Vaba eestlane , July 21, 1977

              1 i •*w * 4
Nr. 54
rnsed New Yor-°
|õrd õhuke on see
lõõbäkord, mis la-jritud
moodsa
Inglielanike men-jtrituledest
särav
ibitsev New York
minuti jooksul
kui elektri
imiud rikete tõt-pimeduse
küiLsl.
|beä, rüüstamised,
lu-ustamised, au-ja
akende sisse-ippesid
mitmetü-jdüdi
arreteerimi-teinike
vigastanii-latuvad
miljoni­le
j a terve rida
[ord rüüstatud ja
l j u d äriomanikud
tnelised oma äri-jgitud
selline de-
Ksikus ja rüüsta-
Id ajalehed ja
leiavad, et põh-
. sotsiaalsest \ i -
Jpuudusest, vilet-
^t, madala tase-jne.
Kriipsuta-et
rüüstamised,
laletimgid toimu-jlimiaosades
ning
Jored bandiidicl
leegrid ja porto­l
e elamistingünii-
Ididuväärsed.
jiline ühekülgne
Ibanduste otsimi-l
i d määral kerge-lemata
on sotsi-petel
oma mõju
lele, kuid kõrvuti
1 inimest ja tema
lama ka seaduste
ja kaasinimeste
be, mida New
ees linnaosades
ita. New Yorgis
?ndriikid& teistes
Iteerib kindlasti
imähteid kiiid
elektritulede kus-c-
vimiste/rüiistä-
^tungide alusta-
Daelanike päevist
Ijuba tuhandeid
pw Yorgi sünd-
Lonstateerida, et
ist on oma
ja käitumiselt
idiselt koopaelEA
ritser Bemard
jsandeks on tree-ajaloolise
Signal
loimuva sõjalise
fiviimiseks õpila-jtud
suveks tööle
ler Employment
}am'i alusel, mai-leppida
sellega
sesse saadetakse
lard Skehen väi^
r luga nõrgad sõ-täitmiseks
ning
pauku. Skeheni
?ma kasutusesse
toel suvel 18
tehtud korraldus
limiseks. See oli
iske ja pingutav
Itüdrukud jooksid
(i, et seal anda p i -
)Ii. Skehen Mnni-rterile,
et ta on
ainult seda sor­ti
ja tigedaid nai-
[lased saadavad
lele.
võibolla teadlik,
fietest ja karmi-itleetidest
on pal-
^nidelt kadunud
lul nõuti enne
iielikku kindlaks-mida
arvavad
»'iest naissõdurite
riigid, kus palgar
^sse võetakse ka
antakse ühesugu-rvõimaliised
mees-ÄMX
ivide i
Briti Kolumbia
partei juht Scott
japäeyal teatavaks,
)artei juhi kohalt,
jastane ja tuli kon-ladesse.
1971. a. So-leist.
T a . ütles,, et
"i enam järgmisel
listel. .
rk J
l
f
I
1 •
t:-
N r : 54 VABA EESTLANE n€<japäeval, 21. juulil löf , 21, .1977 Lk. S
aim rmiT
JOT J J y . l l l l l W I ^ f i P r
¥ÄLVI^ARST
NÄDALALÕPUL
23. ja 24. juulü on^valvearstiks
dr. Sauks, tel. 461-0912.
QO eegel
Bditikumis
Saksa nimekaim Ja hästiinfor­meeritud,
poliitmagasin „Der Spie-
. gel" avaldas hiljuti pikema seeria-kirjutise
pealkirja all „Kommu-nism
tänapäeval.'' Kirjutise auto­riks
on Lääne-Berliini ülikooli pro­fessor
Gerhard Löwenthal. Peatü­kis,
mis käsitleb nõukogude vähe­musrahvaste
allasurumist,^, märgi­takse
kirjutises: „Leedus süütasid
1972. a 10.000 demonstranti põlema
kompartei peakorteri. Lätis läksid
17 pettunud parteifunktsonääri pä­rast
kirjalikku teatamist rezhiimi-kriitikute
poole üle".
