1984-04-17-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 30 Nr. 30 1 '\"\ Balti Vabadusliidu uue olümpia- Tänavused eesdaste^quashi aktsiooni häälelkändja; 4^1ympic meistrivõistlused peetakse laupae- News" teine nuniber ilmus märtsi- vai, 5. mail algusega kell 13.00 kuul. Selles on avaldatud ,iLithua- Toronto ülife>oli Scarbörough Col-nian basketbäll star hbpe of the legeT spordikeskuses. Soviet olympic teäm", ,,Produc- M toimuvad meestele A, r tipn quotäs set for Soviet olympic B ja C klassis ja naistele A ja B teäms",,,Baltic athletes are not klassis; Millisesse klassi mängijad Russians", ,,Baltic reoord at the kuuluvad oleneb peamiselt nende 1984 Winter01ym|jicGames'^ kus möödunud": a meistrivõistluste üks leedulane sai kuldmedali, lät- tulemusest. Kuid et gruppeerumi-! lane hõbemedali, kolm lätlast tulid ne oleks igati õige, võetakse ka arr iieljiandal^ kohale, üks lätlane ja vesse edukust muudest tähtsama-üks leedulane viiendaks, üks lat- test võistlustest osavõtmisel. , lane kuuendaks, kaks lätlast seits- : MeistriVõisthised. korraldatakse inendaiksi ja üks lätlane 12, kohale, möödunud aasta eeskujul: tiitli- ja Edasi V,''Women'sSports*Vwinš^^M kaks mängu kolmest „Gold"", „ABG teievision net\york ja ühe-miinuse süsteem. Karikad defers to Baltic concerns" ja antakse meistritiitli võitjaile, teise. I ,,01ympiG News". Balti Vabadus- le kohale tulnüile ja lohutusvooru liidu spordialane-väljaanne tahab võitjaile. . ''\\ varustada USA ajakirjandust ja ^Registreerimislehed on saadaval meediat õige informatsiooniga bai- Jaan Läänistelt, Scarbörough epl-ti sportlaste kohta, aga ka sõna. lege Recreation Gentor, 1265 Mili-võtta' inimõiguste kaitselcs Eestis, tary Trail, West Hill, MIG 1A4, Lätis ja Leedus. OKunpia Kunstide Festival kujuneb kõigist eelnevaist suuremaks. telefon; 284-3121. Registreerimine ainult kuni teisipäevani, 1. maini, kell 17.00. Hilisemaid sooviavaldusi osavõtuks pole kahjuks enam võimalik vastu võtta; Korraldajad oootavad jällegi ar- Ette pn nähtud üle 400 esinemise, vukat osavõttu, nii nagu see oli eäituse ja spetsiaalala. mÖöduriud aasta meistrivõistlustel, 'Vi^.} kuid vähemalt nelja mängijat igas ,jSpprt Ganadä" andis pool mil- kategoorias, -et ; saaks meistritiitli jpnit dollarit toetust kümnele su- välja kuulutada, vespordialale, et ligi 200 eliitatleeti - J. L. saaksid soojemas kliimas treenida ^ : " - . Olümpiaadiks, Angeleses. >' Sprinterid külastavad mitme kuu sek. võrra. Neü loodab minna Los jodksul Guadalöupet, ProVostiAngelese Olümpiamängudele jälg- (Utah)^ San Diegot ja Floridat, yii- rattasõidus, masesse lähevad ka sõudjad. ir Laskjate tee, kulgeb üle Mehhi- Elukutseline jalgpallur Heršchel ko. Las Vegase (!) ja Georgia. Walker, N. J. Generäls, kiitis, et Maadlejad on Kuubas, dzhuudola- tema kontrakt on maailma kõr-sed Pariisis (!!) ning purjetajad geim, saades 4 a. jooksul $6 mJl- Põhja-Hišpaämas ja Lõuna-Prant- jonit. t a arvas, „parem ön raha susmaal. Muide, viimaselt Maail- kohe saada kui osade kaupa, nagu mameistrivõistluselt Helsingis Ka- Steve Young'i kontrakt Los Ange-nada 91 kergejõustiklast tõid 0 les Expressiga*V kes 43 a. jooksul (null) medalit! Omal ajal Eestis saab $40 miljonit. Muide, Young sarnast „suvitamise" ringsõite poi- ön mormooni kiriku patriarhi poisud — aga siiski tppdi medaleid, ja-poja-poja-põjapoeg. Osa tema •'-'^•,:/\.'