Vaba eestlane , March 13, 1984

              VABA EESIXAOT teisipäeval, IS.Qiärtsil 1984 —• Thursday, Marcli 13, 1984
'•Sl.
Tcafidympiaadi edykaim.vSIsflefa
Hiljuti Sarajevos, Jugoslaavias toimunud ttalioIÜMpmdi ikokkuvõ-tet
tehes võiks öelda, et seekord seal ei domineerinud üksid rahvas.
Kõige rohkem medaleid said iseenesest mõistetavalt Ida-Saksamaa Ja
Nõukogude Liit. Aga kohe nende kannul olid Soome, Rootsi ja Norra.
Kanada oli nelja medaliga kaheksandal kohal ja Austria ühe pronks­medaliga
17-s?
Põhjamaad said oma medalid
peamiselt murdmaasuusatamises.
Meeste 15, 30, 50 km-s ja 4x10
km teatesuusatamises sai Soome
ühe hõbeda ja kolm pronksi,
Rootsi kolm kulda, uhe hõbeda ja
kohn pronksi. Rootslaste uueks tä­heks
oli 19-aastane'Gunde Svan,
kes võitis 15 km, tuli kolmandaks
30'km-s, teiseks 50 kna-š ja oli
anlirumeheks .võitjaks tulnud 4x
10 km teatesuusatamises.
Naistest olid jälle parimad
soomlased 3 kuld- ja ühe pronks­medaliga
ja norralased ühe kulla,
ühe hõbeda ja kahe pronksiga.
Terve olümpiaadi edukaimaks
võistlejaks oli 28-aastane Marja-
Liisa Hämäläinen, kes vÖitis
kõik kolm individuaal-ala (5, 10
•••• ':|a.:2Ö'kin>,:^/;V'f
ja oli ankrusuusatajaks kolmandale
kohale tulnud: soome naiskonna
4x5 km teatesuusatamises.
Murdmiaas esindas Kä^
nult üks mees: Pierre Harvey Que-bec'ist/
Ta võistles küllaltki edu-kali
tulles 21-ks 15 ja 30 km ja
20-iks 50 km. Naisi oli Kanadast
kolm: kaksikõed Shirley ja Sharon
Firth Yukonist ja Angela Schmidt
Ontariost. fesiiiiesed kaks lõpetasid
kõik võistlused 21—22-1 kohal.
Soomlased olid edukad ka hü­petes.
• Matti • Nykänen tuM esimeseks
90 m-s ja teiseks TO-s,
ida-sakslane Jens Weissflog samas
teine ja esimene.
Ida-Saksamaa sai enamik meda­leid
kelgutamises, naiste kiiruisuta­mises
ja meeste laskesuusataniises.
Mäesuusatamises, kus tavaliselt
domineerivad Alpi riigid,
üllatasid söekord ameeriklased
kolme kuld- ja kahe hõbemeda-
Uiga.
Kaksikvennad Mahred tulid, slaa­lomis
esirneseks ja teiseks!
Kanadalästele 0id punkte kiir­uisutaja
Gaetan Boucher- Quebec-ist
kahe kuld- ja ühe pronkirieda-liga
ja ilu-uisutaja Brian Orser On-tariost
ühe hõbedaga.
Korraldavale rahvale tõi ainuke­se
medali Jure Franko suur-slaalo-niiš,
tulles syheitslaseMaxJuleni
järele teiseks.
M Ö Ü G I L „ V A B A EESTLASE'" TALITUSES
Hind Saate-
2. — $1.—
3. — .50
18.— .70
9.— .70
5.— .70
10.— $1.—
2.— .50
7.50 .50
EESTI SKAUTLUS VHSKÜMMEND
ESTONIAN SGOUTING
Fred Limberg — ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja maalija ,
A. Käbin — VAIM JA MULD
Ivar Ivalsk — ELUKOGU
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUG^ KÄNNUST
Jnhan Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS
Hanno Kompns — KUSTUTAMATA NÄLG
.KUNSTI ^ JÄRELE
Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM
$1.-
3.50
3.—
3.—
9.—
XXV Eesti Mängudel Austiaälias kohtusid finaafis Adelaide ja Mel­bourne'!