Samas kirjutises märgitakse, et
tsaari Venemaal 'hukati ajavahe­mikus
1864—1900 94 isikut, peami­selt
kriminaalroimareid. Nüüd on
see arv rezhiimiJfriitik Andrei Sah-harovi
andmeil 'ühe aasta kestei
kümme korda kõrgem. Kirjutis on
illustreeritud paljude kohati aja­looliste
fotodega tsaari Venemaalt,
revolutsiooniajast kui ka 'tänapäe­va
N. Liidust. Viimaste hulgas on
ka ülesvõte vangide transpordist
ühes Rüas asuvas orjalaagris.
Me w Yorgis?
New Yorgi linnavalitsuse juhti­del
on käimas läbirääkimised spor-dit^
elaste ja -organisatsioonidega
küsimuse iüe, kas mitte korralda­da
1984 a. olümpiamängud New
Yorgis. Rahvuvahehsele olümpia­komiteele
tuleb vastav sooviaval­dus
esitada 1, oktoobriks.
Kuna 1984. a. olümpiamängude
pidamiseks ei ole kuskilt riigist tul­nud
soove, arvatakse, et New
Yorgi ettepanek peaks leidma akt­septeerimist.
Spordijuhtide arvates'
Shea pesapalli-staadiõn Queensis
{avati 1964) peaks väikese ümber­ehituse
järele sobima olümpiastaa­dioniks,
Kuid USA linnadest soovi­vad
olümpiamänge korraldada veel
Ätlaiita, Boston, Chicago, New Or-leans
ja Los Angeles.
3L juulil 1Ö47. a. maandus Ha- tarnas Udo Šildavere ja Dimitri
Pihelgas. Kuid neid on veel pal­ju
toimetusi lõpeitajmata ja pika^
ajaline abikaasade ravi tõi- tervi­se
tagasi. ^Eelpool nimetatuist
Sillaveret tabas raske liMusÕn-netus,
ikuria Pihelgase ikätt haaran
terasvabriloi sum^em hanimasr^
tas, m i s rebis seljast rüded koos
Toronto rahvatantsijate Kölnist lalikuJÄJl tehti-grupipEt, ees „Kimgla" tegelased Toomas Metsa­la
(paremal) ja pillimees Allan Liik. Tagareas paremalt Johannes K|ingas ja Jaan Purga, köMaste
praeguste rahvuskoondise juhtidena. Foto: Laev
lif axis esimene mhm eestlasi K a ­nadasse
pärast II maailmasõda,
kokku 36 meest, kelledega 'liitu­sid
9 leedulast, et snrduda Äbiti-bi
Kompanii paberitööstuse met-salaagrisse
Magpie jõgikoainas
umbes Sault Ste. Mariest ioo-
Metsatööle sürdujaist enamikus
olid noored sõdalased, seljataga
Eesti kaitselaiiingud ja lühike
jõudeaeg Saksamaal. Laagripäe­vad
metsas kestsid kaheksa kuud,
kus dlati ühise katuse all üks­meeles.
Omavaiheline side on pü­sinud
tänapäevani.
2. Juulil istuti 30. aasta met-sapäevade
tähistamiseks ühi­selt
koos perekoimaliikmetega
Soo eestlaste Eesti Ranna ta-
Silvia j a Linda Malkk olid juba
varakult otsinud päeva tähista-miseiks
kohaseid värsse „Kalevi-pojast":
Istusime seltsi sõpradega
Mõdukapad ikäisid ringi
MÕduikapad käest käessa
Naljahelln kostis kambrist
Lauluhdin kajmberistä.
6. Kariibi jamboree(suurla^er)peetsfee I^ne-India üliooli Mona campuses Ägstoial iiMia
lähedal Jamaikas. Seda grappi kanada skaute Juhib James M. Shaw, keUel abideks ön Barry
J. Pipes ja eesti nskm Martim Jõgi, Toronto Kalev'! skautlii^koimast ja hiljutine Tallinna karavani-
Itnna (paviljoiii) abilinnapea.'.'.
oo
vcingicisse
Pärast pikka vangipõlve N. Ve­ne
orjaiäagreis ja vanglais vaba­nes
hiljuti lätlane Gunars Rode.