/-\'--\//-^^^^^^^ rahast läheb B. Yöung'i tJlikooli TorWolane Dale Neil, 22 a.v fond^^ kiriku misjonitööks-loodab oma nime saada Guinessi ; Ehikutselistest võiks mainida maailmärekordite raamatusse sel- veel kõrgepalgalisi: Korvpall: Ear-legä; et ,,jooksis" ühe miili (1.6 vin Johnson, L. A. Lakers, teenis km) vertikaalselt, Atlantas 70- 25 a, jooksul $25 miljonit. Pesa-korruseHse Peaöhtree Plazä hotelli pall: Dave Winfield, N. Y. Yan-treppidel. Kaheksa korda üles-alla kees, 10 a, jooksul $21 miljonit. „jookstes". kattis Neil 18136 astet Jäähoki: WayneGretzky, Edmon- 2 tunni 1 minuti 25 sekundiga, ton Oüers, 21 a. Jooksul $21 rnil-ületädeseehnise rekordi 8 min. 20jonit/^^^^^^ ^ erk Põikread; 1. Usinus, hool, 5. Omaaegne spordiselts Pärnus, 9- Mägi Eestis, 10. Teatud hein, 11. K. Hamsuni teos, 13. Noa osa, 15. Elu lõpp, 17. Tuhanõu, 18. Populaarsete operettide autor, 21. Jook, 22. Naisenimi, 23. Uimastav aine, 24. Taevakeha, 25. Kurb sündmus, 27. Tõmbas, 30. Kolmikvokaal, 31. Saksa kirjanik, 34. Naisenimi, 35. Põhi, 37. Linnu siseelund^ 38. Kurb tunne, 40. Suur turg, 42. Si- Valga Lüllemäel peeti siiusavöit-lused. Naiste 10 km distantsil oli esimene P. lUak 31.51. Neidudest samal distantsil olid kiireunad R. Neeme ja • E. Ratnik, mõlema ajaks märgiti 34.21. Meeste 15 km oli parim U. Leist 40.37,^ teine P. Vaard 40.45, kohns Ü. Udras 41.10. Noormeestest tuli esimeseks R. Paist 43.23. Vonis peeü Eesti murdmaasuusatamise meistrivõistlused. Naiste 20 'km distantsÜ saavutas ülekaaluka esikoha tartlanna R. Shmigun ajaga 1:07,07, teiseks tuli P. Illak 1:08.36, kolmandaks R. Sepp 1:10.15. Meeste 50 km distantsil oli kiireim tallinlane U. Leist ajaga 2:31.20, teiseks tuli P. Vaard 2:31,26, kolmandaks M. Albert 2:32.50. tuatsioon, 43. Lõunamaine puuvili, 44. Lollid, rumalad. Püstread: lv Osa näidendist^ 2. Küsimus, 3. Kaunvüi, 4.' Nimi „Kalevipojast", 5. Soome-ugri keel, 6. Papagoiliik, 7. Seal kantakse mütsi, 8. Kirjanik Suve Jaani kodanlik nimi, 10. Mehe hüüdnimi, i2. Tundeväljendus, 14. Oh igal ainel^ isesugune,, 16. Rinnatis laevalael, 18. . . . põlv, osa- elust, 19. Mitte terve, 20. Eesti kunstiajaloolane Ameerikas; 25. Haiglane kirg, 26. Eesti praost Kanadas, 28. Pidulik eine kutsutud külalistele, 29. Talvespordivahend, 32. Iga, 33. Aknakate,. 36. tJhendan, 37. Keedunõu, 39. Süuvedelik, 41. Kartlik. RISTSÕNA NR. 119® EAHENIHJS ; ./ Põikread.' 1. Maroko, 5. Ma-flisk, 9. Puravikud, 11. Aho, 13. Akt, 15. Koondus, 16. Irv, 18. Neaks, 19. Kai, 20. Magu, 22. Eire, 24. Ekstreepisus, 25. Osav, 27. Skim, 29. Kus, 30. Osaka, 31. Dim, 33. Loojang, 34. Lia, 36. Slt, 37. Paradüsi, 38. Süstik, 39. Edukas. • • • .'• : '. • hand-^painted äccents. To send the wuntry, c^^^^ õr visit our shop Givethe FLOWERS & GIFTS TeL466^l95l või 466-15 362 Danforth Ave. Toronto, Ont. M4K 1N8 Mefloia Di H 9CÜSTUTAMÄTÄ NÄLG KUNSTI JÄRELE. 0 . " $11.^, säotefculu 85 e. MMfffi „Vab8 Eestlase'' taUtosefl : L Maali, 2. Rpo, 3. Kroonu, 4. Oa, 5. Mi, 6. Aktuse, 7. Ida, 8. Katki, 10. Vanad teerajad, 12. Hirm, 14. Krae, 17. Vaskuss, 19. Kruubid, 21. Gösta, 23. lisak, 25. Oudi, 26. Voodri, 27. Sandid, 28. Miil, 29. Kalt§, 32. Matus, 35. A|>s, 36. Sik. Prof.PBLiX OINAS ^KALEVIPOEG KÜTKES [« muld esseid eesti rahvataiilesi Riiitoioogiast ja kirjandasest" )oadaval VABA EESTLASE tafttuses Hiad $13.—H-nattkda $1.