Vaba eestlane , November 7, 1978

              'li, Nr. 83 Nr. 82
2 3 9
V&UimmA: o/ü Vaba Eesüasa, 135 T^uxnseäi st Tc
PEATOIMETAJA: Eml Arro
, . TOIMETAJA: Emm Oja
POSTIÄADBESg: P.O. Bos 70, Sta. C, TcroBto 3, Oot. BW SM7
T E i l M I S H i^
1^
Tonnito 3i Oi^ M8J 2H2
ömamoodfi i ^ i r k i ^ sünd­mus--
selle meile 75.^^^
ilhist$mine, kes ametas Ec^^
Sihtkapital Kanadas kaudu eesti
iabiskonna l^sutusesse (Oina ette­võtlikkusega
ja töökuse
iud varanduse — siiur©
ettevõtte» mipei väärtust hinnatak­se
praeguste t i ^ ^ Järele
nambes 300.0®0 doliarile. See mees
m aiandusteadlane Aleksander
Haayahiit, kes õppis Eesti Vaba-iiÜgi
valitsuse ajal stipendiaadina
Saksamaa} aianduse eriteadlaseks
Ja tasus seiega oma
irngu ta ise ütleb — EestS
Ja eesti rahvale.
Äleksaiider Haavaniidu era­kordne
ja kiiduväärne samm ära-
M meis mitmesuguseid tundeid
Jä mõtteid. Meie keelele kerkib
mitmesuguseid küsimusi nagu
Hi^le^^ mifes-te^ed: jõnkail" öie-led,
kes Eesti Vabariigi kulul õp­pisid,
eestlusele midagi e5 anna?
Miks e^ase^ üldse on
hoidlikud eestluse ja meie
Huuri säilitamise toetamisel? J l i l ^
oleme ükskõiksed oma testamen­tide
tegemisi^ ia laseme
meie' kogu nende pingeiste, aasta­te
Jooksu! ; ^Iskl veel ^ära. õppimid
iihiskondlikult sügavamalt mõtle­ma
ning oma
dadele SEunam^.
hulgast ei ole selge, et: eestlus ja
eesti kultuisr pafultases saavad
püsida MsM s^ult sel juliul kui
md võimalused ja eeldused ning
kogume vajalikke summasid Eesti
Kanadas
kust neid tulevikus rahvuslikele
töie Imltuurielu
säiMtamiseks välja jagatakse.
€i 'tarvitse 'olla
miad. vaid. ka^
Igasugused toetused ja annetused,
millede tegemiseks meü on prae-
1111111
pärijate puudumisel langeda suu-
^ pärandu
vallutajate ja
ftusesse?
Aleksander Haavaniidu samm
anda kogii oma varandus juba
0na> eluajal eestiilhiskonna käsi
tušesse*— on niivõrd ei^orrailr
ne ja kõrgetest ideas^dest kantud
Ja tiivustatud, et meie ei saa soo
vida ega nõuda, sellele suuremas
osa inimesi tahab süskl oma
šjal ise oma varandust
ja kontrollida ja Osa seda valmis
alles larast oina surma
üs tehtud korraldusteg
|a teatud otstarbelss pühendanoia.
Ffpbleem seisab ainult
paljud inimesed, eriti need, kelle-
(iel siin; omaksed' ja läliemad su-folased
puuduvad, iestamencU te-
|en^le d mõtle siliig nende
Äljäänu^. varandused lähevad • N.
liidu võiinude korraldusesse,
oma tasku ja aimavad kMuina^
kadunu omakselele
^gnlästele-sefflest Vainult-:
iioidliktt ^l^sš.' •';
Meie oleme juba aastaid «elanud
paguluses. M H ^ oleme siin higipl
kiiUaldas^t
ühiskond
liurjutavad partei käsul lääiiemaailma, kes millegipärast ei taha uskuda SIM.
Brfödmevi. Sest Uonid l i i^ südamd, et N. Liit ei ähvarda kedagi ainM^
meeriiiiine olevaÄ südammÄ kes nõuavad inimõigusi on kontrrevolutsionäärid ja
see
. Edasi Mr jutatakse» ei on Selge lora, ja häbemate kui arvatakse, et N, liit
niaallms, tehes SieHestÄkogude satelliidi. Breia(Bv:-^lra ole iaaiT,/.võta:
on
ma:
en-alused,
mida kinnitavad jtiba To­ronto
Eesti Ühispanka kogunevad
hoiusedy mis jdatuvad ligemale
U5 mOjoi^e dollarile. Need sipn-mad.
