1977-07-21-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,yABA EESTLÄNF" on yabade eesf fosfe häälehmdla Ilmub 2 korda nädGlas ja ne •i. Neljapäeval, 21. juulil ig-j'? — thursday July 21,197'? WASHINGTON — Senaaitor WÜliam Prqxmire pani oma 300.000-lises villas Washingtonis töstuki tluikku, nõudes, et ta naine ja poeg spordi mõttes võivad väga hästi jala minna üles kolmanda korra tubadesse. Senaator leidis, et see" on kasulik inimese tehrisele, ikuid samiiti aitato säästa energiat NEW YORK „Kõneil©vaid hauasambaid" kavatseb vaiknista-ma hakata üks New Jersey ette-võtja. Hauasapabasse bhjtatakse väike heililindigä aSparaät ning kui külastaja vajutab samba nupule, süs võib ta saada, näiteks, niisuguse informatsiooni: ;„Tere, mina olen Jane Smith. Ma- surin 16. juunil 1976. a. kell 12.05 Middle-townis." : NEW YORK — 60% ameerika advokaate ei tunne seadusi, kinnitas ikuulus staaradvokaat'MeOiVin BeDi. Seejuures advokaatide organisatsioon — American Bar Ässociation — ei tunn^ küsimuse vastu üldse huvi. Belli. nimetas neid' advokaate litsenseeritud petturiteks. NEW YORK Algupärase äri avasid kaks meest ja üks naine van-autos Interstate 95. Park-wayl. üks mees ml^üs marihuaanat, teine tulevärgi-rakette. Naine; samal ajal itegeles autos prostitutsiooniga. Äritegevus ei kestnud kaua — politsei hakkas imeliku auto vastu tundma huvi ning arreteeris asjaosalised. NEW YORK — Läänerügid lükkasid, UN-isitagasi ühe Aafrika neegrivabarügi ettepaneku, et kõik riigid maailmas koheselt ja vübimaitult saadaksid abi Mosam-biikiLe, et ,ytugevdada tema käit-sevõimsust" Rodeesia vastu. Lääne esindajate arvates see ebtepa-. nek oleks otsekui kutseks, et N. Liit ja Kuuuba saadaksid sinna oma vägesid. Andrew Young nõudis, et USA ix)etaks ettepanekut. LISSABON — Estorilis, Portugalis, suri 81-aastaseha Magda Lupescu, kes kolmekümnendatel aastatel suurt skandaali tekitas Rumeenia kimingas Caroli armukesena. Carõl abiellus temaga pärast 22 a.; kestnud vabaabielu", kuid varsti seejärele oli sunnitud troonist loobuma. LOS ANGELES — Kalifomiä osariigis alustati kolmapäeval, 6. juulil osariigi kulul vihmategemi- S8 katseid, lama valitseb põud. Üks erafirmasid rakendab 98 tuhande dollari eest 3 lennukit puistama püvedesse hõbeda-jodii-di kristaUe, mis pidavat tekitama vihma. ^ W^ASHINGTON — Valitsus valmistab kava õlide, esmajoones . autobensiini tarbimise pürami-seks, näiteks või|iakse bensiinijaamad pühapäeviti sulgeda, bensiini anda autoomanikiiile jaopärast jne. Pihilised Tallinna Toomkiriku altari ees. Vaimulik keskel osi peapiiskop Alfred Tooming, kes 5. juulil sai 70-aastaiseks. BILBAO — Ainult nädal enne Hispaania parlamendi valimist saavutasid baskid suure võidu vaikselt ja tähelepanemata jäänult. Siis ilmus lõpuks nende oma ajaleht „Dela". Esimest korda 40 aasta järgi tuli müügile päevaleht, mis on osalt baskikeelne. Madriid katsus' seda sündmust siiski võimalikult kaua viivitada. SO-lükmeUne toimetus tegi iga päev lehte, inMa nad vaid ise said puudus luba lehe väljajagamiseks. Baskide vabadusvõitlus on rohkeni tuntud Hispaanias olevaist rahvuslikest liikumisist. Jutustus sellest kuidas nad Madriidi vastuseisust ja oma keskel olevast eri-vaadetešt hoolimata said lehe lõpuks välja antud, räägib nende otsustusvõimest. Pika võitluse viimastel öödel valitses „Dela" toimetuses meelüii-gutav tunne. Katsuti kõigi võimalike seaduslike vahendite abil saada ilmuma ainult baskikeelne ajaleht enne parlamendivalimisi. Äga alati leidus mingi põhjus, mis andis Madriidi informatsioo-niministrile võimaluse lehe ilmumise takistamiseks. „Dela" toünetajad suhtuvad rõõmsa irooniaga oma võitu. Nad on kõik baskid, kelle arvates pole rügis täielikku ajakirjanduse' vabadust. Uuendusi juhtivad seadused, mis nüüd annavad Hispaaniale uue parlamendi, määravad ka, et ajakirjandus ei saa rünnata kuningakoda, sõjaväge või kirjutada valitsussüsteemi vastu. „Dela" nimetatakse erapooletuks ja rahvuslikuks päevaleheks, aga seda toetab siiski tugevalt baskide mõjurikkaim partei — kodanlik rahvuslik PNV. Kuid lehele suhtutakse: toetavalt ka mujalt poolt. \ Baski alal on veel endisest ajast alles kolrii suurt, aga viletsat hispaaniakeelset lehte, mis poliitiliselt suunalt asetuvad äärmisele parempoolsusele. Neist