— IURUfiHMlIllInIMMMIHHBwn li/ Rõõmus Piret hüüdis kõigile abimeestele „suur aitähh! Nüüd lasen nädalapäevad kuivada ja siis asun sisse! Ja kardina akna ette kombineerin kah!" Gunnar oli juba läinud, kiiitüd-rukud laagrisse tagasi ja Toomas Piretiga Rudriikusse teele asusid. ' Teepealset juttu pidi Piret juhtima. Toomas tundus olevat väga sõnaaher, Piret juhtis tähelepanu Gunnari vandesõnale, võrdles seda venelaste niisamaväljenditega ja haaras mehe siiski kaasa. ' ,jPeaks:ühe loo kirjutama ilusast ©esti emakeelest", arvas Toomas. „Meie rahvas ei tea sellest või on unustanud..." „õige mõte!" hiiiidis Piret, „aga L. lihtne ja arusaadav, nii et oleks kerge lugeda." ,,Te mõtlete mingit laia lugejaskonda?" • ,,Muidugi, ega siis paris ajalehte kohe tervelt teha saa — levitame üksikuid artikleid." „Tõsi küll, natuke võiks meestele meelde tuletada, mida nad kõik teavad ja on osanud. Nüüd hüüavad kirvest tapriks vÕi täpo-, riks —• see on muidugi vene keele mõju, aga see on unustatud, et Venelased selle sõna eestlastelt on võtnud: tapper on ju taparüst ja tapma on eesti, mitte vene tüvi." Piretil oli hea meel, et mehe rääkima oli saanud ja provotseeris nüüd sellel Toomale ilmselt huvitaval teemal edasi: S5 ka Aaviku ilusaid uusi sõnu, ega nad ju ei tarvita oma kõnes keegi ei süümet ega lukra, isegi veenma ja taunima on haruldased ja mis tähendavad naasma jä luutma, sellest pole enamikul aimugi-" „Kas nüüd just nii põhjalikult asja maksab ette võtta?" küsis Toomas, aga ühest küljest imetles Pireti teadmisi, aga teisest küljest koguni ei taibanud, et naine temaga mängis. Ainult juttu oli nüüd ohtralt, jätkus Rudnikuni jä veel Hornide juureski. Homid kolisid ära ühe päeva enne Piretit. Viimase öö olid Rud-nikus Piret ja Toomas kahekesi. Sama päeva ennelõunase aja olid mõlemad tööl. Aga koduteel olid — samuti mõlemad — üht teist suupärast kökkü ostnud. Nüüd tegi Piret õhtusööki ja Toomas katset lauda katta. Magu oli kaunikesti vihane ja tegi valu, tegi ka süngeks, aga ta püüdis mis jõudis, et seda Pireti ees varjata. Piret omakorda küsis endalt aina ja aina: ,,Mida teha?" Nüüd, viimast õhtut koos Toomaga tundis Piret selgesti, et seda meest nägemata tä ei oska elada. ; Siis istusid nad kahekesi teine; teisel pool lauda ja Toomas kallas pidulikult klaasidesse kuiva veini. Sõnatult klaase kokku lüües vaatasid teineteisele sihna, vastastikku tajudes, kuidas mõlema pilgud olid täis igatsust. Piretile tuli pähe õnnelik mõte ja kõik ta varajasemad otsused tugev olla lendasid kilduddks. Ta üt-les: •. ,,Mul on teile suur palve Toomas!" /y. Mehe pilku ilmus üllatust ja imestust, aga naine Jäö^as: „Tahaksin väga , pisut värskendada oma roostetanud ladina keelt. Üks tund nädalas — ega see teile ju raske ole Muraka tänavale tulla?" • ; :•• „Heal meelel!" hüüdis Toomas, omagi meelest lüga kõva häälega, aga mõte sellest, et neiu ei mõtiegi kaduda, vaid annab talle kohtami-sevõimaluse, see mõte pani mehe rõõmu pärast peagu karjuma. Pärast ladina-tunni määramist neljapäevale oli juba kerge vestelda kõigest — küU Tooma kirjatükist ilusa eesti keele kohta, küll sellest kuidas Piret iga päev oma tuba tuulutamas oli käinud — lubi oU juba kuiv laes ja seintel. Aga siis tuletati ka meelde Ingridi äsjast „Salongi", kus ta vabu ja pool-vabu eestiasi vastu oli võtnud, mis seal räägitud. Selgus, et Ingrid siiski tööle ei lähe, ta oH oma kavatsusest loobunud. Mis nüüd järgnes oleks igale kõrvaltvaatajale tundunud uskumatuna ja imelikuna: Piret ütles „head ööd!" ja puges oma maga-misasemele teki alla; Toomas vastas samade sõnadega ja tegudega. Ning nii magasid kaks vastastikku kõrvuni armunut ühes toas ja kahes eri voodis. Magasid? „Meie oleme