moodustavad ainult ühe m&
Möödunuil suv^ äratas kogu maailma suurt imestust maailma ühe rikkama
valünide ja i^udetdste äriliste ettevõt^^^^ omÄniku Cairistiija OnasSIse abiellumine kommunist­liku
Venemaa välk riiMike laevaliihide ametniku Sergei i^iizoviga. 27-aastane
ClhristinaOnassis valis endale ootamatult uueks elukaasläseljs 38-aastase M kellel
oma välimusega mlljanäri tütrele mlds^ f ole pakkuda ning kes pealegi on illie silmaga kuna ta kao?
tas teis^ silma ühe lapsepõlv^ õnnetuse tulemuse^. Abielul võivad oUar^
kuna paljud asjatundjad ja ek^erdid mainivad, et Sergei Kauzov on KGB i^nt ning et ta abiel-lus
Xihristhia Onassisega kapitalistlikus, maailmas segadusi tekitamiseks |aOnai^lse-suui^
'laevastilOT venelaste!'Ij»^^ '^p-..': i • • • :^
/Christina • 0»^^^
oaiia^ 5 ^ 033 ju-im
eestlaste varandustest, kuna smu^
da pankad^se Ja teistesse ralia-asutustesse,
paberitesse
Idnnisvaradesse, ^desse Ja töös­tustesse.
Neid suuri varandusi ar­vesse
päranduste näol antud
oldksid senisest tunduvailu suure­mad
ning kindlustaksid inde rah­vuse
ja kultuuri; edasi uüsSmlse
p^fulus^, mis on seda ^
et kodumaal ähvašrdab mde kid-tuuri
venest
se
s i .
na liies piiritus luücsuses.
kuid tal pole olnud õiget
ega elu pidepmakte, kuma ta isa
^ enia läksid juba tema. viaraja-ses
nooruses Isihkuiüng
häirisid ilmselt ta Isa Aristotele
Onassise afäärid ooperist^
Maria Gallas^ ja hiljem mõr­vatud
lÖhendriiMdle presidendi
John
Kauzovi vahel tõsisem teum-mäazh;
msEele andis veel hoogu
sariial ajä toimimud Cbristih^ la-imtus
oina kqpeeiklaseist
nä Itet saadud iiifo(m)at^iöoini
järele sõitis ja koos Kauzoiviga.
oktoobris Pariisi j® sealt Bi^asüli-asse.
kus nende ^^eline roaiiaaiss
liailto®ijaiim eriti oisi.
Christlam veetis Kauzoviga Rio de
Jaiieims Eusald päevi ja tal ei
tidnM meelde © n ^
Balva uudisana kuulis
Gratsoš, et^ v ^ seadust© järele
saab mees ipoole naise sissetule­kust
ja vastiipidi,
ja
Mõiied: ®astad tagasi; ;i!saotas ta
lersniiiÕÄ^^ tidemiiseina cm^^^
ainsa veraia ning varsti pärast se­da
susi ka ta isa jättes oma aMu-tütre
oma suure varanduse
seiele, kima. sdlest oleneb
iKuidas^ selline äaÄlli-tatud
miljoaiä^ olid
kõikja! T Ä&d l Ä i ja keUe iim
alati tiirliss sutir ^ austajate vägi,
huvi tundma väikese vene riigi-ametnto
vastu, (^ses^^^^o^^ saadetud
vene ikauWaevastilku ageiidina
yällsmaale, söe bn jäänud Beni
aijani ni^tmflti^ Nende tutvu­mise
ja lnu?amaaz^ on
siiski sim-seal lääne aaiBdsirjsmdu-ses
andmeid' avaldatud, mis on
saadud^ Ohristina (km-siselt,
iktma Sea^i Esmm on üää-muinehed
on tõtnud krütilisp pfl-gu
alla endise diktaatori ja kom­munistliku
Hiiiia looja Mao Töe-tungi
filosoofia. Kriitika osaliseks
oa saanud ka V^ie lõunane Raa-Äat
tema qpetustega, mida on le­vitatud
masside hulls^a suuremal
a i ^ M kristlite^ Piib­lit.
