Vaba eestlane , April 17, 1984

              vabade 99stla$fm hSälekattdl
•eval, 17. aprüia 1984—T«e
Ilmub 2 korda nädalat—
feisfpäevaf/o neffapci*vaf
suuis soolasi
NEW YOR|C-^TV-saated muutu­vad
järjest' seksikamaks, ütleb
Monmoutih koUedzhi professor
Kennteh Haun. Seeria filmid või
mi. Soap Opera'd toovad nüüd otse­kui
iiksteise võidu sisse „krõbedaid
stseene". Haun ütleb, et praegu on
Austraalia seeria-saadetes alasti
näitlejad üsna tavalised ning hilje­malt
10 aasta pärast muutuvad
need ka Ameerikas igapäevasteks
näheteks. Dr. Hami on üldse uuri­nud
seeria-saadete probleeme ja
kinnitab, qt,need on erakordselt po­pulaarsed.
1'ema andmetel suuri­mad
seeriasaadete vaatajad olevat
iiäitlejad ja poliitikud. Gerald For­dil,
Jhfiniiy Carterili Sammy Davi-sel
jt. olevat elutoas kolm Baltimores toimus S:STO-84 ettevalmistuste seerias rahvatanatsupäev, kuhu ©liv kogUMemud ka teistest ümb- landi erisoola heeringat' Avatud
ooni-aparaati kpryuti töös, et nen. ruskonna^}^^^^^
<Jel ükski lemmikmaade ei jääks nä-^
gomäta.
Vüistiräim oo muutunud maius- asendada etiketid kaanetalongide-falaks,
atlandi erisoola heeringas ga^ kuid tulemusteta. Nüüd tehtu
samuti. Mõlemaid toodab kaluri- ettepanek litografeeritud kaante
koliipos „Pämu Kalur**. Karbi või tooside juurutamisekSs. Kuidas
avamine on Idiski omamoodi õnne- seUele reageeritakse, e ole veel
mäng—veab või mitte! Sest alati teada. Hea seegi, et loodetakse
pole karbi sisu ühesuguse väärtii- saada kalade sorteerimise seade^
sega, kuigi vahnistamise tehnoldo-gaaon
üks ja retsept samuti. Seda ^1^^** kurb lugu, mUlel omad
kinnitas ka hüjutme kontroll. ^<^eterad siiski sees. Võiks peaaegu
Vaaüuse alla võeti „Pärau Kaluri** P»^*»'^»»» võtta, kui poleks
kalalaeva „Tahkurand** toodangust *®^«S»seid näiteid. KontroIUti
üle 95 tuhande tmgtoösi vürtsi- ^^^^^^ Kirovi-nimelise Näidiskaln-räime
ja aflandi erisoola heeringat. kalalaeva „Vergi** too-dangut.
Laev on „Tahkurannaga**
VürtSsaräime karbi netokaal peab ühte tüüpi. Vürtsirä^me karpide
olema 1400, atlandi erisoola hee- netokaal oli 1408 grammi, heerim-ringal
1300 grammi. Eeskirjad lu- ga omad samuti lubatud kõikumS-bavad
2-protsendilist kõikumist, se piirides. ,,Vergüe** ümselt kreen
Kalad peavad olema enam-vähem ja lengerdamine nU suurt mõju ei
ühesuurused, soolasus normi piires, avalda nagu„Tahkurannale'*j kus
KontrolUmisel tunnistati 24,3 tuhat kalakarbid olid reeglipäraselt ala-üngtoosi
vürtsiräime tehnUiselekaalulised. Ilmselt tuleb ,,PämDi
mormdokumentatsioonile mlttevas- Kaluri** juhtkonnal kalalaeva kol­lavaks.
Sama saatus tabas ka roh- lektüvilt nõuda siiski hoolikamad
kem kui 24 tuhandet tingtoosi at- suhtumi^ oma. ülesannetesse.
Foto: H. Toomsalu
TEL AViy - Iisraeli inflatsiooni
määraks oli: 1981. aasta esimesel 11
kutil: peagu 92%V tehti teatavaks
Iisraeli" Statistika Keskbüroo poolt.
, NEW DELIli — india sõjalaevas­tik
liikus kahte •sadamasse, et los-^
MäS@styskil{iik@ miiievikia Tartust
karpides leidus vürtsiräime 1190 Kontrolliü ka koondise „Eesti
ja heeringat 1112 grammi, nii Kalatööstus** kWmhoone presei^
oleks tarbija iga karbi pealt üm- vitshehhi toodangut 135,8 tuhan-marguselt
200 grammist kalast a- ^«s* *™g*<^^^
ma jäänud. Ülekaalulisi kärpe ei ^st tunnistati rohkem kui 47 tuhat
avastatud. Karpidesse oli pandud *«ngtoosi stanäardmõuctele mitte-erineva
pikkusega kalad, toodete vaistavaks. Peamiseks põhjuseks
soolasus osutus lubatust kõrge- jällegi alakaal Ja toote ülemääran©
maks, rahul ei oldud ka karpide soolasus. Plaani täitmisest arvesta-markeeriinisega.
