Vaba eestlane , September 22, 1981

              Nr. 66
Nr. 66
V A B A E E S T L A N t teisipäeval, 22. septembril 1981 ^ Tuesday, September 22, 1981 L L 3
man
\n\m\i J?
[iljasaak on ka käes-käga
vilets ja plaan!
fi palju puudu. Lää-perdid
kalkuleerivady
|iasta viljasaak on 40
lit meetrimõõdustiku
kui Kremli piaanima-td
selle paberi peal
Ija rehkendasid. E r i -
Muna peavad venela-let
see on juba koI°
Jijest, kus neil tuleb
[dselt halva saagiga,
^i vabanduseks too­lid
tagataslvust välja
kulunud vabandused
jhalvad! Jääb mõist-
Inõukogude põldudel
jalju päikest voi p a l -
viljasaagld ära nä-läänemaailma
põl=
külluses. Tõsiuskli-
Jiist arvata, et see on
|mis venelasi nende
Jiiala salgamise eest
tegelikult ei ole n i i -
Is halvad ihnad k u i
ja sovhoosi põllu-
I kuidagi jalgu alla ei
l i i k on ainult kons°
läänemaailmas Iei=
kes venelaste „hal-vabandusega
lepi-^
üldiselt tuntud fak-
I saab pisikestelt era-laritud
maalapikes-
Iti oma põllumajän-p.
Igaüks võib juba
aur oleks nõnkogu-iuse
toodang olnud
kõik suured vilja-pla&:
oleksid praegu
jiqamiste boole all
|kus korras hoolsa
la.
Ifarmeritele on vene
ilmastik" suureks
kuna sellest võib
reml sirutab seda
|täe Ühendriikide te-
^äljavaated suurteks
on seda soodsa-ient
Reagan andis
h Venemaale vilja-
Jaskmisel oma käest
bolshevismi vastu
kshingtonis ongi ,ju-
|0. septembril alga-lenelaste
ja ameerik-
Irääkimised venelas-
1 vilja kontingentide
istal ei kannatanud
pinult teravilja nap-löödunud
suvel lõp-otsa
ka kõi^e ta-
Mduaine -— kartul,
lusid kartulid jälle
selgus, et need ei
[re kodumaa põldu-
•is-tükis Hollandistw
?te puudusega rää-ris
avalikult p^jma,
sioneerimisost. Mõ-
Inüüaksegi juba toir
iide järele,
suured vüj^müügi
laale on täielikult
l&nt Reagani kom"
poliitikaga^ kuna
ivao oma ,.kapita-venelastel
jHlle ra-elada.
Ja kni Rea-heldel
kael toitu
[hiks ta siipugi pa--
fnesakslased ja tei-
'loskvale kaupasid
Ifneerikiaste arvates
olulise tähtsusega.
ftakse, millest on
Mi suur mõju
israeli valitsus soo-sageli
agressiivseid
Ipolütikat, mis on
tiriikide huvidega,
tamäta andestatak-jüppamised
lisrae-cl
sõbralikud suh*.
[Itnäha endiselt, i
ikorraline positsi- -
M'S ei ole taevast
>gemata sündinud
iühendriikide jnüt-nkema
aja jooksul
^ilist tööd. Tugey,
jganiseeritud juudi
lendriikides on ra-mis
võimsa nõn-jeli
lobby — mõ-jst
koosneva orgä-tagatrepipoliitikä
)jutada pealinnas
iid, ministreid jä
fsohali. Lobby tis-
5,8 miljoni juud!