võrkpallimeeskonnad, võitis Adelaide 3:0. Pildil teisele koha­le
jäänud Melbourne'! meeskond, esireas vasakult Mark Vann, Rein
Valling, (kapten) Matti Kiviväli, Kuno Mikkov, teises reas Erik Loi-gum,
Toivo Puusepp,'Juku Äiiisaär; Mikköv,:Alan Malm, Mati
Äinsaar jä Mati
Jaan Roos (45 pluss klassis) pa­randas
enda maaihnarekordi 5 km
käimises ajaga 21.51,0 12. veeb­ruaril
Ontario esiyõistlusel York
Ülikooli sisearecnil. Tema eelmine
relkord oli 22.31,0, tehtud 12. nov.
83. Nädal hiljem (19. veebr.) sa­mas
Icohas peetud ,,All-cx)mers"
võistlusel oli Roos j ällegi rekordi­ta
tegemise hoos, parandades enda
3 km käimise aega 12.58,0 (tehtud
28. jaan. '84) 12.45,0-le. Võistlus­klassis
oli Roos ainult 5 sek. jä­rel
noorest olümpiakandidaadist H.
Boeckist.
1984 a. olümpiastaadioni jook­suradadele
on pandud uus tehiska-te
(rekortan), mis olevat „kiireim"
maailmas ning radade kurved on
suurema raadiusega, et hõlbusta­da
rekordite sündi. Heidete ja hü­pete
asukohad on seatud ida-lääne
suundades, et kphaliku prevaleeri-ya
tuule mõju soodsalt kasutada
määruste piirides.
Mis puutub auhindadesse, siis
esimese ja teise koha medalid on
peaaegu puhtast hõbedast, kusjuu­res
esikoha «kuldmedal" ön kae­tuid
küllaga vähemalt & grammi
raskuses.
Seoses United Way rahakorjan-ciusega
Mark Brennany 80 a., kan­des
50-naelast raskust õlgadel li­saks
oma kaalule 135 naela, astus
1760 trepiastet 45 min. jooksul, et
jõuda GN To^yer^i tippu Torontos.
Üks tund varemalt oli Mark end
,,eelsoojendanud" 10 km maantee-jooksul,
mis korraldatud Scarboro
haigla poolt. Ta algas tervisespor­diga
74-aastaselt, et vältida paigu­tamist
vanade ravrkodusse. Järg­neval
aastal 754- vanuseklassis
võitis ta kaks pronksmedalit 400
ja 800' m jooksudes Maaihna Ve­teranide
Mängudel Saksamaal. Sa­mal
aastal tegi ka Kanada Maste-ri
rekordi 400 m jooksus 1.30,0,
mis alles 1983. a. parandati ühe
sekundi yõrra. Mark arvab, et
„šuur enamus vanu on liiga laisad
selleks, et vähendada enda degene­reerumist".
. Berliinis peetud kergejÕustikusi-seVÕistlustel
• tõukas Ilona Brieze-nik-
Slupianek kuuli 20.62, I. Mül­ler
20.23, H.Krieger 20.03. Mees­te
kaugushüppes võitis esikoha F.
P. Kulske tulemusega 8;10, teiseks
jäi M;Koch 8.09.
,,Athletics" Kanada jooksjate
ajakirja jaan. *84 väljaanne toob
ära 1983. a. edetabeli tippklassi
kürkõhdij ate kohta. Tabelis esine­vad
kahe eestlase, „ESTONIA"
Masterite Klubi liikme tulemused
ja paiknemine: 5 km Reet Roos
34.08 — 11?; sept; (21 koht), 10
km Jaan Roos 49,05 — 11. sept
(151 koht), 20 km Jaan Roos
1:39.32 — 29. sept. (12 koht^.
Kahjuks on mainitud ajakirja
andmed puudulikud,; sest puudu­vad
Jaan Roosi 9. nov. tulemused:
10 km 46.52 — (11), 20 km
1:35.50—(10). .