MõjutusabmÕuna ^ ^ toodan-
S^toSnf hävitamine keelati „Tahrkeuarliasmeeirailm**m vea, lmMi^st^atduid gd«et,s sliesaJk^s ^se Uele tuleb riigitulu-
SSmars tS. üW^le'M ^16n0 ^ ^la^e.W^ dn iHd ^oontalm. a^s linn laiadel aladel. Veepmi- 19 000 rubla Pdüikult öeldes pole preser-õli-
toormaterjali ja viljaga kui
streik algas. See puudutas töiduva-nisid,
mis didl määratud India
lõunaosale, mis piõua tõttu kanna­tab
toidupuudust.
DAMASKUS. - S ü ü r i a ja Saudi-
Araabia ori saavutanud kokkuleppe
uueks rahuplaaniks Liibanonis.
sepaäri ukse kohal rippus kõigüe Ja kui süs ajanappuses tuli püüda dus takistab kustutamist. Häving Mnnatud kau
vitsehh kaks
tööd teinud.
päeva
pole preser-nagu
üld^
tartlastele tuntud TiUemanni kell. võita kaotatud aega, näitas Aia tä- jätkub kuni 26: juulini, mü Nouko- pSjiiustas sellise pahanduse?
ohiuksnavalt allatormavale metsameeste gude Liidu väed taanduvad seni- ir's
F|kker/V. Pedak
Mitte sellepärast et see
mingi kultuuriajalooliselt oluline salgale õiget aega just TiUemanni ^ selt' kaitse joonelt mõnikümmend "J^*,"",^^^ n* Tw^TII^^''nlnmi ' ————
ese, vaid tavaline ärisilt, nagu keU. Või õigemini minuteid, mis küomeetrit põhjapoole. ^^vfvSAA« i H^
kringel, saabas ja muud, mis kun^
Isad on alati targemad
„Pämu Kaluri** aseesimees G.
3a gi keskaja traditsioonide kohaselt rel. Järgmiseks a j a n ä i t a j Ma akhas j,ä i põlen, ud . ja. purusta.t ud pe-ri.s.o najli ,h oojle tuisega, peamised
OÜd juhatuseks vähese Mrjaoskuse- j<K)ksukiiruse ma oü kell Tartu. Peale ^elmamitud havmgu põhjused otaud aga muus.
ga ostjaskonnale, paljudes maades raekoja tornis. Sellegipärast juh- J^^glinn^^^^^ Jü^f®^. ,,Tahkurand** otond
pojad. Kas see on tÖsi?
—-Kindlasti on, nad teavad
veel nüüdM. Me^^ tmidsimetus, et järgmises kohas-oU^^^^^ SS^eL^^ime""^ ^ n*5;idud kühnutus-traallae^ks, alati palju rohkem.
Tartut, kus veetsime omad noorus-^ j ^ ^ ^ ^ ruses ja raekojatagune ala nmg %r!. ...^ .... „ .._„^^ Maaria kirik Järffnevafpl ^nifl häda sunnil kohandatud see pre- -7-Kas tead, kes leiutas elektri-aastad
koigi smna kuuhivate ma- kari mürmal sisse to i^j,
lestustega, pakuvad kõik need so- del jalas veel sõjaväe rautatud ^^^^^^^^^ ™ ^^^^ ^ane- seadmed Dundnvad nü nole — Thoma^ Aiva Edison
J ^ l e s hävinud paigad n o ^ ^ ^^
meenutusi kolgest kadunust. tarlaste muiete saatel kohadele flSkaaSÄtaS ,t8ökindbt eleWronkaalu leiutanud, kui ta täigem oli?
asus. Muidugi pidi leKorettekande ff^rartukm^^^^
katkestama kmd.sttsetimgijad olid '^j^^^^^^^^^-^S^i^ai«i saa tavalisi mehhaa- - Kui mfingisin väiksena viiu-kohtadele
istunud. / mlisi kaale usaldada. Etiketid ei ta- lit, siis ema nuttis.
ümbruses. Hävis ka vana „Mauru-
Siis aga sain m:a ise kellaomantse" koolimaja.
Saudi-Araabia ön, teinud
ku uuele neljapunktilisele algatuse­le^
kus on ettenähtud üheks tingi­museks
uue Liibanoni peaministri
Ja valitsuse nimetJamine.