suurema omanik multimiljonär Javier de Ybarra on praegu baskide parti-saniUikumise Eta pa ga NEW XORK ^ Düsehnootori. sõiduautosid laseb ajalehe „Moneyf worth" teatel tänavu sügisel valija General Motors. Dii-sahnootoiid pannakse 50.0004e OldsmobMIle ja 50.O000-le Ohevro-letile. Kütteõli kokkuhoid olevat 33% võrreldes bensiinimootorite- „euskera't", baskide oma keelt kuuleb vaid harva Bilbao tänavail. Baskide rahvussaateid ähvardab põhjapiiri olukorda meenutav umbtänav. Sellest on järel veel vaid maakohtades räägitav keel ja ühine vastumeelsus Madriidi vastu. ,,Ma''toimetajad naeravad oma arvustajaile: „Esiteks hispaanlar sed Võtsid meilt keele, keelasid selle ja rikkusid seda. Siis nad väidavad, et me ei soovigi seda enam kasutada." Nii ütleb ajakirjanik, kes uhkelt kasutab kolme baski perekonnanime õige baski pär/to/u näitamiseks. Ta ise räägib üsna viletsat baski keelt, aga ta lapsed käivad koolis,' kus seda õpetatakse. Aga mil võib „Dela" ilmuda täiesti baskikeelsena nagu „Egu" 40 aastat tagasi. „Kaks sugupõlve, on baski keele kasutamine olnud keelatud, andke meile nüüd üks sugupõlv aega selle uuesti elustamiseks", ütles üks ajakirjanik. SANIp DOMINGO - Dominikaani vabariigis toimus tänavune Miss Universi valimine. Esimest korda oli osa^jaid 80 maaüt. Miss Universiks valiti esmakordselt neegritar 24. aastane Janelle Ccanmissiong. Tema esimeseks näitsikuks jäi austprlanna. PRiCHAiq}; Ma, — Jimmy Lee Dixon suri vähem kui kuus tundi pärast abiellumist kui ta katsus lõpeftada oma uute sugulaste va-heilist 'tüliküsimust putoiapeol. Dixon tahtis oHa rahusobitaja oma pruudi vanemate vaihel, aga äi 46-aaatane Charles Clark tõmba^ revolvri ja tulistas 35-aastaSe väimehe surnuks. Nad olid pul-mapeoil tugevasti joonud. Kõik need lehed on baskide arvates Madriidi võimukeskuse hääletorud. „Dela'l" pole kerge rääkida baskide poliitikast ihna seadusele komistamata. Baskide võitlust omavalitsuse eest on mustanud ja määrinud Eta-partisänide tähelepanu äratavad vägivallateo^^ Juba „Dela" esimeses numbris nähtub baskide pikaajalise võitluse itdne pool Ainult 15% lehe tekstist on baskikeeke, ülejäänud osa oi hispaania keeles. „Dela" on siiski püüdnud haarata maksimumi. Baskide alal asub ligi^kaks ja pool müjonit inimest, aga ainult 6% oskab neist lugeda ja kirjutada „eüskera't". Ja ligemale 60% kõigist baskidest saavad aru oma keelest vaid üksikuid sõnu. Baskimaa on nagu Kataloonia, heatasemeline tööstusala, kuhu hispaanlaste asumislaine on suurenenud. Paljude baskide arvates on tööstuse laiendamine sel aial läinud liiale. Bübao on limi paljude räpaste agulitega. Kord nü kaunist sadamasse viivat teed ääristavad nüüd jäätmete paigutusalad. õhu roiskumine on muutunud väljakannatamatuks sügissadude ajal. Ja EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS : avatud esmaspäevast reedeni kella 9—4-m. Telefonid: toimetus 364-7521 • . talitus 364-7675: Toimetajad kodus väljaspool tööaega: Karl Arro 766-2057 • Hannes Oja 481-5316 Kuulutusi võetakse vastw: nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella 11-ni ja n^ädala teise ajalehte kuni koi-map. homm.^kella U-ni. KUULUTAMINE • : VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase * leviku tõttu. . • Kuulutuste hinnad: . .^-^^ • üks toll ühel veerul $3.25 esiküljel __^.__:.___._.. $3.75 tagaküljel $3^50 . KUULUTUSI VÕTAVAD 'VASTU: : 1. Vaba Eestlase talitus 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70, ^Stn. C, Torontos, Ont. * Talitus väljaspool tööaega: Helmi Liivandi 251-6495 2. Älrs. Leida Madey 149 Bishop Ave. Willowdale, Ont. Telefon: 223-C sunne Kirikukirjade järgi märgitseb 24. juuli majandusteadlase Otto Treieri 70. sünnipäeva. Kui aga öelda, et samal päeval saab seits-meküonneseks sportlane ning sporditegelane Ott Treier, siis on selileile raske luskujaid leida. Nü-võrd noorusdikult 'kerge om juubilari samm ning nü erksalt aktiivne tema vaim, et tahes-^aht-mata haikikad kahitlmia kirikukirjade täpsuses. Sesit vaatamata ametliktilt pajukiloiekule töötab Otto Treier praegu iseseisva ettevõtjana kohtuaruaonete ailal pankadele ja jurüdilistele büroodele ning sportimise kõrvad võtab aiga-raJt osa eestlaste seütsikondlifcust egevusest Syracuseis, N. Y. • Juubilair on läbinisti linnamees. Sündis