Vaba eestlane , May 29, 1984

              •VABA EESTLANE teisip^val, 29. loail i ^ ^ ^ — ' ^ ^ a y » ^ a y 29, 1984
Nr. 40
moKuImm
„ESTONIA" kergejõuÄlasle
1984. a. välisiiooaeg aivati seitsme
estoonlase jpoolt, kes osalesid UŠA
Räirvusvahtelisel iJõmiäTlda esivõist-
Põhja-Carolina pealinnas Ra-i'is
4.--^. mai ajaväliemikus.
Umbes 2700 km pikkuse edaši-tagasi
kolme autoga sõidu soorita­sid
Reet Roos (40-j- vanuseklassis),
Jaan Roos (45+), Jaan Xents
(55+), Uno Limit (60+), Valden
Sadul (60+), Ermö Eailmar (70+)
Ja^KarlTYei(75-|-); Esimesi
olid seal Võistlemas Reet Roos ja
Valden Sadul. ; ^
Neljapäeval minnes ja esmas­päeval
tagasi tulles ^li vihmane.
Õnneks võistlus?; ajal, erki laupäe­val,
oli ilm päris suvine sealse riik-,
liku ülikooli staadionil.
Tänavu oli registreeritud osale­jate
arv paisunud 525-le mulluse
33()-ga võrreldes. Kanadast pllko-haie
tulnud 16 võistlejat/Võistlus
oli pingeline kõikidel aladel; Värs­kete
maailmarekordimeeste kiiruse
standardit said tunda KuhnarlCK)
ija 200 m jooksudes, Sadul ^400
rMeetris. '^-.J/--• ^ ;.
„Estonia" klubi rikastus kahe
uue mästeriga kelle ninied lähevad
Kanada rdcõrdite nimekirja: U:Li-mit
tegi rekordnonni 3000 m
jooksus ja V. Sadul ületas CA.
Wbodhousel 400 m aja 63,65 sek.
aastast 1981/ Varemalt on rekor­dite
tasemele jõudnud kõnnimaail-mäirieister
J. Roos, hüppaja K.
ja sprinter E. Kulmar.
Roos 23.27,7 (rajarekord); — 2.
U.Limit 29.51^0 (VR).
5-e vöisthis 1. K. Trei 1833
punkti (KR, VR) (kaugus 3.94 —
396 p.y (KR/VR), ketas 23,60 —
619 p.; 200 m 35,2 — 246 p.
(KR, VR), oda 26,78 — 572 p.,
1500 m katkestas pärast 400 m.
Laupäeval, 5. mail (e — elektroo-
S. EKBAUMI
UULETUSKOGU
Hind $10.- pluss saotekulu $1.75
Saadavcil Voba Eestlase talituses
Robert Kreem
Mäli^sti^ o Tähelepanekoid • OtdngDid
100 m — 2. E. Kulmar 15,17
(e)(VR).
200 m —2 . E. Kuhnar 31,62 (e)
40am—- 2. V. Sadul 62,90 (e)
(KR, VR).;:.-
800 m ~ 2. V. Sadul 2.28,27
(e)(VR).
1500;m — 3. U. Limit 5.54,4.
3000 m — 2. ü. Limit 13.05,7
•Ö^R,.VR).\-
Kaugus — 1. E. Trei 3.69; —
4. V. Sadul 4.14 (VR).
Kõrgus 1. K. Trei 1.23 (KR,
VR).'- •
Kolmik — 1. K Trei 7.55 (KR,
Eesti masteritekIuM„Estoi5ia" lii&med käisid võistlemas Põhja Caro­linas
peetud kergejõustikuvõistlustel, kust tuldi tagasi paljude medali­tega.
Pildil vasakrilt Jaaj7 Roos, torontolane Ruth Carrier, kes saavutas
7 kuldmedalit, Reet Roos, Jaaiil«ii*§» lätlane 78-aastahe Arnold Ticina^
nis, KarLTrei Ja yaMen.Sad^;
• Foto:. E.'Eulmar
VANDEGA SEOTUD"
2371k.$15.—
Müü^ „VABA EESTLASE** talituses
M peeti Oai^irlos kahed ujomisvõistiused, miUest ka
ujujad osa võtsid. SanialiädMõpl olid võistluses Toronto £t(H
Mcoke Itaaosas.
