Vaba eestlane , July 21, 1977

              . • <>• •
m.2 VABA EESTLANE ne^api^li 2l/jiiidzll97? — T h u i ^ Nr. 54
VABADE EESTLASTE HäALEEANDJA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes pjä
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Stn. C, Toronto 3, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimiseci, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $28.-, poolaastas $14.50 ja
veerandaastas $8.-^, kiripostiga aastas $46,~, poolaastas $23.50
ja veerandaastas $12.50
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $30.—, poolaas­tas
$15.50 ja veerandaastas $8.50. Kiripostiga USA-s:
$51.—, poolaastas $26.— ja veerandaastas $14.—
LENNtJPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $60.-,
$30.50 Ja veerandaastas $15.50
Aadressi muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 e.
Published by Free Estonian Publisher, Ltd., 135 Tecumseth
Toronto 3, Ont. M6J 2H2 .
Juuni ja juuli kuus okupeeritud
Eestis toimunud sündmused la­sevad
oletada, et kommunistlik
rezhiim Eestis on hakanud kii­rendama
eesti rahva ja eesti kul­tuuri
hävitanüse tempot nü pa­guluses
kui ka olnipeeritud kodu­maal
ning töötab kmdlakavalise
plaani järele eestluse likvideeri­miseks
ja tasalülitamiseks ning
eestlaste täielikuks sisselülitami­seks
vene kultuuri- ja mõjuor-biiti.'..;
'
Nendeks silmatorkavateks
sündmusteks olid juunis okupee­ritud
Eestis toimunud eesti keele
ja kirjanduse seminar Eestisse
meelitatud pagulasnoortele ning
juulis korraldatud suurejooneli­sed
Vene Nõukogude Föderaalse
Sotsialistliku Valjariigi kirjandu­se
ja kunsti päevad, mis kestsid
7. juulist 16. juulini ning mille
raamides vene solistid, koorid,
orkestrid, balleti; ja teatririih-mad
ei esinenud mitte ainult
Eesti suuremates tsentrumites
vaid imbusid laiali kogu maale,
esitades oma ettekandeid ka
väiksemates keskustes, isegi Hiiu­maal,
Kärdlas.
Fealtnähä on need mõlemad al­gatused
üksteisele vastukäivad,
kuna eesti keele ja kirjanduse se­minar
pagulasnoortele taotleb
pealiskaudsel vaatlusel meie
noorte viimist eesti keele ja kir­janduse
lätete juurde kodumaal
ning õhutada neid eesti kultuuri
ja keele viljelemisele kuna samal
ajal Eestis toimxmud Vene Nõu­kogude
FÖderatüvse Sotsialistliku
Vabariigi kultuuripäevad oma
pealesurutud kavaga ja vene kul­tuuri
ülistavate kõnedega ja ar­tiklitega
vihjavad eesti kultuuri
tasalülitamisele ja .venestamise
survele Eestis. Tegelikult taotle-
Tegemist on suure ralav^-kultEÜ-riga,
muie väärtused on sajandi­te
jookiul olnud eeskujulis, in^
nustajaks ja õhutajaks teistele
rahvuskultuuridele. Ühteaegu on
vene keel meie paljurahvuselisel
kodumaal suhtlemisvahendiks
kõigi vennalike rahvaste va­h
e l . . . Vene demokraatliku kul­tuuri
traditsioonid on etendanud
erilist osa meie rahvusliku kul­tuuri
ülesehitanüsel."
Samad toonid, kuigi drastilise­mal
kujul, kajasid ka parteijuhti­de
kõnedes vene kultuurikandjate
vastuvõtmisel. Eestimaa KoM-munistliku
Partei^ peasekretär
Ivan Käbin kinnitas, et Vene de­mokraatlikud
ideeli, vene klassi­kaline
kirjandus ja kunst on
avaldanud eesti rahva vaimsele
elule suurt mõju. Kirjeldades
kultuuri arenemisprotsessi kom­munistlikus
Eestis, märkis Käbin
et .ajaloolise protsessi üks suu-repärasemaid
ilminguid on oma
sotsialistlikult sisult ühtse Ja
rahvuslikult^^ormüt mitmekesise
uue nõukogude kultuuri tekkimi­ne
ja arenemine." Ning partei
sekretär V. Väljas pidas vajali­kuks
eeltoodule veel „Rahva Hää­les"
8. juulil ihnunud artiklis li­sada,
et nõukogude korra ajal ei
ole Eestis puhkenud mitte ainult
majanduslik õitseng, vaid tekki­nud
on ka uus inimene, kultuur­ne
ja haritud looduse valitseja ja
kaitsja ,nüüdistsivilisatsiooni ehe,
kes kuulub uude ajaloolisesse
inimühendusesse, mis kannab ni­me—
nõukogude rahvas". V.