Mainida võiks veel, et Jaan
Roosi 50 km aeg 4:58.56, söörita:
tud nov. '82, asetaks ta 1983. a.
kuuendale köhale quebeclase La-belle
järel, kelle aeg oli 4:45.00.
Jesse Q'\^ensi'äuhind anti 1983.
a. lõpul MM-võistluste kahekord­sele
võitjale (1500 m ja 3000 m).
Mary Deckerile, kes parandas sa­mal
aastal ka USA 800 ja 1500 m
rekordeid. Enne Deckerit on
Owensi auhinda saanud 400 m
tõkkejooksu maaihnarekordi oma­nik
Edwin Moses ja mitmekordne
MM-yõitja (sprint ja kaugushüpe)
.CarlJjewis. ^
6.—
8.—
4.—
20.—
6.—
8.80
6.—
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.50
tine Fitness, Canada uuri­mus
22000 isiku kohta selgitas, et
1,7 miljonit võiks olla huvitatud
sorkimisest, 1,7 milj. ujumisest,
1,1 milj. tennisest, 0,8 milj. jalg­rattasõidust,
0,7 milj. koduharju-tustest,
0,6 milj. kõndimisest, 0,6
milj. yõimlaklassidest ja 0,5 müj.
reketpallimängudest. Suuremat
hiivi tunti odavama kodulähedase
ja painduva programmi vastu.
Suurimad takistused olid kehakul­tuuriga
alustamiseks abinõude
puudus, 30%-l ajavähesus ja 42%
ölid lihtsalt laisad.
' v \ ,erk--
Herbert Michelson --KODUMAALT VÕÕRSILE
Herbert Michelson --- SKAUTLIKUL TEEL
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL
Herbert Michelson — EESTI RADADELT ...
Paol Laan MÕTTELEND ~ pUte |a peegddosi 5.
A. Küng — A DREAM OF FREEDOM 18.
Angnst Kubja — KADUNUD KOpUD —
mälestused ^....^ ; 4'
Aognst Knbja — MÄLESTUSI KODUSAARELT 2,
Aarand R o o s J U M A L A G A , KARS Jf
ERzüRUM
^ts Vomm — VARJUD (lindetiiskogn) . . .
Salme Ekbaiim — AJATAR Oindeto^ogQ^^..
Ants Vomm --MINU HING (ktoletuskogn) . .
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS ......r..::..:.....:^^
Johan Pitka — RAJUSÕLMED
Urve Karaks — KODAKONDUR OnnletQ^ogis)
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
OmdetnskogD)
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
Oiniletnskogii) . : ... .. .
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES?
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST
V. Veedam — LURICH AMEERIKAIS
E. Unstaln — TAGURPIDI SõUDES
(M^estosl 1914—1943)
A. Roos — RÄNDAMAIE Oinüetiüskogo)!
Prof. Felix Omas — KALEVIPOEG KtHlOES
' j.m. esseid .... 13.—
E. "Sanden „StJDA JA KIVID** 19.50
Xkülvet —NÄITEMÄNGURAAMAT • -
(5 näidendit) 15.—
H. Rajama — MARIE UNDER INIMESENA 4.—
Arvi Tinits ^ VÄLGUMXRGI KASVANDITOD 47.—
Saateknio Kanadaslse $1.50, mujale $3.
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.70
1.50 .50
2.75
8.—
.50
.50
.50
.70
. - $1.-
.— .70
$1.-
.70
.70
.50
Gisda McMde — TALES FROM ESTONIA
V. Kimberg-Kotkas ionletnskogu
PILVE ÄLL JA PILVE PIIRIL : .
E. Uostalii FOR FREEDOM ONLY . . .
REHVrrUD PURJEDEGA H
NAER ON TERVISEKS — kõdijutt©
ümar JAKS — NEPTUN
Iw Ivask r-VERA]>^^
lonletiiskoga:
S. Ekbamn — Imdetnskogn ÕHUMÄRGI ALL
^^^^ R^^
BLALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) ....
