Vaba eestlane , May 29, 1984

              "National Li'jrary .50253
Gcn» Acquisitions' Scction
OTTAWA^ Onto
Nr. 40 (3057) XXXDI aastakäik
IDLMUB IGAL TEISIIPÄEVAL
JA NMJAPÄEVAL
Teisipäeval, 29. mail, 1984 — fesday, May 29,1934 ÜksIkaiHnbrii hind 70 cent
versBOöni
ESTO-FELM, mis varakevadel näitas Ütsamale lingkoimale ajaloolise filmi ,jThe Estonlans fo|r tb^
lecord" (Eestlased, mi see oü > . .) töökoopiat, näitas möödmmd nädalal^eesti ajakirjandusele seUe lõp-ükku
ingliskeelset versiooni. Sellega on täidetud Kanada valitsuselt saadud toetusi tingimused ja selli-sotta
Me|5 see ka esitamisele ESTO-84 ajal, avapäeval Ontario Placeis ja järgnevail päevadel Colleg©
aaegšel tuluõhtu laadis filmi- ajal võitlesin oma kodumaa eest deoaparaatide^a vaadata ja mli-esitamisel
oli siiski tulemusi ja ing- relvaga, nüüd teen seda sule- lises vormis see jõuaks ka v©i°
liskeeine film suudeti lõpetada,
kusjuures EStö-FILMI „süda" Tii­na
Soomet töötas õhtuti jahommi
ga malikult kõikjale maailmas.
¥iirlaidude perekondliku, raami Kuid selletõttu on väga oluline, et
kuti.eime kuiteisk'tö^^^^^^^ sündmused eestikeelne versioon saaks kohe
tööd edasi viia. Väga mitmed on Nikolai külaskäigust Eestis- valmis, et videofilmide tegemine
olnud abiks,-kõife-eestj noor®d,fkes se, I maaümasõda,eestiaste mee-. oleks juba seÜest võima
töötavad sel aial.
on veel lahendäi?iata eesti­keelse
versiooni valmistamine.
m, vaja
Madala jooksul vastavad. sui-detakše
är^ teha.
• FHmikulüd on suured ja majandus­lik
külg tiü^l) lahendada käfeenäda-la
jooksul. ,: ' : ;
Eelmised annetused tehti Eesti
T . E . S , Keskkooli lõpuaktusel anti pidulikult lõpetajaile üle lõputunnistused Ja kinnitati sõrme köolisõr- Sihtkapital Kanadas kaudu maksu­mus.
Pildil vasakult õpetaja H. Ründva asetamas Ingrid Silmatesõmisst is®nm©, päreiäärkoolijuliätaja vaba tõ&di saamiseks Samad või-
Jfiarten-ulatab ,Iiisa Äbele lõputimnistiase.' . ; . ^yFofcö:-:¥al5a-1^esÜäse vinahised oh veelgi olemast Rahaoii
vaja tehiiilistekš vajadusteks, kuna
lE töö on sem tehtud ja tehakse vee^
| i vabatahtlikult; üks kanladaläne
aiidis oma $40.000-lise varustuse ta­suta
E^O-Filmi kasutada. Eesti-[
päev» õhtul toinms T. E. S. Täiendisskooli lõpuaktus keehie versioon on väga tähtis, ku-le
seerias.
leavaldus Petrogradis 1917, Eesti •„ : i . -
Vabadussõda • ^'^'^^
haaravus, kuna neis luhipiltides.
|a Tartu rahulepingule allakirju- meie rahva hilisemast ajaloost väl-tamine,
millega N. Venemaa üt- jenduväd kauaste lootuste täitumi-les
igaveseks ajaks end lahti ne, iseseisev õnnelik elu ja hilise-nõudmistest
Eest^ üle. mad kannatuste aastad — kõik mi­da
oma mälestusis oleme kaasa
Vahepeal Mja Viirlaid räägib Ea- toonud ja mis meile pärandina kuu-nadasse
tulekust. Lühivõte näitab iub, niis näitab ka teistele kaasini-ajalootuncüH.