kelle kaitseks välja astuti k a E a ­tuni
poolt. r
Gunars Rode on N . Vene 'KGB
ohver. Teda süüdistati riigivas­tases,
tegevuses, mis: seisnud sel­les,
et ta oli kõnelenud ühe^ selts­konnas
Balti Liidu loomfse va^
. jadusest või võimalusest. Vaatsir
mata sellele, et taolist liitu pole
organiseeritud ega mõeldud sölle
loomist G. Rode poolt, tabas te­da
pärast agentide ettekannet
KGB poolt organiseeritud siiüdis-tus,
protsess, süüdimõistmine ja
" karistamine 17-aastase vangistu­sega,
mille ta ära ikandis.
Vahepeal liikus teateid, et Gu­nars
Rode on pärast vabastamist
jMle arreteeritud ja et teda on
kžmbutatud uuesti KGB poolt
Toimunud kontrollimisel on saa­dud
teateid, et ta on vähemalt
praegu yaba.
Kiisüne Martin Jõgi käest lä­hemaid
üksikasju selle huvitava
skaütliku rännaku kohta. Ja nii
ta pajatab.
Küsimus; Kuidas see juhtus,
et saite selle skautide kontingendi
iibeks juhiks?
Vastus: Veebruarikuu Scöuting
News 'teatas, ©t Toronto 'peakor­ter
otsib skaudijühte, kes soo­viksid
kanada poisse juhtida K a ­riibi
jamboreel. Andsin avalduse
sisse j a kutsuti intervjuule. Kü-sitlejaiks
oli 9 Toronto piirkonna
skautide ametimeest kolmes
grupis, kes esitasid küsimusi
mitmete skauttehniliste osikuste
kohta j a tahtsid kuulda minu ar­vamusi
skautlemisest üldiselt.
Selle intervjuu tagajärel kutsuti
mind grupi juurde ,üheks juhiks.
K.: Milline vorm on sellel grüpü
nõuetav?
V.: Skaudid kannavad kanada
skaudi rohelist särfei ja lühikesi
tumesiniseid pükse tumesiniste
põlvsokkidega, s. t. paraadvomii,
oma raihvuslipupunase kaelaräti­ga.
Juhtidel on vormiks nende
hõbehalli särk ja sama kaelarätt
kui poistölgi. Minu vormi, juurde
kuuluvad loomulikiilit, k a kõik
eesti skautide Toronto Kalevi
lipkonria tunnused ning eesti
skaudi lüõotusmärik, noorem-sfeautmasteri
märk ja vanem-skauitide
ipagunid.
K.: Kas oli enne reisi võimalik
oma juhtimise alla kuuluva salga
poistega lähemalt tuttavaks saa­da?
V.: Jah, Oli küll. Esimesel kok­kusaamisel
Toronto Skautide Ma­jas
tutvusime omavahel pealis-
.kaudselt terve grupiga. Teisel
korrail oli esimene töökoosolek,
kus toimus salkaidesse jagamine
ja kus iiks jaimaikalane näitas
filmi Kreeka jamboreest. Kol­mandal
kokkusaamisel toimus
teine töökoondul, kus tehti tut­tavaks
suurlaagri reeglicl ja kus
mul hiljem oli võimalik tunni aja
jooksul oma;-saigale näidata ja
lasta poistel teha korralikku sel­jakoti
pakkimist ja mitmesugu-sekiköidiseid.
Kontingent lendab kohale' Air
Jamaica lennukiga 5. augusti ja
tiileb tagasi 14. augustil. Kõige
põnevam tegevus laagri ajal on
üleöö matk 3000 jala kõrgustesse
mägedesse kust on hea vaade
Kingston! linnale ja laagripaigale.
Soovime noorele juhile palju
jiõudu j a indu sellel reisil skau-delda
j a uusi sõpru võita.
Ja liii ka oligi.