ja Iisraeli seisu-
|erimisel baseerub
jide häältele, mis
(Järg lk. 3) •
^ I A D Ä L Ä L Õ P U L
26. ja 27. §q
dr. R. PahapiU, tel. 921-7777
3. ja 4. oktoobri! •
dr. H . T a r i , t e l 922-3824
HKIRIK
^üsurance
Agency
äCINPLÜSTüSED
23 WEI^fMORE Dr., Süite 281
Rcxdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 7454622
lüiarikci \& prposa Eestis on väga moodnt
S T O K H O L M (EPL) — Soomlane E t k k i Savolainen külastas möö­dunuid
aastal Eestit ja on kirjutanud oma külaskäigust ajakirjas „^nya«
lidens väir**, mis ilmub Soomes. Savolainen käis Tallinnas, Tartus ja
Yiljandis. Allpool amiame edasi lüliemaid väljavõtteid tema tähelepa-
— Tallinnas oli suurimaks ela- — Tartus oli võimalik märgata,
museks külastada kunstnike maja et õhtuti noored jagunesid gruppi-ja
kohata suurt osa Tallinna kirja-: desse, kes rääkisid eri keeli
nikest kohvilaua juures. Nad olid
soojalt uudishimulikud ja tundsid
huvi kõige vastu, mis puudutas
meid ja meie kirjandust aga
nad olid samaaegselt väga teadli­kud
sellest.
vanas ilusas Vanemuise-teatris
anti välja kuulamisvahendeid,
mille kaudu sai kuulata |olget
vene k e e l d e . . . Viljandis ei ko­hanud
ma palju vene keelt.
— Kõik on Eestis lähedal, m i -
, '\ . , ,; o \, . dagi pole kaugel jä liikudes Unna-
Nad-teadsid, rol^^^^^
peie. Meist raiHe ul^ meil jpo- __;Holländ, kus ka ühe päeva väi­le
põhjust uhkust tunda. ^ .
- — U u s liiürika j a proosa Eestis m '
on väga möodiie ja selle esindajad -—Tartu ülikoolis oli nieie gii-;
väga teadlikud maailma oludest, diks: Paul Ariste, kes on suur tead^
Neis eluneb kontinentaalne intelli- läne, ent samal ajal väga sarmikas
Koitjärve suvekodus feäMstati Tallinna lipkonma 25. juubelit Juubeli puhul Richard Norvell tervitas lip- ^ents. Peale selle on nad uhked isiksus. Oma suurte teadmistega ja
STOKHOLM (EP^) - Inimesed, konna juhte, vasakult K. Norvell, Itpkojpa Juht Äitto Miks Ja nende vahel lipkonna abijuht Andres Mere- ^"'^ ^^^"^^ ^^"^ 76-aastasena esineb ta ikka veel
,o ^ « ..r: . ._ kui k a oma ühiskondlike saavutus- kui rõõmus jä väle poiss. Akadee-te
vastu. mik Ariste lõbusa'naljatuju juur-
— Tallinna praegustest elanikest de kuulub kõnetada külalisi Soo-on
-— eestlase järgi, keda ma seal mest nende päritolukohä murrakus
kes on külastanud kodumaad või
tulnud kodumaalt Rootsi külastama
sugulasi ja' sõpru, räägivad, et
Tallinna toll on muutunud palju
täpsemaks j a pealetikkuvamaks.
Foto: 0. Eopler
kohtasin -— enam kui 50 protsenti — tihti paremini, kui nad ise seda
venelased. murrakut kasutada oskavad.
Ennekõike ei tunta mitte |niipaljü
huvi kaasasolevate esemete kui .JsiMiScud Btiajcspidcimised" ©eav^d diffismcs }®nk€iV€it pSlIyiiiciiandysf'
võimaliku trükisõna ja kirjasõna . . . « i
vastu. E r i t i kehtib see N . Liidust tagasi N . Liidus vastu võetud määruses j,Lisaabinõudest põllumajandussaaduste tootmise
väljumise puhul. Kohvrid otsitakse ^wurendamiseks kodanike isiklikes majapidamistes" on nõue „niisugüse ühiskondliku kliima loomiseks,
põhjalikult läbi. ^^}® P"**"^ kolhoosnikud, töölised, teenistujad ja ieSsed kodanikud mõistaksid, et kasvatades isiklikus
majapidamises loomi ja linde ning tegeledes pmi- Ja köögivUjakasvatusega, teevad nad kasulikki, riiklik-
Tolliametnikke kontrollivad lau- ke tööd."