Ründva klassis, mis mestele, mis tähendab eestlane'oi-kohe
taandub jälle ajalooliseks pi^ la.
diks; Eestist ESTb-FUmi „süda" 01^ Tiina Soo-'
jälle selgitab Viirlaid, et meie . met. Tänapäevased osad oü filmi-olen^
e vabaduse lapsed, kes sündi- nud Alar Kivilo ja üks kanadalanej
nud iväbäs Eestis. Sündmused are- Lembitu Ristsoo on valinud fotosid,
neväd idüllilisele elule Eestis, mil- heli pšas on tõotanud Ao Loo ja
lele järgnevad sõjasündmused, mis UrmjisRosm, viimane helitoimeta-
EeSti saatuse otsustavad kui Stalin- jana, Alfred Kuus on mänginud
Hitler teevad oma kurikuulsa lepin- saatemuusikaks kannelt, ka Reet
gu, mida hiljem. Jalta konverentsil Hendrikso» on aidanud kaasa.
IicQŠ<švelt nagti kinnitaks. Näeme
aa just terrorit j küüditamist, presidenti
Aktus avati koolikoori kdme ladšid dueti Mu isamaa a r Ä ja 'põgenemisi
lauluga G. Iltali juhatusel. i:^uldi ja Maija-Leena Roos deMameeris^ 0^^^^^ keskkoolist; %ee on majandus- ^^s^^^^^ 9^^^ kaks inglis- J^QQ^J j ^ . Saksamaale -seali edasi
ESTO-84 lastelaulude kavas olevad oma luuletuse ,,Biu, saätug kaim M^^^ v..ic^f
5,Sääl on mu Eesti", „Kodumaa ja v a l i . . \ . , ;
tammed" ja „Meie koome kan­Ea
on oluliiie olnM föderaalva°
gast", misjärel Martin Roos de^a-meeris
„Saatus ülekohtu tasub"< - •
Koolijuhataja H. Itündva rääkis
loo kahest poisist, üks oli töökas
riumi toetus k^Idcot^ ja güm=
iMasimiii osas."
petemise puhuks, kus oli k^tle-
,4ud kooM 'elli p
'koolilõpetamisest, .
^ ^ , ... «... ; / ^ ^ ^^^^^^^^^^^^'^^^^^ . Ö
ja tubli, teine laisk ja hooletu, ^ " ^ i üks hääl küsis: „Kas oled j^^^üvalitsuse tüimistuse, mis Jtõen^
ühest sai kord kooliõpetaja, teisel mõehud keskkooli peale?" > - ja dab, et nad on õpp^^^^
ei olnud hüjem raha, tööd ega noor poetess langes minestunult keelepärandi^f^^^
süüa ja ta kahetses, et oli nooruses ni^^- 1983/84. -
'''!lnrif;.L^?Äl^ ^^"^ ™^ esitas akordipnipalaTa:^^^
; 7 ^ t S ! ^ b h u t ^ lõpetaja I ^ b i ¥ e ^ m e t s k ^ ^ ^ ^ T. E. S.
I&uid kõige tahfsäin selles on, .et
Mmikäsikirja ^apäevasele raa­mile,
koostas TÜna Soometi abi!-
kaasa Michaet lilaltby, kes mitte^
eestlasena on mõistnud seda ba°
ruldase mõtterikkusega teha.
keelset versiooni. asuihist Kanadasse ja siin stabiilse
Mgi puudub veel vajalik $5000, töökoha leidmist, kuna lapsed Hel-
^ seversioomga neis asjus, mis ei teid eestlusele esto^
nõua raha, vaid ainult aega. tekstid on eestikeelsed, rieid köm- etendust, et see oli haruldane, et
m«i t^gendne oniM^^ "^-^ ^«"^
ettevõte ja sellise pboletunnilise
film!^ senised kulud" Öia olnud te- Nagu märgitud, esitatakse fUmi
esmakordselt Ontario Place'is ja
selle järel College Parkis.
gellkult väikesed,
olid 'abiks paljud eesüased ja ka
mitte-eestlastest tuttavad. 18. juunü
näidatakse filmi kõigüe neile, kes
on midagi annetanud, kas rahali­sest
oma tööd pole tegijad kuludes­se
arvestanud.