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe-ja tõöroam&t
eeikoolieafistele lastele vänitr&Us)
ÕPETA MIND LUGEMA H ( õ ^ \ä töösaamist
eelkooliealistde lastele yärvitrOlds)
EESTI KEELE HARJUTÜSTIK I . :.
PIKKE MIKKE — Tottsaba ja Tuttsaba
5.75 .50
7. — .70
14.— 1.—
8. — 1.—
8.— .70
18.— 1.—
7.— .70
0.— $1.75
3.=™ • .50
4.— M
5.— . .50
3.— .50
2.50 .50
imnffliAiiiiuiiiifliuiiiiiiiiiiuiiiHiiniiiiuiiimniiHiiiiinHiiuun
Muusika lkdösnes: kahest-;^^s
foonilisest pildist, mida sidua sa­ma
motiivistik. Meloodiate põh­jaks
olid rahvamuusika motiivid,
regivärsi laulud, mis esitati süm­foonilises
muusikas ebatavalise
: võttega — kah^ordse pealemän-guga.
Kuuldus või vähemasti tun­dus,
et olümpiamuusikat tegid
kaks orkestrit, tihedalt, jõuliselt ja
^ pidulikult laialt. Seda kinnitas as-
•: jatundlikult Rutt, kes oli juba tant­sijate
hulgas. Ta ütles, et juba
haigutustel oU teda vapustanud
v^, selle muusika veenev jõud ja ilu,
Tantsai oli õpitud ja harjutatud
ägedasti, oli aina korratud ja kor­ratud
ja korratud -— väsimuse ja
äüütusejii. Ent avatants oli ette
suure
Otse praegu toimus sama
tantsuga. Rut^ elas muusikale kaa­sa
j a kerkis ning vaibus nagu mere
tõeline laine. Ta ei mõelnud mida­gi
— ega siis laine mõtiel Ta kuu­lis
ja tantsis seda muusikat ja tun­dis,
kui palju nende meloodiate sü­gavas
põhjas oli kurba; ,
Aga süs juba seisid mikrofonide
ees lord Killanin ja minister
Green. Olümpiaadi purjeregatt
kuulutati lõppenuks. Jälle kõlasid
fanfaarid nagu Jeeriku pasunad,
aga müürid ei varisenud. Lipp
langetati olümpiahümni helide saa­tel
ja tuli kustus. Noorpurjetajad
neljakümnel „Optimistir' liuglesid
Pirita jõesuus. Samal ajal kärgatas
šaliiüt iõpptervitus oMimpiaVõitja^^^
le ja — sõitj
„Rutt!"
,,Oo, tere HiUar!" - ,
„Läheme siit keskusest ära par­ki.
Mul on vaja sinuga kõnelda."
Ka noormees oli asjamehena seo­tud
olnud lõpptseremooniaga.
iVKche olen vaknis, toon oma
koti.. .Siis lätoie."
Peagi oli neiu tagasi ja nii nad
astusid kaks ühe kooli õpilast,
poiss tüki maad tüdrukust lühem.
Peatee poole suunduv rada män­dide
all lõhnas vaigust. Rutt ostis
kiosikisi kummalegi pudeli ,,Pep-sit"
ja jäätise-tutu. Nad istusid
pingile tee ääres ja Rutt võttis
käekotist kirja, ulatades selle Hil­larile,
''J - '^-^ •
„ H e a et sa mu leidsid. Tahtsin
sulle näidata Ahti kirja.. .'eile
sain. See tuli kiiresti — on Vene­maal
posti pandud. Aga ei selgu
sellest, et Aht^ enam Afganistanis
ei oleks: ta ku*jeldab sealset loo­dust,
kliimat, taimi — aga enesest
ei kirjuta sõnagi. Aga see on esi­mene
kiri, kus ta oma asukohta ci
salga. Kirjutasin talle, kui sinult
kuulsin. Aga —- loe ise."
Hillar võttis käega,
teisega aga tõmbas taskust teise,
kokkiimurtüd ümbriku.
