Vaba eestlane , March 5, 1981

              NP. 18
Nr. 18 Ijapäeval, 5, märtsü l^^l - Thursday, March 5,1981
ä konservatiivide par°
farki karjääripäike on
jlJDd Kanada poliitüi-^
ja ^ kommentaatodcü
lidünud. Nad leiavadg
>ttawas peetud partei
2141-st delegaadist
lue konverentsi kok-
I parteijuhi \ küsimuse
siis oli see ilmne
ivaldus Joe Clarkile,
Ipaljud konservatiivid
|uut meest ja uut juli<°
Clark on inimesensi
petav isik, puuduvad
Ujude konservatüvide
|ine vaist ja riigimehe
seda peetakse küllad
^eks tema juhtimise
alla tõmbamiseks,
ei võida meie kuna-kinnitavad
paljud
brvatiivid ja tõenäo-
[õigus ja nende kajfo
itud.
{pooldajad lootsid, et
äsja peetud konve-
)õhjapaneva kõnega,
oma plaane, kavasid
konservatiivide Otta- .
kumiseks ja Trudeäu
fpetamiseks. Kahjuks
lud* Joe Oarki kõne
|lame ja pinnapealne^
uued ja värsked
i^dnud ka seda ener-lõudu,
mida Kanada
jpUtseeritud sisepolii- ;
nõuab ühelt riigiju»
litas oma sõnavõ°
lihendannd konserva-
Kanadas ning et
tei kaudu taotleb tS[
lühendamist ja Kansi»
litamist. Ta toonitas,
tähelepanu pööo
lüvide mõju ja popu°
bseks Quebecis, kuna
Itoetuseta on -konser-raske
Ottawa parla-^
ist saavutada. Clark
kuidas ta kavatseb
ri ja kaugeid eesmär-
Tema viimasest kõ°
test sõnavõttudest on
ida milline on tema
kulisest Kanadast ja
)stada.
^õned parlamendis on
uselt Trudeau kriti-luid
kahjuks pole ta
Ita, kuidas ta lahen°
luse Inglismaalt ära­tuse
ja leiaks vormeli
vajalike muudatuste '
iljud kanadalassd ei
ku ideedega, sammu-
[ritaarse käitumisega,
lähemalt selge, mida
ja kuhu ta oma le­ib,
kuid Qarkil kah-kindlakujulised
ees=
Iriad ning tal puuduÖ
|ik visioon, mis suu-lastele
ettekujutuse
Kanadast.
[probleemide taha on
I oma juhiga takerdu^
oli peaministri ko­el
võimalus näidata
ja riigimehe talente,
|ei piisanud tema ta-
^'õimete pagasist või-s.
Seda Än näinud
^ed ning seda peavad
f nservatiivide partel
{õifc eeldused ja pÕh-konverentd
uuesti
liseks juhi küsimuse
tõenäoliselt ka uue
tseb praegu ajutine
kui kauaks? Poola^
fukord on niivõrd vi-pülne,
et komraunist-üiisus
ei suuda pike-kls
isegi minimaalseid-
Imisi rahuldada ja
led tööliste ja kom-litsuse
vahel.on vält!-
ja paradoksaalne kui
poola kommunistid
Icmaa kommunistide^
pnde rezhiimi ja sus­is
tuleb kamtaMik
kelle needmiseks,
mahategemiseks on
Iga kümneid tnhan-lehekülsi
ja miijo-liri
raamatuid trükib,
imatuid kõnesid Dee=
\t ontri kapitalistid
nmunistliku valitsuse
toidnnd andes sellele
(Järg lk, 3|;
I
ena
- VAIVEÄRST
14.1 ja 15. märtsü '
dr. H. Tari, tel. 922-38245
21.. ja 22.^
dr. R. Pahs^ül, tel. 721-7777
H-KIRIK
Insurance •
Agency ;
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont. MDV 3Y7
Tel. 745-4622
Balti kommers
Heidelberfis
Traditsioömline üldbalti rahvas­te
kommerss toimub Heidelbergi
feuningasaalis 2. maü. Päev enne
seda kogunevad abikaasad ^,Stifts-mühle^
V ruui;nesse/ Päev hiljem on
traditsioonüine laevasõit Neckaril
kuni iNeckargemündi ja tagasi.