see
Ta avaldas tänu • õpetajatele, kes
Tn„- t . nnn.ctPiP i^inHpiri v.«nph ^""^^^^^^ ixmDi vesiamöts Konc- kutsuü ette Jä kellele anti tänutä-m
ta õpilastele nmaeia paneo. j^sjgi lõpetajate nimel. Ta üt-heks laste po^^^
Ta on näkind palju neid, kes ^^s, et on kümme aastat eesti koo- juhatanud H. Ründva, õpetajaiks v^^
väärivad kiitust aga ka neid, kes '^^^"^ ^'^ lasteaias pluss 6 alg- on olnud G. Jltal, E. Komi, H. « e t i on sümboolne kogu filmüe,
on unustanud oma koolitööd te- ^^l^s) Selle ajaga on palju muu- i^iy^t, L.^^^ L ^ ^ Arved Vürlaid ja ta
gemata või teevad seda viimasel lasteaias tundus, et to- Nipjjak, Ä. Saks, koolide" sekretä- abikaasa tänapäevane osa annab
n^utij^ re on olla ohtuköoh õpilane, siis riks L. Marley. v : ajaloo
see ei olnudki nii Oodatud. Kuid ta ' ; . tustuse vormi. Kuna filmi inglis-
Kool on katsunud seda pehmen- ^rvas, et eesti kool oli siiski päris ^oöliko^^^
dada ja laseb mõnel sjigisel vahe- tore, seal on saadud sõpm, sest kõigile lõpetajaile kinkis^^ ^k
korrad õiendada. Kai tänavu on eestlus ühendab meid, õpime eesti m^tee O. Lutsu ,,Kevade"^^ ki end: „01en üks eestlane, sõja
mõnele antud võimalus oma tööd keele tundmist ja kirjutamist, tea-selt
või tööga. Ka kutsutakse koha-
On kavatsus ka praegu 16-mm-M- le National Film Board'i ning ka­sest
filmist videolinte (hinnaga nada pressi esindajad,
mida saab kodudes vi-
USA ümber
suvel ära teha. Ta üties lõpuks, et me et eesti keel viib meid eesti
kõigil on heameel, et saadakse ES- kultuuri juurde.V Ta tänas vane-
TO-st osa võtta, kus saadakse kõi- maid, kes on neid sua toonud, aga
gest aru, sest mõistetakse seda ka õpetajaid, lubades jäücata eesti
keskkoolis ja olla alati uhke, et oi-^
lakse eestlane.
keelt. i
Pöördudes lõpetajate poole, ütles
ta, et õpetajad on püüdnud neile
õpetada eesti keelt, ajalugu, maa­l
i l klassi õpilased ehitasid laulu­mängu
„Meie lähme marjule",
kolmele parimale suureköitelise
Eeistit iutvustava teose, teistele
kiitusega lõpetajaile kinkis EAK
' eestikeelse MukirjahdiBslliku teo-,
se. •: •
Toronto Eesti Ühispank kinkis ju­ba
Eesti Vabariigi vabaduspäevaks
kõigile kooli hõbedase rinnamärgi.
.Liidy kciitsemiiiisterhoiatas läänemaailmes
MOSKVA — N. Liit on dramaatiliselt suurendanud oma tuuma­relvadega
varustatud aUveelaevade arvu USA ranniku läheduses, vas-tukaalufcs
USA-s tehtud rakettidele Lääne-Euroopas, ütles N. Liidwi
kaitseminister Dmitri Ustinov. 1
teadust, eesti kultuuri. See on õpe- misjärel koölikomitee e^^^^^^
t-a j•a te kink neile-, a-g a s-eJe- o-n LuppmarkiSj
nende vanemaile, kogu eesti rah­vale.
,jÄrge ilaske sellest ivagi kaot­si
mmna!"
Surma läbi lahkunud Helju Lm- on halvimad pärast II r
J mälestusfondist anti sel kevadel ^söda, ütles N. Lüdu komm
MOSKVA - N. Lüdu - USA suh-maaü-kommunist-saadetakse
algkool oma Öinäs'stipendiuBa^$5d^^s^^^^ Ii-^U])artei keskkomitee internätsio-bästi
ämteenitud wlühküsele,^ ^^^^ S i ! ^ T ' ^ ' f ' - "^
miUes on tmski mõned kohustu-^^^lt kõnelevale lõpetajale, õ p p e - . ^^
sed seoses EST0.84sündmiMe. nõukogu otsuseT osutusid selleKs ^SA rakettide paigutamise ule Eu-
1" .,.ff^ Lembi Veskimets, kellele kooliju- " "
Selges hoiatuses Läänele Ustinov
ütles, et iga tuumarünnak N. Lii­du
bloki riikide vastu võivat tuua
5,kohese ja möödapääsematu"
kättemaksu USA ja Euroopa vastu.
Ustinov väitis, et USA presidendi
Ronald Reagani kõyakäe-polÜtika
on viinud maailma „uuele tuuma-
Järgnes lõputunnistuste jagamine
27 tänavusele lõpetajale. Klassiju
hatajad Hella Leivat ja
jagasid oma klasside
nistused ja\ preemiaraamatuid
Kooli lõpetasid Ricky Hiir (kiitu- ^^Kullaketrajad" ja endiste õpilaste
^ga), Erüc Jaason, Martm Juuse, kaastegevusel O. Lutsu ,,Kevade".
