Vaba eestlane , May 15, 1979

              Nr. 37
tsaaaa
^MJAÄÄJi^: O/Ü Vaba Eestlaifi,'l3S Tecumseth U Tor
PEATOIMETAJA: Karl Arro: -
1 TOIMETAJA: Hamies Oja
POSTIAADRESS: P.O. Eos 70, Stn. G, Toroito 3, Oat.
MEFÖHD: toimetus 864-7521^ talitus (tdlimised, ImiJlötiBed,
ekspsditplcon) 36^7675
TELLEÜSHINNAD Kaaadas: aastas ^ 2 , - , pudaastas $18— Ja
veerandaastas $9.50, kiripostiga aastas , poolaastas $28.—
ja veerandaastas $15.—.
TEILMISHINNAD v ^ j a ^ l Eanadat: aastas $35.-, poolaas­tas
$19.- vearandaastas $1050. Kiripcstiga USA-s: aastas
ja
LENNUPOSTIGA tMemerö-maadess®: aastas:$0.—.p®ola©s^
$3450 ja veerandaastas $18.—.
Aadressi muwdatos ^ c. — tJ&siknumbri hind # c.
i i iSTOi^lÄ
Pü!ö)U3h©d. hj Free -Estoaiaa Publiäher.. Ltd., 135 Teeismset^ St.,
Toronto 3, Oct. M6J 2H2
Mdödtmud aastal võeti N5uko- ja Mevisl^onls „pomSBBta^ šl^Sm^
gilde UidiEl vsstu nus põMseadus. kopid soovivad meie kodanikke".
Kuigi selles oSi juba ühe parar kirjutab „Toronto Sun" ja lisab
gralivi a i märgitud nõ^ogude ,^Kimi 3 miljonit kamdalast saa
kodakondsuse põhiprintsiibid, vad 1. jwüKl nõukogude kodaiii-avaldatl
möödunud talvel pus ko- keks, Enanius et tea mid!
dakondstise seaduse eelnõu, nüUe lest eg^ s^ele
kehtima hakkamine oli ettenähtiiä ö SSn pole midagi uut
eeloleval Ljuuia. J paaaikat põhjustav^^^ see
Juba ^Imises kodakondsuse seadus on kogu pagulasaja
seaduses- ön N. ,]Diit • arvestanud . mid Ja vaatoiata, :©t peais
kõifä eespasi, 'resp. baltlasi, uk-' Kanada' või Eesti, koda^
ršMasi jt., kes kunagi on elanud nikeks, peab N. Liit nieie maa
venelaste poolt okupeeritud riiki-'okupeerijana meid oma kodaiji-des,
nende kodanlkto.Tarvitsie^
vaid meenutada eestlasi shokeeri- j Mitu kuud pärast sele seadus-miud
kak^ikkodakondsust Rootsis eelnõu avaldamist on ukraiim ja
Ja mujal, mis alul oli eestlastele balti pagulased teravalt kritiseeri­vaga,
hirmutavi vastik ja protesti- nud Kanada välisministeeritimi
tunnet tekitav, kui Rootsi pere- sellele aktile reageerimatuse pä-konnseisu£|
metnik vÕi VäHsmaa-1 rast, kuna IJkraiha ühiskonnai
Easte Komisjon kirjutas sisse do-• esindaja Bandera süüdistas l^aks
kumentidele ,,sovjet-rysfcä ; med-. veel, miks pole Kanada välisml-borgage".
Olenedes ametnikest, nisteerium sellest midagi ašjasse-
JättismõnliseHe märkuse doku- püutuvaile öelnud.
LONDON — Paljud lapsed N. Ludus hakkavad proovima vodkat enne kui nad on saanud lö-ažistaseks.
Inglismaal on praegu kaks korda nü palju teismelisi joodikuid kui oli 12 aastat tagasi. Lääne-Saksa-maal,
kus seaduse kohaselt d tohi alla 16-aastastele alkoholi müüa, on see nõue jäetud peaaegu tähele­panemata.