Hea tervis on endiseid metsa­mehi
hoidnud elujõuJištena ja
neid on valgunud laiali üle Põh-ja-
Ämieerika, töötades mitmeil
aladel. Taevataresse pn lahkunud
varemalt n d i : Room, Erikson ja
MJõisaküla õnnetuste tagajärjel,
kirna Boris, Linkmannll lakkas
süda töötamast. Nendest • Leo'
Room (1910—1950) oli Soo ela­nik
ja tema nimi on esimene lah­kujate
mälestustahvlil Eesti Ran­nas,
pealkirjaga: .Jaahkusime
Igavikku jättes oma elutöö kõne­lema
uhket juttu Eesiti Rahvast
Sault S t e . M a r i e s . " Viimaseks
lahkujaks on Arthur Schmuul
(1913—1976), kuna terasvabriku
tööline ja ustav eestlasite hinge-
,karjane Elmar Petersöo, on nih­kunud
nimekirja keskele.
Muid nimekiri on lõpetamata —
suure laua umber taevatares
on pinkidel veel palju istekoh-ti.
, • . • ; "
Endiste metsameeste mealehär-maiks
on olnud ÕnnetuiSed. Sisse-pääsemist
Manalasse käisid nõu-
Kuid 2. juulil oli pidu, mille
korraldaijalks. oli metsameeste
tuumik Soos: Endel Hüemaa, E h - ;
del Jürimäe, Ants Lübek, Dimit-ri
Pihelgas, Toivo Sapp, Udo S i l -
lavere ja Ustav Veedler. Peole
olid ilmunud külalistena hilise­mast
mietsatransipordist Long-lac'i
1947. a. Vello Hanson j a .
Ralf Köler, kes piüliga tõi helinad
kambrisse miuites põranda eüa-vaks
tangodoga j a valssidega, nü
nagu neid omal, ajal mängiti Ko-du-
Eestis.
.KõnesidkI . peeti. Avas Ants •
Lübek, metsapäev! meenutas
: Ustav Veedler, R. Piirvee .pan!
^ kokku mõned read Ja vabalt
kõneles B . Pihelgas.';:
,.Tulevik ön 'tume, vapti lõh- v
keb ipomm," ennustas tuimMate
priiHidega metsamees Sudburyst. :
Kuid hoolimata sellest tulMikse
jälle kokku viie o^sta pärast
'Soos — n i i on mp-rajtud j a vas-tuvukMejaid
ei olnud.
Metsameeste juubelit aitasid
sisustada Soo eestlaste naispere:
prouad Kaldma, Joala, Põldmaa
ja Siidse — õlgu nad kiidetud.
R P I I R V E E f
© Clios, Mioh. elunev Andy H .
Ploompuu jatkab pärasit kesiMiOO-li
lõpetamist juba 6. juulist õpin­guid
; sõjaiväeakadeemias, West
Pointis. Ta esitas avaldused sõja-
19804ida aasta .ülemaailmsete
Eesti Päevade peakomitee teatri-komisjon
on sondeerinud Sveri-ges
Radio juures võimalusi eesti
teatrietenduse ülekandmiseks
raadios ja televisioonis. Esialgne
suhtumine on osutunud positüv-
Söfcs. .
Hellraadio keskne progrämm-väeakadeemias
õppimiseks Anna- komisjon on asja arutades asu-polisse,
mere osas, siis -lennu- nud seisukohale, et Eato-80:ajal
väe akadeemiasse Colorados ja
West Pointi. K u i selgus, et ta pää­seb
viimasesse, loobus ta teistes
kandideerimast. Tema öpingu/te
keskmine hinne on 3-77 võimali­kust
4-jaist. Teda soovitasid West
Pointi sen. R. Griffin j a sen. D.
Riegle. Ändy Ploömpuu&t toob
seil pullid ^jilti£^ M A Mil
võiks kõne alla tulla ühe värskelt
kirjutatud eesti teatritüki esita-m-
ine kas siis eesti või rootsi kee­les.
.;
Praegune juhtkond asub aga
seisukohal, et tüki käsikiri tuleb
esitada programjmitolmötusele tä-vaJlises
korraiS ja seda hinnatakse
tavaliSite kvaliteedinõueitö järöle,
märkite ka, et t a on eestlane, seda eriti rootsi versiooni puhul.
