motoga:
„ICeeleta sõna ei saa, surmata sõ­na
ei saa!"
20. sajandi lõpul, mik maailma
raihvad on deklareerinud ja allakir­jutanud
nii paljudele rahvusvahelis­tele
kokkulepetele inimõiguste kait­seks;
ajal, mil vabadust ja suve­räänsust
on lubatud — ja enamas­ti
antudki väljaspool N. L i i t u—
nii paljudele maailma rahvastele;
ajal, mil UNO-s on sõnaõigus ela­musel.
Aafrika suguharul ja Kariji-bimere
saarekesel: sel ajal puudub
õigus enda eest kosta kolmel; Balti
riigil, kolmel vanal Euroopa kul­tuurrahval!
Samuti puudub see õi­gus
nii paljudel teistel rahvastel
Venemaa poolt okupeeritud maa-;
aladel.
Kas pole see olukord häbiks
alanduseks meile kõigile, eriti
aga kirjanikele, kes peaksid ole­ma
oma aja südametunnistuseks!
Nii nagu Inimõiguste eest või­delnud
vangid raudeesriide taga
vanglates, vaimuhaiglates ja sun­nitööl
vajavad Amnesty In^prnatio-nari
moraalset tuge ja eeskostmist/
nii vajavad terved rahvad seal va­ba
maailma kirjanire mõistmist ja
eestkostmist. Näidaku see kong­ress,
et moto ,,Keelata sõna ei saa,
surmata sõna ei saa!" elab" edasi
ka siis, kui neisse sõnadesse usku­jate
suu on vägivaldselt suletud.
Eesti Etnocfmafiline
Rlnq Kanadas
alustab tegevust neljap., 15. okt.
kell 6.30 Eesti Majas, klassiruum
nr. 12. " .
Palutakse seniseid ja uusi liik­meid
sellest kindlasti osa võtta,
sest lahendada on mitmesuguseid
tegevusega ja Ringi 10. a. juubeli­ga
seoses olevaid küsimusi. Sügi­sene
tööperiood on ette nähtud
kevadel - alatud ninlispitsi kursuse
kulgemisega, mis kestab jõuludeni.
Ninlispitsiga alustatakse 22. okt.
• Etnograafilisel Rincil on müügil
veeJ mõningad Helmi Kurrik'u
raamatud: Eesti Rahvarõivad. Sel­les
suhtes helistada: Ene Runge,
tel. 438-6500. /
Kprnmentdarid
See küsimus kerkib meile para­tamatult
huultele kni me loeme
tänapäeva ajalehti, kuulame raa­diot
või vaatame televisiooni. Sel­le
küsimiise taga peitub palju
probleeme, lugematuid seletama­tuid
keerdkäike ja tavalistele iga-
Ipäevastele ajudele arusaamatuid
samme. Miks paljusid tehinguid
tehakse just nü nagu neid ei peaks
tegema ja- miks läänemaailm sa­geli
tegutseb igasuguse loogika
vastaselt, jääb meile üsna tihti
täielikult arusaamatuks ning palju,
sid järelandmisi kommunislidele
ei suuda me isegi seletada läänes
valitseva kergeusklikkusega ja na­iivsusega
N. Liidu suhtlomisel.
Nüsüs — miks?
©Miks jätkuvad Ühendriikide kon­suliteni
Ja teiste diplomaatide amet­likud
külaskäigud Tallinna ja visii­did
N. Eesti „välišministeeriumis-se^
S kui ühendriigid Eesti annek-teerimist
venelaste poolt oi tun­nusta?
©Miks ei liigutanud lääneriigid
sõrmegi, ja tukkusid mugavalt kui
N. Liit Venemaa läänepiirkönda-desse
250 keskmise Ic^nuuulatusega
raketti iiles installeeris, millede
tuumalaengud on suunatud Euroo-^
pa suurematele linnadele?
©Miks tehti läänemaailmas Af­ganistani
okupeerimise pärast
Moskva olümpialt ärajäämisega
„show'd** ja jätkatakse pärast se­da
N. Luduga sportlikke ja teisi'
suhteid nagu poleks midagi juhtu­nud
ning nagu oleksid venelased
kõige torfedamad ja sõbralikumad
inimesed maailmas?
© Miks president Reagah ja
Ühendriikide praegune administ­ratsioon
arvavad, et N. liiidule
ameerika teravilja müümine ei ole
kommunistliku rezhiimi toet|amine,
kun a Lä äne -Saksani aa i tehing
Moskvaga vene maagaasi ostmi­seks
on Washingtoni arvates N.
Liidu abistamine ja Saksamaa ma­nööverdamine
Moskva mõjupiir­konda?
.
©Miks raisatakse üldse aega ja
tehakse tühje sõnu Helsingi kokku­lepete
kontrollimiseks järelkonve-_
rentside korraldamiseks, kuna ve­nelased
keelduvad nendel nõupidia-mistel
inimõigusi ja kõigile rahvas­tele
enesemääramise õiguse and­mist
diskuteerimast, nagu selleks
Helsingis kokku lepiti ja vastavad
lepingud alla kirjutati?
© M i k s korraldatakse läänemaij-ilmas
hukkamõistvaid demonstrat­sioone
Lõuna-Aafrika Vabariigi
sportlaste esinemise puhul, kuna
näiteks vene hokimängijatest kir­jutati
Kanadas hiljutise hokiturnii-ri
puhul lehekülgede pikkuseid kii-duarlikleid.
Kas Lõuna-Aafrika va­litsuse
apartheidi poliiMka paneb
sealsetele sportlastele külge suure­ma
häbipleki kui N. Liidu koinmu-nistliku
rezhiimi suured küiidita-misoperatsioonid,
miljonite siiütu-te
inimeste sunnitöölaagritesse
saatmine ia kümnete tuhandete ini­meste
mõrvamine?
© Miks räägib lääneriikide ajakir­jandus
vene okupatsiooni jõudude
ja Afganistani kommunistliku nu-kurezhümi
vastu võitlevatest Af-ganistam
partisanidest kui„mässa-jatest",
kuna tegelikult tuleksid
nad aupaklikult tembeldada vaba-dusvõitlejateks?
© Miks kõneldakse Liitunud Rah­vaste
Organisatsioonis Namiibiale
ja teistele selletaolistele riikidele
iseseisvuse andmisest kuid lääne­riikide
diplomaadid löövad silmad
maha ja vaatavad kõrvale kui kee­gi
söandab esile tõsta Balti riikide
okupeerimise ja seal valitseva vä­givalla?
© Miks lääne maailmaparandajad
korraldasid suuri demonstratsioone
kommunislide kaitseks Vietnami
sõja ajal ning üritavad samalaad­seid
aktsioone Salvadori sündmus­te
taustal, kuid on maa alla vaju­nud
Afganistani okupeerimise vas­tu
võitlemisel?
' Neid küsimusi võib jätkata lehe­külgede
kaupa ja nendel ei ole
tõenäoliselt lõppu. Kui keegi suu­daks
nendele küsimu.stele vastata
ja vastavad abinõude nende väär­nähete
vastu tarvitusele võita, süs
oleks Moskvas valitsevate terroris­tide
võim ja laul üsna peatselt lõp­likult
lauldud.
(Järg lk. 3)