ja käis koolis Taliimas. Lõpetas Gustav Adolfi Gümnaa- Biumi a. 1925 ja Tartu ülikooli majandusteadlasena kevadel 1931, erialaks arvestusala ja ad^ ministratsioon. •ölikoölis õpitud teadmisi ja oskusi ralsendas ©dü-kalit juhtivatel kohtadel Tallinna Lrrmapangas, Linna Elektrijaamas, Eesti Kaupneesbe Majan-dusikeskuses arvepidamise- ja rahandusosakonna juhatajana ja Scheeli pangas. pearaamatupida-ja- prokuri;:tina. Eesti taasvalhitamisei punaste hordide poolt põgeneb koos perega Saksamaale. Pärast sõja lõppu töötab N. M. K. ü. kutselise sekretärina, olles Briti tsoonis DP4aiagrite sportliku tegevuse koordineerijaks ja organiseerijaks kuni aastani 1950. USA-sse saabudes \on algul spordijuhiks Oswego's N. M. K. ü.^s ja alates 1951, aastast Syracüse'is pankade hinnatud speitsiajliätina pärandusasjade lõpuaruannete alal kuni pensioneerimiseni a. 1972. Muidugi ituli siin haridust täiendada vastavalt kohalikele nõuetele, mile tulemuseks oli diplom üldpanganduse ja eridipiom hool-duspahganduse alal (Trust Banking)! \ Aastal 1934 abiellus Nora Kiroh'iga. Pojad Jaak ja Jüri on mõlemad USA-s lõpetanud ülikooli ning on väga hinnatud jõud oma erialal. Treierite kodus valitseb kindel rahvuslik meelsus ja haruldaselt tugev perekondlik kokkukuuluvuse-itunne. Viimase veerandsajandi jooksul on sõbrad ja 'külalised nii ligidalt kui ka kaugelt tunda saanud Treierite kodu erakqrdsölt sooja feülalis-laMcust. Syracuseis on juubilar suuresti lugupeetud aktüvse seltskonnategelasena, eriti kohaliku koguduse asutamisel ja juhtimisel kui ka meie rahva traagika tutvustamisel. Valdavaks erihuviks on talle olnud ja jääb sportlik tegevus nii sellest ise aktiivselt osa võttes kui ka juhtides-õrganiseerides. Ta ori juhtivalt tegutsenud SS Tallinna Kalevis, selle;. Tenniseklubis, Eesti Toompea Malevkonnas spördi-pealikuna, Saksamaal N. M. K.- tj.-s, et nimetada vaid mõningaid Tema lemmikaladöks olid võrk-ja korvpall — ning tennisrekett on tal igal reisul kaasas vee praegugi! Mõni ime siis, et kirikukirjad näikse valed olevat • .. Kallis Ott Juubelipäesval Suile südamlikult soe käesurve töökaaslasilt ja sõpradelt kodumaalt ja võõrsilt, kaasmaalasilt Syracuselst ning eelkõige üliõpilasselts Liivika sõprusringilt, kuhu Sa tulihingelise lükmena oled kuulunud ligemale 50 aastat. Jätkugu Sul kauaks tervist nkig tahet sportlikelss harmstusiks ja palju i päifcesöküllaseid tegutse-mispäövi, sest oled teoinimene, kes ei oska käsi rüpes hoida! ENN JÄRVEL „Vaba Eestlases" ilmMud Tommy Tomsoni fotosid saab tellida talitusest või tel: 423- 4558 ja 461-6916. Suurmehed võimalda,vad e3)ffitlšt tuhandeile inimestele. Mõtjskl©- jaile annavad nad mõbteto^^^ akad©8(milis©le rahvaile väitekirjar JÜHANISIUO On üldiselt kombeis, ei amkad inimesed praegusel ajal võtavad puhkuse talvel ja sõidavad siis soojale maale. Mitmed teevad seda koguni laevaga^ Elli siis juhtus, et Juba koi-m& s sõbranna oli Äsinikese i käest küsinud, et kas nemad laevatuuril tõesti üldsegi käinud ei ole ja imestades pead vangutati, võttis Annike kätte ja otsustas: „Tiileb nunna!" Augustiga ta seda asja pikemalt arutama ei hakanud, sellest poleks olnud suurt abi ja üleüldse oniihte asja raske ära otsustada, kui ühe pea asemel kaks pead ühisele otsusele jõudnaa peavad. Nõnda said siis asjad sedasi korraidatud, et lähevad talve asemel suvel ja sooja-maa asemel kiUmale maale. Kui on käepärast hea reisi-agent, jääb esimene mure püetitej öömajade ja muu sellise korraldamisel ära ja saab kohe asuda järgmise kaUale. See on pakkimine. Mida peaks kaasa võtma üks nõder naisterahvas lae-vareisile, kui ta sellist enne teinud ei ole? Araiike mäletas, et Rootsist .Ämeerika-maaie üle tulles sai laeval j,Gripsholm" kümme ..päeva parasjagu kannatatud, .sest sügisesed Umad ja marune ookean d olnud just alati armulised. Mida teha? Kas võtta kaar sa kohvritäis pliistik-kotte, et oleks merehaiguse korral omastkäest olemas jä ei pruugiks üle reelingu ..kummardamas käia, või ..höoipis kleite ja hUpe selga panemi-: seks kui rahvahulka lähed. .. Sõbrannade kaasabil sai asi garderoobi kasuks otsustatud, sest reisil läheb kindlasti vaja lühikesi kleite ja pikki pükse, õhtuks jälle pikki Meite jä päevitamiseks iü- Mkesi pükse Ja ..