HANNOVER — Sõja kassidele TiUemanni keUässepaäri tuntud
Suulutas Hannoveri professor dr.^^^^^k^^ asus hoonetegrupi nurgal,
Wilhelm Wegner. Ta iities, et kas- mis kitsa teravikuna ühest äri- ja
side nuhtlus mujitub juba yäljakan-elamukvartalist, sarnanevalt laeva-aatamatuks
ning iga aasta lastak-vö muie ristüsa. . . . .
W Saksamaal küll Imnades, küll häadi) ja ülikooli( end. Jaani) tä- See oU küU odav vüekroonine tas- _ meie noonisaja
isegi metsades maha keskmiselt navate nurgal. Nüüd pole enam kukell, aga käis korralikult, õnne- kartust, mal^tustes_ag^^ elavad
300.000 metsistunud kassi. Dr. olemas ei keUa ega ümberkaudu tuse tõttu jäin aga varsti sellest j^®
Wegner nõuab, et isakassidseidhoonetekvartaleid. Nende ^a^^^ siis oU Tülemanni keU ™^
Saksamaal steriliseeritaks. Kas sel mel on hüüd ümberplaneeritud tä- jälle sama tähtis ajamõ
teel kašsitõug ei saa üldse otsa? nävad, pargid ja haljasalad, mille- varem.
de alla on kadunud paljud meile
JERUUiŠÄLEMM — Jean J u - tuntud kohad ja hooned nagu Kau- See juhtus mi. ühel suvisel õh-lich
oli üks Mmest lää^esaksla- bahoov. kmistikool ,,Pallas", Tar- tupoolikul ülikooU õppemetskomias
sest, keda austati Iisraeli tänmne- tu Linna tütariastegümnaasmm ja Kastre-PeravaUas, kui päevane
daliga (Medal (^Gratitude From Paljud muud. Kõik hävis Teise tuul oh. vaibunud,^ asusime ^põleta-the
Jewish People at Yad Vas- maaümasõja tules 1941-1944. ma uht vaiksemat rabatukki, kus
TJoio^^i «^öLfiicVocVMc^^^^r^^^^ kanarbiku ]a muu rabataimestiku
hem) IisraeU m^esmskesk^^^^^^^ ja verine häving on Tartule kõrvaldamisega taheti luua võima-ehitati
kuue , ^ osaks iamidkorduvaU: vana ees- 1 ^ Ix,ndcmis, Ont. toimus Eesti Sel^
söks, l^eshutosid soja ajal. Tei- Unnusena vaUutati tä aastal 1224 langetada i a eemale lohistada ka ioengutesarjas järjekordne loeng
aed kaks, Michael Jop^ ja Barto- mõõgavendade ordu POolt, rabamände. Töö võttis higistama 26. märtsil, kus Etnograafilise
lomeiw Schinkoüd äsja surnud, ijjg juhaj,; juj^^ vägede poolt, yõtsin seljast pluusi ia panin sel- "^"Si esinaine Ene Runge kõneles
Koik kolm oUd soja ajal teisme- 1582 ühele rabamättale sel t^™^' • • ^ t '
lised ja kuulusid; Kö^^^^
yasse, anU-natsistlMu; .noorte jälle poolakad ja 1621 rootslased, pesime tuleohu vastu rabaaärset
gruppi,^kes nunetasid end ^Edel- 1656 vallutasid linna venelased, metsa mõlemaU kiUjelt. Äkki mee-
1944 vahel grupp peitis kohalikke Tartu vene tsaar^^ tas olev keU, mu esimene kell! ™f''^^*^^^^^^
Hsei kus uures linn: hävitati ja elanik- vr^ä ja^ siis keUa iä pluusi oääst- • o ? * ' ei kaoks.
ha peal püsida, sest pole head . —See pidi süs talle haaravalt
sünteetilist liimi Kolhoos tegi ju- mõjuma. -
ba 1980. aastal Eesti NSV Krfa- —Muidugi, keel katkes ja len=
Majanduse Valitsiisele ettepaneko das talle silma.
I , stj- J - ~ r
„Eesti naise töökus jä ilumeel on
meie rahvusliku käsitöö
juute' jä teisi sakslasi natsi-]
eest. kond küüditati Venemaale. 1941 a . ^ - ifw>ksin leidsin vaid kõrhrand ''v*^''""^^>;'"^"^J'*.>^^"
suurpõlemisele järgnesid N. Liidu ^Ä^^^^^ tada oma lapsed ,a lapselapsed k^
VARSSAVI - Poola .keelustatud- .-..^^^^^^ ^ nooDia Jd puieuuu^eMd, ^ ctööd teoema a .^ftdn armastama
ametiühingu juht Lech Walesa abi-õhuyägede
pommirünnakud kogu sitööd tegema ja seda armastama.