Associated Pressi poolt tehtud uurimus näitab, et mitu Euroopa rüki on praegu väga mures
alkoholi tarvitamise pärast noorte hülgas ja kasuta väcf miljpneid dollareid selle vastu võitlemiseks.
Nende kogemused on samad kui PrAmeerikas, kus. viimastel aastatel on alandatud' hääletamise ja al­koholi:
tarvitamise'väiusealaM^ \
Mõned Euroopa riigid väi^^^^ rium on leidnud, et möödunud aas-et
võitlusel teismeliste alkoholismi J ta! dlid 90% N. Liidu alkohoolikuist
oma esimese napsu võtmid enne
15-aastaš€(ks saamist ja kolmandik
koguni enne 10-aastaseks saamist.
Seletuses öeldakse, et;5%-line.suu-,
renemine alkoholi tarvitamises oli
vastu m ohiud tulemusi, •
teised isegi väidavad, et nsnde rii­kides
see probleem ei olevatki aü
tõsine kui öiujal.
mendile tegemata ja kasutas
^,,fÖre detta estniska mc^borg^^
Mõlemad vormid OÜd t^
lubatavad. Olenes ainult kuidas
ametnik põgenlkusse suhtus.
, Sellele vastas välisministeerumi
lametnik, et m d ise aSles. said. sea­duse
mitteametlik UÜrir
vad niiüd seda põhjalikult. 'Uli-rainSane
ütfies, et „uus" akt puü-
Kui äigas emigreenmime Rooft-; dutab Otseselt neid, kiii nad taha-sist,
muutus: see. nü ulatuslikuks vad N. Liitu külastada. Pressikon-
;Kuid iildiselt läib olevat
edu selle suuna tõkestamisel
mis spetsialistide arvates ou
, põhjustatud mitmest tegurist.
Nendeks põhjusteks on alkoholi
tõttu saadav suurenev rikkuse tun­ne
lioorte Inilgas, eriti kuna tuii-takse,
et moodne elu on tühipära-he;
teaitud soovi täiskasvanuile jä­rele
ahvida joomisega ja võtta se­da
kiii täiskasvanuks äaami|€ tun­nust.'..'
V-^: V
Inglismaal, Londonis on tavaline
nähe, et noored joovad tänaval
odavat veini otse pudelist. Royal
• Rootsis parlament • otsustas
1976. a. alandada hääletamise va­nust
20-lt 18-le, aga jättis noor­tele
alkoholi tarvitamise ja ost­mise
õiguse .20 aasta vanusele.
Süsiki Stckholmi koöiliõpilane^ keda
käesoleva aasta veebniariš küsitte^
i;>eamiselt olenev i«jolinoortest. te-: ti, ütles et neil pole mingeid ras-levisioonis
ja ajakirjahdüses on oi-' kusi leida vanemaid inimesi, kes
nud pidevalt märguandeid vane- 'neile ostaksid älboliöolseid jook^
maile; et nad xrnia lastele annaksid : Uuriirius näitas, et 90% 15-aasta-head
eeMoiju (eia .feodušte j tai^itayad alkohoolseid jooke
kommetega. juba, regulaarselt ;
Eestlastena on meil oma osa
Kanada mitmekultuurilises mosa-iigis.
Oleme hakanud seda ar-vestanm
kui püsivat nähtust,
mida seni kÕi&-1^£^^;|s|isvormid on
tunnustanud ja toetanud. Kavan­dame
koguni oma tulevikupro­grammi
selliselt, kus meie kultuur
dpärandiga tahetakse ka Kanada
kultuuri rikastada. Mõned kõrge­mail
kohtadel olevad polütikame«
hed ja tegelased on seda po^tüv-seks
kviteerinud. Räägime mitme-kultuurilisest
televisioonijaa-mast,
raadibsaateist, etnilisest
ajakirjandusest, kus raames kõik
E-ahväd ehltavail oma etnilise kul­tuuriga
ühtset Kanaidai
Selles töös oleme hoopis unus-tlanud
ja jätnud tähelepanemata
kahe suure nn. rajava rahva sei­sukohad,
millest eriti oluline O E
inglise kultuurivaldkonna oma.