dade vahel kogu aeg liikuvad jul­geoleku
ametnikud. Daamide ,käe- ^^^^^ määruse elluvnmiseks ehitusel käed külge iööb, kui ta se- pole midagi muutunud.
kotid on korduvatel juhtudel p^hja-^^^^^^^ ___ _ _ _„ _„ „ „ _ _ _
Haapsalu rajooni et. paljud lehmapidajad pole enam vad endiselt Pärnust j a Raplast suvepäevär LohdomV tantsiti lätlaste "jaaiiipäeTa "pidustusel Ravvfonti
ajalehe algatusel Eesti Aianduse suutelised ehitama ega ka loomi toodud kurgid. • ^mõisas. Rühm tantsis viis tantsu ja ki!nendana,,õ^^^^^
ja Mesinduse Seltsi Haapsalu osa- kasvatama.\^^^^^^^^^^^ • , : Kuid juttu ei olnud ainult kurkv Londoni Läti Rahvatantsirühmagau^
konna. juhatuslUge, rajooni varu- Juba mõni aasta on Haapsalu koosolekul küsiti, miks ei ^ • ..
misin^pektor ja mitmete teiste et- joonis propageeritud lambakasva- võiks Haapsalu kauplused olla hoo- London Lõbutseb (London En- Inglise Rahvatantsijate piduštust;^
tevõtete juhid, ülevaate väiketoot- tust eesmärgiga, et rajoonis peab ajal sama hästi varustatud kui koi- ^^^tains) pidustuste puhul tantsis Korralised ralivatantsuharjntused
mise kohta Haapsalu rajoonis an- viUakandjäte arv lähemail aastail hoositupg, küš hinnad on tunduvalt ^^^ti rahyatantsurühm rahvusvahe-tegevusest
L O N D O N — London! Eest! Seltsi Rahvatantsurülim on suvise aja
saatnud tegevusrohkelt mööda. Juba nädal aejga pärast esinemist I£Ü
likult läbi otsitud.
algasid jälle sepembris, kus ha­katakse
ette valmistama tuleva!
suvel toimuvatele Euroopa Päe­vadele
Leicesteris.
Samal pidustusel läti laulugnipp ^ Hamburgis toimus Gnaden-
Atbalss esitas pooletunnUise ka- ki^ches eesti koguduse jumalatee-va,
milles oli ka kaks eesti laulu kistus ja leeriõnnistamine, micjla
„Tul3ak" ja „Kuu". ^ toimetas õp. dr. Eduard Kägi. Tal
18. juulil tantsiti Püha Martini oli sel aastal ainult üks leeriõpüa-
(AlguslLi:2) ..
on koondatud 59 protsendi ulatu- „Sõpruse" näidiskolhoosi esi- ulatuma 28.000- ni. K u i d seni pole kallimad. Praegune' Haapsalu koi- ^}^^^^ publikule kahel korral. 15
ses kirde osariikidesse, kuid suurel "lehe asetäitja Manivald Müüri- enamik majandeid lambakasvatuse hoosrturg olevat üldse armetus olu- i ^ " ! ^ ^ ^^"^^^^^ Wimbeldoni rahva-määral
ka Kalifomiasse, Floridas- Peal- laiendamiseks vajalikke samme korras, sest pole vajalikke katuse- Merton Park tantsija-
§e j a Illinoisi. Kuid täSitšamateks Möödunud aastavaEietusel oli astunud. Vastupidi, 1980. aastal vä- aluseid, ka see nõudva kiiret lä- ^^^a.