šõja-aasäe^vitel ning purustused Paarkümmend aastat hiljem hä- Ta tõstis esüe kuulajate hülgas vii­biva,
ilusate eesti rahvarõivais
veel omal kohal, aga osutid seisa­vad
ja klaasid on purunenud, üm­berringi
vaid varemed, põlenud,
tahmunud, poolpürunenud.
kaasa Danuta käis koos pojaga Os- -ja põlemised' augustis 1944, mil vib sõjatules ka Tülemamii kell. Ta
los tema mehele määratiid Nobeli Nõukogude väed vallutasid linna, ripub sõjasuve (1941) lõpul küE
rahuäuhinda vastu võtmas, kuna •
Walesa ise kartis, et teda ei lasta Tülemanni keUale olen, isiklikult
enam tagasi Poolasse. Tagasijõud-; tänu võlgu puhtpraktiüstel põhjus-nult
viisid Lecli ja ta abikaasa aü- teL Olin miõpüane, see oli 20-ndate
Wnnaga fcoos antiid medaü Czes- aasU^^^
tochowasse- Poola pühamusse, et la. Metsaosakonna ühõpüastel tuli juulikuul 1941 algavad sõja raskei-see
annaks õnnistust Nobeli auhin- aga jooksta oma põhilise oppepai- pUvad Tartule, mülest hävib
nale. gä ja paljude teiste auditpormmide 40 prots. N. Lüdu väed asuvad käit-
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ : j vahet, seega ggie üjjna põhjapoolsele alale, pn- . ,
V A R S S A W - ^ Vaatamata Ä A ^ ^ ^ f^St
tuštele praeguses Poola majandus, ne juurest^m^^^^^ kell 6.30 käib kärgatus; Kivisüd/ ^opuk^. ^^^^^^^ kon^^^, et koik
elus, lokkab maailma vanim ärite- kui ka Laial tänaval asuvatesse Tartu mälestusväärseimaid ehitisi
gevus, ehkki hotellide ruumide põlhimajanduse ja botaanika insti- aastast 1784 ohitakse lõhkeaine bii-hinnad
1 on kõrged, kirjutab poola ^^^^^sse. Ja loengud nmg prakti- g-jiaenguga paar tundi siUal põie-tar!?
ij(ite ajaleht ,,Veto^ Prostituu- kumid^ ^^^^^^^^ ^^^^
tide arv selles 36 miljoni elaniku- tunnipalt. Kohalej^^^ ]arg- ^ ^ ^ ^ ^ aknaklaasid, suuremad ja maalasi kokku toomid, l e s looda-ga
riigis on kasvanud üle 10.000^"^^^ g^anütkiviploldd kata- yad, et Ene Runge
viimastel kuudel, kuna poola me- • "akadeemüine v^randtund^, meie ^^d tänavaid ja on paiskumid ma- sellist meeldivat külakosti toob.
hed vajavat semst Vaheldust p^^^^^
maks ämmaga ja naisegatülitsemi- ametes erlopetanud^ aga^oma loen- jg^jj^p^^ Emajõge asuvast linna- Järgmine loeng toimub neljapäe-
/sest ja pärast raskusi igapäevases paljudel kordadel wgeaegselt ^sa^^ Enne aga likvideeritakse vai, 26. aprillil. Kõneleb Võide­tus:
irriteerivat teievisiöonipro- Ja aeg järgmisele loengidej^ kuklalaskudega • linna vanglasse mar Jaaku te8mal„Kuritöö ja ka
i ^ . ^ - j j> : . : i . t . . j « ^ . - u ^ j » - L:« seks
nukkude ja kuulsate läänemaa
lilltikanditega vaipade meistri Van­da-
Isotamme, kes Eestist lahkudes
oli kaasa toonud oma emalt õpi-tud
käsitööoskuse, ja selle on edasi
andnud ka pma pojatütardele.
Sisukat ettekannet täiendasid
rohked valguspiidid, näidates
meie rahvapäraste tikandite kasu-naised
õmbleksid oma meestele ilu­sate
eesitimustriliste (tikanditega
särgid ESTO-84-le minekuks.
Huvitav loeng oli palju kaas-
J IH , 1'
^iiullci, magaiiiistoa-, eiutQamööbliii,
lambid jm.
Suletekid ja tekkide katted \m.
: esmasp., teisip., neljap., reedel 9—9, kolmap., laup. 9—5
Astuge sisse ja vaadake ringi!
'J
475-601&
|OIN|22NI
l
.«
> 1
grammi ja pikkades sabades seis-
inist.Ajaldit ei iitle siisk- i•, k- as se'"l mata.
seismist m. Ega teisedki
kondatud 192 arreteeritut. Siis õbi- ristus'
takse ka VabadussUd ja järgmisel
10. juulil algab mahajäetud
7500 Woodbine AYe»B ("^ onlHi põhjapool Steeles'i)
¥ . L o