Sealt on tulnud mitmesuguseidl
rünnalmid, kus^ on mõistetud huk­ka
killustamine selmet assimilee­ruda
inglise kanadalasteks js\
unustada oma etniline kuuluvus.
Seda isegi praegusel moes oleval
„ juurte" otsimise ajastul.
Mitmekultuurilisuse võtab vaat­luse
alla Gordon Donaldson ajar
kirjas „Quest« (Mai 1979): Ta ni­metab
seda Kanada kõige rohkem
maitsma minevaks Idütuseks. Tõe­näoliselt
on sõna kultus valitud
mitmekultuurilisuse iseloomusta­miseks
i^hjiisel, et pärast Gua­jaanas
töimuniid mõrvia, on kul-
Mndlasti: ka seHetÕttu,::^^
^ Ütlesid. möödunud veebruaris; et
teismeliste joomine on peaaegu ka­hekordistunud
viimasel 12-1 aastal^
mentide järgi säilitasid eestlased Jovakkia ja läti ühiskondade esin-ka
selle feodaicondsuse, mis neile dajald ning Jfmidi Kongressi liik-venelastebfaipatsiöomga
parata- med ründasid jäfc Kanada valit-matult
^ l e suruti, kuid mille sust tegevusetust pärast, võttes l statistika järgi on olnud 4.805 ka-eest
nad venelaste kartusel hea uut seadust kui inimõiguste kok- j ^'istusega lõppenud juhtumit koh-meel^
a kaugemale varjupaika kuleppe rikkumist N. LMdüs
läksid otsima. Tdsemaaümajak- SeÜo seaduse esile toomine on
ku tulekuga löodetl pääseda N. ^ kiiduvääri samm N. LUdu seadus-
ILiidukodakondsusiBst. Rootsi jää- j andluse Õiglusetuše tutvustaml-nud
eestlased on pidevalt püüd- g^ks. Kanada süüdistamhie on
nüd samale eesmärgile jõuda ebaõige ja ebakohanegi, kuna
Ebotsi :vaHtsusp.:;aM..Kanadas N. Lüifeldäs sele^seadusee^^
aga s a ^ Kanada kodanikuks ja ammugi kõigi ,Aiõükogude vaba-unustati
kunagised ebameeldivad r|ikide«iy^ Miks needl etnill^
probleemid. ise seda
Kui möödunud talvel avaldati
uus seadu^lnõu siis - elustusid
ka vahepeal unustusse vajunud
seaduse punktid. Selles oli öeldud,
et mitte ainult need, kes on kuna­gi
elanud N. Liidu pooli okupeeri­tud
maa-aladel, vaid ka nende väl­jaspool
N. Liitu sündinud lapsed
On automaatselt Nr Ludu kodani­kud,
arveštaipata et nad ön sün­dinud
Kanada kodakondsuse
omanud vanemate Sastena; Seda
seaduseelnõu lugedes tuli irooni-
^•liselt nMiiata..!:. • • :
Eelmist samasisulist seadust po-^
le nende välismaadel asuvate
nõukogude kodanike osas senln5
rakendatud, vaatama|a sellesse
; jaotusse kuuluvate noort© Eestis
tus.
Bures
et alkohol on asendamas drooge
:. kui sotsiaalne proMeem.
See olevat ka põhjuseks üha sage­dasemaks
muutuvate rümialaitega
e vastu.