Neckargemündis on paaritunnine
\--'CHEVROVET'OLDSMOBILE'^'
/•vROBERTSON MOTORS LTD
-'^1555 DANFORTH ;ÄVENUE J
' J 0 R 0 N T 0 . - 0 N T ; . M 4 J 1N7
, T E L E F O N "4 6 6 . 1 1 3 5
T.E.S. Lasteaia IV klassi õpüased deklameemas „Räägi mulle", piWil kasvatajad Ene Kirsipuu (va.
sakul) ja Äinie Saastamomen/kes täiendasid laste teksti kh-jeldisega Eesti vabariigi aasta­päeva
tähistamisest kodumaal. Wo: Vaba Eestlane
Eo V. 63. aasfcapätvca csktys ja vastyvStt New Yorgis
. NEW YORK • — Sündmus juhatati sasse 2Ö. veebr, tavapärase vastnavõtuga kutsitid külalistele." NYE
peatus, kus võimaldub lõunatada. Majas Eesti Konsnlaadi ja Rahvuskomitee ühisüritiBsena. Peoperemeeste^ -r peakonsul Ernst Jaakson abi-
Laevasõit toimub abikaasadega Ja kaasaga; Osavõtt oli seekord vahest pisut kasinam kwi muidu (vihma valas hommikust peale nagu oavarrest
külalistega. |a piimjas udu täitis kõiki madalaid teid!) Osalejate hulgas nähti peale „oma-inimeste« Ameerika välismi-
Eestlaste poolt presideerib täna- nisteeriumi esindajaid ja balti diplomaate. Kohal oli ka hiljuti Soomest ja Rootsist naasnud Neeme Järvi
1 korporatsioon Fraternitas Livi- abikaasa ja tütrega. õMu kulges tuntud mustri järgi. Maitsti Eesti Maja soome-soost perenaise poolt val-ensis.
Osa on kutsutud võtma kõik mistatud külm-einet, millist vÖiks panna ühise nimetaja alla — „kala-dinee«. Rüübati märjukest
eesti korparaitsioonide ja EüS-i
liikmed. Registreerida palutakse
Toronto Eesti Ohispank
958 Broadview Ave, Toronto, OniÄMK flM
Tel. 4654650 või 4654659
Pank avatud: päeval 10.00 — 3J0 (esmssp.
ühenduses on jõud reedeni), õhtul 5.39— 8.00 (esmasp. ja ndjap.)
LAEmJD SOODSATEL TINGIMUSTEL KAASMAALASE
Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel.
Kõik uned laenud on laenuvõtja surma puhul kindlustatud boBl
$30.000w-^ ulatuses, jäädava töövõimetuse pnhnl on kindlnstaM
kuni $10.000.—ulatuses vastavalt kindlustuste tingimustele.
vu
ase
A. Joonsonilej Heidelberg 1, Post- Kaks päeva, hiljem toimus rahul-fach
1Ö5869, Kortereid vahendab: davalt-rohke, osavõtuline pidulik
Verkehrsverein Heidelberg, Haupt- ^^"^^^"^^.^f^^ ^"^f" .
bahnhof - J"^^ puudus selle kavast Long Is­landi
Noorte orkester, mis eelnevail
aastail lisas sündmusele hoogu ja
meeleolu. Esinesid muidugi nii nais-tÖÖköffö
kui meeskoor (Valdeko Kangro ja
Erik Veski juhatusel) ja neile lisaks
Ühendriiges korraldasid oma vä- lanss normaliseerunud, kuid siiski
hesele arvule vaatamata eestiased on eesti kultuuri üldpildis pagulu-koos
lätlaste, leedulaste ja, uk- sel oma osa Ütelda. Eelneval küm-rainlastega
vanas Madison Squa- nendil on olnud pagulaste osatäht-re
Garden'is suure ja laialdast sus eestluse üldpildis siiski olulisim
tähelepanu äratanud meeleaval- poliitilises sektoris. Just Ida-Europ-duse
ja tegid visiite president pa rahvusgrupid on teinud inimõi-
Harding'ile saavutamaks Balti guste küsimusest rahvusvahelise
riikidele de jure tunnustamise. tõmbenumb)ri. Ka vastava materja-
FINN HOME BAKERY & DEUCATESSEN
281 DANFORTH AVE. Tel
Soome pagarisaadused — kardemoni-šaiad,
struud^lid; soome tordid, büpsl-sed.