MMärmv^^ Reet RXKJŠ, li­saks
oma vanuseklassi võidule, tuli
ka üldvõitjaks 20 km kõmiis, mi­da
sooritas esmakordselt. Varemalt
oli ta pikemaks distantsiks 5 km.
Hulga rekorditega ,,küllakoor-mä"
tõi ära masteritemaster Karl
Trei, köllöle tänavu vähe vastaseid
USA niandril tema uues 75-f va-aüseklassis!
Maste!r-,,estool8lsls1te^^ -
/Ösdeniiiiised:; '"'^'^
(KR — Kanada rtord, W
Välis-Eesti rekora)
Teivas — 1; J. Lents 2.74 •
Kuul (12 Ib)^-^^^
11.36; (8 Ib) — 3. K. Trei 9.33.
Ketas (1^6 kg) — 2. J. Lents
32.38; (1,0 kg) — 1. K. Trei 28.34
(KR, VR)
Oda (0.8 kg)—• 4. J. Lents
31.20 (VR); (0.6 tg) — 1.1. Trei
2 7M
20 km könd maanteeij— 1. R.
Roos 2:18.59 (VR); lv J. Roos
Eriti rohkearvuline osavõtt oli
Etobicokels, kus 788 võistleja hul­gas
olid eesti noored Michael Pe­terson,
Kristopher Kadai, Kia
Puhm, Valia Reinsalu ja Cindy
Õunpuu. Neist C. õunpuu võitis
esikohad 50 m rinnuliujumises aj ä-ga
35,40 ja 100 m rinnuliujumises
— 1.15,97; K. Puhm teise koha
50 m seUliujumises ajaga 35,20 ja
kolmanda koha 100 m seliliujumi­ses
1.18,39. V. Reinsalu saavutas
kuuenda köha 100 m seliliujumises
ja kaheksandad kohad 100 m lib-lik-
ja 100 m vabaujumises.
Guelphis ujus 10-aastane Gxaig
Potsep Ontario meistrivõistluste
4-A kategooriasse kuuluvate klubi­de
vahelisel võistlusel, ,
saavutades 50 m iibliktnjüiEisel
eelvõistluses 33,8 ja finaaüSs
33j0, mis on uueks Oitarlo re­kordiks
selles Massis.
Igale võistlejale oli antud või­malus
võistelda viiel. alal.. C. Pot-,
sep saavutas esikohad ka 100 m
vabaujumises ajaga 1.06,4, 100 m
liblikujumises 1.14,0, 400 m vaba­ujumises
5.02,0 ja 200 m individu­aalses
kompleksujumises ajaga
2.46,1.
Võistlusest võttis osa 25 Ontario»
ujumisklubi kokku 625 võistlejaga.
MAARJAMAA khiastušeirimunttd
raamatud müügil Vaba Eestlase taiituses
Uku Maasbs „Udii Toonfiia
Uliii Maasiiig ,^iliidde Pyydes** ....
MPoety estoni** — eesti hnde antoloogia Uaaäu keeles
KidjD Lepflc — Death has a CbiUri Eyes . . . . .
Salasoo )a Sak> — ySli»-Ecsti perioodika
V. Salo — Rift ta kirikud
Ahfühmng za der Etnischen Spnicfa (Erimeoe kalie
eetti keele grammatika ja sönaraamatD kooslamiseiB
H. Stahü sidest aastal im^
Reedik Wfflem Wilmanni y^VahnSd** . . . . ..
Blaise Pascal — Mõtted
Antonio PosBerino — Kiri Mantoi^ herteogfamaie . . .
Aino Vflialemm — Konstnik eesti kiijandnscs . ......
Aarand Roos — Juntide kimingas Tallfamas . . . . . ..
Oona LBamm — Üks fisna kerge haigns (hraietased)
KaogTer----40 k&finidt
R. IVigOK ..
A. Roos ^ Jmnalagp, Kaite ja EnEoram ..............
6^
6^
6^
1
6^
6^
6^
PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAMATULT
Austinis, ySA-s peetud kerge­jõustikuvõistlustel
vi^as islandlaiie
Einar Vilhjalmsson tänavuš® pari­ma
odayisketulemuse 92.38. Ta
viskas möödunud aastal enne Hel­singi
maailmameistrivõistlusi 90.66,
kuiÜ võistluste ajal visked ebaõn­nestusid.
"Tema isa Vilhjaliriur Ei-narsson
sai Melbourne olümpia­mängudel
kolmikhüppes hõbeme-
5 km kõnd maanteel
Koos 32.08,4 (VR); • 1. J.