Hi^a ajalehtedes mainitakse,
©t Mao Tse-tung inimöae ja
mitte Jumal xüng tema vastu suu­natud
kriit taotleb tema tae­vastest
kõrgustest maapeale ma-lia
toomist. Pekingis liiguvad isegi
kuuldused, et Väi^e Punane Baä-mat
kõml^ peatselt müü-kus
möödunud feu jooksul rekor­dilisi,
äryiili^algeideJanikke^ mis
laseb oletada, et paljud ; v a l ^
oh kaotenüd lootuse fe^^
hu säiiitainiseks ning võlmü üle­kandmise^
mustadele rahuliM
teel. Sq>^ siirdusid ilodee.
siast töistesse maadesse daina
149Ö isiJmi^ mis on
Uskmiseks kohalikule yalgie ela-nlkkomiale/
kelle arv ulatub ainult
260.000 inimesele. Rödeesia emig­randid
lähevad peamiselt Lõuna-Äafrjkasse,
Kanadasse/ t^^
kiisse, IngliSBjaafe. ja
maale:':-^\V-;>;r-toimiüs
imm esimene kohtumi­ne
Kauzov3gald?5.
vembris kui venelane, kes oH
sel ajal vene laeväühingu Sov-frachti
agent, UiKuiS Monte €ar-
Ona^lse
ic
et diskuteerida ülie lepingu küsi­musi.
Christiöa MU% et nende
esimene kohtumine ei olnud sõb
ralik, ikuna ta dil olnud Serge:
vastu ülbe^^n^
nud, kuidas ta g^es Monte
Carlosse ja ikust ta sai selldks imr
tia. Kuid need esim^ momenc
ebameeldivi^ olid ilmselt mu
nenud kui nad koihtusid 11 kuud
hijem äri asjus M{>sikvas; kuih^
Ghristina Osiassis oM sõitnud le­pinguid
SQy.
fmoht^^^^i^^ viis* Onassise tank-om
®. t^istüsssse ja
vene
kaubsAaeyade
sõita ühest
maailma ääi^eft teise lüng
kapitalistliku inaalhna n ^
rl tiitrega-aega: veeta järaliata^^
1976r aasta detsembris kutsuti
Kauzov ootamatult Mosikvassö
kuld
iile saada legaalsete trikkidega
ning varjata dhrlstina suuri sls-
CShristina abielus Moskva® vä­ga
lihtsa tsemnooniaga, mis kes­tis
ainult 15 minutit ja (millest võt­sid
osa vaid mõn^ ütesjl^
mesed. Kuid neli päeva ptost
pulmi sooritas ChTistina uue po-sammu,
sõites lennu teel
ning kadus jäljetult mõneks ajjsks
Ohristind silmapiirüt. A l l ^ aasta­päevad
hiljem ~ i m aa^ta jaar
luaris — andis ta endast taas elu-liiärki
ja halkto^^^C^
sist Ädama telefo-nikõniedega ja
telegrammide^. Miks Sergei lir
jemale 13 taiise^4aiheaja ja kadu-iiuss
jäarele iuu®sti(^^ hafc
tas eirama, ei dle seni'ajani {sel­gunud.
Samuti jätab väga kaaÄ
se mulje tema lü^anatute t e l ^
nikõnede võtänin© ja telegrammi­de
saatnine Ohristsnate, kuna N.
liidus cn sellised fecnta^
smaaga väga piiratud ja ikuulüvad
KG® feontrdli alla. :
Vaihepeal oli Kauzov lahutuse
teel laihti saanud iba omia endfeest
imi^st, oli tütar.
Kreeteasse. Arvati, et ta on oma
aimuvalust toibunud ja katkestab
iciana abielu, kuid — ei. Christina
elas mted nädalad oma endist
lõbusat elu ja otsustas siis ootaA
matult Sergei juurde tags^i pöö-iiata.
Mis põihjustas teda seUist ot­sust
tegema, on jäänud saladu-selks,
knüd mõningate oletuste ko­haselt
on ta rase.
Venelased võtsid ta Moskvas
hästi vastu, TaUe ja Sergeile mu­retseti
ikaihe korteri üheoÄmis©-
ga seitšme-toaline millest
endised lüWlis^i i^a^^^v^
luksuses ül^kasvanud naismiljö-iiäiile
iubatslkse pidada teenijaid
ning ta saab om£ toiduaineid ja
mtiud k a ^
Üheidrllkide toetusel ja talue-talitass
tolmuvad Ilsraeü-Eglptiii-se
läbirääkimised Kesk-Idas rahu
saavutamiseks on seni olnud vägB
kõlkuva Iseloomuga, kold k e ^ ei
saa ütelda, et nend^ läbirääki­mistel
ja rahusobituse katsetel
puuduks iipnaatiline element.