JAAN ÄIIMER
Tel. 69f-52f5
Teeme uusi ja
nii linnas kui
Andy isa Jaan Ploompuu võttis
osa maail^masõjast vanemleitnan-
Kui tükk aktseipteeritakse, on
Sveriges Radio valmis andma
vanu
suvilates
KIRIK
Insurance
Agency
KINDLUSTUSES
23 WESTMORE Dr., Süite 2W
RexdaJe, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
dma..Perekonna kodune keel onh^õike vajalikku tehnüist abi. E s i -
eestikeel. tamine tolmuks>väljaspool korrä-
® StoMiolmis asutas omaaegne ^ raadioteatri saateaega. Kon-
EEKS-MAJA peainspektor T a l l i n - l t a i ^ ^öeta^e küsimu^s toa Raa-nas,
Osikar Piihnan, Wasepaäri, dioteatriga.
mis arenes hästi. Asutaja s u r i j a ' >
firma direktori-ülesanded lange- televisiooni osas TV4eater on
isid tütrele Astrid Piilman-Stonele,
kei© abiktosa o l i Austraalia sõja­väelane.
Nad elasidki mõned ajad
Austraalias, kust isa äri nad tõi
{Sbdkholmi. Agar naine on äri
vaid laiendanud. Nad omavad
isaiit k a maamõisa, mida majan-
Göteborgis toimunud Eesti lau-mis
korraldati kesklinnas
asuvas Soandinaaviumiš, olid seMe
suurhoone ees lehvimas-sini-must-valged
lipud. Nägu nüiid teata­takse,
on N.- Vene saatkonna te­gelased
Rootsis hakkama saanud
kuulmatu looga. Nad ilmusid
Scandinaaviumi valvuri juurde
kasides sellel eesti lipud maha
võtta. Valvur venelaste käsku ei
täitnud, saatis nad aga omakorda
hoone direktsiooni juurde. Aru­saadavalt
jäeti seal Eesti Vaba­riigi
okupantide nõue tähele pa­nemata.
" .
Venelaste katse iseloomustab
selle riigi esindajate käitumist,
milles üsna külmaät segatakse
oma nõuetega teise riigi kodanike
siseeihL
samuti osutanud positiivsust um­bes
analoogiliste tingimustega.
Sobiva tüki leidmiseks tuleb
võibolla korraildada näidendi-vÖisUus?
:
Müügil ,,Vaba Eestlase" talituseks
\ TÜksiknumber $1,25-
Äastatellimine $5,08
J.
sn
$14.5®
K l E i P O S T I G A
USÄ-E
dab vanem öde itaanlas^t abikaa.
saga, oHes k a Rootsi asunud. Fir­ma
eiks(pordib oma tooteid kä
teistesse maadesse.
® Anne Tremuth kandideerib re-publikanide
paaütöi Ocean County
komitee naiiiikme kohale. Anne
Treumuth on kohaliku iiepuMika-nide
partei lugupeetud liige, ta
oH k a Jadksoni linnavallitsuses
liige j a täitis ühe aasta abilinnar
.pea kohta. T^juuiül vaM
ka tema valimisele.
iÄKEKY & DiLiCATESSiN
. 281 BANFORTH AVE. TEL. 4S3-3331
Soome pagarisaadused —
saiad, stniudelid, a>ome tordid,
sed. Lihapirukad.
EUROOPAMAITSEUSfiD
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Swnsed äri lalitioläku-ajad: teisip., M-map.,
neljap. 9-6, reedel 9-7, Imp-
-2. Esmasp. suletud.
$4&,
• , LENNUPOSTIGA ülemere-maaflesse: '
Aastas $6®.—, poolaastas veerandaastas $15.^
Aadressi muudatus 30 centi. • üksiknumbri Mad 35 oeati.
Kanada aairessidlele pdime^märMia ,JPOSTÄL CODE*^
USAaafcssiöel© „m»CODE"^:;^-'^; •
. Pangatshekk või posti rahaka^ kirjutada
^ ^ ^^^^^
MeJ SM?
u
•Palun mulle saata VABA'EESTLANE
veerandaastais — tavalise / M r f t ^ ^
197.---; T e f c t o Isatteb lisan f - J - — -
••v
rahas / t s h ^ a / raliakaardiga. (RaSaa saate ainplt täSi4kir|as).
Nimi ^
tmaa ma ummii