Tiina Lillak viskas Fresnos
Šandviken odaga, samaga millega
ta möödunud suvel viskas maail-m£
ü:ekordi. Esimene vise oli 74.24,
kaks järgmist astus üle Ja loobus
siis teistest visetest. Tema maail­marekord
on vaid 52 sentimeetrit
parem. Keegi pole peale tema üle­tanud
74 meetri piiri.
Esimeseks nais-maratonijooks-jaks
olümpiamängudel oli kreeklan­na
Melpomene, kes aastal 1896
kattis 42 km ajaga 4Vatimdio
Guinessi raamatusse läheb uus
tippmark 1000 müli (1609 km)
jooksmises ajaga 12 päeva, 12 tun­di
13 minutit 20 sdcundit, mille
sooritas 44-aastane uus-meremaar
lane Siegfried Bauer Austraalias.
Eelmine rekord oli 9 tundi 10 min.
nõrgem ja oli 1975. aastast Baueri
nimel •
, Aasta alul püstitas Milanos
maailmameister Sergei Bubka, 20
a., teivashüppes sisetippmargi 5.82
m. Samas tegi uue margi Igor Pak-lin
kõrgushüppes 2.36 m; võistlus
peeti Itaalia ja N. Liidu vahel.
erk
ANDRES KÜNG
S TOIMUB SOOMES
Kirjastas VMUhEestt & EMP
m lk. Hind Jn4J0br;+ saatekohi m
E^U ajaklrjanika teos põhineb laialdasele allJteaierjal^
analfittstb Soome slse- ja fitt^ptmMbrt,^^^^ ela-torda
ja söanda. NSnkognde UUn SoMae^ttttikat, 8 M I U TaBt-sast
pr^sUtendlst parteieinnl ja palja maad, tnnes Seene saata-stat
huvitatud tagejaile pa|^ aosl anAiieid.
Vabo Eesflose iotitiises
wNwiiiitiimsm
- ,,Tere, mmas!"^^^^^^TO ta ja
tõi tervitusi tüdrukutelt, Jaanilt ja
Peetrilt. Toomas aitas neiut vam­mustest
vabaneda, tõmbas tal ja­last
vildid jäütlešr,,KüU^^^^m^
optäsm ja igatsesin, lausa jaburalt
morniks võttis juba see üksin­dus.
..."^ • • •
-Aitähh!" hüüdis Piret, „aga
iiÄd on meil terve nädal aega ja,
aga päev koos olla 24 tundi! Ei
sega meid töö ega leivamured —•
mäe, mul on ^in vorsti, võid; ja
•saia!".-'-
Oma 24-tunnisest ööpäevast
hoolimata kulus see nädal hiigla
Ikiiirest l^oimetusi oli väga palju ja
sõpradega oli vaja jätta hüvasti;
Venemaal pole iialgi kindel, kas
ja isiklik tuba oli suur kapital —
selle' omandamiseks kulutas iga­mees
mis suutis. Seadus õigupoo­lest
yõis^ karistada seesugust toa-müüki
— aga sellest ei hoolitud:
Vorkutas ei kehtinud selles asjas
mingid seadused — vabanenud ja
aina veel vabanevad vangid pidid
ju kusagil elama. Kui keegi oleks
kaevanud, siis ehk oleks mõni nii­sugune
„äri" ka seaduse silma alla
sattunud — aga poliitvangid olid
üldiselt rahvas, kes kaebusi oma­suguste
peale ei tõstnud'— arusaa­matused
klaariti omavahel, riigi­võimu
abi kasutamata.
Vastuvaidlemist lubamata andis
Piret poole saadud rahast Toomale
ja koos ostsid nad ärasõidupiletid
raudtee eelmüügi kassast.,
Ootamatult oligi käes päev, vii­mane
' päev Vorkutas, millal ron­gile
tuli minna, öö ja päeva vahet
enam ei olnud, aina oli pime ja
pakane. Ei teatud hästi kellagivaa-
V( data, kas oli südapäev või süda-öö,
aga milgi viisil see vajaduse
Toa müüs IPiret väga edukalt korral ikka kindlaks tehti,
kellelegi härra Järvele, kelle seni- „Blaupunkt" levitas Pireti ära­seks
korteriks oli traaditagune va- müüdud toas selles pimedas päev-bastatud
vangide barakinari. „Vaat öös õrna' ja mahedat muusikat,
kus alles õnn!" hüüdis hr. Järv, Toomas istus taburetil, Piret Jaa-
„kaks õnne korraga! Teie saate uiga välivoodi äärel. Jaan mõtles,
koju ja mina saan korteri! Selle et see muusikamasin tähendab td-säma
õnnetunde ähmis andis tä ra- le kõige suuremat puudujääki 1^
ha Piretile „peo peale" ja lisas hemäte päevade elus. Aga ta küsis:
veel 200 rubla summale mida te- „Kas olete oma saabumisajast kor-malt
küsiti. Piret kirjutas härra ralikultkoju teatanud?"