lobby jõuallikateks on siiski amee- Tlaapsalu rajoonis 2086 incUvidUv henes lammaste arv ka individuaal- hendamist. Ühes ettepa oli
riklaste ajalooline sümpaatia väi- aalsektoris peetavat lehma. sektoris. ' kollioosituru kõrgemate hindade
kese demokraatliku Iisrael! . riigi See arv on nii tähtis, et kui riik- Põhjus olevat, et mingit muud alandamine sellega, et teha sinna
vastu ja lõpuks >riti olulisena- |uu- likud majandid oleksid selle leh- |J^yJ|_^g^ peale riigile müügist kooperatiivi oma kauplus, kus hin-ttde
suur osavus omale toetuse or- made -arvu võrra rikkamad, vajak-: saadava raha ei ole, nad on madalamad. Kuid samas
ganiseerimiseks peaaegu igas osa- sid nad 90 tööinimest, tuleks ehi- Lambanahksed kasukad on muutu- räägiti, et ka kooperatiivi kaupluste j^.^.^^^ ^.^^ ^^^^^^^ g^^^ j ^ ^ ^ ^ . ^^^^^^^
"^8''- ^'f. ^'^ ,"^^1^^^^ !^ 1^^^'-- nud defitsiitseiks. Kuni siin tootja- varustamine on arvustusalune. j^^jj ^jj^^^^^j nädalal toimus keile ema töötab korralise profes'
Juudi ÜMskond ühendriikides ''V't "'^Vl ih^^^^^^^^ vastuvõetavamat lahendust Tänavu on hea õunasaak. ^^^Mevmtsiom^lse R^hvatmi^ukm^^
on haritud, rikis ia tul^b valimis- Tt"" ^ f ^ ^ ^ 1'^^^' ^^^^ lambakasvatuses aiaomanikel on jalle mure, kui ^ g^^^^^^ ülikooli ühisel korral-tel
alati suurearvuliselt välja, mida fV.f'^f f ^ ^^^^^ tarvis oskus- edasiminekut. ' saak õnnestub, mida sellega teha. ^^,^1 ,^^^^001 rahvatantsijaile, ® Rootsis, Hallsbergi politseis tee-kõik
poliitilised kandidaadid hln- ühendada suur- ja vaiketoot- individuaalsektori tähtsust on se- Samal ajal kurdavac kooperatiivid ^^^^^^ tantsude kõrval õpetasid eestlane Vello Pihel. Ta on te-davad.
Ameerika juudid on lisrae- ^^^^ eelised". rõhutatud peamiselt loomakas- alalist õunamahla pi.udust. gesti tantse A i l i ja K a r i n Eistrat. gev ka spordis, võttes osa äsja
liga seotud tugevate rahvuslike si- elevat selles osas juba vatuses, kuid samad küsimused Rajoonis pole aga ühtegi majari- Augusti esimesel nädalal külas- örebros toimunud maratonist,' tul-demetega
ja toetavad Iisraeli kõigi ^^^^^^^ ^ ^ i teoksü. Ridala kulanou- ^^^^^^ aiasaaduste tootmisel. Juba dit ega asutust-ettevõtet, mülel tas tantsurühma esindus Sidmouthi les seal 9. kohale. .