küll iseäralikud inimesed!" mõties Toomas, aga tema, nagu siinsamas noor naine, olid nähtavasti otsast otsani täis nii püha ja puhast armastust, et muud enam kuhugi ei mahtunud... „Teen enese narriks," mõtles Toomas, „aga kuidas? Nii või teisiti? Ütiekski veel midagi, öelda ju on . . T a vaikis. Oli väga hea magama jääda teadmises, et nende kohtumised jätkuvad. See väga hea ulatus unenägu-dessegi, mis olid vaiksed ja üusad hommikuni. Toomas oli igaks juhuks valmjs kirjutanud veel ühe armastuskirja — ei teadnud ju mida Piret edaspidistest kohtamistest võis mõelda. Siin oli palju mehi ja õige toredaid eesti mehi. Aga nüüd, kui asi oli selge ja tulevik helge, hakkas Toomas kahtlema, kas kirja, üldse Piretile anda. Kui nad hommikul hüvasti jätsid, andis mees siiski tüdrukule kirja, öeldes: . ,,Sec on sellepärast, et vana toanaaber uues elukohas väga äkki ei ununeks..." Piret pani kirja kohvrisse, võttis selle näppu, tänas ja läks. Oma garderoobist oli ta osa veel Rudni-kusse jätnud. Esimesi tunde oma uues Muraka tänava kodus alustas ta Tooma kirja lugemisega. Küdevas katlas Mul on iJks voorus, millest ma ei või vaikida Teie ees, kartes, et jätate selle tähele pasemata: arutus. Kogu mu minevik, kunagine ja hõre ja kauge, sel määral kui ta veel ühendab tänapäeval mind mõnesuguste niidikeste kaudu nende figuuridega, kes selles omal aj ai mõningat osa on mänginud — ootab minupoolseid elumärke. Kuid ma jätan kirjutamata kõik hädavajalikud seitse kirja ja seitse teist kirja ja seitseteist kirja ja kirjutan ainult Teile. Ometi ma võiksin Teile kõik ütelda hääldatud sõna kaudu ja otse Teie kõrva; sest et kõigest sellest, mis mind sün maa peal veel huvitab ja mis on antud müUe käe- ja kõneulatuses, olete Teie ainult. Ja ma kirjutan ainult Teile.' Ma näen Teid igakord teisena jä uuena. Ma ei ole iialgi enne kohanud säärast rikkust. Mul on hirm, et Te ühel õnnetul minutil võite ütelda: mis te vahite? Kuid mul on raske vabandus: olen poeet, kunstnik. Ma ei ole riiees suure musta koeraga. Mu koer on valge. Ta ei haugu, aga kirjutab. Kõik mis ta iganes kirjutab, on arutu. See on minu tänane õhtupalve. Jumal aitab julgeid. Teie andke armu argadele ja arutuile! Teie kohutavalt ligidal ja kaugel Toomas Viiraffidl ' Esimene ladina keele tund oli pidulik elamus nii perenaisest õpilasele kui ka külalisest õpetajale. Pisike tuba oli puhas ja valge, elektripliit andis soojust. Akende ees rippusid kahekordsest marlist kroogitud kardinad. „Blaupunkt" toidukapil levitas pehmet, meeldivat muusikat — aga pilli roheline klaassilm pilkus kelmikalt. Piret pakkus teed ja Toomas ei läbenud palumata jätta luba raadionuppe keerata. „Jaa-jaa", ütles perenaine, „mind on see teine maailm oma võõraste keelte ja hea muusikaga päris tõsiselt rõõmustanud!" Toomas ähvardas üles otsida „Ameerika Hääle", kuulas aga siis saksakeelseid uudiseid, pärast ])i-sut inglise keelt ja leidis ka üles soomekeelse saate, ,,Hääle" jaoks, üüesta, olevat aeg veel varasevõi-t u . . . 'iil •m Mm I |IIIIIHillllliilll I S( I SII § ja tel Ka või tond puks omj kehast ej tahtis. Ainult ta haigek^ «Prints ütiesin ja| salt hale Aga Aj ärahellitaJ di pareni| seda ka päeval ül „Liisik^ lime lihtsi „Kõik ehmatas „01c ii| nüt üks puu." Annaliii tuppa ja janna. Sel nud. Nüüd rehkendai ti, tunnil!' redam oli| et ta nii suutis. Ai yinnaliisa.l
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , April 17, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-04-17 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e840417 |