oma «pinnale" sisse — Vorkutas „Ei," ütles Piret, «kirjutasime,
ei küsinud sellest keegi, kui palju et tuleme, aga millal just — ei
elanikke mahub kuuöleruutmeet- tea. Kõik oleneb ju sellestp kuöa
riie; ei otoud kellegi asi, et naine edasi sõita võime."
võõra mehe oma' „pinnale" siss® „01i niisugune mõte, et üle hulr
kirjutas—-ei ka see, et sündis ga aja oleks tore sõita väljaspool
vastupidi. Pmd oli seaduse järgi ettemääratud graafikat — ni: vaba
majavalitsusele kuuluv riigipind — inimese moodi," lisas Tüomas.Kõ'^-
aga, elada kellelgi-lusM. d.-olaud. gi kolm© vildid lamasid sõõris Üm­ber
elektripliidi, oli vilt märg, võis
külm jalad võtta.
„Kuule Toomas!" hüüdis äkki
Jaan, kelle pük viltidele oli sattu­nud,
„sul on mõlemad vasaku ja­la
vüdid!"
Piret trillerdas naerda: „Näed,
laagrist välja tulles olid tal juba
mõlemad vildid vasakpoolse kalla­kuga—
aga mees ise on paadu­nud
parempoolne!"
„Need olid aasta tagasi; laagris
ainsad uued vildid, paar vasakuid
— rohkem valida ei ohiud. Nad
on mulle^arajad, mis see välimus
vanale vangile loeb!" - ;
„Aga sina Jaan, kuhu sa nende
kastidega lähed?" pööras Pket ju­tujärje
viltidelt ära. Jaan oli kaks
vineerkasti toapõrandale paiguta­nud,
mõlemad tugevate nööridega
seotud. ;
„Seal on teemoon — teile mõle­male.
Lähete ju lahku poolel teel
— aga ühesugused boheemlased
olete! Ega te saanud arvestada kui
palju tee peal toitu kulub? Jaama­dest
niikuinü midagi ei saa peale
kipjatoki!" '
Piret arutas paelad lahti ja üt­les:
.
„Sa oled sõber missugune! Aga
poleks, vaja niisugust ohvrit, meil
on ju omal kah ikka midagi."
„Tühja, kui on," arvas Jaan, „te
ei tea kui palju tee peal kulub,
ikka asjaks kui midagi on hamba
alla panna!" '
„Hambaid vähe," arvas Toomas,
aga liigutusest ta rohkem ei öel­nudki.
Piret keetis hea kange kohvi
seda oli lahkumiseineks. hoitud.
Võileibu ei olnud hoitud, äga neid
oli Pireti taldrik kuhjaga täis. Jutt
käis oma rahulikku rada ja Piret
lis juba sellenij ©t tulevikust
mõtisädeda.
«Mingi kutse peab seal omanda­ma,
ega muidu tööd ei saa. Vabri­kusse
ma minna ei taha ja juhu-tÖÖlise
seisus pole suurem asi."
„Mida mina seal Siberi pärapõr­gus
peale hakkan — seda ma ei
tea," ütles Toomas.
,,'Küllap sind koos perega Ees­tisse
lastakse," arvas Jaan, „on ju­ba
neidki koju lastud, kes 1941.
aastal küüditati." Nü Piretki loo­tis./
•/
„Siin jääb nüüd see meie masi­navärk
seisma," ütles Toomas.
„Leidüb jätkajaid!" lohutas op­timistlik
Jaan. „Teie peate koju
mmema, seal on meiesuguste õige
koht!" V •
„Mind ajavad vihale need pika
põhjarubla teenijad — mehed jää­vad
siia raha teenima, vene raha!