Lihapirukad. , ?
Soome rukkileib
EUROOPAMAITSELISED
JUUSTUD, KALAKONSERVID,
DELIKATESSID
Äri lahtioleku-ajad: teisip, kolmap.,
aeljap. 9-6, reedel 9-7, laup. a-2.
Esmasp. suletud.
PTOKHOLM (T) ^ Rootsi TV veel NYE Kooli koor. Suuri laul- . , , , ,. . , ...^ , -.^ ü levitamine maailmas on peami-programmis
anti laup., 24. jaan. jäid viimastest küll polnud, aga lap- TrstimSi n!-"""^' rahvusgruppide teeneks.
saade Ernst Idla mälestuseks, mille si oli vähemalt meeldiv ja kohati "^triseseistust e ^ õ S 1^ V^T T^'
oli. filminud Jan-Huso Norman lõbus vaadata. USA hümni laulis ^festi iseseisvust ei Voideti^dm ja Kanadas on tegemist järjekindla
Seda oli varem näidatud 1970 a Harri Verder; palvuse luges praost ff^.P^^^*.,^^^^^^ rahvusgruppide taotlusega poliitikat
Ernst Idla^tööd on peaaL^^i- Rud. Kiviranna; luu4põimiku J3 sangante poolt la^mguvaljade. ^^^^^^^^ j , mõjutada", oitles dr.
matu edasi anda ki^asõras Et r.^^ luuletaja .,,varamust" esitas ^^/^^^^^-^ "^^^^^^^ Ja küiss: „Kes abistab . - ^ ^^^T^ IT'.7^ ^ -M\ / r ^ • l i * • T X Trr lastc pauusega Pcterburist ulc Lon- ^^-.«.mi Raltikumi ooliitvanee Ä - tema ainukordsus siiski lõplikult ei NYE Naisklubi esinaine Juta Kur- , . \ . % ^ • •« praegu öamKumi poiiuvdiige, s^uu
kaoks, selleks aitab suurel mäl j man; laulusolistiks oli Lyydia kööp ^^"^ . ^ / ^ ^^^^^^ ' ^^^^^ P^"'' mevange? Kes^ kaitseb maailma
kaasa too pooletunniline film. See (ilmselt üle jõu käivate paladega) ^Z%iy.,, Teise maailmasõja huvlsÄ^^^^^^^
peaks suutma rohkem anda, kui ja instrumentaalmuusto pakkus ,egse väliseestlaste panuse kirjelda- £ J^nÄ^^^^^^^
pikac^ kirjeldused ja loengud. no koosseisus Vald^^^^ Kangro ^^^^ rahvusgruppide !^^^^^^^^' ^"""^^
Et'Idla oh vaga palju liikumis- f^^)' ^f" Taht (tshello) ja Erik ^^J^ ^^^^^^^ j^j^^ kokkuleppe
probleemide üle^juurelnud ja mõ- Veski (klaver). ^^^^^^^^^ paragrahvide, mis nä-teinud,
selgus ,tema vahepealseist i-seremoomate Säbiviimine lasus gid ette põgenike sundrepatrieeri-muidugi
gaidide ja skautide vilu- mist itta, rakendamist. Siinsed eest-nud
õlul. Sarmikaiks teadusta- lased andsid siiure isikliku panuse
jaiks olid I.iina Meolo Ja And- sõjapõgenike , -ahistamiseks. ^ Ka,
res Ploompuul ÜSÄ-sse ümberasumine," tounus
enamikus nende otsesel käendami-ise
LD I^UL TAILORS
1 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO
a plokk läänepool Jane'i, Bloori lähedal)
TEL. 769^535
MÄMIDELE jo HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JÄRGI
RUDY SCHNEIDER
seisukohavõttudest TV reportereile.
.Peajoonena käis neist läbi mõte—
koos töötada, koos uut avastada,
koos tulemustele jõuda.