Robert Kruus, Kenm 'Lees, Heh
Leesment (kiit.)/ Ekke Loo, Trina Tänavu ühineb algkooli lõpetaja-
Läte, Liisa Npvek, Alarik Nurm, te perega XXXU lennus 27, N^n-
Kristina Nõu, Ellen Oiling (kiit.), de tõhusa töö tagajärjeks on, et 7
Peter Paas^ Tõnu Petersoo, Tarvo ehk 26% lõpetavad kiitusega. Alg-
Puust, Margus Riga, Taali Roo- koo|Ii, lõpetajate üldarv on nüüd
ne<jm, Marja-Leena Roos (kiit.), kokku 1279. H.Lupp hindas köo-
Anne Ruberg, Henno-Andres litöö edukuses noorte vanemaid ja
Ründva, Madis-Ants Saks, Küllike vanavanemaid, kes on-arusaadavalt Roos.
Lõpuks ta tänas kõnelejat,
maid ja külalisi, leides ühe õpilace
.st,/:::-^.::.\-\-.-•
iga võimaluse Genfi relvastus®
vähendamise läbirääkimiste jätt<°
Ikamiseks.
N. Liit on lisanud selgumatu ar­vu
allveelaevadele paigutatud ra­kette
ümber USA, lisaks varem
Ida-Säksamaale ja TshehhosloVak-.
relvade võidujooksule" ja lisas, et kfs^^^^^^^
N. yidu raketid on võimelised ta- "^.f see ^strateegiline ^^mm oh,
bama USA eesmärke 8-10 m i n u - ^ ^ Uasimi^
tl jooksul. , vaatlejad ei leidnud Usti-
Ustiüov üties veel, et N . Lüt ei novi väljendustes sii^^
d<^st loobumise põhjusi. Ta ko yõi ignoreerfdä,^ et NATO paigu- gi uut. Allveelaevade oht (^li juba
...7: -^T T : : * . . ™ . , . , mööduuud veebruaris, kui
laevastikuminister John Leh-seda
märkis, jiist Atiandi
ba möödunud aastal. osas,
"et meie .nooredl • oa puudmss
nende Ideaalide poole, mida Tr^se
õigeks peame ja neilt loodame.
Aktus lõpetati Eesti
oli- Marja-Leesa
Üstlnovi kommentaarid kinnita­vad,
et Moskva on pärast raket­tide
paigutama «limineerlnud
kuld Iseloomustas Delta-tüüpi
allveelaevadele paigutatud raket­tide
tabamlsvõimet ebatäpseks.
KOPENHAAGEN Taani valit­ses
saatis välja kaks N. Lüdu dip-
^aati, süüdistades neid töÖstusU-Sillaste
(küt.), Ellen Silm, Erik suhtunud eesti kooÜvajadusse,sel^ ..
Silmberg, Martin Tabur, Tamiara lepärast on noored nüüd tänuvõlg- . P^^^^^ ...
Tambre (kiit.) ja Lembi Veskimets lased vanemaile. : - ja kondori langenute monumendi ^^^^^^^^^^
(kiit) Pärast tunnistuste jagamist juurde, kus palvus avati koraaliga taau^ N. Lüdu saatkoimas^^K^
kinnitasid kaks noorema klassi tü- . Ta puudutas vahekorda Toronto „õnnista ja hoia", misjärel Keli^^^enis, kaubanduslikus sektoris,
tärlast iga^lõpeaja rhmale lüleõied. ^^^"^ kooliyahtsusega keelepärandi Leesment luges palvuse. Sellele Nädal varem saatsid N. Liidu dip-
Tarilara Tambre ja"
programmi ulatuses, milline koos- j ä r j e s lõpuklassi õpilaste ja nen- l^^^^^aate välja Inglismaa .ja Bel-
L^e^-^öö^cin ölmidsöjüV;^^^ de vanemate ühine koosviibimine, gi--
Toronto Vabakof uduse korraldus®!
JUMALATEENISTUS
laup., 2. juunil kell 3 p.L
Hamiltonis, James St. Baptist Chiirch%
Kavas: JUTLUS, LAULE; NAISANSAMBLI^^^^ DEKLAMAT-SIOOl^,
TUNNISTUSI. xi^^ KOHVILAUD