Uurimuses on näidatud, et iBg-lismaal
on 300,000 alkohoolikut kok^
ku kõigis vanuses tiigi 56-miljonili-sest
elanikkoniaast ja et inglase
kõigis Tanuses joovad peaaegu
kaks' köi-da nii palju kui 30 aastat
tagasi. Dr. Griffith Edwards Insti-tute
of Psychiatry mainis, et pea-
Hiljuti ilmus trükist kaks raamaitut, mis tohiksid huvi pakku­da
eesti lugejaile. Esimene neist oh The Baltic States in Peaee
and Wai% 1917—1945", niille toimetasid V. ja Ro-muald
J. Misiunas, ihriiides Pennsylvania State University Piressl
Mrjastusel. See 240-lehekiiljeMe raaniat ^ koostöös Balti
teadusHku ühinguga Ässociaition fõr 4he Advancemeni of Baltic
Stüdies ja ön saadaval Mrjaštuselt: 215 Wagner BIdg.j University
Park, PA 16802 hinnaga 112.50. :
sed grupid ei tõlkinud
oma huvides ja saatnud nii
nada. valitsusele kui. k|, teistele
inimõigusi kaitsvaile organisatsi-
Pole teadi, et seda oleks
seaduse eelmise variandi­ga,
mis põhiliselt oli sama. Juba
siis võinuks selle seaduse õigluse-tust
maailmale tutvustada ja nõu- mised põhjused s^^
tada kahekordse k o d a k o n d s u s e : ' t ' ^ ^ " ^ ^ ^ ' ^ ^
kaotamist, nagu on eestlased ja^;^^
teised balti rahvad teimid Root-^^jT^^^t^^^ ^^^'^ sis Ja Austraalias. / ja 96% tüdruku
:Kogu,.k, "u sm. Mise.l on j.u u•re s v . egevaseti aitkohoih tar. vita•v ate shot-
l1oi.m^t sau sv aluikbea1 beu r Tkiaõ^sirgp^iel ksto.JNo;.v iLjiaiidlu n ve^an --S ileaa"^ samtreso es luit uw]•ur iibi,m" a • Ta1 s«7^« -Iia«mio a«ns>taa,'s s,t ,el on"o av. aSd,e avrd.e ues»u ' -
de kodakondsusest lahlmda M i^,^'!,^^^^^ ^ soovija maksab M. Ludule selle f 18-aastaslele,
õlguseeest 500 mbla. P n ^
kamisge, Ims ne^^ 900 Kanada dolladt. Kui need ^ ^^^^^ alkohdismi uurimiseks, et
duste jargi, vomul^ vaga kerg^^
Teiseks teoseks on prof. V. Stan­ley
Vardys'euurmus„1^^ Catho-lic
Church, Dissent and Nationality
in Soviet Lithuania'', mis ilmus
East European Quarterlyi kirjastu­sel,
kuid on saadaval Columbia
University Press'i kaudu (440 West
110 Street, New York, NY 10025).
Selle 336-ilelieküljelise raaisnatu
naks bn
Nii prof V. S.
R. J .Misiunas on mõlemad häs­ti
tuntud Balti teaduslikes ring-mäi-veel
„Lithuä-
1919 ja Jüliuš P. Slavenäs kindral
Hans voli Seecktist seoses Balti kü­simusega.
Edasi vaatleb David M. Crowe
Jr. Briti seisukohta Balti riikide
suhtes 1938-^1939, küna David Kir-by
oh uurimise alla võtnud Balti
fcitöimuse Briti — Nõukogude Lüdu
vahelistes suhetes 1940—1942.
laäit. sõjaväeteenistusse .kutsuda,
lima et Kanada saanÄ
neid aidatj^ ja N.
Niiüd j^ahvatas sell© 'seaduse
puendatud yä]jaande kehtimalmk-ilcamine
1. juüUi Toroii^^ ajalehes
Partei agitaator jutustab
Muljetest ühes mteköSka kiilast
ii'imega AiJtonovka. Ta pasunda-b:
^Kujutage e^^
Kui olM viis aastat
seisid seal õlgkatustega
dikud ja kitsas mudane tee nende
vahel. Möödunud aastal olid sa-
•.snas:'
töösiiiskombi^aai, haigla, teater.