võimaluste piirides". On üldiselt ^^gu piirkonnas muUu enam mdi- j^aks aastat olevat väiketootjad" hä- oleks marjapress,
teada, et juutide mõju Ameerikas viduaaUehmade arv ei vähenenud, ^j^g, ^^rske kurgi äraandmisega. Need olid vaid osa arutusel ol-on
tunduvalt kaaluvam ja suurem seisund on endisel tasemel ja Küsimuses polevat ületootmine, nud probleemidest, mida individu-kui
nende numbriline arv. Juudi loodetavasti näitab tänavu isegi ^^^^j korraldamatus. Varumiskon- aalmajapidamistega koostöös loo-lobbysse
Ühendriikides kuulub um- tõusutendentsi. Suurenevat ka sea- g. ^^^^ ^^^^^ ^-^^^^ ^^^^^^ deiakse lahendada. Öeldi selge sõ-bes
30 organisatsiooni,^ kellede liik- Pidajate arv. Selle olevat taganud nekukohtade puudumisega. ' 1979. naga. et tänapäeva väiketootja po-med
on aktiivsed äripiaailmas, po- ^^"^y,^"^ parem varustatus ostu- aastal ei võetud Lääne^Nigula kur- le kasutu töötegija, kodanlike igan-liitikas,
kutselistel aladel ja ühis- jõusöödaga, aga k a see, et Ridala gikasvatajailt kurke vastu, polevat dite küljes rippuja, vaid tema too-kondlikus
elus, ning kes annavad sovhoos on eraldanud loomapidaja- j^^j^^g. ^^^^^ j ^ ^ . ^ ^^^^ ^..^^^^^ ^^^^^ vajatakse kaupluste lettidele
järjekindlalt rahalisi toetusi poliiti- tele kindlad hemamaatukid seniks, j^^jj^^^ kirjutas „õhtuleht", et Tal- nagu tehaste, vabrikute või majan-listele
kandidaatidele. Washingto- kuni immene sovhoosis tõotab. ^^^^^^^ ^nva ladude mehed läksid di^e oma. Näib, et individuaalmaja-nis
on juudi lobby tähtsamaks Samnsuffuseid soodustusi on teh- m^j-^inast kurke otsima, sest nen- pidajate koostööst oleneb koguni
esindajaks American Israel Public ^tud ka Risti alevikus ja majandi soolamisplaanid olid veel täit- kommunistUku ühiskonna säilumi-
Affairs Committee, mUIe aasta endi töötajate majapidamistes, ^^^^^ ^^^^ ^^^^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^^^ ülesehita-
Körraldämatüse tõttu pole Haap- iniEe.^ Kurblooluseks kogu problee-šalus/
juba ammu saada hapenda- mi juures on, et maal asuvad iiidi-tud
•kurk^ sest Varumiskontoritel viduaalmäjapidajad on kõrges va-on
selle yalmijstamiseks vajalike nušes, kes šuudaVad parema taht-^
ruumide puudumise tõttu võimalu- mise juures vaid lühiajaliselt nõu-eelarve
on 1,3 miljonit dollarit ja
mille, ametkonda kuulub 30 isikut^
kes saadavad välja tuhandeid kirju
ja peavad lugematuid telefonikõne­sid,
et populariseerida Kongressi
kes majandi j a alevi asutuste
ühisel jõul tehakse võsastunud
ning seni kasutamata maadel
liiaaparandustöid, et saada heina'
Ja karjamaad.
Väljaspool Kan&daS'
$42.—
$23.-»- -
I R I P 0 S T I G
USA-s:
L O N D O N — August! viimasel laupäeval korraldas Inglismaa Eest-
C-1J.-. nr—t ' o» cc • J • il» T . . ^ 1 ! r 7 . ^ > . » l ü _ - iL — J f B . — »—
liikmete juure, juutide seisukohti SeUejuures enamik Ipomapida- ^.^^^^^^ loodeti, et tänavu koCTcJe puuduiääkidega majandus
ja Iisrael, whspolutikat. Jund.lob- jäid peavad siiski veel kogu rohu- ^n,,^^^^ p^^^^^j, ^^^^^^^^ ^^^^^^^
by esmdajatel on aegajalt isegi sööda varuma käsivikatiga põUu-kohtumlsi
president Reaganiga peenardelt ja jäätmaadelt. Et aga — : — — — — — — . : .• - . , .~—••• : / : •. "
ning neile võimaldatakse eraviisi-. paljud lehmapidajad on eakad ini-
Hsi konverentse selliste mõju- mesed, kellel pole abitööjõudu doq-võimsate
isikutega nagu välismi- ta, muutub heinatöö ülejõukäivaks
nister Alexander Haig Ja kaifsemi- ning lehmast tuleb varem või hil-nister
Caspar Weinberger., jem loobuda.