Väljas, kes ori tõenäoliselt oku­peeritud
Eestis kõige suuremat
karjääri teinud noorema generat­siooni
komniuniste, ütles lõpuks
sõnaselgelt välja, et kodanlust
ideoloogid tahavad säilitada kul-
„Jata see minu hooleks — palju kokki ei valmista head süppil"
Podgornõi tõugati poliitbüroost välja. ,sõnadeta laulu" asemel saab N. Liit uue hümni. Brezbnev
kuulutab välja uue põhiseaduse. Moskva võim tugevneb liiduvabariikide arvel. Partei hakkab veelgi
rangemalt kontrollima valitsuseaparaatL Lääne massimeediumid oletavad ja ennustavad. Emiustada
pole aga midagi. Põhiseaduse mwutmiie N. Liidus on vaid Juba etableeritud praktika tagantjärele le-
Stailini isikuikialtusest peale on ijimised on paroodilised, toa
lääne sovjetoloogid niivõrd hüp-notiseeritud
igasugustest rühmi­tustest
võimuaparaadi ladvikus^
et nad ei näe.metsa. puude taga
— ei pane täiiele võimustruktuuri
ülemuste selja taga. Ometi on
struktuur juba Leninist saadik,
vaatamata generalliini vingerdus-tele
jäänud muutmata. |.
Komparteisse kuuilub ilskagi
veel vaid umbes 5% elani^on-nast.
Kuidas need 5% saivad
vaos hoida ülejäänud 95 % ?
Keegi ei saa omal vabal tahtel
astuda partei liikmeiks.
See on eliitpartei, kuhu sind
kutsutakse liikmeks astuma,
kui partei peab sind vääriliseks
ja küllalt aktiivseks. 5% on üks
.kahekümnest. •;
üks aktüvne isik kontrolilib kerge
vaevaga 19 passiivset, keilledest
üksainus partei, esitab kandidaa­did
— üks igale vabale kohale.
See viiekorruseline^ kolmed
mõõtmeline ämblikuvõrk on nii
^ konstrueeritud, et kui Moskvas
' tõmmatakse niiti, iiakkab pro­vintsis
kihisema.
PUNANE VORK^ /;
See hai .ämblikuvõrk on tipus
hõre ja lÄieneb järjest igal mada­lamal
korrusel.
Kui hõredasse võrim ' asetada
teine samalaadne, on /tulemuseks
kaks korda tihedam võrk.
Kõrvuti mõukogude võrguga
on samasugune punane võrk^
mis koosneb parteikomiteedest.
Iga kohaliku nõukogu kõrval õn
kohalik komitee, raj ooninõukogu
kõrval rajoonikomitee, oblasti-nõukogu
ja oblastikomitee, iii-süur
osa pealegi on-lapsed, pen- j ctuvabarügi ülemnõuikogu kõrval
vad need üritused pikemas pers- tuuri „rahvusiikku omapära
pektüvis ühte ja sama eesmärki
— eesti kultuuri tasalülitamist ja
venestamist Eestis ning pagulu­ses
elavate eestlaste vastupanu
murdmist sellele eesti rahvale
pealesurutud protsessile.
Okupeeritud Eestis on varem
korraldatud teiste N. Liidu n. n.
vabariikide kultuuripäev!, kuid
need ei ole saanud kaugeltki nii
suure tähelepanu osaliseks ning
kommunistliku partei tegelaste
kirjutised ja sõnavõtud ei ole ol­nud
nii selgepiirilised ja halbaen­nustavad
kui käesoleval juhul.
Nii mainib partei häälekandja
,Jlahva Hääl" oma 7. juuli välja­ande
juhtkirjas, et vene nõukogu­de
kultuuril on eriline koht ven-nasvabariUdde
kultuuride hul­gas.
Lehi kinnitab: „Asi ei seisa
ainüii vene kultuuri mastaapides.
kuid Eestis olevat jõutud kultuu­ri
sotsialistliku arengu avarale
teele ja kommunistid lükkavad
kodanlike „höoldajate" niinime­tatud
hoolitsuse meie kultuuri
eest kategooriliselt tagasi.
Need sõnad ütlevad väga palju.