Lüdu seaduse kohaselt „nehde. ko-dahikud^
V tahakBid end ebameel-kodakondsusest
lahti osta
.kullaauk see oleks
;Lii4u:-majandusele!
• ' ™
nende yahel." j . . ..^
Kõik pealtIniulajM
tatud. Aimilt seltsimees SäbraI^
i^õtab^sõha::'
oM.- ise: hädal • An--
tonoykas. Mõni vütune õlgkatuse­ga
mäjalobudik tsaariajast ja po­rine
tee nende vaheL Muud ma
seal;kuli:ä näinud!**/^^ •
;„Seltsinie^: 'Säbffaliköv!*'
irnib agitaator. ,^ate
mööda maad ringi tõlgendama ja
tail 1960-68, aga nüüd on häkamid
jälle suureaiema. organi­seerib
loenguid alkoholi ohtude sel­gitamiseks
ja on keelustanud alkö-hoili
serveerimise kod söoklais
alla is-aastastele^ See korraldus te^
kitas üllatuse veiriiarmastavate
prantslaste hulgas.
5-Saksamaal on illegaalne
müüa alkoholi alla 18-aastastel8,
kuna ja 18-aaštaste vahelis
võib baarides serveerida
ainult vanematega
ütleb, et seda seadust po­le
palju arvesse võetud.
J»
:.;N.-/Liidus:-oii3 .ametivõimud väl­jendanud
sügavat muret viimaseil
aastaü tugeva joomise pärast teis­meliste.
Prof. Vardys on
nitud raamatute
koi^m teost, nende
hia under theSoviets". Ta on prae­gu
TM)liitiliste teaduste professoriks
Williams Colleges. Mõlemad on
olnud \^ga aktiivsed Öalti teadus­likus
ühingus, ikušjuures V. Š. Var-dys
Oli AABS'i endme presidenit ja
prof. Misiunas asq)r(^ident.
„The B;altic States in Peace and
War" algab ajaloolise sissejuhatii-sesa
poliitilistele sündmustele Balti
riikides, käsitledes siis 13 eriuuri­muse
raamides sündmusi Balti rii­kides
äläteš iseseisvuse taotlemi­sega
kuni Balti riikide amiekteeri-miseni
Nõukogude Lüdu poolt.
Eestlastest leidub autorite hul­gas
Olavi Ärens, kele uurimus
/. käsitleb Eesti Ä.äpäeva ^ aastal
. , 1 9 1 7 . : ^ / . , ^ ; .
Eestist pärinev Boris Meissner
vaatleb Balti küsimust maailmapo­liitikas,
jõudes seisukohale, et Bal­ti
riikide iseseisvus dii lühike mitte
nende sisemise iJõrkuse tõttu, vaid
tingituna maailmapoliitüistestolu-
.kordädest.:';'- • ^ '
Balti riikide varajasemast aja­loost
kirjtitäb Äbä Straziias Saksa
Ostpoliitika üle, • Char^les L. Sull^
vai
Alexander Dallin vaatleb kogu­teoses
Balti rÜke Saksamaa ja
Nõukogude Liidu vahel peamiselt
1938^1939. a. sündmuste taustal.
Edgar Änderson esitab uurknuse
Balti yidu kohta, Michaed Garleff
vähemusrahvaste esinduste kohta
Eesti ja Läti parlamentides, kuna
V.S.Vardyš esitab uurmiuse auto­ritaarse
riigkorra arengust Balti
riikides. \
Põhjalikult dokumenteeritud ko­guteoses
leidub veel Romuald J.
Misiunase ülevaade Nõukogude
historiograafiast^ 1944—1974 ja Den-nis
J. Dümi'i artikikd katoliku kiri­ku
olukorrast aastatel 1940—41 Bal­tikumis.
