Vaba eestlane , October 29, 1987

              •Lk::6
EESTLANE neljapäeval, 29. oktoobril 1987 ^ Thursday, October 29,.1987.
ROOMA KILD
Mitmed meistrid on vigastuste­ga
hädas ja pidid seetõttu leppima
kommentaatori osaga. Nii oli
Alberto Cova pressikeskuses
.akrediteeritud „Gazzetta dello
Sporti" reporterina, Sebastian
Coe esindas BBCid, Steve Ovett
oli kdgüni kaksikosas, kirjas nii
võistlejana (oli 5000 m kümnes)
kui te^lekompanii ITV kommen­taator
, Mary Decker kommentee­ris
võistlusi Jaapani televisiooT
niie, Evelyn Ashford telekompa­niile.
NBC.
kutsutud palju endisaegseid kuul­susi.
NSV Liidust näiteks Valeri
Brumel, Viktor Sanejev, Tatjana
Kazankina ja Faina Melnik.
Omalaadse sportlasteega on
naiste 10 km käimise maailma­meister
Irina Strahhova. Kuni
25-nda eluaastani polnud ta üldse
sportinud, seejärel hakkas pihta
käimistreeninguga. Nüüdseks
28-aastane ülikooli lõpetanud sot­sioloog
oli Roomas kõige enam
mures 7-aastase tütre pärast —
kuidas too ilma emata esimesse
klassi läheb.
Kes võitis?
Pilt kujutab kõige tasavägisemat
fmishi MM-võistlustel Roomas —
o
i Roomas võistles 28 olümpia­võitjat,
z6 olid maailmameistrina
kohale tulnud, 24 maailmarekor-diomanikuna.
(D
Rooma hotellis ,,Hilton" kestis
kaks päeva IAAF'i 36. kongress,
kus osales üle 500 delegaadi
138-bt riigist. Rahvusvahelise
Kergejõustikuliidu etteotsa valiti
taas Primo Nebiolo. lAAF on en­diselt
enim maailma riike ühendav
organisatsioon, Macao ja Mar­shalli
[Saarte vastuvõtmise järel
kuulub sellesse 181 riiki.
MM-ile oli üles antud 1749 at­leeti
(neist 685 naised) 165 riigist.
Enim oli osavõtusoove 100 m
jooksus (83 meest ja 71 naist) ning
meste maratonis — 82.
Omapärane oli Rumeenia esin­duse
koosseis. 16 naist ja vaid üks
mees, kõrgushüppaja Matei.
lAAF—I 75. aastapäeva puhul
oli:MM-võistlustele aukülalistena
Edwin Mosesel on valmis mä­lestusraamat,
kuid enne tippspor­dist
loobumist see ilmavalgust ei
näe: ,,Ma ei hakka ju vastaseid
õpetama, kuidas mind võita.''
100 meetri fmaalis mõõdeti ka
stardikiirust. Ben Johnsonil oli
see 0,129 sekundit, Cari Lewisel
vaid 0,196. Nende kahe vahele
mahtusid veel Brõzgin 0^139,
Christie 0,155, Favoni 0,163,
Lewisest aeglasemad olid Kovacs
0,201, McRae 0,225 ja Stewart
0,235. Need numbrid avaldati
vastuseks Lewise väitele^ et
starter laskis 100 m fmaalis läbi
Johnsoni valelähte.
Peruulane Daniel Corpia Mac-ciota
ujus 7,5 tunniga üle 16 km
laiuse Gibraltari väina. Üle selle
väina on ujunud paljud, ent Mac-ciota
on juba 77 aastane. Mees on
esindanud oma maad neljadel
olümpiamängudel (1928, 1932,
1936 ]a 1948).
m tõkkejooksus. Võiks ar­vata,
et kuldmedali sai keskmine
mees, lääne-sakslane Schmid.
Kuid tegelikult, ta pidi rahulduma
pronksiga". Võidumeheks
osutus vana veteran ^ Moses
(paremal) ajaga 47,46. Ta
kaasmaalane USA-.st Harris
(vasakul) sai „hõbeda" 47,48-ga,
sama aja kui kolmanda koha
omanik sakslane. Kui jooks
olnuks mõned meetrid pikem,
oleks võitja nimi Schmid; või Har­ris.
••
Soome-Rootsi maavõistlusel
kergejõustikus Stokholmis said
soomlased tänavu hüvitust
mulluste kaotuste eest. Soome
meeskond võitis 210,5:197,5 ja
naiskond 165:157, märkimisväär-seimad
tulemused olid rootslaste
Wennlundi ja Borglundi 81.28 ja
80.86 odaviskes. Naiste poolel
võitis Tiina Lillak 64.24-ga.