Isegi nendele üksikutele, kes tee­vad
endile ikka veel illusioone
eesti kultuuri arengu suhtes
kodumaal, kodumaal on pandud
venestamise ja eesti rahva tasa^
lülitamise protsess täies ulatuses
ja kõigi kommunistliku partei
käsutuses olevate vahenditega
käima ja selle haarmed ulatuvad
ka pagulaseestlaste hulka. Sel pu­hul
on meil põhjust tungivalt en­dilt
küsida— mida saame meie
teha selle protsessi takistamiseks
või vähemalt, •pidurdamiseks?: ;
sioinärid ja haiged. Lisalcs on talle
abiks: hästi läbimõeldud võimu­struktuur.
\ ' :.
VÕIMU HIERARHIA • -
liiduvabariigi Keskkomitee ^ ja
NSVL'! ülemnõukogu kõrval
asetseb NSVL'i KP Keskkomitee
oma poliitbürooga, kust nüüd
kukkus välja Podgornõi . ^
Nõukogude Liit on'esimene riik! See punane ärablikuvõ-rk et ole
maailmas, mis ei kanna etnilist | rahva poolt valitud. Ta on kohale
või geograafilist nimetust.- Ta ni- asetatud ülevalt ällä;partei juht-metab
ennast oma võimustruk- kpnna poolt. See ongi kogu kurja
tuuri kohaselt just Nõukogude juur (ehk „!proletariaadi' dikta-
Lnduks.
Mõelgem N.. Liidu kaardile'. See
tuur-').
Pealegi muutub mõlema ämbli-on
jaotatud administratiivseteks ^ kuvõrgu kogusumma veelgi tüie^
algosakesteks — külad, alevid- damaks seetõttu,
linnaosad jne. Neid juhatavad
kohalikud nõukogud. See on ad­ministratsiooni
esimene korrus.
Mitmest ^külast, alevist jne.
moodustatakse- rajoonid. Neid
et vÕrloide sõlmpunktid igal
korrusel — nõukogud ja komi­teed
— on üksteise külge seo^
tud personaalüniooni kaudu.
Mitmed komitee lüikmed on sar
juhatavad rajooninõukogud. See | maaegselt vastavate nõukogude
on administratsiooni teine kor- juhtivad lükmed.
Otsused tehakse komiteedes ja
Igast rajooninõukogust lähevad viiakse läbi nõukogudes.
võimunüdid temale alluvatesse
kohalikesse nõuliogudesse.
Rajoonidest moodustatakse ob­lastid
-
TEISED LIHED
Soome president Urho Kekko-nen
andis Le Mondele jutuajami­se,
ikus-ta ütleb, et soomiastel po­le
põhjust- muretseda, kui nõu­kogude
ajalehed kritiseerivad
mõnikord tugevasti Soomet. Pre-otsuste
täitmine.: Ta ütles, et
läänes saadakse sageli valesti aru.
Soome^ ja N^Liidii suhete iseloo­must.
• '\
President ütles, et on täiesti
väle väita, - et N. Lüt esitab Soo-:
meie nõudmisi. „Me uurime olu­kordi
omalt poolt ja märkame
siis, et meie edii on ühine N. Lu­du,
eduga." Euroopa Julgeoleku
konverentsi otsuste täitmisest
sidendi arvates on sellise kriitika rääkides ütles Keld^onen, et Bel-korduminegi
täiesti normaalne, gradi konverents ei tohi muutuda
Vestluse kesiseks aineks oli
Soome ja N. Liidu, suhted ning
Euroopa Julgeoleku Konverentsi
kohtuistungile, mispärast on oiu-line,
et see algaks ülesehitavas ja
•leplikus vaimus.' • . ,
PARTEI V05M; .V .
J Topelt vastutuse printsübi ko-oblastinõukogiide
juhti- haselt vastutab iga madalam nõu-mise
aM. See on administratsiöo- Uogu endast kõrgema nõiikogu
m kolmas korrus. Oblastinõuko-! ees ja samaaegselt onm para*le©l-gudest
.jooksevad niidid alla vas- se komitee ees. Kohalik nõukogu
tavatesse rajooni nõnikogudesse. '
Neljandaks korruseks on 15
lüduvabariiki. Administratiivne
võim on sün nimeliselt Vabariigi
ülemnõukogu jal ta administra-tiivorganite
käes, kust võimunü­did
jooksevad alluvatesse oblasti­nõukogudesse.
Selle
le nudid ,NSVL'i Ministritenõuko-gust
(esimees ja peaminister Kos-sõgin)
läbi vabarükide iministrite-nõukog-
ude ja eri ministeeriumi­de
hargnevad laiali üle kogu ar-gi-
ja (kultuurielu. -
On olemas ka ametiühingute;
komsomoli ja teiste ühiskondU-
<ke organisatsioonide üleliidulised
võrgud:
Ka iiemad on personaalumooni
kaudu seotud punase parteivõr-guga..
r •
Sõjaväel õn oma võrk vastava
politruikivõr^ga. MVDl on mii-litsavägede
kaudu oma -võrk. Ja
ilisaks kõigele tuleb KGB. Need
erisugused ja mitmevärvilised
kolniemõõtmelised ämblikuvõr­gud
moodustavad nii tiheda, pü-ramiiditaoiise
struiktuuri, et ise­gi
sää&eke ei pääse vahelt läbi.