ühte-teist-kohnandat muud ka veel. Sai sest Ännike sedamoodi oma kohvri täis ja Augusti oma ka ja pärast selgus, et oli kaasa võetud ikkagi veel vähe. Lõbusõidulaeval vahetatakse riideid igaks söömaajaks ja neid oli päevas viis, kui just nõnda palju süüa jaksas. Augusti jaoks jäi kohvrisse ka npnda palju ruumi, et sai hädapärast sokid ja püksipaar kaasa võtta, kõik muu tuli tal sõidu ajaks selga toppida ja isegi lips ette siduda lihtsalt pakkimise ruumipuuduse pärast. August porises küll, aga Annikese kalki südant selles asjas pehmendada oli juba hüja. Laevasõit ja esimene mure on kindlaks teha, kus midagi asub. Vaatad järele, kus on söögisaal ja baarid, kus tantsupõrand^ kabaree ja mängupõrgu, kust leiad arstikabine-ti, kingitustepoe või juukse-lõikaja ja kõik muud vajaU-kud kohad. Ja merehaigus? August põõnutas , kui tõhk ükstapuha kas ujumisbasseini kõrval või esimesel, teisel või ei tea mitmendal teky olgu lainetust või mitte ja imetles nooremaid, Amujke seevastu piilus salamisi merd ja ohkas sügavasti igat pisi-kestki laineharja ' iiMes.- .Et. ta lõpuks kõige peenema lõunasöögi pooleli pidi jätma ja välja jõudes kibekiiresti ojtna sisemuse päris tühjaks pidi'keerama,-see on saladus Ja seda ei räägi Ännike küll kellelegi, sest kes käsib oma kalli raha eest sõidule minna, kui keha ei kannata. Üldiselt aga mõjusid need söömaajad mitte üksi kali-justavalt taljejoonele, vaid need hellitasid Augusti nü ärarääkiniatult ära, et edias-pidi sellest päris Mndlasti raskusi tulema niidi. '> ,,Vaata, et sa kodus eraldi noa või määrimiseks m nad ja mitte nõndaviisi, e\ sellesamaga ka liha lõigats tuleb! Ja olgu olla igakorid vüs sorti kastet salati Juurde valida, mitte ainult see „tu-hande- saare" oma, nagu sa senini pakkunud oled. Viis sorti, kuigi mulle need teised neli üleüldse ei maitse, aga olgu ikkagi!" Kui laev kuskile sadamasse jõudis, tuli igale reisijale teine nägu. Nagu rohutirtsu-parv vajus rahvas laevalt maa poole ja suurem osa suunas oma rünnaku esmajoones poodidele. Postkaartidel, kohapealse nimega tu-hatoosikestel ja muul kribu-krabul, mis olid hinnalt odavad Ja all kandsid üldtuntud templit ,3Iade in Japan" või ka „in *Til\m*\ oli hea minek Ja kui reisijad poekestest ekskursioonile või laevale tagasi olid läinud, naersid poe-mehed vaikselt pihku ja asusid raha kökkulugema. Ühes linnakeses kohtasid Äridteste omad silmapaistvalt ja harukordselt hästi rõivastatud tumedanahalist, kes kui triikraua alt tulnud kolmeosalises vesti jä uuri-ketigaiilikoimas peatänaval ringi Jalutas. Ülimoodne kaabu peas, kindad Ja Jalutus-kepp — mees kui postkaardilt ja elegantsus ise. Tuli kole tuttav ette. Oligi. Järgmisel päbval tundsid nad ta laeval ära: pesi seal reeligu-ääri ja koristas pesuruume, vanad tunked seljas ja elegantsusest ei jälgegi. Sadam teeb mõnest laevapoisist liär- ••rasmehe.- Igal laeyategelasel oli oma nägu ja tegu. SÖögišheff andis hea atestatsiooni toidulauast, sest ta kõht rippus parasjagu üle püksikeskosa, baari-peamees oli äravaevatud, pisike ja peenike kui pilbas Ja kavakorraldajad ütlesid ühtelugu; „Mu daamid ja härrad" ja naeratasid magusasti sinna Juurde. Laevakapten oli köna mees, aga tal oli oma maadäm kaar sas Ja sellega tuli ta, õhtul ka tantsima ja reisineiukesi ei tantsitanud. Kes jõuaks kõike head ja lõbusat üles lugeda, ent ometi hakkas lõpupoole sü-dameall midagi nagu .keerama Ja kõditama, Kodu... •..Kodu! • Kodus ootas ees rinnuni-kasvanud muru õues Ja tollipaksune ..tolmukord tubades. Jä kannikas kõvakskui-vanud rukkileiba maitses paremini kui nälja ajal ,JCas teie ei leia, ©t vüznasel ajal on kinos liiga palju seksi?" küsib ajalehe ringkiisimii^^ raldajavanemaE daamilt. „Qh, teate," vastab vanadaam, „mina istun harilikult^ esimi^ss reas, sest mul on halvad samad, ja. onis tagapaoi s i im ma üldsegi ei näe." Misjonär langeb ; iiiim^ö^ kätte vangi. Kohe .pamiakse suur katel veega tulele. Misjonär las-kub^ põMi ja palub ema hinge eest. Kannibalid asuvad samuti põlvili oles palveid lugema. Pühamees rõõmustab: ' ,,Is®and ime on siindH^ Un palved on teid ipööranud.*' ,;E5ksid, vennas/' ütleb tamoi-balide pealik. ;3^e losme praegu söögipallTOt" ^
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , July 21, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-07-21 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770721 |