Nii filmis jäädvustatud tegelik
töö kui kai teoreetilised seisukoha- (viimane oma nägusas West Pointi serNad^^pä^ võitlusele,
võtud aitasid paJju selgitada^ miks mundris). Sõnalises osas kuuldi XJSA ja Lääne-riigid ei tunnus-
Idla pakkus nii suurepäraseid saa- kõigepealt tervitussõnu peakonsul- ^^y.^ g^j/j ^yj^j^j^ iseseisvuse vägi- Parmingu kõne käsitles vä-vutusi
ningl saavutas sellise era- Ernst Jaaksonilt, kes mälestas tänu- yaldset hõivamist Praegused valis- l'seestluse probleeme huvitava ja
kordse poolehoiu tegijate ja pealt- tundes kõiki Eesti Vabariigi loo- eestlased on jätkanud seda võitlust. ""^^^ vaatenurga alt, pannes
On ilnmemas, et vaatamata traa­gilistele
sündmustele, mis haju­tasid
eestlased pagulastena tu­handele
maa-iilma kaarele, on
nüüdissaja globaalseis tingimusis
eesti rahva üheks suurimaks jÕu-varaks
just tema hajutus maai-ma:
tähtsamais räges"\
vaatajate juures.
Kommeiif aarid
- (Algus lk. 2)
jäid. Ka juhtis ta Poola sündmuste
taustal koosolijate tähelepanu prae­gu
Eestis asetleidvale rahulolema­tusele
ja paljukannatavaile dissi­dentidele.
Aktuse kõrgpunktiks osutus kõr
9,s©fsialismaaSe*^ laenaks kolossaal- ne meie nooremäpõlve teadlaselt,
seid summasid, mis tõusevad lige- prof. dr. Tõnu Parmingult. Kõne-mõnegi
.mõtte meeles mõlkuma.
Ka on paguflus-Eesti kultuur aja- See oli ühtlasi kauniks tunnustuseks
vahemikul 1945—1955, siis kui nn. „vana-eestlastele".
Eestit valitses suur loovtühimik Tublisti üle kahe-tunnise aktuse
ja kui „Staluii kommunistlik läbiviimine toimus sujuvalt. Kas ei
õnnepäike kiirgas Kiiemlist hä- oleks juba aeg kavas rakendada
ja viletsust", oljiud alnM§ peamiselt noori soliste?! New
Maksab Kanadas^
da
nasid, Kõne- m""-^ä^r^k^ixm^i^s^v-ä^ä^r^n^e^ e esti kultuur. Ymoorrggitss ppooilee nneeiisstt ppuuuuadiu , kuigi va­male
23 miljardi doHarile. Nüüd leja võrdles hiljuti Iraani pantvan- Viimase kahekümne aasta jooksul ^^^^ mittejust igal alal.
on Poola kommunistlik valitsus õn- gistuses viibinud ameeriklasi Nõu- on kultuuritoodangu statistiline bi-ge
sisse heitnud uue laenra saami- kogude ikke all elava, eesti rahva-seks,
vähemalt selleski ulatuses, et ga.
maksta' eelmiste laenude intresse.
Kui see| tehing läbi läheb, siis mak­savad
läänenigid oma uute laems-dega
Poola eelmiste laeisude mt-
Fessid I kinni. Igatahes väga huvita-Änneerika
soomlastt
olukorrast hä^ läbi, nii on ka õmCS kirj^ndyS©
eesti rahvas vaimsest ja elutahte- §i||f^syfyg
lisest seisukohast vaadelduna ter- -
ve mimg tugev.
vesõjas raskesti haavata. Virtanen
arendas ühe esimese elektrilise sau­naahju
Ühendriikides, mil oli suur
Aastas ^ 3 S i)"**™^ $42.—
Poolaastas $21.— $23.—
Veerandaastas $11.— $12.—
E I RI P O S T I G A
Eanadas: ' USA-s:
Aastas $61.— $67.—
Poolaastas j::$3l— $35.50
Veerandaastas $17.— $18.50
vad DiaiandDsUknd tehingnd, mis ei
lase läänemaallina majandusmehi £^5(1 kultuur ,on kõrgel tasemel,
paista enti Ingnpidamist äratavas teaduslikud saavutused rahvusvahe- ll";'/;""7tirn^ tas talvesõda kirjeldava
^'^Sfises- . list tähelepanu evivad; elatustase ameenka-soome kirjanduse edenda ^^^^^^^^
Paistab, ee läänerüMde kerge- .5' N5uko<mde L idus - ia ""^ . ^ " ^ '""'S*
LENNUPOSTIGA illemere-maadesse:
Aastos$76.---v poolaastas $38.-^, veerandaastas $29.^
Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 50 ce
Kanada aadressidele palame märkida »P0STALCODE" ja
USA aadressidele ,.ZIP GODE*
s ^i^^}^,-:}^ '^^:::z:rr^v.;.- Sir^^^"'""^^"""'
dation. Se on kasutaotlematu ette- <'<^^^<^^^'
võte mille ülesandeks on avaldada Konsulina ta niärkas, et soome;
kommunismi vääriti ^^^^ hoolimata rõhumisest kubise-laaiiele
usklikkos Ja
hindamine ahnab Poolas .*<»Heie ^^s riigisüsteemis. Nii nagu pant-valusa
oppetnnni. Kapitalisthkud p^^^^
pankurid nähtavasti ei arvestannd Ä,l-rtkt^^^^^ vahendada soomlaste, ja amee- kirjandust on Ameerika mandril
La,.et paljukiidetud poola „sotsi. ^Lt"^^^^ ^'"^—'-'^ "'""^'^ -lisrn" võib ükskord sattuda kuris- väliseestlaste .võitlusvaim oma anas-tiku
veerele ja sealt alla veeredes ^^^^^ .^^^^ ^^^^^^ ^^^^
koik|laanemaailma miljardid to^^ passiivseiks pealtvaatajaiks.
