1984-04-17-10 |
Previous | 10 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
.VABA EESTLAWB teisipäeval 17. il 17, Nr. 30
Q33B
'/Ete/
7' ;.-
SUUR VALIK IJHASAADÜSI JA JWJiOT:.:TORI^ PBDÜ-
CC
I
484 Queen St. W.
Toronto, Ontario MSVSBa
366-1205 366.3619
LAKESHOBE BIVD.
GARblNgR EXPRESS
• . 1
BljOOk ST; WieST, TO
Heaks soovituseks igale paigale
on see, kui sirina tahetakse tagasi
mimia. Meie sõbrad olid käinud
eelmisel talvel Cozumelis, Mehhikos
ja kavatsesid sinna tänavuseks
puhkusekski uut sõitu.
Mu reisikaaslase alaliseks deviisiks
ja eriliseks^ kiidukõneks selle
lõunamaa kohta oli: ,,Puhkus Mehhikos
ei lähe ilmade mõttes kuiiagi
viltu, seal on alati päikesepaisteline
ja soe. Teine asi on, näiteks,
Florida või mõned muud sööjad
saared ja puhkusepaigad — võite
saada ettearvamatult külma iiäda-
, late kaupa, vihma ja torme — mitte
kunagi Mehhikos!"
Ta võis seda väita teatava autoriteediga,
sest olime enne seda ju^
ba 6 korda puhkuseaega veetnud
Mehhikos, peamiselt küll Äcapul-cos,
aga ka Yucatani poolsaarel ja
käinud sisemaalgi. Mäletan, et mu
esimene Mehhiko-reis oli aastal
1958 — see oli muuhulgas ka mu
elu esimene lennusõit — ja reisikirja
kirjutasin sellest kui ühest
maailmaimest, mida ma kuiiagi
. enne näinud ei ohiud.
Nii tuli nüüdsesse reisikavva Co-zumel,
kui üks väike ja vaikne
pehmeliivaline paimisaar, mille
kohta küU ennustati: „Pikemaks
peatumiseks ei ole see teietaoliste
jaoks-lähete igavusest hulluks ..
Cazumel asub Yucatani poolsaare
idakülje vastas, teda lahutab
mandrist mitmeid miile ookeani,
mida paar korda päevas võib plaanikohaselt
ületada väikese parvlaevaga,
ülesõiduks kulub tund või
poolteist ja jõuategi Saare vas^s
olevasse asulasse Playa del Cärme-ni.
See on imeilusa, puhtaliivalise,
laia ja pika mererannaga alevik,
kust edasi võib teed pidi sõita ühte
uuemasse Mehhiko moodsasse
kuurorti Cancuni. ühendust Cozu-meli
ja mandri vahel peab aga ka
väike lennuk.
Nii Cancunis kui ka' Cozumelis
on internatsionaalse kapatsiteediga
lennuväljad otseühendusega paljudesse
paikadesse, nende hulgas ka
Toronto. ;
Cožumeli eriliseks võluks peetakse
veealust korallirüki, mida kristallselgest
veest läbi võib näha 250
jala ulatuses ja mis sinna uurima
meelitab süvavee-sukeldujaid; ku
na asjatundjate arvates Palancar
Reefi juures nähtavus olevat maailma
parim ja rikkalikem.
Igapäevane suvitaja alustab oma
puhkusepaiga hindamist tavahselt
mereranna ja hotelli-hüvedega.
Cozumel on mädal, huumusrikka
mullaga ja peamiselt puude ja
dzhungliga kaetud saar, 28 miili
pikk ja 8 miili lai, kus muuhulgas
kasvatatakse puuvilja ja peetakse
kariloomi, koorevärvilisi kõverate
sarvedega isemoodi lehmii.
Mitmel pool saare põhja- ja keskosas
on avastatud maiade indiaani-suguliarude
vanu Imnavaremeid,
teed aga sinna sel saarel alles puu-j
duvad ja ekskursioone neisse veel
ei korraldata.