Description
Title | 1977-07-21-08 |
OCR text | ,yABA EESTLÄNF" on yabade eesf fosfe häälehmdla Ilmub 2 korda nädGlas ja ne •i. Neljapäeval, 21. juulil ig-j'? — thursday July 21,197'? WASHINGTON — Senaaitor WÜliam Prqxmire pani oma 300.000-lises villas Washingtonis töstuki tluikku, nõudes, et ta naine ja poeg spordi mõttes võivad väga hästi jala minna üles kolmanda korra tubadesse. Senaator leidis, et see" on kasulik inimese tehrisele, ikuid samiiti aitato säästa energiat NEW YORK „Kõneil©vaid hauasambaid" kavatseb vaiknista-ma hakata üks New Jersey ette-võtja. Hauasapabasse bhjtatakse väike heililindigä aSparaät ning kui külastaja vajutab samba nupule, süs võib ta saada, näiteks, niisuguse informatsiooni: ;„Tere, mina olen Jane Smith. Ma- surin 16. juunil 1976. a. kell 12.05 Middle-townis." : NEW YORK — 60% ameerika advokaate ei tunne seadusi, kinnitas ikuulus staaradvokaat'MeOiVin BeDi. Seejuures advokaatide organisatsioon — American Bar Ässociation — ei tunn^ küsimuse vastu üldse huvi. Belli. nimetas neid' advokaate litsenseeritud petturiteks. NEW YORK Algupärase äri avasid kaks meest ja üks naine van-autos Interstate 95. Park-wayl. üks mees ml^üs marihuaanat, teine tulevärgi-rakette. Naine; samal ajal itegeles autos prostitutsiooniga. Äritegevus ei kestnud kaua — politsei hakkas imeliku auto vastu tundma huvi ning arreteeris asjaosalised. NEW YORK — Läänerügid lükkasid, UN-isitagasi ühe Aafrika neegrivabarügi ettepaneku, et kõik riigid maailmas koheselt ja vübimaitult saadaksid abi Mosam-biikiLe, et ,ytugevdada tema käit-sevõimsust" Rodeesia vastu. Lääne esindajate arvates see ebtepa-. nek oleks otsekui kutseks, et N. Liit ja Kuuuba saadaksid sinna oma vägesid. Andrew Young nõudis, et USA ix)etaks ettepanekut. LISSABON — Estorilis, Portugalis, suri 81-aastaseha Magda Lupescu, kes kolmekümnendatel aastatel suurt skandaali tekitas Rumeenia kimingas Caroli armukesena. Carõl abiellus temaga pärast 22 a.; kestnud vabaabielu", kuid varsti seejärele oli sunnitud troonist loobuma. LOS ANGELES — Kalifomiä osariigis alustati kolmapäeval, 6. juulil osariigi kulul vihmategemi- S8 katseid, lama valitseb põud. Üks erafirmasid rakendab 98 tuhande dollari eest 3 lennukit puistama püvedesse hõbeda-jodii-di kristaUe, mis pidavat tekitama vihma. ^ W^ASHINGTON — Valitsus valmistab kava õlide, esmajoones . autobensiini tarbimise pürami-seks, näiteks või|iakse bensiinijaamad pühapäeviti sulgeda, bensiini anda autoomanikiiile jaopärast jne. Pihilised Tallinna Toomkiriku altari ees. Vaimulik keskel osi peapiiskop Alfred Tooming, kes 5. juulil sai 70-aastaiseks. BILBAO — Ainult nädal enne Hispaania parlamendi valimist saavutasid baskid suure võidu vaikselt ja tähelepanemata jäänult. Siis ilmus lõpuks nende oma ajaleht „Dela". Esimest korda 40 aasta järgi tuli müügile päevaleht, mis on osalt baskikeelne. Madriid katsus' seda sündmust siiski võimalikult kaua viivitada. SO-lükmeUne toimetus tegi iga päev lehte, inMa nad vaid ise said puudus luba lehe väljajagamiseks. Baskide vabadusvõitlus on rohkeni tuntud Hispaanias olevaist rahvuslikest liikumisist. Jutustus sellest kuidas nad Madriidi vastuseisust ja oma keskel olevast eri-vaadetešt hoolimata said lehe lõpuks välja antud, räägib nende otsustusvõimest. Pika võitluse viimastel öödel valitses „Dela" toimetuses meelüii-gutav tunne. Katsuti kõigi võimalike seaduslike vahendite abil saada ilmuma ainult baskikeelne ajaleht enne parlamendivalimisi. Äga alati leidus mingi põhjus, mis andis Madriidi informatsioo-niministrile võimaluse lehe ilmumise takistamiseks. „Dela" toünetajad suhtuvad rõõmsa irooniaga oma võitu. Nad on kõik baskid, kelle arvates pole rügis täielikku ajakirjanduse' vabadust. Uuendusi juhtivad seadused, mis nüüd annavad Hispaaniale uue parlamendi, määravad ka, et ajakirjandus ei saa rünnata kuningakoda, sõjaväge või kirjutada valitsussüsteemi vastu. „Dela" nimetatakse erapooletuks ja rahvuslikuks päevaleheks, aga seda toetab siiski tugevalt baskide mõjurikkaim partei — kodanlik rahvuslik PNV. Kuid lehele suhtutakse: toetavalt ka mujalt poolt. \ Baski alal on veel endisest ajast alles kolrii suurt, aga viletsat hispaaniakeelset lehte, mis poliitiliselt suunalt