viia. Uued abipakkumised laanest
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Pablishers nimele.
rika-soomlaste ku-janike teoseid, väga vähe saadaval ja eriti noored
Selle peakontor asetseb Portlandi ameriklased ei tea midagi Soomest,
riiklikus ülikoohs soomlasile antud Vähehaaval ta suutis oma sõprade
ruumis, hulgas viia läbi mõtte sihtasutuse
Juba aastaid tagasi palusid mit- organiseerimiseks. Naastes Soome,
ongi teatud määral sundviskeks, Näiteid selle kohta, kui mõju- med - vähemusrahvaste grupid ni- hakkab ta seal organiseerima siht-mille
eesmärgiks! on Poola kommn- vaks on osutunud väliseestlaste te- metatud ülikoolilt eri rahvaile ka- asutusele oma osakonda. Sihtasutus
niÄkra rezhümi kuidagi veel peal gevus võib leida üsna kaugest mi- sutamiseks antavaid ruume, aga aga tegutseb ühendriikides edasi
hoida, et -oma laenusummadest nevikust-— ja nimelt tsaari-Vene- ainult ameerikarsoomlased on sa^- hoolimata Virtase Soome asumi-mitte
täielikult iSma jääda. Uute maa revolutšibonilistel päevadel, vutanud eesmärgi. ^ Nüüd teenib sest. See on saanud majanduslikku
laenude andmisega loodetakse ra- Poliitiline meeleavaldus, kus enam soomlaste ruum tõesti kasulikku tuge oma asutajailt ja vändanud
hustäda ka poola töölisi,.mis oma- kui 40.000 eestlast marssis läbi Pe- otstarvet. ^ .... ^ A ?^^^°^"^®tajaks ehk kirjanduslikuks
korda väheiidakš vene okupatsioo- terburi, avaldas Otsest mõju Vene Konsul Virtanen läks möödunud juhatajaks ajaloolase Robert 1^.
nivägede sissetungi võimalusi. ajutisele valitsusele ja lõi eeltingi- aastal Soome tagasi pärast 15 aas- Matsoni. Sihtasutuse esimeseks väl-
Tõesti --kapitalismi teed on sa- mused Eesti Vabariigi väljakuulu- tat töötamist aukonsulina Portlan- jaandeks on soome emigrantide
geU väga imelised, tavalisele nor- tamisele. Väliseestlased andsid ka drš, töötades soome ja skandinaa- ajalugu Ühendriikides, kuid varsti
maalsele inimesele IsegS paiguti olulist majanduslikku abi rahvus- via toodete importeerijana. Ta asus alustatakse rahakogumisega ^soome
vahelise tunnustuse hankimisel Soomest ühendriikidesse 1946. Ta ilukirjanduse, memuaaride ja aja^
, - V'--^ . oli sõjaveteran^, kes sai Soome: tai-• loolist^-^eoste-lõlkim^
VABA EiSTLÄNI
. ^0 Postöl Stn. C. Toronto 3, Ont
M6J3M7
Palmj^ mune saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates „_£"__--------
19.— . Tellimise katteks lisan $ sü^juttres
rahas ytshekiga / rahakaardiga. (Raha saata ainiBlttahtldrjas).
Nimi \-»