Description
Title | 1984-04-17-06 |
OCR text | Nr. 30 Nr. 30 1 '\"\ Balti Vabadusliidu uue olümpia- Tänavused eesdaste^quashi aktsiooni häälelkändja; 4^1ympic meistrivõistlused peetakse laupae- News" teine nuniber ilmus märtsi- vai, 5. mail algusega kell 13.00 kuul. Selles on avaldatud ,iLithua- Toronto ülife>oli Scarbörough Col-nian basketbäll star hbpe of the legeT spordikeskuses. Soviet olympic teäm", ,,Produc- M toimuvad meestele A, r tipn quotäs set for Soviet olympic B ja C klassis ja naistele A ja B teäms",,,Baltic athletes are not klassis; Millisesse klassi mängijad Russians", ,,Baltic reoord at the kuuluvad oleneb peamiselt nende 1984 Winter01ym|jicGames'^ kus möödunud": a meistrivõistluste üks leedulane sai kuldmedali, lät- tulemusest. Kuid et gruppeerumi-! lane hõbemedali, kolm lätlast tulid ne oleks igati õige, võetakse ka arr iieljiandal^ kohale, üks lätlane ja vesse edukust muudest tähtsama-üks leedulane viiendaks, üks lat- test võistlustest osavõtmisel. , lane kuuendaks, kaks lätlast seits- : MeistriVõisthised. korraldatakse inendaiksi ja üks lätlane 12, kohale, möödunud aasta eeskujul: tiitli- ja Edasi V,''Women'sSports*Vwinš^^M kaks mängu kolmest „Gold"", „ABG teievision net\york ja ühe-miinuse süsteem. Karikad defers to Baltic concerns" ja antakse meistritiitli võitjaile, teise. I ,,01ympiG News". Balti Vabadus- le kohale tulnüile ja lohutusvooru liidu spordialane-väljaanne tahab võitjaile. . ''\\ varustada USA ajakirjandust ja ^Registreerimislehed on saadaval meediat õige informatsiooniga bai- Jaan Läänistelt, Scarbörough epl-ti sportlaste kohta, aga ka sõna. lege Recreation Gentor, 1265 Mili-võtta' inimõiguste kaitselcs Eestis, tary Trail, West Hill, MIG 1A4, Lätis ja Leedus. OKunpia Kunstide Festival kujuneb kõigist eelnevaist suuremaks. telefon; 284-3121. Registreerimine ainult kuni teisipäevani, 1. maini, kell 17.00. Hilisemaid sooviavaldusi osavõtuks pole kahjuks enam võimalik vastu võtta; Korraldajad oootavad jällegi ar- Ette pn nähtud üle 400 esinemise, vukat osavõttu, nii nagu see oli eäituse ja spetsiaalala. mÖöduriud aasta meistrivõistlustel, 'Vi^.} kuid vähemalt nelja mängijat igas ,jSpprt Ganadä" andis pool mil- kategoorias, -et ; saaks meistritiitli jpnit dollarit toetust kümnele su- välja kuulutada, vespordialale, et ligi 200 eliitatleeti - J. L. saaksid soojemas kliimas treenida ^ : " - . Olümpiaadiks, Angeleses. >' Sprinterid külastavad mitme kuu sek. võrra. Neü loodab minna Los jodksul Guadalöupet, ProVostiAngelese Olümpiamängudele jälg- (Utah)^ San Diegot ja Floridat, yii- rattasõidus, masesse lähevad ka sõudjad. ir Laskjate tee, kulgeb üle Mehhi- Elukutseline jalgpallur Heršchel ko. Las Vegase (!) ja Georgia. Walker, N. J. Generäls, kiitis, et Maadlejad on Kuubas, dzhuudola- tema kontrakt on maailma kõr-sed Pariisis (!!) ning purjetajad geim, saades 4 a. jooksul $6 mJl- Põhja-Hišpaämas ja Lõuna-Prant- jonit. t a arvas, „parem ön raha susmaal. Muide, viimaselt Maail- kohe saada kui osade kaupa, nagu mameistrivõistluselt Helsingis Ka- Steve Young'i kontrakt Los Ange-nada 91 kergejõustiklast tõid 0 les Expressiga*V kes 43 a. jooksul (null) medalit! Omal ajal Eestis saab $40 miljonit. Muide, Young sarnast „suvitamise" ringsõite poi- ön mormooni kiriku patriarhi poisud — aga siiski tppdi medaleid, ja-poja-poja-põjapoeg. Osa tema •'-'^•,:/\.'