asetuvad äärmisele parempoolsusele. Neist suurema omanik multimiljonär Javier de Ybarra on praegu baskide parti-saniUikumise Eta pa ga NEW XORK ^ Düsehnootori. sõiduautosid laseb ajalehe „Moneyf worth" teatel tänavu sügisel valija General Motors. Dii-sahnootoiid pannakse 50.0004e OldsmobMIle ja 50.O000-le Ohevro-letile. Kütteõli kokkuhoid olevat 33% võrreldes bensiinimootorite- „euskera't", baskide oma keelt kuuleb vaid harva Bilbao tänavail. Baskide rahvussaateid ähvardab põhjapiiri olukorda meenutav umbtänav. Sellest on järel veel vaid maakohtades räägitav keel ja ühine vastumeelsus Madriidi vastu. ,,Ma''toimetajad naeravad oma arvustajaile: „Esiteks hispaanlar sed Võtsid meilt keele, keelasid selle ja rikkusid seda. Siis nad väidavad, et me ei soovigi seda enam kasutada." Nii ütleb ajakirjanik, kes uhkelt kasutab kolme baski perekonnanime õige baski pär/to/u näitamiseks. Ta ise räägib üsna viletsat baski keelt, aga ta lapsed käivad koolis,' kus seda õpetatakse. Aga mil võib „Dela" ilmuda täiesti baskikeelsena nagu „Egu" 40 aastat tagasi. „Kaks sugupõlve, on baski keele kasutamine olnud keelatud, andke meile nüüd üks sugupõlv aega selle uuesti elustamiseks", ütles üks ajakirjanik. SANIp DOMINGO - Dominikaani vabariigis toimus tänavune Miss Universi valimine. Esimest korda oli osa^jaid 80 maaüt. Miss Universiks valiti esmakordselt neegritar 24. aastane Janelle Ccanmissiong. Tema esimeseks näitsikuks jäi austprlanna. PRiCHAiq}; Ma, — Jimmy Lee Dixon suri vähem kui kuus tundi pärast abiellumist kui ta katsus lõpeftada oma uute sugulaste va-heilist 'tüliküsimust putoiapeol. Dixon tahtis oHa rahusobitaja oma pruudi vanemate vaihel, aga äi 46-aaatane Charles Clark tõmba^ revolvri ja tulistas 35-aastaSe väimehe surnuks. Nad olid pul-mapeoil tugevasti joonud. Kõik need lehed on baskide arvates Madriidi võimukeskuse hääletorud. „Dela'l" pole kerge rääkida baskide poliitikast ihna seadusele komistamata. Baskide võitlust omavalitsuse eest on mustanud ja määrinud Eta-partisänide tähelepanu äratavad vägivallateo^^ Juba „Dela" esimeses numbris nähtub baskide pikaajalise võitluse itdne pool Ainult 15% lehe tekstist on baskikeeke, ülejäänud osa oi hispaania keeles. „Dela" on siiski püüdnud haarata maksimumi. Baskide alal asub ligi^kaks ja pool müjonit inimest, aga ainult 6% oskab neist lugeda ja kirjutada „eüskera't". Ja ligemale 60% kõigist baskidest saavad aru oma keelest vaid üksikuid sõnu. Baskimaa on nagu Kataloonia, heatasemeline tööstusala, kuhu hispaanlaste asumislaine on suurenenud. Paljude baskide arvates on tööstuse laiendamine sel aial läinud liiale. Bübao on limi paljude räpaste agulitega. Kord nü kaunist sadamasse viivat teed ääristavad nüüd jäätmete paigutusalad. õhu roiskumine on muutunud väljakannatamatuks sügissadude ajal. Ja EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS : avatud esmaspäevast reedeni kella 9—4-m. Telefonid: toimetus 364-7521 • . talitus 364-7675: Toimetajad kodus väljaspool tööaega: Karl Arro 766-2057 • Hannes Oja 481-5316 Kuulutusi võetakse vastw: nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm. kella 11-ni ja n^ädala teise ajalehte kuni koi-map. homm.^kella U-ni. KUULUTAMINE • : VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase * leviku tõttu. . • Kuulutuste hinnad: . .^-^^ • üks toll ühel veerul $3.25 esiküljel __^.__:.___._.. $3.75 tagaküljel $3^50 . KUULUTUSI VÕTAVAD 'VASTU: : 1. Vaba Eestlase talitus 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 Postiaadress: Box 70, ^Stn. C, Torontos, Ont. * Talitus väljaspool tööaega: Helmi Liivandi 251-6495 2. Älrs. Leida Madey 149 Bishop Ave. Willowdale, Ont. Telefon: 223-C sunne Kirikukirjade järgi märgitseb 24. juuli majandusteadlase Otto Treieri 70. sünnipäeva. Kui aga öelda, et samal päeval saab seits-meküonneseks sportlane ning sporditegelane Ott Treier, siis on selileile raske luskujaid leida. Nü-võrd noorusdikult 'kerge om juubilari samm ning nü erksalt aktiivne tema vaim, et tahes-^aht-mata haikikad kahitlmia kirikukirjade täpsuses. Sesit vaatamata ametliktilt pajukiloiekule töötab Otto Treier praegu iseseisva ettevõtjana kohtuaruaonete ailal pankadele ja jurüdilistele büroodele ning sportimise kõrvad võtab aiga-raJt osa eestlaste seütsikondlifcust