Cožumeli keskus, n.n. „Centro",
on San Miguel linnake, milles asub
mitmeid huvitavaid restorane, üksikuid
lõbustuspaiku, panku, ärisid,
kohapealsete käsitööde müügiturg
j,m. Centrost nii lõunä- kui ka põhjapoole
asuvad ranna ääres hotel
lid.-.;. ''V/^A./-
Idapoolne säarerand, nagu saare
• keskosagi, on peaaegu asustamata
ja vaatamata sealsele paiguti Väg?
ilusale liivarannale puudub seal
praegu isegi elekter.
Kogu hotellideala on vastu vaik-"
semat ja sooja, läänerannikut Ka-riibimere
ääres ja nimekamsid
hotelle on pooletpsina ümber. Neist
üks kõige hinnalisem ja väga
moodne Sheraton Sol Caribe asub
maanteest maa poole, tunnelit kaudu
pääseb suure tee ääres asuvasse
randa, mis on otse imetlusväärselt
tibatilluke j:a privaatsus teeliikluse
tõttu puudub seal täiesti.
Kuna Cozumel on üks meeldivaist
sadamaist, kus Kariibi mere lõbu-reisiläevad
(cruises) peatuse teevad,
siis on toosama Sheratoni
hotell ka nagu läbisõiduhpov reisi-
Jaüe, sest laevade sadamakai asub
selle ligidal:
Märksa vaiksemad, privaatsemad
ja ilusamad liivarannad asuvad
San Miguelist põhjapoolsete
hotellide juures, kõige lõun'äpool-seim,
nimega „E1 Presidente", ön
aga ka meeldiv ja rahulik.
Kui reisijuhilt küsisin, millise
hotelli tema omale elamiseks valiks,
vastas ta:
,,Mulle paistab, et parim on
Mäyan Plaža". See on ll-korruse-line
uus hoone ja saare kõige põhjapoolseim
hotell, kus lõpeb ka
maantee.
Veeküsimus näib olevat probleemiks,
nagu see paljudes vähem-arenenud
maade rannahotellides
on. Kraanivesi endastmõistetavalt
juua ei kõlba, aga ta tundus isegi
pesemiseks vastumeelne: kollane
ja soolane. Millest see, kas veevärk,
kasutab mere vett? Sellele vastati:
„Vesi pumbatakse küll allikaist,
aga kuna need ön merele lähedal,
süs valgub sinna sisse ka mere-vett,
mis teeb vee soolakaks."
,,Võib-olla, et see igas hotellis nii
ei ole. Meie hotellir oli oma veevärk
ja kops elektriviperuštega
langes alati ka veesurve, mis vee
tarvitamist piiras või koguni takistas.
Jpogiveeks kasutasime muidugi
pudelivett, samuti hammaste
harjamiseks ja kui üle jäi — siis
näopesukski.
Rõõmsaid i i
VIKING
133 Li
TUTVUMINE SAAREGA
Oma ümbrusega tutvumiseks
alustame ekskursiooniga üniber
saare; mis kannab kõlavat nime:
,,Around the Island byBus." Päriselt
ümber saare praegustes oludes
veel sõita ei saagi, sest selleks
puuduvad teed. On vaid üks maantee,
mis nöörsirgena viib saare
keskelt risti .üle San Migueli linna
juurest ja seejärele suundub peamiselt
ranna äärt pidi poole saare
ulatuses ning teieb poolringi ära.
Kavatsusel on kord teed ka pikendada
pbhjaridapoolsele. rannikule,
aga millal? " Manana, manana
(homme) . . .? ^
Tuuribuss ilmub hommikul muidugi
hüinemisega, nagu sünnib la-dinamaaümas
kõik.
„Kannatust, iga asi tuleb omal
ajal või veidi hiljem! Või siis ka
— ei tule kunagi . , meenub reisijuhi
säabumistervitus ja ka buss
saabub viimaks „veidi hiljem".