Katoliku kiriku oMkorda Leedus
ku^eldab üksifcasijalikuat prof. V.
Stanley Vardyš oma raaiiiatus
„The Cathole Church; Dissent and
Nationality Soviet Lithuania".
Kirjeldades katoliikliku Leedu
võitlust usuvabaduse eest Nõuko­gude
süsteemis püüab prof. Väf dyš
leida vastust küsimusse
kas kaMiku kh*ik ja konimünism
saavad koos eksisteerida Moskva
võimu
tustele antud eriti halvustav ja
paha varjund. Praeguse Kanada
valitsuse poolt kavandatud mit-mekultuurüise
[tegevuse eelarve
järgmiseks vüeks aastaks ori üle
50 miljoni düHari. Kuigi sellest
on väga palju räägitud, ehkW sel­lega
seotud inimesed on kurtnud,
et kanada ajakirjandus ega
elektroonüine meedia pole kima-gi
sellesse heatahtlikult suhtunud,
süs G. Donaldson teebki järeldu­se,
et mitmekultuurilisusest ükski
ei tea in!s see on.
luba kirjutuse alul Ön viidatud
juhtumisele, mis ehk põhjustab
selle, tepvUse.yiiit^^
yäšei niitnielra^ konve­rentsil
kanada ühtsuseks, müleks
imhitati 40.000 dollarit valitsuse
toetust, ei lastud sisse anglo-kelt!
ef nilisse gruppi kuuluvat kanada­last,
kes tahtis konverehtsiks
kokltutulnuüe jagada Kanada
kaksikkeelsuse vastast lendlehte.
Tal soovitati oma pirbp^andat
minna mujale tegema, kuna 445
delegaati 40 etriokultuuii grupist
ei vajanud neid. 59-aastane advo­kaat
ja endine vÕitluslendur lah­kus,
märkides et kanadalased eri-neva
etnflise taustaga said enne
paremini omavahel läbi, kui va­litsus
hakkas neid jagama sektsi­oonidesse.
G. Donaldson märgib, selle va­hejuhtumi
juurde, et see avas uk­se
kahvatusse usaldamatuse maa-
Efiküsimustena analüüsib prof.
Vardys nõukogude seadusi usu
kohta, ateismi levitamist, Leedu
katolüHilcu disseridi algeid ja selle
seoseid vene dissedantide liikumi­sega
jne. kasutades selleks seni
avaldamata arhüvdokumente ning
• Leedu ja Vene siamizdat materjale.
ilma. Ajakirja^ mainib, et mees
võib oBa äärmuslane Iraksikkeel-suse
-küsimuses, aga muidu esin­dab
ta üht kolmandikku kanada­lasi,
kes on briti päritoluga, kes
ei tunne huvi Kanada föderaalva­litsuse
vüeaastase 50 nüljoni dol­larilise
mitmekultuuri programmi
üle või lihtsalt öeldes, talle ei
meeldi see. Prantslased pidavat
mitmekultuurilisust nende kul­tuuri
saboteerimiseks, kuna üle­jäänud
kolmandik, kes kuuluvad
sellesse kultüurimosaiiki näivad
olevat üsna ükskõiksed.
Ta lis;ab mitmekidtüurilisuse
ministri N. Cafikü uurimuse tule­muse,
mijle järel 64,4% kõigis et-hiliste
giuppide Imlgj^^ olevaist
pidasid heaks oma Jailtuuri vii je-
Semist. üks viiest polnud kunagi
kuulnud mitmekultuurilisuse po-mtikat.
Ja need, kes olid -sell^t
kuulnud polnud kõik seda mõist­nud.
N.€afik ütles süski, et üks
neljast sambast, millele Kanada
ühiskond toetub oh mitmekultuu-rilisus.
Teised on vabadus, demo­kraatia
ja kaksikkeelsus.