/-\'--\//-^^^^^^^ rahast läheb B. Yöung'i tJlikooli TorWolane Dale Neil, 22 a.v fond^^ kiriku misjonitööks-loodab oma nime saada Guinessi ; Ehikutselistest võiks mainida maailmärekordite raamatusse sel- veel kõrgepalgalisi: Korvpall: Ear-legä; et ,,jooksis" ühe miili (1.6 vin Johnson, L. A. Lakers, teenis km) vertikaalselt, Atlantas 70- 25 a, jooksul $25 miljonit. Pesa-korruseHse Peaöhtree Plazä hotelli pall: Dave Winfield, N. Y. Yan-treppidel. Kaheksa korda üles-alla kees, 10 a, jooksul $21 miljonit. „jookstes". kattis Neil 18136 astet Jäähoki: WayneGretzky, Edmon- 2 tunni 1 minuti 25 sekundiga, ton Oüers, 21 a. Jooksul $21 rnil-ületädeseehnise rekordi 8 min. 20jonit/^^^^^^ ^ erk Põikread; 1. Usinus, hool, 5. Omaaegne spordiselts Pärnus, 9- Mägi Eestis, 10. Teatud hein, 11. K. Hamsuni teos, 13. Noa osa, 15. Elu lõpp, 17. Tuhanõu, 18. Populaarsete operettide autor, 21. Jook, 22. Naisenimi, 23. Uimastav aine, 24. Taevakeha, 25. Kurb sündmus, 27. Tõmbas, 30. Kolmikvokaal, 31. Saksa kirjanik, 34. Naisenimi, 35. Põhi, 37. Linnu siseelund^ 38. Kurb tunne, 40. Suur turg, 42. Si- Valga Lüllemäel peeti siiusavöit-lused. Naiste 10 km distantsil oli esimene P. lUak 31.51. Neidudest samal distantsil olid kiireunad R. Neeme ja • E. Ratnik, mõlema ajaks märgiti 34.21. Meeste 15 km oli parim U. Leist 40.37,^ teine P. Vaard 40.45, kohns Ü. Udras 41.10. Noormeestest tuli esimeseks R. Paist 43.23. Vonis peeü Eesti murdmaasuusatamise meistrivõistlused. Naiste 20 'km distantsÜ saavutas ülekaaluka esikoha tartlanna R. Shmigun ajaga 1:07,07, teiseks tuli P. Illak 1:08.36, kolmandaks R. Sepp 1:10.15. Meeste 50 km distantsil oli kiireim tallinlane U. Leist ajaga 2:31.20, teiseks tuli P. Vaard 2:31,26, kolmandaks M. Albert 2:32.50. tuatsioon, 43. Lõunamaine puuvili, 44. Lollid, rumalad. Püstread: lv Osa näidendist^ 2. Küsimus, 3. Kaunvüi, 4.' Nimi „Kalevipojast", 5. Soome-ugri keel, 6. Papagoiliik, 7. Seal kantakse mütsi, 8. Kirjanik Suve Jaani kodanlik nimi, 10. Mehe hüüdnimi, i2. Tundeväljendus, 14. Oh igal ainel^ isesugune,, 16. Rinnatis laevalael, 18. . . . põlv, osa- elust, 19. Mitte terve, 20. Eesti kunstiajaloolane Ameerikas; 25. Haiglane kirg, 26. Eesti praost Kanadas, 28. Pidulik eine kutsutud külalistele, 29. Talvespordivahend, 32. Iga, 33. Aknakate,. 36. tJhendan, 37. Keedunõu, 39. Süuvedelik, 41. Kartlik. RISTSÕNA NR. 119® EAHENIHJS ; ./ Põikread.' 1. Maroko, 5. Ma-flisk, 9. Puravikud, 11. Aho, 13. Akt, 15. Koondus, 16. Irv, 18. Neaks, 19. Kai, 20. Magu, 22. Eire, 24. Ekstreepisus, 25. Osav, 27. Skim, 29. Kus, 30. Osaka, 31. Dim, 33. Loojang, 34. Lia, 36. Slt, 37. Paradüsi, 38. Süstik, 39. Edukas. • • • .'• : '. • hand-^painted äccents. To send the wuntry, c^^^^ õr visit our shop Givethe FLOWERS & GIFTS TeL466^l95l või 466-15 362 Danforth Ave. Toronto, Ont. M4K 1N8 Mefloia Di H 9CÜSTUTAMÄTÄ NÄLG KUNSTI JÄRELE. 0 . " $11.^, säotefculu 85 e. MMfffi „Vab8 Eestlase'' taUtosefl : L Maali, 2. Rpo, 3. Kroonu, 4. Oa, 5. Mi, 6. Aktuse, 7. Ida, 8. Katki, 10. Vanad teerajad, 12. Hirm, 14. Krae, 17. Vaskuss, 19. Kruubid, 21. Gösta, 23. lisak, 25. Oudi, 26. Voodri, 27. Sandid, 28. Miil, 29. Kalt§, 32. Matus, 35. A|>s, 36. Sik. Prof.PBLiX OINAS ^KALEVIPOEG KÜTKES [« muld esseid eesti rahvataiilesi Riiitoioogiast ja kirjandasest" )oadaval VABA EESTLASE tafttuses Hiad $13.—H-nattkda $1.