Bussiaknast äranäinud tähtsamad
pped, uue pesapallistaadioni, postkontori
ja panga, siirdume ,31ack
Coral Handcraft" töösti^sse. ,
Mustkorall, mis olevat tekkmud
miljonite aastate vältel mereset-teist
ja mida leidub Cožumeli karide
ja rahude ümbruses, on aastaid
tagasi tekitanud seal päris ko-rallpalaviku,
mis võrreldav omaaegse
kullapalavikuga Alaskas ja
üheks kaunimaks kingituseks ja
omapäraks Cozumelist Jcaasatoomi-seks.
olevatki müstkprallist ehted.
Nad on tõepoolest kaunid ja oma-
SeÜehommikune ilm on ohiud
päikesepaisteline ja nüüd alustame
sõitu risti üle saare teisele kaldale,
teeäärtes vaid dzhungel, võsa ja
mehekõrgused kollaseõielised umbrohud
teeveertes, üksik puust noo-leke
või teeviit tähistab paljutõotavalt
mingit ,,Ilonchot", mis muidugi
ei ole seniste teadmiste kohaselt
kujutletav suurtalu, vaid hütikepu-dulojuste
ja heal juhul paari lehmaga.'
•
21 Maim St North, Braanpton, Ont
Td. 451-5692
Meie
TEILLIMISED KOOUSTOLE SÜGAVKÜIMUTÜSTELE
VÄRSKE LIHA, KANAD, KALKUNID
Koju tooniine Torontos
Äri avatud püha(
Laupj
PARKWAY BAKERS L1D.
127 MÄNVILIE UNit 14, SCAMBOROUGH,
Farimad leivad |a kohvisaiad Tellige snureimid
ieffinnised meüt! Meie tooteid on paljudes delikatessärides
TEL. 751-
RSomsGidpühU
Tervitusi ke
mm MEAi
638 QUEEN §T. W.
TORONTO M6J 1E4
TTEUSFON
364-1787
RSoiiisaidf
Broi
141 Danfol
'arksicfe Meat Market
335 RONCESVALLES AVE.
V ONT. M6R 2M8 — TEL. 535-125i
376
tSõmsoid
Rõõmsaid
IINERAL HOME L1D
A
4i ALGliJ-Rõõmsoid
m MÄOUINE STREET^ ONT. M4X1K6
TELEFON 924-1408
THOMAS L. MORRISON
President
s
ESMAJÄR
2031 Yonge S
Rõõmsoid
KANG;
Box 3'
• ••/
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 17, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-04-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840417 |
Description
| Title | 1984-04-17-10 |
| OCR text | .VABA EESTLAWB teisipäeval 17. il 17, Nr. 30 Q33B '/Ete/ 7' ;.- SUUR VALIK IJHASAADÜSI JA JWJiOT:.:TORI^ PBDÜ- CC I 484 Queen St. W. Toronto, Ontario MSVSBa 366-1205 366.3619 LAKESHOBE BIVD. GARblNgR EXPRESS • . 1 BljOOk ST; WieST, TO Heaks soovituseks igale paigale on see, kui sirina tahetakse tagasi mimia. Meie sõbrad olid käinud eelmisel talvel Cozumelis, Mehhikos ja kavatsesid sinna tänavuseks puhkusekski uut sõitu. Mu reisikaaslase alaliseks deviisiks ja eriliseks^ kiidukõneks selle lõunamaa kohta oli: ,,Puhkus Mehhikos ei lähe ilmade mõttes kuiiagi viltu, seal on alati päikesepaisteline ja soe. Teine asi on, näiteks, Florida või mõned muud sööjad saared ja puhkusepaigad — võite saada ettearvamatult külma iiäda- , late kaupa, vihma ja torme — mitte kunagi Mehhikos!" Ta võis seda väita teatava autoriteediga, sest olime enne seda ju^ ba 6 korda puhkuseaega veetnud Mehhikos, peamiselt küll Äcapul-cos, aga ka Yucatani poolsaarel ja käinud sisemaalgi. Mäletan, et mu esimene Mehhiko-reis oli aastal 1958 — see oli muuhulgas ka mu elu esimene lennusõit — ja reisikirja kirjutasin sellest kui ühest maailmaimest, mida ma kuiiagi . enne näinud ei ohiud. Nii tuli nüüdsesse reisikavva Co-zumel, kui