Septembri keskel sai 50-aasta-seks
Eesti uks. kõigi aegade
paremaid naiskergejõustiklast
Helgi Parts. Ta on tulnud Eesti
meistriks,kettaheites 17 ja kuu­litõukes
13 korda. Uuendanud
Eesti rekordeid kettas 21 ja
kuulis 7 korda ning 25 korda
Norral on olnud maailmarekor-dimehi
odaviskes (Danielson ja
Pedersen), kuid uue odaga pole
keegi veel 80 meetrit kätte
saanud. Maa esivõistlustel
püstitas Terve Hoff rekordiks
78.54.
tulnud „Tööjõureservide*V üle-miduliseks
meistriks. Eesti koon­disesse
maavõistlustel kuulunud
üle 20 aasta.
Nr. 80
Grand Prix 'f
õppes
Tänavune Grand Prix' (Suure
auhinna) sari kergejõustikus lõpe­tati
12. septembril Brüsselis Ivo
van Damme mälestusvõitlustel 50
tuhande pealtvaataja ees. Võistle­jate
hulgas oli 11 MM-võistluste
kuldmedaliomanikku ning muude
medalite saajaid 34. MM Roomas
oli ilmselt paljudelt võtnud nende
tippvormi. Ka jahe õhtu ning
mitme maailmameistri puudumine
andis end tunda võistluste tule­mustes.
Märkimist väärivad siiski
Abdi Bile (Somaalia) 3.3,^80
1500 meetris, Koriri (I<Senia)
8.12,8 takistusjooksus ja venelase
Jevsjukovi 84.02 odaviskes.
^ ,,Suure auhinna" võistlus koos­neb
l7-st etapist, kusjuures
arvesse läheb viis paremat, pluss
lõppetapp. Tänavusteks võitjateks
osutusid USA tõkkejooksja Tonie
Campbell ning naistest
maksimaalse punktidearvuga
sprinter Meriene Ottey (Jamaika).
Peapreemiaks on 25 tuhat dollarit.
Mullu said need Said Aouita
(Maroko) ja Jordanka Donkova
(Bulgaaria). «'
Kanadalastest võitis Ben
Johnson 200 m teise jo6lcsu ajaga
20,76 ..(joosti kaks korda
erivõisdejatega), P. Williams jäi
kolmandaks 5000' meetris (aeg •
13.31,75), samuti McKoy 110 m
tõkkejooksus ajaga 13,42.
Mõrii sõna ülalmainitud Ivo van
Dammest. See Belgia suurjooksja
võitis hõbemedalid 800 ja 1500 m
jooksudes 1976. a.? olümpiamän­gudel
Montrealis. Sai surma aut^-
' õnnetusel mõned jaastad hiljem ja
nüüd peetakse Belgias igal aastal
temanimelised mälestusvõistlu-sed.
T
Nr.
ata
IID
Kinkige sünnipäevaks
VABA EESTLANE
letasin oma adjutandile, sakslasest :^^^^1^
Schmidt'iie oma muljed ja arvamused. Tema^ elukutselt
I kooliõpetaja, pidas inimese hingeellu turiginiisest su lugu
ja varsti oli valmis pikk seletuskiri, mis läks kõige kiiruga
rügemendi poole teele. v
, Õhtul pimeduse saabudes, juhtus a
' VenelasÄ üle j ä™ panid hüürgama oma ruuporim
küsisid: Noh, sõbrad eestlased, kas täna öösel ka ületuli-jaidpn?
Pakkige oma äsjad^^^to
on ees, eksimist karta ei ole!'Häbi oli küll, aga parata
polnud midagi. 2. jaanuari hommikul saabus diyiisiülema
käskkiri; Üks selle peatükest oli pühendatud meie pataljoni­le
ning lõppes otsusega: , ,Tühistän kogu I pataljonile
lubatud korralised puhkused kuni vastava väärjstuse
'saamiseni'^.-V";; /^^^^^ • ^v;
võetakse sõjavang
6. või 7. jaanuari päigiiseis^
vägivaldse luure teostamine, mille leesmärgiks olf vange
luua. Teised pataljonid õlid seda juba teinud >kuidjcõik jäid
ilma tulemusteta. 46. rügemendi ühel pataljoni! lõppes see
isegi suurte örnapoolsete kaotustega.