— IURUfiHMlIllInIMMMIHHBwn li/ Rõõmus Piret hüüdis kõigile abimeestele „suur aitähh! Nüüd lasen nädalapäevad kuivada ja siis asun sisse! Ja kardina akna ette kombineerin kah!" Gunnar oli juba läinud, kiiitüd-rukud laagrisse tagasi ja Toomas Piretiga Rudriikusse teele asusid. ' Teepealset juttu pidi Piret juhtima. Toomas tundus olevat väga sõnaaher, Piret juhtis tähelepanu Gunnari vandesõnale, võrdles seda venelaste niisamaväljenditega ja haaras mehe siiski kaasa. ' ,jPeaks:ühe loo kirjutama ilusast ©esti emakeelest", arvas Toomas. „Meie rahvas ei tea sellest või on unustanud..." „õige mõte!" hiiiidis Piret, „aga L. lihtne ja arusaadav, nii et oleks kerge lugeda." ,,Te mõtlete mingit laia lugejaskonda?" • ,,Muidugi, ega siis paris ajalehte kohe tervelt teha saa — levitame üksikuid artikleid." „Tõsi küll, natuke võiks meestele meelde tuletada, mida nad kõik teavad ja on osanud. Nüüd hüüavad kirvest tapriks vÕi täpo-, riks —• see on muidugi vene keele mõju, aga see on unustatud, et Venelased selle sõna eestlastelt on võtnud: tapper on ju taparüst ja tapma on eesti, mitte vene tüvi." Piretil oli hea meel, et mehe rääkima oli saanud ja provotseeris nüüd sellel Toomale ilmselt huvitaval teemal edasi: S5 ka Aaviku ilusaid uusi sõnu, ega nad ju ei tarvita oma kõnes keegi ei süümet ega lukra, isegi veenma ja taunima on haruldased ja mis tähendavad naasma jä luutma, sellest pole enamikul aimugi-" „Kas nüüd just nii põhjalikult asja maksab ette võtta?" küsis Toomas, aga ühest küljest imetles Pireti teadmisi, aga teisest küljest koguni ei taibanud, et naine temaga mängis. Ainult juttu oli nüüd ohtralt, jätkus Rudnikuni jä veel Hornide juureski. Homid kolisid ära ühe päeva enne Piretit. Viimase öö olid Rud-nikus Piret ja Toomas kahekesi. Sama päeva ennelõunase aja olid mõlemad tööl. Aga koduteel olid — samuti mõlemad — üht teist suupärast kökkü ostnud. Nüüd tegi Piret õhtusööki ja Toomas katset lauda katta. Magu oli kaunikesti vihane ja tegi valu, tegi ka süngeks, aga ta püüdis mis jõudis, et seda Pireti ees varjata. Piret omakorda küsis endalt aina ja aina: ,,Mida teha?" Nüüd, viimast õhtut koos Toomaga tundis Piret selgesti, et seda meest nägemata tä ei oska elada. ; Siis istusid nad kahekesi teine; teisel pool lauda ja Toomas kallas pidulikult klaasidesse kuiva veini. Sõnatult klaase kokku lüües vaatasid teineteisele sihna, vastastikku tajudes, kuidas mõlema pilgud olid täis igatsust. Piretile tuli pähe õnnelik mõte ja kõik ta varajasemad otsused tugev olla lendasid kilduddks. Ta üt-les: •. ,,Mul on teile suur palve Toomas!" /y. Mehe pilku ilmus üllatust ja imestust, aga naine Jäö^as: „Tahaksin väga , pisut värskendada oma roostetanud ladina keelt. Üks tund nädalas — ega see teile ju raske ole Muraka tänavale tulla?" • ; :•• „Heal meelel!" hüüdis Toomas, omagi meelest lüga kõva häälega, aga mõte sellest, et neiu ei mõtiegi kaduda, vaid annab talle kohtami-sevõimaluse, see mõte pani mehe rõõmu pärast peagu karjuma. Pärast ladina-tunni määramist neljapäevale oli juba kerge vestelda kõigest — küU Tooma kirjatükist ilusa eesti keele kohta, küll sellest kuidas Piret iga päev oma tuba tuulutamas oli käinud — lubi oU juba kuiv laes ja seintel. Aga siis tuletati ka meelde Ingridi äsjast „Salongi", kus ta vabu ja pool-vabu eestiasi vastu oli võtnud, mis seal räägitud. Selgus, et Ingrid siiski tööle ei lähe, ta oH oma kavatsusest loobunud. Mis nüüd järgnes oleks igale kõrvaltvaatajale tundunud uskumatuna ja imelikuna: Piret ütles „head ööd!" ja puges oma maga-misasemele teki alla; Toomas vastas samade sõnadega ja tegudega. Ning nii magasid kaks vastastikku kõrvuni