üks väike ja vaikne pehmeliivaline paimisaar, mille kohta küU ennustati: „Pikemaks peatumiseks ei ole see teietaoliste jaoks-lähete igavusest hulluks .. Cazumel asub Yucatani poolsaare idakülje vastas, teda lahutab mandrist mitmeid miile ookeani, mida paar korda päevas võib plaanikohaselt ületada väikese parvlaevaga, ülesõiduks kulub tund või poolteist ja jõuategi Saare vas^s olevasse asulasse Playa del Cärme-ni. See on imeilusa, puhtaliivalise, laia ja pika mererannaga alevik, kust edasi võib teed pidi sõita ühte uuemasse Mehhiko moodsasse kuurorti Cancuni. ühendust Cozu-meli ja mandri vahel peab aga ka väike lennuk. Nii Cancunis kui ka' Cozumelis on internatsionaalse kapatsiteediga lennuväljad otseühendusega paljudesse paikadesse, nende hulgas ka Toronto. ; Cožumeli eriliseks võluks peetakse veealust korallirüki, mida kristallselgest veest läbi võib näha 250 jala ulatuses ja mis sinna uurima meelitab süvavee-sukeldujaid; ku na asjatundjate arvates Palancar Reefi juures nähtavus olevat maailma parim ja rikkalikem. Igapäevane suvitaja alustab oma puhkusepaiga hindamist tavahselt mereranna ja hotelli-hüvedega. Cozumel on mädal, huumusrikka mullaga ja peamiselt puude ja dzhungliga kaetud saar, 28 miili pikk ja 8 miili lai, kus muuhulgas kasvatatakse puuvilja ja peetakse kariloomi, koorevärvilisi kõverate sarvedega isemoodi lehmii. Mitmel pool saare põhja- ja keskosas on avastatud maiade indiaani-suguliarude vanu Imnavaremeid, teed aga sinna sel saarel alles puu-j duvad ja ekskursioone neisse veel ei korraldata. Cožumeli keskus, n.n. „Centro", on San Miguel linnake, milles asub mitmeid huvitavaid restorane, üksikuid lõbustuspaiku, panku, ärisid, kohapealsete käsitööde müügiturg j,m. Centrost nii lõunä- kui ka põhjapoole asuvad ranna ääres hotel lid.-.;. ''V/^A./- Idapoolne säarerand, nagu saare • keskosagi, on peaaegu asustamata ja vaatamata sealsele paiguti Väg? ilusale liivarannale puudub seal praegu isegi elekter. Kogu hotellideala on vastu vaik-" semat ja sooja, läänerannikut Ka-riibimere ääres ja nimekamsid hotelle on pooletpsina ümber. Neist üks kõige hinnalisem ja väga moodne Sheraton Sol Caribe asub maanteest maa poole, tunnelit kaudu pääseb suure tee ääres asuvasse randa, mis on otse imetlusväärselt tibatilluke j:a privaatsus teeliikluse tõttu puudub seal täiesti. Kuna Cozumel on üks meeldivaist sadamaist, kus Kariibi mere lõbu-reisiläevad (cruises) peatuse teevad, siis on toosama Sheratoni hotell ka nagu läbisõiduhpov reisi- Jaüe, sest laevade sadamakai asub selle ligidal: Märksa vaiksemad, privaatsemad ja ilusamad liivarannad asuvad San Miguelist põhjapoolsete hotellide juures, kõige lõun'äpool-seim, nimega „E1 Presidente", ön aga ka meeldiv ja rahulik. Kui reisijuhilt küsisin, millise hotelli tema omale elamiseks valiks, vastas ta: ,,Mulle paistab, et parim on Mäyan Plaža". See on ll-korruse-line uus hoone ja saare kõige põhjapoolseim hotell, kus lõpeb ka maantee. Veeküsimus näib olevat probleemiks, nagu see paljudes vähem-arenenud maade rannahotellides