NII ripuvasi kõigi kobne i^nrilgi
riigipead ühel päeval kõik ükstei­se
ka^as j& kinnitavad igavesi
i^^lirust, OM
Edptuise ja lisraefi del^gatt^üonld
vaimis koju tagasi sõitma, kuna
üksiüiidM
iilemSmmte nõudmiste ^ t a M
ses ja teise alttõmbamises* Oma­pärast
t^ärvi andis n e ^ läbl-r^
kimistele ksdiüemati Nobeli
rahuaiihihna komisjqiü otsüs,
nõdrata 1918. aasta NfobeH raliu-aühihd
Egiptuse presidendile Sa-datlle,
kes sooritas ajaloolise rei­si
Jeruusalemma ja esitas Iisraeli
parlamendis' dramaatilise rah^-
apelll ning Iisraeli peaministrile
Be^lnfle, kes oli lahkelt valmis
Sadat! vastu võtma ja tems^a ra-hujuttu
ajama. Nagu sellest näh­tub
kuulub rabualgatus õieti
Egiptuse presidendile iüng tema
oleks õigustatud üksi Nobeli rahu-auhlnda
saama.
Alates sellest ajast peale on ra-hüläbirääMmised
mõlema
vähei kõikiinud üles ja alla
on mitmel puhul olnud katkemise
ohus. Läblrääkinüste praeguses
faasis manööverdab Iisrael enda;
ilmselt positsiooni, kus ta on val­mis
sõlmima rahu^okkulepet ai­nult
Idtsamas raaniistikus Iis­raeli
ja Egiptuse vahel --j ja kat­sub
nii palju kui võipalik vältida '
lubaduste andmist Jordani jõe
läänekalda, Gaza kitsuse ja Gola-ni
kõrguste alade suhtes. Jordant
jõe läänekaldal laiendavad juudid
okupeeritud aladele rajatud asu­laid
vaatamata sellele, et see
mürgitab rahuläbh-ääkuniste õhk­konda
Ja annab Araabia riikidele
uusi võimalusi Ühendriikide ja
Egiptuse ründamiseks lüng rahu­läbirääkimiste
kritiseerimiseks. ..
On huvitav, et ^meerUdased ei
ole võtnud endUe ainult vahjenda^
ja abimehe osa mängimist ratnüä"
birl^kimistel vaid nad hoiavad
alati rahakoti valmis kõigi rahu-iepinguga
seoses olevate kulude
välja maksmiseks, lisradis om
juba moodustatud vastavad ko­misjonid,
kes peavad välja kalku­leerima
kill palju «ihuleping
Egip^tus^a >neUe maksma läheb
ja kui palju nendest kuludest tu­leb
kanda Onu Sami rahakoti
see tähendab Ühendriikide Jnak-sumakšjate
airveie. Need summad
ei oi^ lugugi väikesed, kima Iis­rael
t^ab nõuda ameeriklastelt
108 miljoidt dollarit kompensatsl-oohiks
Siinai poolsaarel^^^^^ä^ an­tud
iisraeli asunduste eest ja pea­le
s^e on ameeriklased juba lu­banud
lisraeliie 1 miljard dolla­rit
üute lennuväljade ehitamiseks
l^egevi kõrbesse. 5
Vanasti olid lood nii, et rabu-kokkuleppe
sobitusel maksid mõ­lemad
pooled vastavalt kokkule-
Kuid keegi ei kaiitle seffles, et ta
teenijad on KGB teenistujad
nihg et ta korter on varustatud
petele üksteisele majanduslikke
kaiijutasusid, kuid moodsal ajal
kehtivad tefeed re^Ud ja^ nüüd
maksab kõik kulud kinni rahti!so°
• Vene Boniuani energilist pea­letungil
o i igatahes selline me-;
ju, et CbrlstUia sõitis käesoleva
aasta 25. juunü Moskvasse ja
otsustas Sergeiga abiellttda.^^
Enn© seda wttis ta siiski kontaife-ti
New Yorgis elava oma isa täht­sama
xiõuandjaga 77-^astase
kreöklasöga Coristantlne Grat-sos'ega,
ikes saabus kohe | Mosk­vasse.
Onassise pereikonna ärilisi
huvisid silmas pidades tegi Gratr
SOS kindlaks, et Christina ei tar­vitse
^ abiellumisel võtta N. Liidu
feodakondsUst. Abielupaari lapsed
s£^vad samuti Kreefea kodakond­suse/
M nad sünnivad^^^^^
N.. Liidu piire 'Ja. viiafee; :Ereaka
Kui kau^ Oiristina selles miUö5s
ja piiratud õihikikonhas vastu pa­neb,
m imoeite kiüsimuseiks —
eriti kui ta alati vabalt oma tu­jude
jtele on talitanud.
Ehkki 'kogu see kuanmaline
afäär ja abielluminie on varjatud
saüadi^linlku taiha, on paljud N.