SÕLMPUNKTIlö •
Sellise süsteemi täihitsamad ko­had
on sõlmpunlctid eri korrusteL •
Eriti nood, kus teised võrgud
seotakse kokku punase parteivõr-i
guga. Seda on kerge illustreerida
Ivan Käbini isikuga:
See Venemaal sündinud ja Sta-lini
poolt koolitatud eestlane on
praegu Eestimaa KP peasekre-
• tär.
Seega on ta kõige kõrgem käsu-andja;
Eesti NSVs. Samaaegselt
istub ta ka ENSV ülemnõukogu
Presiidiumis, kus ta siis ise viib:
läbi omaenda käsud, mis tä
Keskkomiteest kaasa Võtnud.
ühteaegu on ta aga ka. NSVLI
ülemnõukogu liige ja istub pea-,
legi koos Brezhneviga NSVL'i KP
Keskkomitees". Just seal tehakse
kõik otsused. Sealit jookseb ta
siis NSVL'i Ülemnõukogusse ja
võtal> otsused; vastu, saates nad
edasi ENSV ülemnõukogusse.
Ise rattab aga. Tallinna ENSV
Keskkomiteesse, kus võtab
vastu oma Moskvas tehtud ot­suse
ja aiinab selle oöiakorda
ENSV Ülemnõukogule,
Äsjased sündmused New Yor­gis
näitasid kuivõrd õhuke on see
tsivilisatsioouj võõbakord, mis la­hutab
organiseeritud moodsa
ühiskonna dzhunglielanike men­taliteedist.
Elektrituledest särav
ja elurõõmus pulbitsev New York
muutus mõne minuti jooksul
täielikuks põrguks, kui elektri
jõujaamades toimunud rikete tõt­tu
linn sattus pimeduse küäsi.
algasid röövimised^ rüüstamised,
kallaletungid* purustamised, au­tode
lõhkumised ja akende sisse-löõmised,
mis lõppesid mitmetu-liande
noore bandüdi arreteerimi­sega
ning politseuiike vigastami­sega.
Kahjud ulatuvad müjOni-tesse
dollaritesse ja terve rida
tänavaid on niivõrd rüüstatud ja
hävitatud, et paljud äriomanikud
ei ole enam võimelised oma äri­sid
^ avama./'v-
Millest on tingitud selline de-moraliseeriv
metsikus ja rüüsta-mistahe?
Paljud ajalehed ja
konmientaatorid leiavade et põh­jusi
tuleb otsida sotsiaalsest vi­letsusest
--tööpuudusest, vilet­satest
korteritest, madala tase­mega
koolidest jiie. Kriipsuta­takse
eriti alla, et rüüstamised,
vargused ja kallaletungid toimu­sid
kehvemates linnaosades ning
aiTeteeritud noored bandiidid
OÜd peamiselt neegrid ja porto-rükolased,
kellede elamistingimu­sed
ei ole just kiiduväärsed.
Tundub, et selline ühekülgne
rüüstamistele vabanduste otsimi­ne
on siiski teatud määral kerge­kaaluline.
Kahtlemata on sotsi­aalsetel
väärnähetel oma mõju
inimese käitumisele, kuid kõrvuti
sellega peaksid inimest ja tema
käitumist mõjutama ka seaduste
respekteerimine ja kaasinimeste
Õiguste austamine, mida New
Yorgi mõningates linnaosades
nähtavasti ei tunta. New Yorgis
ja Ameerika Ühendriikide teistes
keskustes eksisteerib kindlasti
sotsiaalseid väärnähteid kuid
need et õigusta elektritiüede kus­tumisel
kohe röövimiste, rüüsta-miste
ja kallalatungide alusta­mist.
Kuigi koopaelanike päevist
on möödunud juba tuhandeid
aastaid, võib New Yorgi sünd­muste
taustal konstateerida, et
üks osa inimkonnast on oma
mõtlemisviisilt ja käitumiselt
jäänud ikkagi endiselt koopaela­nike
tasemele.
halli
kolmemõõtmelise ämblikuvõr­gu
tipiis asub NSVL'i Ülemnõu­kogu
oma administratiivorga-nitega.