on. Kraanivesi endastmõistetavalt juua ei kõlba, aga ta tundus isegi pesemiseks vastumeelne: kollane ja soolane. Millest see, kas veevärk, kasutab mere vett? Sellele vastati: „Vesi pumbatakse küll allikaist, aga kuna need ön merele lähedal, süs valgub sinna sisse ka mere-vett, mis teeb vee soolakaks." ,,Võib-olla, et see igas hotellis nii ei ole. Meie hotellir oli oma veevärk ja kops elektriviperuštega langes alati ka veesurve, mis vee tarvitamist piiras või koguni takistas. Jpogiveeks kasutasime muidugi pudelivett, samuti hammaste harjamiseks ja kui üle jäi — siis näopesukski. Rõõmsaid i i VIKING 133 Li TUTVUMINE SAAREGA Oma ümbrusega tutvumiseks alustame ekskursiooniga üniber saare; mis kannab kõlavat nime: ,,Around the Island byBus." Päriselt ümber saare praegustes oludes veel sõita ei saagi, sest selleks puuduvad teed. On vaid üks maantee, mis nöörsirgena viib saare keskelt risti .üle San Migueli linna juurest ja seejärele suundub peamiselt ranna äärt pidi poole saare ulatuses ning teieb poolringi ära. Kavatsusel on kord teed ka pikendada pbhjaridapoolsele. rannikule, aga millal? " Manana, manana (homme) . . .? ^ Tuuribuss ilmub hommikul muidugi hüinemisega, nagu sünnib la-dinamaaümas kõik. „Kannatust, iga asi tuleb omal ajal või veidi hiljem! Või siis ka — ei tule kunagi . , meenub reisijuhi säabumistervitus ja ka buss saabub viimaks „veidi hiljem". Bussiaknast äranäinud tähtsamad pped, uue pesapallistaadioni, postkontori ja panga, siirdume ,31ack Coral Handcraft" töösti^sse. , Mustkorall, mis olevat tekkmud miljonite aastate vältel mereset-teist ja mida leidub Cožumeli karide ja rahude ümbruses, on aastaid tagasi tekitanud seal päris ko-rallpalaviku, mis võrreldav omaaegse kullapalavikuga Alaskas ja üheks kaunimaks kingituseks ja omapäraks Cozumelist Jcaasatoomi-seks. olevatki müstkprallist ehted. Nad on tõepoolest kaunid ja oma- SeÜehommikune ilm on ohiud päikesepaisteline ja nüüd alustame sõitu risti üle saare teisele kaldale, teeäärtes vaid dzhungel, võsa ja mehekõrgused kollaseõielised umbrohud teeveertes, üksik puust noo-leke või teeviit tähistab paljutõotavalt mingit ,,Ilonchot", mis muidugi ei ole seniste teadmiste kohaselt kujutletav suurtalu, vaid hütikepu-dulojuste ja heal juhul paari lehmaga.' • 21 Maim St North, Braanpton, Ont Td. 451-5692 Meie TEILLIMISED KOOUSTOLE SÜGAVKÜIMUTÜSTELE VÄRSKE LIHA, KANAD, KALKUNID Koju tooniine Torontos Äri avatud püha( Laupj PARKWAY BAKERS L1D. 127 MÄNVILIE UNit 14, SCAMBOROUGH, Farimad leivad |a kohvisaiad Tellige snureimid ieffinnised meüt! Meie tooteid on paljudes delikatessärides TEL. 751- RSomsGidpühU Tervitusi ke mm MEAi 638 QUEEN §T. W. TORONTO M6J 1E4 TTEUSFON 364-1787 RSoiiisaidf Broi 141 Danfol 'arksicfe Meat Market 335 RONCESVALLES AVE. V ONT. M6R 2M8 — TEL. 535-125i 376 tSõmsoid Rõõmsaid IINERAL HOME L1D A 4i ALGliJ-Rõõmsoid m MÄOUINE STREET^ ONT. M4X1K6 TELEFON 924-1408 THOMAS L. MORRISON President s ESMAJÄR 2031 Yonge S Rõõmsoid KANG; Box 3' • ••/ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-04-17-10