Liidu trikikide eik^perdid veendu^
nud, et CMstina Onassise ja Ser-gevlKtosavi,
abielu on tiksiikasjar
Ilselt läbimõeidudKGB xnanööyer.
Praegu ei ole teel selge, ikuidas
mõtlevad venelased oma Me siru­tada
Qnasisise laevaliinide järele,
kuid juba see cn N. Lüdik kommur
nistllkule rezhiimile suur propar
Oma. Igapäevast elu eMes
ole melliildse ülevaadet, mulised
telgitagused jõud töötavad Kana­das,
slhise demökraatliktt süstee­mi
ja ril^orra õõnestanUsek^
Äsja näiteks lugeshne ajalehest,
et Torontos vallandati oma kohalt
Yorgi üUkooÜ sotsiaalteaduste
professor Mf]|^^ üli­kooli
tehnülse ametkonna strdgl
ajal tungis iihele t ^ l e õppejõule
Msitsi kallale. Loo kirjeldamisel
mis ta tavalise vene naisega võir-reldeš
tõstab paintsessi tasfemek,
loomulikult avilikii^
Ja ku CSuistin^^
moodi püsib, siis järgnevad
talle võib olla ka teised lääne-maaibna
magiüiadid, hoolitse­des
seHeeestr et venelased lää-gandanumberlimi
ühest k^^ nemajulmast neile hädavajalik-lifcust
riigist pärit maailma ütes . ku tehnoloogiat saavad ning et
rikikanmid naisivabiejUub vaesel läänemaailma unustab Ghristi-fcomniunistiga
ja on nõus elama
sotsialistlikus ijliisikonnas. Teana-na
Onassise afääride taustal
allasurutud inhnõigusesä ja vä­givalla
N^.Li!duSo ; : •
VALVEAI
NÄDALAÜ
11. ja 12. nov, on vt
H. Tari, tel. 922-3824.
18. ja 19. nov. on va|
A. Mae, t^, 493-7231.
aOOOdoUoHt
(üridmiseks
Kirjastus „Vaba E|
§d riiklikult kultuurfc
($1100) Hmar Laabi
yäljaahdmiseks. See
kirja „Hingame iso]
muks, mu arm".
,,VBilis-Eesti" ja El
mase sumina Helgi
väljab" väljaandmij
Toetused kuuluvad
jäte ja vähemuskeel
projekti toetuste" hull
© Eesti Parenipoolnl
raidas septembri lo;
Eesti Majas nomi
oleku Moderata
riigipäeva- ja loo;
daatide esitamiseks
sesel valimistel,
koosolu esinesid
Eesti. Parempoolse
vusest mhg šamlln
kommunaalpolütilist
test ühingu juhatuse
Pukk, Arits Kippar j
S
lommentaori
(Aigus lk.|
selgub vedgi huvita
asju—- nimelt kuul
rest Kanada komm'
tei liikmeskonda
Eest saladust, et »t
lebkodanlisedikt
mist ja selle asen
aadi diktatuuriga,
sialismi ja komm
Mea. jääb selle
puhul ainult
sest sotsiaalteadus
ülikoolis Kanada
soole? kas ta ka k(
pageeris Kanada
süsteemi kõrvald
kui ta seda tegi —
varem oma ametis
tud? Huvitav, niis
üllkooüivõimud siis
febsor oleks natsip
hakkaks kooliklass
ma Hitleri ,,Mein
toodud sotsialistli
Põrandaalustest
uidest ja operatsi
nende teostajatest
mööda minna ka
po^tUeenijate illei
telgitagustest, mis
hakkavad selguma.
Kanada sunetiühini
Canadian Labor G
dent Denhis McDe
teeitijate ameti
Parrott talitas po
gaalse streigi org
parlamendi ning
ignoreerimisel vä:
selt. Ta taotles C
Congressilt toetust
ja kuulutamiseks,
aga midagi ei tahtn
kogenud amtiüh
nõuannetest. Labo
postiteenijate amet
korrad on juba pi
sul olnud pinevad,
McDermotti arvat
mõningate postite
ühingu tegelaste vi
dast „lapsikut r\
muusikat."
On värskendav
et ametiühingute
konnas leidub teac
tustundelisi isikuid)
mised ei ülitu
ametiühingu juhtidt
levate vaadetega,
kas hoiak on kahji
tuolus Kanada sm
Toronto „Star'i" äsl
ga, milles Kanada!
kohtutele heideti st
nõudsid postiteehijj
gu juhilt Jean-Claj
avaUkuIt oma käsi
duste tagasivõtmist^
parlamendi ja koW
noreerimist ja sel
vastuhakku maksi