; 1 Meie ülesanne muutus uusaästa-hommiküse vahejuhtu­mi
tõttu 'nüüd veel raskemaks, sest koht, kus mul oli kavat­sus
luuret teha, oli järvedeväheline maakitsüs ning otseses
läheduses kohale, mis partisanid ületas^i^^
tublisid niehi, selle ülesande jaoks kohased, vahejuhtumi
tõttu diskvaltiseeritud. Käsk oli äga käsL
kohta tuli teha täpne kava, peensusteni välja töötatud,
juurdelisatud skeemiga. See tuli kolm päeVa varem saata
diviisile kinnitamiseks.
iti'selle-kava koos­tamisega
ametis, kui 1. kompanii ülema k.t. leitnant
Adoson kõlistas ja teatas, et leitnant Käis ja Habe soovivad
tungivalt minu jutule. Käskisin mõlemal pataljoni
staapi. Vähe aja |3ärast olid mehed :kohal mõlemad kuidagi
õnnelikult ärevad.
,,Qle nüüd täitsa niees ja ütle 0^ me jutu ära
räägime, - algas leiitnant Käis;
,,Eks see olene jutust!" ;
,,Too eilne häbi tuleb maha pesta, ja juba täna. Me
tahame täiia õhtul minna Ivanile krae vahele."
,,Kahekesi või? Ja, just nüüd, mõni päev enne kästud
luuret! Siis on uus saun kohe hooleta.
Lubage, ma seletan,'- hüppas Habe minu veel
poolelioleva lause vahele, , ,see on klaar, kus ja kuidas. Ma
käisin luurel''. Asi muutus huvitavaks:
,Kus kuramuse luurel? Ise õled Adosoni valve a l l ."
,,Hömmikul oli närv selle eilse asja pärast nii must, et
tegirijärve nui^a taga väikese jalutuskäigu ja siin 0
kuidas seal kõik täpselt ön. Näed, need kaks punkrit
kuuluvad ühele miinipildujarühmalev Sealt tahanie vangi
ära tuua. yõibolla saab aga rohkem!^^M^
grupiga. Käis,Toffier ja mina; Äga nüüd luba kaheksateist
meest veel lisaks. Kõik muu jäta meie hooleks," tingis
Habe oma ettepaneku lõpul.
,,Aga tegutseniiskava? Ja^^^m
diviisiga? Asi võib ju areneda suureks lööminguks."
,,Rügemendile mitte ühte sõnagi
minnes ütleme, et Ivanid tulid enne," oli vastus mu
küsimusele juba valmis.
_ , , N ä e d , siit läheme läbi," sel^
Üks grupp jääb siia ja varitseb vastase valvepostide sek
jataga. Kui taga paugud käivad, tungib see postidele kallale
ja asub ise Ivani kaevikusse, hoides seega tägasitülekutee
lahti. Teised kaks lähevad punkrite juurde ja võtavad, mis
saab. Kümne minuti pärast peavad olema esimese grupi
juures saagiga tagasi ja punuvad siis kiiresti kodu poole.
Venelaste järgnedes põrutab kattegrupp neile kõva tule
vastu j a tõmbub siis tag
sioöniplaani ettekandmise.
Kava näis hea, kuigi ülijulge ja ka aeg mitte halb. Selle
õnnestumise korral võis loota ka diviisilt kästud luure
•'kustutamist.: J-Andsin
oma nõusoleku ning lisasin omalt poolt veel
juurde, et minejad peavad olema kõik vabatahtlikud. I^^^^
tulen I. kompanii komandopunkti asja käiku^älgim
alaline telefoniside:/kompaniiga,.
tuleb võtta kättegrupil kaasa ülikerge kaabliga jooksev sid^
ning mind asja käigust pidevalt informeerida, et välitida i
ebasoovitavaid üllatusi. Tagasitulekul kaabel lihtsalt maha,
jätta. Kõik omad mehed peavad tagasi tulema; kes tulija ei
ole, tuleb tuua. °Kell 21.15 kogu meeskonnal l . kompanii
suures punkris valmis olla."
,,Just nii!'' j a salapärase operatsiooni juhid lahkusid
rõõmsate nägudega oma ettevõtte korraldamisele.
Ilm näis olevat meie poolt. Vastu õhtut tõusis tuul ja
panimetsad kohisema ning oksad kergelt naksuma. Õhus
tundus sula-ilma tulekut; Lumi tõmbus pehmeks, just nagu
tellitud sellisele ettevõttele.
Kell 2ö;00 õhtul olid kõik üksusteülemad koos ja ma
seletasin Habeme operatsiooni. Alates kella 21.00-st asus
pataljon ülimasse lahinguvalmüse seisukorda.
Adjutant käis närvilisena mööda punkrit ^ ja sõnas
vahetevahel: ,,Das grosse Donnerwetter! Kui see asi nüüd
• õnnestuks!':'
Täpselt kell 21.15 astusin kokkulepitud punkrisse.
Leitnant Käis esines ettekandega: ,,Löögigrupp — kaks
ohvitseri, kuus aHohvitseri ja: kolmteist reavõitlejat väl­jaastumiseks
valmis."