egevusest Syracuseis, N. Y. • Juubilair on läbinisti linnamees. Sündis ja käis koolis Taliimas. Lõpetas Gustav Adolfi Gümnaa- Biumi a. 1925 ja Tartu ülikooli majandusteadlasena kevadel 1931, erialaks arvestusala ja ad^ ministratsioon. •ölikoölis õpitud teadmisi ja oskusi ralsendas ©dü-kalit juhtivatel kohtadel Tallinna Lrrmapangas, Linna Elektrijaamas, Eesti Kaupneesbe Majan-dusikeskuses arvepidamise- ja rahandusosakonna juhatajana ja Scheeli pangas. pearaamatupida-ja- prokuri;:tina. Eesti taasvalhitamisei punaste hordide poolt põgeneb koos perega Saksamaale. Pärast sõja lõppu töötab N. M. K. ü. kutselise sekretärina, olles Briti tsoonis DP4aiagrite sportliku tegevuse koordineerijaks ja organiseerijaks kuni aastani 1950. USA-sse saabudes \on algul spordijuhiks Oswego's N. M. K. ü.^s ja alates 1951, aastast Syracüse'is pankade hinnatud speitsiajliätina pärandusasjade lõpuaruannete alal kuni pensioneerimiseni a. 1972. Muidugi ituli siin haridust täiendada vastavalt kohalikele nõuetele, mile tulemuseks oli diplom üldpanganduse ja eridipiom hool-duspahganduse alal (Trust Banking)! \ Aastal 1934 abiellus Nora Kiroh'iga. Pojad Jaak ja Jüri on mõlemad USA-s lõpetanud ülikooli ning on väga hinnatud jõud oma erialal. Treierite kodus valitseb kindel rahvuslik meelsus ja haruldaselt tugev perekondlik kokkukuuluvuse-itunne. Viimase veerandsajandi jooksul on sõbrad ja 'külalised nii ligidalt kui ka kaugelt tunda saanud Treierite kodu erakqrdsölt sooja feülalis-laMcust. Syracuseis on juubilar suuresti lugupeetud aktüvse seltskonnategelasena, eriti kohaliku koguduse asutamisel ja juhtimisel kui ka meie rahva traagika tutvustamisel. Valdavaks erihuviks on talle olnud ja jääb sportlik tegevus nii sellest ise aktiivselt osa võttes kui ka juhtides-õrganiseerides. Ta ori juhtivalt tegutsenud SS Tallinna Kalevis, selle;. Tenniseklubis, Eesti Toompea Malevkonnas spördi-pealikuna, Saksamaal N. M. K.- tj.-s, et nimetada vaid mõningaid Tema lemmikaladöks olid võrk-ja korvpall — ning tennisrekett on tal igal reisul kaasas vee praegugi! Mõni ime siis, et kirikukirjad näikse valed olevat • .. Kallis Ott Juubelipäesval Suile südamlikult soe käesurve töökaaslasilt ja sõpradelt kodumaalt ja võõrsilt, kaasmaalasilt Syracuselst ning eelkõige üliõpilasselts Liivika sõprusringilt, kuhu Sa tulihingelise lükmena oled kuulunud ligemale 50 aastat. Jätkugu Sul kauaks tervist nkig tahet sportlikelss harmstusiks ja palju i päifcesöküllaseid tegutse-mispäövi, sest oled teoinimene, kes ei oska käsi rüpes hoida! ENN JÄRVEL „Vaba Eestlases" ilmMud Tommy Tomsoni fotosid saab tellida talitusest või tel: 423- 4558 ja 461-6916. Suurmehed võimalda,vad e3)ffitlšt tuhandeile inimestele. Mõtjskl©- jaile annavad nad mõbteto^^^ akad©8(milis©le rahvaile väitekirjar JÜHANISIUO On üldiselt kombeis, ei amkad inimesed praegusel ajal võtavad puhkuse talvel ja sõidavad siis soojale maale. Mitmed teevad seda koguni laevaga^ Elli siis juhtus, et Juba koi-m& s sõbranna oli Äsinikese i käest küsinud, et kas nemad laevatuuril tõesti üldsegi käinud ei ole ja imestades pead vangutati, võttis Annike kätte ja otsustas: „Tiileb nunna!" Augustiga ta seda asja pikemalt arutama ei hakanud, sellest poleks olnud suurt abi ja üleüldse oniihte asja raske ära otsustada, kui ühe pea asemel kaks pead ühisele otsusele jõudnaa peavad. Nõnda said siis asjad sedasi korraidatud, et lähevad talve asemel suvel ja sooja-maa asemel kiUmale maale. Kui on käepärast hea reisi-agent, jääb esimene mure püetitej öömajade ja muu sellise korraldamisel ära ja saab kohe asuda järgmise kaUale. See on pakkimine. Mida peaks kaasa võtma üks nõder naisterahvas lae-vareisile, kui ta sellist enne teinud ei ole? Araiike mäletas, et Rootsist .Ämeerika-maaie üle tulles sai laeval j,Gripsholm" kümme ..päeva parasjagu kannatatud, .sest sügisesed Umad ja marune ookean d olnud just alati armulised. Mida teha? Kas võtta kaar sa kohvritäis pliistik-kotte, et oleks merehaiguse korral omastkäest olemas jä ei pruugiks üle reelingu ..kummardamas käia, või ..höoipis kleite ja hUpe selga panemi-: seks kui rahvahulka lähed. .. Sõbrannade kaasabil sai asi garderoobi kasuks otsustatud, sest reisil läheb kindlasti vaja lühikesi kleite ja pikki pükse, õhtuks jälle pikki Meite jä päevitamiseks iü- Mkesi pükse Ja ..