Kui konservatiivide juht Joe
Clark ütles, et nende valitsus yõib
kaotada mitmekültuurilisiise osa­konna,
siis Cafik m^ritles selle
tähtsust veelgi suuremana, et see
on üks ehitusplokkidest millest
kanada rahvas köosheb; teine m
k:aksikkeelsus.'
Nr. 37
V A L V E A R S "
NÄDALALÕPI
19., 20. ja 21. maü dr.|
tel. 922-3824.
26. ja 27, mail dr. J. MJ
2121-7777.
(Algus lk. 2)
Vudates J. Qarki se|
võiks vaadeldavast arti
lugeda teatud teeavan
sanunu astumiseks. Ki
kultuurilisusest on saanj
line kultus, mUle lükme
mõista oma tegevust,
süs üldse rakendada,
see on lüi kulukas
tele ja kolmandikule n^
dalasist, kes on pärit bi
test. •
Autor kordab N. Gafi|
et mitmekultuurilisust
uut sorti ühiskonna
vaid et näidata seda
mis meil on juba olei
saaks lisada: ja mUle li|
, havad oma kultuuri
da ning sellega ka
iuurielu rikastada.
OÜ juba olemas,miks
lele raisata iraha? küsibj
ta teeb kokkuvõtliku
et võimul olevad pj
sutanud siin riigi raha o|
de ostmiseks.
Ta võrdleb ka
rika ÜhendiÜkide
jüneniist, esimeses on
mosaiik, teine kultuurit
pott See CTinevus on vi
dent Taft lubas kõik e|
teha iihekssaniaks am(
vaks, peaminis^r Lal
võrdles Kanada ühiskt
katedraaliga, selle tarni
marmoriga, mida võib
da, aga mitte sulatada.)
vab, et ameerUdaste
andis paremaid tulemi
Autor küsib jällef
Ja jätkab, et see ei ole
vätaats. See ei ole
pumpamine pärandil
desse> et õpetada ^ooli
de esiviaiiesniate'
prantsuse e^a inglise
mida nende vaiiemadl
mõista kasutada. VÕi o|
^ CBC ja National FII1
eksootilise t^apõhjag£
palkamiseks, kes h£
dutseeriJ/na vähetuiituc
gnippide eluliigukid?
Aga ta näeb veelgi
ohtu mitmekultüurilis
nõuab veel Kanada aj
kirjutamist, et rõhutac
mis mängisid teised
inglise, prantsuse ji
emigrantide kõrval,
takse kui lurjuseid ja
mekultuurilised si
selle vajaduse täitmls
ter Cafik on öelnud,
ajalugu kuulub meile
te ainult kahele grui
mekultuurilisus võib
juures võti Kanada
ühtsusele.
Oma pikas arutlüsej
rentsi sõnavõttude
leiab ta, et mitmekult^
polütiline mäng ja hJ
se masin ega pole ise
vem kui sõnadje mäng|
sest ja lubadused inflj
hasurumiseks. Kuid
nõrk ja ebakindel nelj|
mas Kanada ühiskoi
Lõpuks ta leiab, et
anhastab rahvatantsul
tuseni, aga et etnilistel
mideks antakse oma
laine, see pn lübamati
süski mitmekultuurUis
mi seda osa, et lubata!
si etniUstele ajalehi
talle vist ön teadniJ
need hoopis tihedam]
ja teistes suurlehtedf
ruaris teatud „Natioi
Day" välja kuulutamis
sobivaks pidikepäev^
puhkepäevadeta aast
kaua kui mitmekultui
leb ühiskonnale ohuti
pole sellel liikmnisel \J
see katsub kunstliku]
ühtsust^ a^^ sei
sobiv.
Kirjutisest õhkub
ütsuse vastast meeleo|
iuses, et etnilised
eksistentsi silmas pidj
ka sellekohase valilmj
(Järg lk.: 3);