Kõik. rõõmsad poisid, kelle nägudelt võis lugeda «ot­sustavust
ja kindlust ning lootust ettevõtte õnnestumisse.
Mehed kõik kuubedes, jalas kerged saapad, kaelas püstol­kuulipildujad
ja vöörihmal ripnemas käsigranaadid ja
pussid. Löögigrüppidel veel lisaks paar tugevat lõhkelaen'-
güt. Telefoni ja kaabli eest oli hoolitsetud ning korrasolek
Taskud olid tühjendatud. Dokumendid, kirjad ja
erid ning kõik muu, mis sõdurile taskuisse koguneb,
lebas laual.
„Kas kõik on vabatahtlikud kaasaminejad?" „Just
n i i ! " kõlas ühine vastus;„Kellel on kartus või muidu paha
eelaimiis, jäägu maha!''
Niisuguseid polnud, kellel „ kõhedaks " l ä k s Oli seal
mehi:kokkü toodud kõigist patajonian suurem
enamik oli aga 1. kompaniist. Ka eilne õnnetu kuulipildur,
kes partisane kartis, oli nende seas.
Kell 21.40 väyuti üksteise järel madalast pün^fo
suunduti alla järvedev^helise maakitsuse poole, saatjaiks
järgivaatajate peös-hoitud pöidlad ja kõrgete mändide
rahutu kohin.
Meie asusime leitnant Adosoniga teine teisele poole
lauda, telefonid käehaarde kauguses. Trobikond käskjalgu
istus ahju ümber suitsetamas, valmis jooksma, kui tarvis.
: V.'' ' ' - • • J ä r g n e b
Arvo Mägi, Kolm Koe
Romaan Stokholmi suvi
1980. EKK 1987. 261 lkl
Arvo Mägi viljakus on täh
panuväärne, loodud ja koosta
on 1 igi poolsada raamatut,
on mitmes zhanris, lisaks es
dekogu ja kaks ajaloolist te
Sfellele lisaks veel töö kriitik
eesti ajalehes ilmuvate raama
fetsenseerijana.
ESTO '80 on jätnud märgit
'koha eesti kirjandusse. On
munud kaks kaunist pildialbu
ja nüüd oma uue teosega on
Arvo Mägi kirjeldanud selle
jutusi ühe suguvõsa kolme ge
ratsiooni esindaja juures. ES
pidustused on taustaks, mille
nai tehakse tähelepanek
rahvusluse ilmingul st mitmes
olevate inimeste juures ja kas
takse pidustuse sündmusi isik
eluprobleemide lahendamisel.
Romaani peakujuks on en
ajalooõpetaja, vanaisa seis
Paavel Koda, kelle poeg on
mepoisist tsiviilinsener R
Koda, kel omakorda on
Madis Koda, kes teeb doktorit
bioloogias. Need kolm Koda
andnud romaanile pealkirja,
seda võib laiendada koi
kodule; arhailiselt tähendab \
perekonna eluaset. Suvised 1
elamused moodustavadki rom
sisu, kus lähenetakse rahvusli
tunnetamisele oma nägemis
sa adud k oge must e ka u
Pidustus, millele mõni
läheneb kahtlusega, oautub s
mõjuvamaks kui suudeti usku
Pidustuse ajal elatakse läbi
mulugusid, mis romaani int
moodustavadki. Raivo abik
lahkub just selleks ajaks noo
mehe, taanlase juurde, aga T
tost tulnud leskproua mõ
üksikut meest lohutada. Pike
suhtlemiseks vahekord siis
. kujune, kuna naine saabub t
kui taanlane on Rootsist lahk
j?i viinud kaasa naiselt 50
Rootsi krooni. Abielu jätka
pärast õrnalt kasevitsaga ka
mist, nagu poleks vahepeal a
kesena elamist mingit põhjust
remaks abielutüliks'
Noore Madis Koda tutvumi
kogemused noore eesti tütari
ga, kes on just pettunud
I
Sotshis asutati A.H. Ti
saare muuseum. Kirjanik pi
omal aj ai Kaukaasias t(
parandamisega nüüd, seoses
shi 150. aastapäevaga,
raldatakse Punasel Lagedal
kus A . H . Tammsaare elas p\
se ajal. Hoone asub koi
mesinduse katsesovhoosi mi
ja selles, elasid majandi inin
Toetades muuseumi asut|
mõtet leidis sovhoosi juh
võimaluse elanike paigutan]
teise kohta ja vabastada
ümberkohendamiseks. St
sõitis Eestist sinni grupp
kes puhkuse ajal tahtsid :and|
panuse A.H. Tammsaare
muuseumi loomisele. Kauk|
viibimise aljal külastati ka
ja Salme külasid, otsidej
Tammsaare-aegseid esem^