Vastik!" ütles Piret.
„õigus. Piret!" jagas Toomas
naise tundmusi. „Pole me siin
mingid kullaotsijad Alaskas! Meie
siin kogusime teistsugust kulda —
viha viletsa venelase vastu. Selle
peab koju viima ja nü ruttu kui
võimalik!"
„Hüüa nüüd „Maha okupan­did!"
soovitas Jaan ega teadnud
isegi, oli see väike iroonia või suur
salasoov mida tingimata pidi väl­jendama.
„Liiga tildme loosung," ütles
Toomas, sugugi mitte solvunult.
„Aga sa, mõtle, mida nad meiega
siiski teha oskasid. Meie isiklikud
elud— hävitati. Aga nad ei tead­nud,
et see tõstis meid kõrgemale
meist enestest. Meie ei ole enam
ainult väiksed ,,ised" — me oleme
rahvas. — Kuule Jaan, ehk saad
sellest aru? Midagi rängemat ei
või saatus mulle kaela keerata kui
lahkumine Piretist! Niisugust naist
pole mina iial enne näinud — ei
ole ka kuulnud ega lugenud —
vaevalt sinagi..."
„Noo-nohh!" hüüdis Pu-et.
„Jaa-jahh!" hõikas Toomas vas­tu.
„ P a n g e kõrva taha lapsed, sajast
ja tuhandest tutvusest on olemas
ainult üks nü õnnelik, kui see,
kelle saatus mulle osaks andis sel­lel
suusamäel tänavu talvel! Aga'
Piret ütleb: jäta, rahvas on rohkem
kui sinu pisikesed tunded. Ja siis
füosofeerib ta veel ühe lisa ehk
appendiksi — rahvas algab pere­konnast
ja kodust... Jääb selle­ga,
ma ei taha seda uskuda, aga
pean. Piret on naine, kellele vastu
rääkida'ära katsugi!"
„Teil on õigus!" ütles Jaan.„Üt-len
teile, et varsti oleme kõüc ko­dus
koos. Küll te näete!"
Aga aeg oli käes rõivastuma ha-kata—
tuli jaama minna. Piret lo­putas
tassid ja Toomas viis välja
mustavee ämbri.
Ukse pealt vaatasid kõik kolme­kesi
tuba, kus palju oli tehtud ja
kus mõndagi oli kuuldud, nähtud
ja sündinud. Piret vajutas lülitile
— tuli kustus. Piret lukustas ukse
ja pistis võtme taskusse: „Lähe-me!"
'
Jaan kaugele ei tulnud, ta pidi
laagrisse tagasi minema. Kõik oli
korras, aadressid vastastikku teada.
Vaikselt suruti kätt, sõnu enam ei
olnud. Või ehk oleks neid olnud-ki,
aga igapäevased ei passinud
praegu pruukida. Lumi krudises
viltide all. Minejate kuhnud ja
ripsmed tõmbusid paksu härma
mõlema oma liingeõhust. Kriuks-kriuks,
kriuks-kriuks — see oU lu­mi,
mis häälitses, minejad vaikisid
1I^^
ii I
IHIUilltUilllllIHt
N d
^lilllllllllllllllHi!
Kuid
Ajalehele
gi oU kcer|
päeval smi
kodudes oi
nasti polnul
töökohtadel
AgäkuM
KIRJUT!
JAS. Mci:
kiladujad"
mehi, kes
tulise tlnaj
gema tuhi
KIRJU^
fAB£RI
Minu re
m küUasõi
Aasta e
|a sealt sõil
tisse. Ta
tarna oma
nik küsis,
vastasime
vaatas siis!
ametnik üt
on keelatu
rika toitu
Kui
kaksteist si
nu isa ja
tõid meid
lubasid hd
pakkinud
Järgmise]
ma tei^i
umbes ki
Eestisse kai
päeva oIini|
suuruselt t^
Kahe ni
Viljandis,
Viljandis
ja kolifasiil
Seal vaatas(
lossi mäe
mctes, knif
turistide
hävitatud
jandU, mill|
Pärnus
kuid Pärni
tohutu SUI
seal terve
mat ilma
minnes oi
nnd»
Haäpsali
Viljandis j|
nud. Haai
vaks ja
kus mu 14
Vanem
tänaval 8-i
leb:
„Kas sa
ba kodus oli
„Ei teal
„Ega raa
Stokholmis
rahvatantsul