armunut ühes toas ja kahes eri voodis. Magasid? „Meie oleme küll iseäralikud inimesed!" mõties Toomas, aga tema, nagu siinsamas noor naine, olid nähtavasti otsast otsani täis nii püha ja puhast armastust, et muud enam kuhugi ei mahtunud... „Teen enese narriks," mõtles Toomas, „aga kuidas? Nii või teisiti? Ütiekski veel midagi, öelda ju on . . T a vaikis. Oli väga hea magama jääda teadmises, et nende kohtumised jätkuvad. See väga hea ulatus unenägu-dessegi, mis olid vaiksed ja üusad hommikuni. Toomas oli igaks juhuks valmjs kirjutanud veel ühe armastuskirja — ei teadnud ju mida Piret edaspidistest kohtamistest võis mõelda. Siin oli palju mehi ja õige toredaid eesti mehi. Aga nüüd, kui asi oli selge ja tulevik helge, hakkas Toomas kahtlema, kas kirja, üldse Piretile anda. Kui nad hommikul hüvasti jätsid, andis mees siiski tüdrukule kirja, öeldes: . ,,Sec on sellepärast, et vana toanaaber uues elukohas väga äkki ei ununeks..." Piret pani kirja kohvrisse, võttis selle näppu, tänas ja läks. Oma garderoobist oli ta osa veel Rudni-kusse jätnud. Esimesi tunde oma uues Muraka tänava kodus alustas ta Tooma kirja lugemisega. Küdevas katlas Mul on iJks voorus, millest ma ei või vaikida Teie ees, kartes, et jätate selle tähele pasemata: arutus. Kogu mu minevik, kunagine ja hõre ja kauge, sel määral kui ta veel ühendab tänapäeval mind mõnesuguste niidikeste kaudu nende figuuridega, kes selles omal aj ai mõningat osa on mänginud — ootab minupoolseid elumärke. Kuid ma jätan kirjutamata kõik hädavajalikud seitse kirja ja seitse teist kirja ja seitseteist kirja ja kirjutan ainult Teile. Ometi ma võiksin Teile kõik ütelda hääldatud sõna kaudu ja otse Teie kõrva; sest et kõigest sellest, mis mind sün maa peal veel huvitab ja mis on antud müUe käe- ja kõneulatuses, olete Teie ainult. Ja ma kirjutan ainult Teile.' Ma näen Teid igakord teisena jä uuena. Ma ei ole iialgi enne kohanud säärast rikkust. Mul on hirm, et Te ühel õnnetul minutil võite ütelda: mis te vahite? Kuid mul on raske vabandus: olen poeet, kunstnik. Ma ei ole riiees suure musta koeraga. Mu koer on valge. Ta ei haugu, aga kirjutab. Kõik mis ta iganes kirjutab, on arutu. See on minu tänane õhtupalve. Jumal aitab julgeid. Teie andke armu argadele ja arutuile! Teie kohutavalt ligidal ja kaugel Toomas Viiraffidl ' Esimene ladina keele tund oli pidulik elamus nii perenaisest õpilasele kui ka külalisest õpetajale. Pisike tuba oli puhas ja valge, elektripliit andis soojust. Akende ees rippusid kahekordsest marlist kroogitud kardinad. „Blaupunkt" toidukapil levitas pehmet, meeldivat muusikat — aga pilli roheline klaassilm pilkus kelmikalt. Piret pakkus teed ja Toomas ei läbenud palumata jätta luba raadionuppe keerata. „Jaa-jaa", ütles perenaine, „mind on see teine maailm oma võõraste keelte ja hea muusikaga päris tõsiselt rõõmustanud!" Toomas ähvardas üles otsida „Ameerika Hääle", kuulas aga siis saksakeelseid uudiseid, pärast ])i-sut inglise keelt ja leidis ka üles soomekeelse saate, ,,Hääle" jaoks, üüesta, olevat aeg veel varasevõi-t u . . . 'iil •m Mm I |IIIIIHillllliilll I S( I SII § ja tel Ka või tond puks omj kehast ej tahtis. Ainult ta haigek^ «Prints ütiesin ja| salt hale Aga Aj ärahellitaJ di pareni| seda ka päeval ül „Liisik^ lime lihtsi „Kõik ehmatas „01c ii| nüt üks puu." Annaliii tuppa ja janna. Sel nud. Nüüd rehkendai ti, tunnil!' redam oli| et ta nii suutis. Ai yinnaliisa.l |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-04-17-06