ühte-teist-kohnandat muud ka veel. Sai sest Ännike sedamoodi oma kohvri täis ja Augusti oma ka ja pärast selgus, et oli kaasa võetud ikkagi veel vähe. Lõbusõidulaeval vahetatakse riideid igaks söömaajaks ja neid oli päevas viis, kui just nõnda palju süüa jaksas. Augusti jaoks jäi kohvrisse ka npnda palju ruumi, et sai hädapärast sokid ja püksipaar kaasa võtta, kõik muu tuli tal sõidu ajaks selga toppida ja isegi lips ette siduda lihtsalt pakkimise ruumipuuduse pärast. August porises küll, aga Annikese kalki südant selles asjas pehmendada oli juba hüja. Laevasõit ja esimene mure on kindlaks teha, kus midagi asub. Vaatad järele, kus on söögisaal ja baarid, kus tantsupõrand^ kabaree ja mängupõrgu, kust leiad arstikabine-ti, kingitustepoe või juukse-lõikaja ja kõik muud vajaU-kud kohad. Ja merehaigus? August põõnutas , kui tõhk ükstapuha kas ujumisbasseini kõrval või esimesel, teisel või ei tea mitmendal teky olgu lainetust või mitte ja imetles nooremaid, Amujke seevastu piilus salamisi merd ja ohkas sügavasti igat pisi-kestki laineharja ' iiMes.- .Et. ta lõpuks kõige peenema lõunasöögi pooleli pidi jätma ja välja jõudes kibekiiresti ojtna sisemuse päris tühjaks pidi'keerama,-see on saladus Ja seda ei räägi Ännike küll kellelegi, sest kes käsib oma kalli raha eest sõidule minna, kui keha ei kannata. Üldiselt aga mõjusid need söömaajad mitte üksi kali-justavalt taljejoonele, vaid need hellitasid Augusti nü ärarääkiniatult ära, et edias-pidi sellest päris Mndlasti raskusi tulema niidi. '> ,,Vaata, et sa kodus eraldi noa või määrimiseks m nad ja mitte nõndaviisi, e\ sellesamaga ka liha lõigats tuleb! Ja olgu olla igakorid vüs sorti kastet salati Juurde valida, mitte ainult see „tu-hande- saare" oma, nagu sa senini pakkunud oled. Viis sorti, kuigi mulle need teised neli üleüldse ei maitse, aga olgu ikkagi!" Kui laev kuskile sadamasse jõudis, tuli igale reisijale teine nägu. Nagu rohutirtsu-parv vajus rahvas laevalt maa poole ja suurem osa suunas oma rünnaku esmajoones poodidele. Postkaartidel, kohapealse nimega tu-hatoosikestel ja muul kribu-krabul, mis olid hinnalt odavad Ja all kandsid üldtuntud templit ,3Iade in Japan" või ka „in *Til\m*\ oli hea minek Ja kui reisijad poekestest ekskursioonile või laevale tagasi olid läinud, naersid poe-mehed vaikselt pihku ja asusid raha kökkulugema. Ühes linnakeses kohtasid Äridteste omad silmapaistvalt ja harukordselt hästi rõivastatud tumedanahalist, kes kui triikraua alt tulnud kolmeosalises vesti jä uuri-ketigaiilikoimas peatänaval ringi Jalutas. Ülimoodne kaabu peas, kindad Ja Jalutus-kepp — mees kui postkaardilt ja elegantsus ise. Tuli kole tuttav ette. Oligi. Järgmisel päbval tundsid nad ta laeval ära: pesi seal reeligu-ääri ja koristas pesuruume, vanad tunked seljas ja elegantsusest ei jälgegi. Sadam teeb mõnest laevapoisist liär- ••rasmehe.- Igal laeyategelasel oli oma nägu ja tegu. SÖögišheff andis hea atestatsiooni toidulauast, sest ta kõht rippus parasjagu üle püksikeskosa, baari-peamees oli äravaevatud, pisike ja peenike kui pilbas Ja kavakorraldajad ütlesid ühtelugu; „Mu daamid ja härrad" ja naeratasid magusasti sinna Juurde. Laevakapten oli köna mees, aga tal oli oma maadäm kaar sas Ja sellega tuli ta, õhtul ka tantsima ja reisineiukesi ei tantsitanud. Kes jõuaks kõike head ja lõbusat üles lugeda, ent ometi hakkas lõpupoole sü-dameall midagi nagu .keerama Ja kõditama, Kodu... •..Kodu! • Kodus ootas ees rinnuni-kasvanud muru õues Ja tollipaksune ..tolmukord tubades. Jä kannikas kõvakskui-vanud rukkileiba maitses paremini kui nälja ajal ,JCas teie ei leia, ©t vüznasel ajal on kinos liiga palju seksi?" küsib ajalehe ringkiisimii^^ raldajavanemaE daamilt. „Qh, teate," vastab vanadaam, „mina istun harilikult^ esimi^ss reas, sest mul on halvad samad, ja. onis tagapaoi s i im ma üldsegi ei näe." Misjonär langeb ; iiiim^ö^ kätte vangi. Kohe .pamiakse suur katel veega tulele. Misjonär las-kub^ põMi ja palub ema hinge eest. Kannibalid asuvad samuti põlvili oles palveid lugema. Pühamees rõõmustab: ' ,,Is®and ime on siindH^ Un palved on teid ipööranud.*' ,;E5ksid, vennas/' ütleb tamoi-balide pealik. ;3^e losme praegu söögipallTOt" ^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-07-21-08