' ,,Ka mina sain Ahtih kirja. Üks
soldat tõi, oli haavata saanud ja
Venemaale lastud.";
Nüüd süveneti vahetatud^
delugemisser
„Halloo!. Oled see sina Piret?"
„Tere Toomas, minaks see
olen!"
„Kuule Piret, mul on sulle suur
palve: tule kohtamisele minuga tä­na!
Kas saad? Pean sinult nõu kü-suna.'
Asi puudutab mu lemmilc-võsu."
:
„Lase. ma. mõtlen»••Veerand:
viis olen kesklinnas, siis saaksin.
Aga ^nuputa üks niisugune koht,
kus saab lonksu kohvi ja kus võib
suitsu^ teha! Neid tubakakarsklaste
kohvikuid ma ei kannata!f'
„01ed väga tore, Piret! Tead kui
rõõmsaks mu meel äkki läks? Ilm
on soe — ootan sind selles „Tal-linna"
vabaõhu-kohvunajas — Kik
in de Köki külje aü. Tead?":
„Tean! Aga sina Toomas — ik­ka
lähed ja laulad ja lill on sul
käes..." •
„Ja ees on meri ja taga on met­sad
... Nii et tuledr :
„Kindel. Hüvasti!"
„Nägemiseni, Piret!"
Kui Piret paar tundi
Toomast teretas, siis tõi see vasa­ku
käega seljataha peidetud kibu-vitsakimbu
esile, tüügaste ümber
päris terve kera tinapaberit.
„See hõbe on torgete vastu —
mitmes mõttes, et mitte propsaline
olla..."
Piret ümises mingit tundmatut
klassikumeloodiat sõnadega.
,,Ja läheb ja laulab
ja lill on tal peos
.„ Just nii! MälestusVorku­tast
, . . " Kaks rõõmsat nägu nae­ratasid
nagu õnnelikud, vesteldi re­gatist
ja tükati muust. Peaaegu
oleks võidud vastu võtta otsus,' et
Venemaa pisut praokil uks —: ikka
selles okastraateesriides — oli kõ­va
põmmuga kinni lükatud.
Toomas ütles: ;,Ma ei arva, et
tiblad „Solidaarsust" kaua seedi­vad.
Vaesel vene vennikesel on
kogu oma kõrgtehnika mängu
pandud, et raadiosaateid segada.
See on kallis. Aga kui Marusja
oma gorillahäälega lõugab: „Ta-porr
ii rukavitshõi", siis ära ikka
inimese juttu kuula!"
,,Sul on õigus," ütles Piret, „mi-dagi
lolli need rüssad jälle teevad. .
Lääs pole neile kardetav, need
unised palvevennad loodavad ai­nult
oma Issanda peale. Nemad
Poola siseasjusse ei sega, teiste
omadesse ka mitte. Vanka segab
kui tahab ja siis tuleb sealtpoolt
„0h, mis hirmus! Oh, mis kole!"
— ja tera aja pärast — vaikus.
Unustatud. Tunnustatud."
„yaata, Piret, sellest Venemaa
õiglasest vägivallast ma sinuga rää­kida
tahangi. Kõnelesin sulle Ru-
• tist, ta on nüüd keskkooli viimases
klassis. Ja armus kunagi oma koo­livenda,
kes lõpetas aasta varem,
võeti lipu alla ja saadeti Afganis­tani.
Poisi vend on samuti Ruti
koolivend, aastat paar. taga. See
poiss on-RutUe venna kirja näida­nud
ja sellega tüdruku ära kohu­tanud.
Kodus koheldakse tüdrukut
nagu last, emaga ta rääkida ei saa
millest tarvis. Tuli nii siis minu
juurde — taat aita! ütle, kuidas
elada ja mida teha?"
„Mis seal kirjas $iis oli?" küsis
••Piret.V-V;; • V;:;..^ .
„Ahti, see on poisi nuni, oli kä­sipostiga
tsenseerimata kirja • saat­nud.