K u i d nagu öeldakse —ükski puus ^"^"^^k nõupidamisest osavõt-ei
kasva taevasse. Seda võib ütelda ^^''^ P^^^^^^^ oigeks, et tuleks ^s]a-l!^
«imiiirinhhv kohta Ühpndrii^^^^
HP« ^nl/rtPoHtr^^^^ peaspetsialistid oleksid ka ise loo- «aste Selts „TulevIk« oma teise Üle-Inglismaalise vabaõhupeo Catthorpe
.^rnrvi n^^^^^ manidaian. Siis võiks olla suhtu- Manoris. Osavõtjaid oli igast Inglismaa nurgast. Kavalises osas oli te-henennd
Tineks^ e^^^^ miae teistesse loomapidajaisse g^lasi neljakümne ümber, kaheksateistkümnest erinevast elukohast,
tasa on aTdanud 1^111^ mõistvam ning nende mured süda- ^«"^e hulgas ka mitmed eesti noorte inglastest abikaasad ja sõbrad,
kaasa on aidanud lisraei peami- i^^elasemad tunnevad huvi eesti laulu ja rahvataiitsu vastu,
ssister Begm oma tuj^ikalt koikuva "^^^^ laaeiasenidu. J
ja ühendriikide huvisid ignoreeri- Nagu J . Telling ütles,- suurenes Kontserdil juhatasid koori. Pee- gemas zhanris laule, kuni lõpulau-va
ülbe "polütikaga.^ Neid. lõhesid Haapsalu rajoonis individuaalsek- ter Sheldon, Karin Miilmaa ja luna kõlas P. Sheldoni võimas
aitab omakorda suurendada Ühend- toris lehmade arv 18 võrra. See astrid Miilmaa, kuna saatjaiks „Eesti noored",
riikide lähenemine Saudi ^iraabia- arv olnuks suurem, kui saaks ehi- instrumentidel olid John Billing- Pärast vaheaega, mida kasutati
le, kelle valduses on maailma suu- tada odavaid lautu. tön ,Tiiu Kajando, Karin Miilmaa, loteriilaual ' õnne proovimiseks,
rimad õliallikad. See ori fakt, mil- Praegused pn liiga k a l M , kuid k a Tasuja Sirel ja Peter Sheldon. sõpradega vestlemiseks ja einelaua
lega Valge Maja |a Kongress pea- vana^.e remontimiseks pole ma- ^ _ ^ ^ _ külastamiseks,
järgnes 'suvepeo..teine': osa —
lõkketül! metsalagendikul, kus
ligi poolteise tunni jooksul laul­di
läbi 27 laulu j a paljud refrää.
Saatjaiks olid Peter Sheldon
$61.
$33.
$18.
LENNUPOSTIGA iilemere-maadesse:
Aastas $76.—, poolaastas $38.—.veerandaastas $2«^
Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 50 centl
Kanada aadressidele palume märkida „POSTALCODE" ja
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Pnblishers nimele.
Külalisi: tervitas l E S „
esinaine Karin Miilmaa, misjärel
oli põimikuna laulu, deklamatsi­ooni,
laste duett Ja soololaule.
vad tõsiselt anestama oma Kesk- terjali.
Ida poliitika kujundamisel. Presi- Koosolekul lepiti kokku kahes va-dcnt
Reagan astubki siin juba esi- riandis, et külanõukogud koos ma-mesi
samme kui- ta. Saudi Araabia- janditega selgitaksid täpselt välja
le hakkab müüma U S A radarilen- kas Ja müliseid loomi keegi pidada Muusikalise osa kõrval esitasid
nukeid, millisele tehingule Iisrael tahab. Vastavalt sellele tuleks kõne rahvatantsijad rea eesti rahvatant-alla
ruumide ehitamine. Loomulik se, nende vahel lauldi vanu küla- akordionil, Viktor K u l l kitarril ja
olevat seegi, et loomapidaja ise poiste regilaule. Uuesti esitati ker- Heino Vahter- sü
iraiub rauda vastUo
Palun mulSe saata VABA E E S I L A N S ^.^stakiS / p<>olaastak8 /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates „ - - - ' * - - .
19 . Tellimise katteks lisan $ siiijuu^
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata auxnit feahtkirjas).
Nimi -
Aadress