Esimeheks (ehk NSVL'i
presidendiks) oi! siiani just
Podgomõi.
See struktuur pole iseenesest
antideriÄraatlik, olgugi et'ta on
väga tsentraliseeritud. Nõuko^d
on ju ainsad rahva poolt valitud
organid, vaatamata sellele, et va-vastutab
kohaliku komitee ja ra-miMe presüdiumi lükmenä ta siis
jooninpükogu ees, rajooninõuko­gu
rajoonikomitee ja oblastinõu­kogu
eest, öMastinõukõgu oblas­tikomitee
ja vabariigi' ülemnõu­kogu
ees, •
vabariigi ülemnõukogu vastu­tab
vabariigi Keskkomitee ja
NSVLl Ülemnõukogu ees ja
viimane vastutab vaid NSLVi
KP Keskkomitee ees,
mille . peasekretär - on Leonid
Brezlmev, kes vastutab vaid ise-'
enda ees.
Nnsüs on partei võim administ-r&
tiivapa.raadi suhtes ^ m u juba
etableeritud ja ei vaja mingit põ­hiseaduse
muutmist.
Peale:, nende, kahe • ämbiikuvõrgu
on olemas veel valitsusevõrk, mil-teostab
otsuse.
ENSV KF Keskomitees ja
ülemnõukogus istub Kabinaga
koos näiteks. Tallimaa linnapea"
Kaliion, kes on nü TaMinnä par­teikomitee
kui ka linnanõukogu
lüge. Nü et selilel madalamal kor­rusel
mängib Kallion Käbina rol­li
— võtab .ühes instantsis otsuse
vastu, kannab- ta edasi, viib süs.
sealt madalamale ja teostab sel­le
jne. jne. '•'
.Niiviisi saab väike grupp ämb-likke-
mitm.ekohapidajaid, kont..
roUid&s mitut hõredat vorkUj
luua ni| tiheda struktuuri, kus
N"., Liidu 250 miljonit elanikku
porikärbestena- kinni istuyad.
(Järg lk. 7)
Kanada allohvitser Bemard
Skehen, kelle ülesandeks on tree­nida
St. John'is ajaloolise Signal
HiUl juures toimuva sõjalise
tseremoonia läbiviimiseks õpUa-sl,
kes dn palgatud suveks tööle
Student Sunimer Employment
Ässistance Programi alusel, mai­nib,
et ta ei saa leppida sellega
kui tema kasutusesse saadetakse
naisÕpilasi. Bemard Skehen väi-dabj
et naised on liiga nõrgad sõ­jaliste
ülesannete täitmiseks ning
kardavad püssipauku. SkehenI
andmetel oli tema kasutusesse
antud iihel eelmisel suvel 18
naisõpilast ning tehtud korraldus
nende väljatreenimiseks. See oli
erakorraliselt raske ja pingutav
ülesanne, kuna tüdrukud jooksid
sageli pes^iruumi, et seal anda pi­saratele
vaba voli. Skehen kinni­tas
ühele reporterile, et ta on
valmis treenima ainult seda sor­ti
karme, sitkeid ja tigedaid nai­si,
keda venelased saadavad
olümpiamängudele.
Skehen ei ole võibolla teadlik,
et nendest ,,sitketest ja karmi­dest"
vene naisatleetidest on pal­jud
spordiareenidelt kadunud
kui mitmel puhul nõuti eniie
võistlusi soo täielikku kindlaks­tegemist.
Kuid mida arvavad
Skeheni väidetest naissõdurite
kohta kõik need riigid, kus palgar
sõdurite ridadesse võetakse ka
naisi,^ kelledele antakse ühesugu­sed
õigused Ja võimalused mees­tega?
: •;: - • • -
« • o
VICTGRÜA— Briti Kolumbia
konservatiivide partei juht Scott
Wallace; tegi neljapäeval teatavaks,
et ta lahkub partei juhi; kohalt;
Wallace on 47-aastane ja tuli kon­servatiivide
ridadesse 1971. a. So-cial
Gredit.parteist. Ta ütles, et
tä ei kandideeri enam järgmisel
provintsi valimistel. -
Hr.
23.
1972.
komi
17 pe^
rast
kriit
• .Newl
delonl
ditege:
'küsiiTi^
da 11
Yorgis|
komit
dus
Kum?
pidam^
nud
Yorgi
septeeil
Shea
(avati]
ehitus^
dioni
vad oli
Atlaffi-J
leans j|
mata,
orgj
loomi
da
KGB
tus,. pi
karist?
sega,
Vaii£
nars
jälle ai
kimbut
Toimu
dud
praegu I
Teeme I
• • -
nu
23 ^^'H
Re