Ja kirjutab kõigest sellest jõ­ledusest,
mis seal afgaanide maal
toimub. Nõukogud ei pääse seal
ju puisse ega maisse . . , ja siis ta­pavad
relvadeta rahvast, hävitavad
terveid külasid. Aga vene soldati
elu pole koguni kergem. Partisa­nid
teevad kättemaksu, ikka vene­lastelt
õpitud moodi. Vene kmdra-lid
—- tunned ju neid, mida aru^
kat neilt on oodata? Olid nuputa­nud
välja säharduse mongoli triki,
et afgaani l^rvapaari eest saab
soldat valuutapoe talongi: osta
head suitsu või siidilips, võ „oh-vitseri-
haisu" pudel — vaata mis!
Tähendab — lõikavad vanaeitede
ja poisikeste kõrvu
omi kätte ei saa, neil
telt varastatud relvad
partisani
on venelas-
Kõrvapaari
hind pole kõrge: et midagi toeka­mat
kätte saada, on vaja palju
kõrvu. Mõned soldatid nii siis neid
kõrvu päikese käes kuivatavad,
ajavad nööri otsa ja saavad dolla-ri-
paarise talongi. Kõrva-ridami-kud
ripuvad poistel oma naride
kohal, ajavad jäledat haisu, aga
tasuvat ära. Meil anti omal ajal
jahimeestele preemiaid varesejal-gade
paari eest..."
„Kirjutab see Ahti veel, et viina
soldatitele viimasel ajal antakse,
aga pisut. Odavamalt.saab narkoo­tikume.
Aga ka neid pole „vabalt"
saada,.,
Mida veel? Et Babrak Karmali
kuulsad väeosad on päeval N. Lii­du
liitlased, aga öösel partisa­nid
. .
See on, kallis Piret, niisugune
kool, mida maailmas enne pole
peetud: tehakse sadiste, narkomaa­ne,
pätte — sest ainult need kait­sevad
oma püha nõukogude kodu­maad!"
„Jaa, kallis mees, see jutt on
sünge. Aga mis selles kirjas Rutti
kohutas?"
„Kohutas tüdrukut seej et tema­le
ei kirjutanud Ahti sellest sõna­gi.
iKiri temale Oli neutraalne
maast ja ilmast •—• ei nagu häda
midagi..."
„Poiss ön; omamoodi dzhentie-man,
eks ole?"
j, \
JA-:
N. 20
Mitmi
STUTTGAl
go on jälle
toimus Berl
kultuurinädal
sid vaimusti
kast. Sest
laarsus tanti
remini kas^
kaalides oti
ka. Tantsijaj
uut aega'är
ses tanl"sijai{
kidcs. ,,Mug|
nii kergesti
Siin ei üle
se olukorra iJ
teada, et Lol
kohad, kuhu
riietuses ja
se. Ja tuntud
varisemine
sellest, et
tantsu" osai
liiga suur,
laste, vähei
jäte hulgas
tantsude vas
nud.
Tänaval il
cing'ut'V nij
,,mustade lii
seda kiili ei|
jääb ka ajj
guneb grui
. kohale, näitj
ma ette,
üles, panev
ning igaükj
tantsima,
on ka, midi
vatakse, et
judki rahv;
: väljendataks
et lö.ömiseki
vaesemates
daks, et lg ci
see kindlasti
liku korra
Edasi mi
tantsudega,
tud lugu en(|
professorist
Rajneesh, Id
nas, Indias,!
asutanud
„Uhnä",
elab Bhai
Oregonis,
lubab kõiki!
gi on. Ise
Rõlls-Roycel
juhtida erit(
ruse rahvaj
nia vastu,
leb — senii
kasse asui
Sellega
Ameerikas
maal on asi
melt soovil
palju tööd
Bhagwani j |
suguseid bj
taimetoidu
varnad on
oleks oodai
nidelt?), ki
nagu kord
aegu craiK
the Büddhj
takse pcatij
ammu jub
on selle mi
teistcsld k(
VABi
TOI
Telefonil
Kl
on
üks toül
kuulutu
tekstis
esiküljel!
KmiU
nädala
©masp.
nädala
map.
Leida
Postiaž
9 Pturrj
Willo\
" t;.